NR 24

LUBI II Traditsiooniline lubikrohv ja vrv

Traditsiooniline lubikrohv ja vrv on sobivaim nahk vanadele seintele nii praktilisest kui ka esteetilisest vaatepunktist lhtuvalt. Lubjal phinev krohv ja vrv on head nii hoone kui ka selle asukate tervisele, sest tegemist on hingavate materjalidega, mis vajadusel imavad hsti liigset niiskust ning vimalusel lasevad sellel ka seintest vlja kuivada. See aitab ennetada tsiseid seinakahjustusi ning hoida ruumides head sisekliimat. Lubivrviga vrvitud pind on moodsate vrvidega kaetud tuimadest pindadest elavam, kuna lubivrvitud seinal on hulgaliselt varjundeid ning see muutub vastavalt ilmastikutingimustele. Vrvikihi vananemine toimub aegamda ja mrkamatult, kuna kiht kulub ilmastiku toimel htlaselt.

Oskused ja ilm nnestumiseks vajalik kooslus

ha enam taasavastatakse lubjal phinevate mrtide ja vrvide hid omadusi, kuid tihti unustatakse, et nende traditsiooniliste materjalidega ttades ei tohi lhtuda ndisaja tavaprasest ehituspraktikast. Lubjal phineva mrdi ja vrviga ttamine on peamiselt ksit ning nuab spetsiifilisi tvtteid ja teadmisi. Kuid nii palju kui meistreid, on ka erinevaid retsepte ja tvtteid. Vga oluline tegur krohvimis- ja vrvimistde nnestumisel on ilm. Hea tulemuse saamiseks ei tohi seda mingil juhul eirata. Lubjal phinevate mrtide ja vrvidega saab vlitingimustes ttada vaid soojal ajal, kui ei ole klmade ohtu ehk siis maist septembrini, kui peva keskmine hutemperatuur on le +5C. Peab arvestama, et lubimrdi ja lubivrvi kivistumisprotsess (karboniseerumine) vajab sooja ja niisket keskkonda ning mrdi karboniserumine vtab soodsatel tingimustel aega keskmiselt ks kuu. Lubja kivistumisprotsessi ohustab ka otsene pikesekiirgus, sest nii aurustub karboniseerumiseks vajalik niiskus liiga kiiresti. Tde nnestumiseks peab krohvitava vi vrvitava piirkonna kaitsma pikese eest ning vajadusel tuleb teha ka pindade jrelniisutust. Seetttu ei soovitata kuumal sdasuvel lubivrviga tid ette vtta. Selleks sobivad paremini pilvised ja jahedad ilmad. Siseruumides ttamisel tuleb vltida tuuletmbust (seetttu ei tohi kuivamise kiirendamiseks kasutada ka soojapuhureid).
1

LUBIKROHV
Traditsiooniliseks lubimrdi koostiseks on 1 kaaluosa lubjapastat, 3 kaaluosa titeainet ning vesi. Mrdi peamiseks titeaineks on liiv, mis peab olema kuiv ja puhas. Lisaks kasutatakse titeainena ka teisi komponente (nt purustatud vi jahvatatud lubjakivi). Kvaliteetse lubimrdi tagavad lubjaaugus laagerdunud sideainelubi (lubja pletamisest ja kustutamisest: teabevoldik nr 20 Lubi I. Ajalugu, valmistamine ja kasutamine), side- ja titeaine ige vahekord ning titeaine puhtus ja ige fraktsioon (tera suurus). Aluspinna ettevalmistamine Krohvitav mr puhastatakse phjalikult mustusest, samblikest ja lahtisest osakestest. Kui tde eesmrgiks on parandada olemasolevat krohvi, puhastatakse kahjustunud pind ettevaatlikult lahtisest krohvist. Puidust aluspinnale pannakse krohvi seinas psimiseks krohvimatid vi tsingitud raabitsvrk. Klambrid vi naelad, millega alus seinale kinnitatakse, peavad olema kas roostevabad vi tsingitud. Enne krohvimistde algust niisutatakse aluspind puhta veega.

Varem krohviti lubimrdiga otse palkseintele, mis olid paremaks nakkumiseks puupulki tis ldud. Krohvi hoidmiseks on seinale kinnitatud ka diagonaalselt ja risti naelutatud krohvipeerge ja rooplaate. Foto: Kaire Tooming

Pilliroost krohvimati ehk rooplaadi paigaldamine. Foto: Sstva Renoveerimise Infokeskus

Krohvimine Krohvikihi lesandeks on kaitsta mri ilmastiku eest. Olenevalt aluspinnast ja hoone asukohast on fassaadidel optimaalseks krohvikihi paksuseks 15-25 mm. Selleks, et nii paks mrdikiht psima jks, krohvitakse seinu hukeste kihtidena: sisseviskekiht, titekihid ja viimistluskiht. Mida hemad on kihid, seda suurem on nende omavaheline nakkuvus ja sellest tulenevalt krohvi psivus. Mrdi titeaine fraktsioon muutub erinevates krohvikihtides phimttel, mida pinna suunas, seda peeneteralisemaks muutub titeaine. Kihid kantakse seinale ksitsi traditsioonilisi krohvimise tvtteid kasutades.
2

Sisseviskekiht on huke (15 mm), mrdi titeaine tera suurus on kuni 3 mm. Kiht peab katma htlaselt kogu pinna ja seda reeglina ei siluta. Titekihid moodustavad krohvi phiosa ning see kantakse seinale veidi paksemate kihtidena (57 mm). Titekihti silutakse kas lati vi kelluservaga. Kasutatakse sisseviskekihile sarnast mrti. Viimistluskiht on huke (kuni 3 mm) ja krohvitakse mrdiga, mille titeaine tera suurus on kuni 1mm. Viimistluskiht kantakse seinale vastavalt soovitavale pinna struktuurile, kas hruti vi kelluga. Ebatasase aluspinna puhul jrgib krohvikiht tavaliselt seina konarusi. See reegel ei kehti range silekrohvi puhul. Iga uue kihi pealekandmisel oodatakse, kuni alumine krohvikiht on hakanud tahenema ja muutunud imavaks, kuid see ei tohi lbi kuivada. Olenevalt aluspinnast, asukohast ja ilmast peab krohvikihte enne uue kihi pealekandmist niisutama puhta veega, vltimaks kuivamist ja soodustamaks karboniseerumist.

Seina konarusi jrgiv krohv. Foto: Kais Matteus

AJALOOLISTE KROHVIDEGA TTAMISE MEELESPEA Ajaloolisi krohve puudutavate tde (nii sise- kui vliskrohvide puhul) eelduseks on uuringud, mille kigus kaardistatakse olemasolev situatsioon ning tehakse konserveerimis- vi restaureerimisettepanekud. Ajaloolised krohvid on sama thtsad kui ajaloolised konstruktsioonid, aknad-uksed! Aluselt lahti lnud ehk nn kobisev krohv psib seinal reeglina hsti, kuna on seotud vuugimrdiga. Vajadusel saab aluselt lahti tulnud ja pragunevat krohvi kinnitada vedelat mrti seina ja krohvikihi vahele sstides. Nn kobiseva krohvi eemaldamine vib kne alla tulla juhul, kui seinalt lahti tulnud krohv on praguline ja pudenev. Eemaldamisel tuleb piirduda kahjustunud pinna puhastamisega. Kik krohvi parandustd tuleb teha mrdiga, mille koostis sarnaneb vimalikult originaalkrohvile. Lahtiste lubivrvikihtide eemaldamiseks tuleb kasutada pehmet metallharja vi mardatud nurkadega pahtlilabidat. Hoolega tuleb jlgida vimalikke jlgi erinevate ajastute maalingutest. Maalingute paljandumisel tuleb td peatada ja konsulteerida spetsialistidega.

Krohviparanduste tegemine Kuressaare Laurentiuse kirikus. Foto: Kais Matteus

Pealmiste lahtiste vrvikihtide eemaldamisel paljandunud trafarettmaalingud Karlowa misas. Foto: Kais Matteus

LUBIVRV
Lubivrvi valmistamisel on pea igal meistril oma retsept, mis varieerub vastavalt aluspinna omadustele vi ilmastikutingimustele. Grammilise tpsusega mdetud koostisosadest peetakse thtsamaks meistri vaistu. Erinevate retseptide puhul on heks peamiseks erinevuseks vee osakaal vrvis, mistttu mned vrvid on vedelamad ja vajavad kuus kuni kaheksa korda katmist, teistel seevastu piisab kolmest-neljast kihist. Allpool toodud retseptist saab n paksema vrvi, mille puhul piisab vhematest katmiskordadest. Lubivrv koosneb 1 mahuosast lubjapastast, 2-3 mahuosast lubjaveest ning vajadusel pigmendist. Lubjavett saadakse 1 mahuosa lubjapasta ja 4-5 mahuosa vee segamisel. Segu peab kinnises nus seisma 1-2 peva. Anum peab olema suletud, kuna lubi hakkab reageerima hus sisalduva ssihappegaasiga ning selle tagajrjel tekib lubjavee pinnale koorik. Kui koorik on siiski tekkinud, tuleb see enne kasutamist eemaldada.

Lubivrvi valmistamiseks valatakse selge lubjavesi phja settinud lubjapastalt ra. hest kogusest lubjapastast saab lubjavett valmistada 5-6 korda. Lubivrvile annavad tooni naturaalsed pigmendid, mille hulk viks olla maksimaalselt 8% vrvi kogusest. Kui vrvile pigmenti ei lisata, saadakse valge lubivrv. Enne vrvi segamist sulatatakse pigmenti kaks peva lubjavees (vahekorras 1:1) vltimaks pigmenditkke, mis vivad vrvides seina triibuliseks jtta. On oluline meeles pidada, et mrjana on vrv oluliselt tumedam ning kuivades muutub mitme tooni vtta heledamaks. NB! Muinsuskaitseametis asub Rootsis koostatud lubivrvi proovide kogu Kalkfrg 90, mis sisaldab le kahesaja erinevat tooni lubivrvi prooviplaadi ning retsepti konkreetse vrvi valmistamiseks. Vrvi soovitatakse valmistada korraga he seina tarbeks. Sel moel ei j erineval ajal tehtud vrvi vimalik toonierinevus silmatorkavaks.

Enne vrvima asumist tuleks kindlasti teha proovilapp ja lasta sel kuivada, et veenduda tooni sobivuses. Foto: Juhan Kilumets

Aluspinna ettevalmistamine Vrvitav pind tuleb korralikult puhastada ja pesta mustusest, samblikest, lahtistest osakestest ning tolmust. Vajadusel tehakse krohviparandused. Lubivrv nakkub kige paremini lubikrohvi vi lubivrviga. Probleemsetel pindadel, kus leidub tsementmrdiga tehtud parandusi vi teist tpi vrve, lubivrv ei psi. Vrvimise ajaks kaetakse kinni mittevrvitavad fassaadidetailid, s.h. aknad, kuna lubivrv on svitava toimega (svitab ka klaasi). Vrvimine Lubivrvi esimene kiht kantakse eelnevalt puhta veega niisutatud pinnale. Vrvimisel tuleb arvestada, et vrvi r ei tohi kuivada. Vastasel juhul jb kuivanud rant pinnal selgelt nhtavaks. Seega on mistlik vrvida mitmekesi ja ks sein korraga. Vrvitakse ks kiht pevas.

Vrvitakse hukeste kihtide kaupa suurte haraliste otstega pintslitega. Pintslitmbed on lhikesed ja vrvitakse kas ristikujuliselt vi ringjalt. Pinda ei tohi hruda! Vrvimisel tuleb vrvi aega-ajalt korralikult segada, et see phja ei settiks. Vrvikihtide arv on piisav, kui pind on htlaselt kaetud ning pintslikarvad ei jta veel pinnale jlgi. Viimase vrvikihi fikseerimiseks vib pinnale pihustada lubjavett. T lpetamisel tuleb pintsel kohe puhta veega hoolikalt loputada. Lisaks on soovitav pintsleid hoida dikalahuses (1 osa dikat ja 9 osa vett). Tde jtkamisel tuleb pintslid hoolikalt puhta veega loputada.

Vrvitakse kas ristikujuliselt vi ringjalt. Joonis: Knut Akesson Lubimrt 1, 2003

Ringjate pintslitmmetega vrvitud sein. Foto: Kais Matteus

PANE THELE! Kigi enne 19. sajandi viimast veerandit rajatud hoonete puhul on ehitamisel philiselt kasutatud lubimrti ja viimistlemisel lubikrohvi ning vrve. Seetttu tuleb ka nende hooldus- ning restaureerimistdel kasutada lubjal phinevat mrti ja vrvi. Lubi on svitav! Lubjaga ttamisel kasutada kaitsevahendeid! Lubja sattumisel silma loputada koheselt veega.
6

KUI TEGEMIST ON MLESTISEGA VI MUINSUSKAITSEALAL PAIKNEVA EHITISEGA, KONSULTEERI KINDLASTI ENNE TDE ALUSTAMIST MUINSUSKAITSEAMETI SPETSIALISTIGA! Lisamaterjalid: Antell, O.; Brydolf, E.; Hjorth, S.-O.; Kjellberg, H.; Paues, C. Hoonete vrvimine traditsiooniliste vrvidega. Rootsi Riigi Muinsuskaitseamet, 1997 Elvisto, T. A.; Pere, R. Looduslikud vrvid ehituses. Kuidas valmistada ja kasutada vanu hid vrve. Maja tervis 3. Kodukiri. Tallinn, 2006 Helm, H. Kodused vrvimistd. Tallinn, 1940 Johanson, A. Ehitusmaterjalid. I osa. Kivid ja sideained. Tallinn 1936 Kaila, P. Majatohter. 2. osa. Tallinn, 1999 Kaila, P. Majatohter. 6. osa. Tallinn, 1999 Kirk, A. Maalri ksiraamat. I osa. Tallinn, 1938 Kirk, A. Maalri ksiraamat. II osa. Tallinn, 1942 Thevli Stroh, L.; kesson, K. Lubimrt 1. Praktilisi juhiseid lubivrvi ja lubimrdiga ttamiseks. 2003 Velberg, H. Vajalisemaid vrvimisviise. Tallinn, 1936

Muinsuskaitseamet Uus 18, 10111 Tallinn Telefon: 640 3050 Faks: 640 3060 E-post: info@muinas.ee www.muinas.ee Koostaja: Kaire Tooming