13 Rihm - Ja Kettulekanded 2011

MASINAELEMENDID
13. RihmRihm ja kettlekanded

13.1
Painduva vahelliga
lekanded
13.2
Rihmlekanne ja selle
komponendid
13.4
Kettlekanne ja selle
komponendid
Priit Pdra
13.3
Rihmlekande
konstruktsioon
13.5
Kettlekande
konstruktsioon
13. Rihm- ja kettlekanded
MASINAELEMENDID
13.1. Painduva vahelliga lekanded
Priit Pdra
l k d d ja
lekanded
j nende
d otstarve
t t
LEKANNE = Mehhanism
Mehhanism, mille vahendusel toimub energia lekandmine masinas
Vajadus tuleneb praktilisest
tarvidusest AJAMITES
vllilt vllile le kanda koormusi

muuta vllide p
prlemiskiirusi ja
j lekantavaid prdemomente
p
1. Masinate vljund-tkiirused erinevad mootori tkiirusest

2. Vajadus muuta vljund-tkiirusi, kui mootori tkiirus ei muutu
3. Masina vljundvllil vajatakse suuremat prdemomenti, kui mootori vllil
4. Vajadus he mootoriga kitada mitut erineva tkiirusega mehhanismi
5. Vajadus saada translatoorset ja/vi katkendlikku liikumist, kui mootori tkiirus ei muutu
6. Mnikord ei ole otseveomootorite kasutamine muul phjusel vimalik (ohutus, gabariidid vms.)
HRDUMISEGA lekanded
Rihmlekanne
HAMBUMISEGA lekanded
Liikumine kantakse vedavalt

elemendilt veetavale
hrdeju abil
Vimalik on prlemiskiiruse
sujuv muutmine
Liikumine kantakse vedavalt

elemendilt veetavale hambumise abil
Kettlekanne
Hammaslekanne
PAINDUVA vahelliga lekanded

Priit Pdra
P i d
Painduva
vahelliga
h lli lekandeid
l k d id
Rihmlekanded
RIHMLEKANNE = lekanne,
lekanne kus energia kantakse helt vllilt teisele painduva
vahelli ehk RIHMA abil, rihma ja rihmarataste vahel tekkinud HRDEJU toimel
KETTLEKANNE = lekanne, kus energia
g kantakse helt vllilt teisele
painduva vahelli ehk KETI abil, keti ja ketiratste hambumise kaudu
Kettlekanne
PAINDVLL-LEKANNE = lekanne, kus
energia kantakse helt komponendilt
teisele painduva vahelli ehk VLLI abil
Paindvll-lekanne
Trosslekanne
TROSS-LEKANNE = lekanne,
kus energia kantakse helt
komponendilt teisele painduva
vahelli ehk TROSSI abil
Priit Pdra
l k
lekannete
t omaduste
d t vrdlus
dl
Priit Pdra
Rih ja
Rihmj kettlekande
k ttl k d omadused
d
d
Rihm- jja kettlekande OLULISED EELISED:
1.
Vedava ja veetava vlli vahekaugus vib olla suur;
2.
Soodne hind;
3.
Vimalus vedavalt vllilt kitada mitut veetavat vlli.
Rihmlekande EELISED:
1. Kige lihtsam ja odavam lekanne;
Kettlekande EELISED:
1.
lekandes puudub suhteline libisemine:
lekandesuhe on konstantne;
vllid prlevad snkroonselt;
2.
Kompaktsus, kui lekantav vimsus on sama:
kompaktsem, kui rihmlekanne;
vhemkompaktne, kui hammaslekanne;
2
2.
T on vaikne;
3.
Hooldust tavaliselt ei vaja;
3.
4.
Rihmad on hlpsasti paigaldatavad ja vahetatavad

((standardiseeritud);
);
Vllidele mjuvad jud on viksemad (kui

rihmlekandes);
4.
5.
Rihmad summutavad vllidelt lekantavaid

vnkumisi;
Suhteliselt odav:
odavam, kui hammaslekanne;
kallim, kui rihmlekanne;
Rihmlekande PUUDUSED:
1.
2.
Rihma ja rihmarataste vahel on suhteline

libisemine (v.a hammasrihm):
sltub lekande koormusest;
lekandesuhe ei ole rangelt konstantne;
vllid ei prle snkroonselt;

Rihma vajavad pingutamist.
Priit Pdra
Kettlekande PUUDUSED:
1. Suhteliselt ranged nuded paigalduse
tpsusele:
rangemad, kui rihmlekandele;
vhemrangemad, kui hammaslekandele;

2.
Vajab mrimist;
3.
T teeb mra.
MASINAELEMENDID
13.2. Rihmlekanne ja selle komponendid
Priit Pdra
Rih d levinud
Rihmade
l i d liike
liik
Kiilrihm
Kitsas kiilrihm
pikkus 0,185 ... 19 m,
joonkiirus 30 m/s,
vimsus hele rihmale 65 kW,
suur tmbetugevus,
g
,
suur tkindlus
Hammas-kiilrihm
pikkus 0,8 ... 3,15 m,
joonkiirus 50 m/s,
vike venivus,
rihmarataste vike lbimt
Liitkiilrihm
pikkus 1,25 ... 15 m,

joonkiirus 30 m/s,
mugav kasutada
pikkus 0,63 ... 12,5 m,

joonkiirus 40 m/s,
kaks korda suurem lekandevimsus
sama laia kiilrihmaga vrreldes
Lai kiilrihm
pikkus 0,468
0 468 ... 2,5
2 5 m,
m
joonkiirus 85 m/s,
suur tmbe- ja piktugevus
Mitmik kiilrihm
Mitmik-kiilrihm
pikkus 0,6 ... 15 m,
joonkiirus 60 m/s,
rihmarataste
ih
vike
ik lbi
lbimt
Kuuskantrihm
Hammasrihm
pikkus 0,1 ... 3,62 m,
joonkiirus 80 m/s,
ei vaja suurt pingutust
Priit Pdra
pikkus 2 ... 6,9 m,

joonkiirus 30 m/s,
eri suundades prlevate
rihmarataste korral
8
Rih d konstruktsioone
Rihmade
k
t kt i
(1)
Kestaga
g kiilrihm
Allikas: www.transmission-belt.com
Vliskest, kummeeritud polester-puuvill tekstiil, kaitseb

rihma sisemisi materjale
Kummi, tagab rihma laosa ige kuju
Koord = komponent, mis annab rihmale dnaamilise
tmbetugevuse, polesternr
Kummi tagab koordi adhesiooni rihma ga
Kummi,
Kummi, tagab rihma alaosa ige kuju
Klgkaitseta hammaskiilrihm
Koordriie, kummeeritud polester-puuvill tekstiil,
kaitseb
koordi
k it b rihma
ih
k
di
Kummi tagab rihma alaosa ige kuju
Kummi,
Kummi, pehmendab lke ja takistab
sisekummis 3 pragude teket
Priit Pdra
Rih d konstruktsioone
Rihmade
k
t kt i
(2)
Allikas: www.transmission-belt.com
Mitmik-kiilrihm
Kummi, kaitseb rihma koordi
Koordriie, tagab rihma ige kuju
4
2
3

Kummi kaitseb koordi ja tagab rihma ige kuju
Kummi,
Hammasrihm
Kummi, kaitseb rihma koordi

Hambatekstiil, tagab hammaste ige kuju
Kummi, kaitseb koordi ja tagab rihma ige kuju
Priit Pdra
10
Kiil ih d standardprofiilid
Kiilrihmade
t d d
fiilid
DIN 2215, ISO 4184
Rihmaratta
vhim lbimt
Krgus h, mm min dd, mm
Vliskestaga kiilrihmaprofiilide mtmed

Laius b, mm
dd
ISO this
Profiilide vrdlus
Klgkaitseta hammstatud
Rihmaratta
kiilrihmaprofiilide mtmed
vhim lbimt
Laius b, mm Krgus h, mm min dd, mm
ISO this
Priit Pdra
11
Kit
Kitsaste
t kiilrihmade
kiil ih d standardprofiilid
t d d
fiilid
Vliskestaga kitsaste kiilrihmaprofiilide mtmed Rihmaratta
vhim lbimt
Laius b, mm Krgus h, mm min dd, mm
ISO this
dd
DIN 7753, ISO 4184
Thistuse nide
Kitsas kiilrihm DIN 7753 SPB 630

Toote
nimetus
Klgkaitseta hammastatud kitsaste

kiilrihmaprofiilide mtmed
ISO this
Laius b, mm
Rihmaratta
vhim lbimt
Krgus h, mm min dd, mm
Toote
standard
Rihma profiil SPB
Rihma pikkus = 630 mm
Priit Pdra
12
Kiil ih l k d id
Kiilrihm-lekandeid
Thistuse nide:
Kiilrihm ISO 4184 A 1550
T
Toote
nimetus
i
Toote standard
Priit Pdra
Rihma profiil A
13
H
Hammasrihmade
ih d standardprofiilid
t d d
fiilid
Hammasrihmaprofiilide mtmed
DIN 7721
This
Samm Profiili mtmed, mm

s
ht
hs
p, mm
Rihma laiused, mm
V-mootori jaotusmehhanismi
hammasrihmlekanne
Thistuse nide
Rihm DIN 7721 16 T10 x 1610

Toote nimetus
Toote standard

Rihma profiil T10,
rihma samm = 10 mm
Rihma laius = 16 mm
Priit Pdra
14
Rih
Rihmaratta
tt mtmed
t d ja
j materjalid
t j lid (kiilrihm)
(kiil ih )
Rihmarattad on standardtooted, mille mtmed sltuvad rihma profiilist
Rihmarataste:
Rih
t t
1. Rihmasoone mtmed peavad vastama rihma mtmetele
Kitsastele kiilrihmadele: DIN 2211
2.
Muud mtmed vib arvutada lhtuvalt nutud kinemaatikast ja tugevusest

Rihmarataste kuju
Rihmasoone profiil
Kiilrihmadele: DIN 2217
Mitme rihmasoone paigutus
Pid
Vahekilp
Rumm
= (32 ... 38)
Rihmaratta phikomponendid on:
1. Rihma kandev p
pid;
Priit Pdra
Kodarad
2.
Vllilekinnituv rumm;
3.
Vahekilp vi kodarad
1.
Rihmaratta materjalid on:

Malm: rihma joonkiirus < 30 m/s;
2.
Teras: rihma joonkiirus < 80 m/s;
3.
Kergsulamid: rihma joonkiirus

< 120 m/s;
4.
Plastikud: kui vimsus on vike.
15
Rih
Rihmaratta
tt mtmed
t d (kitsas
(kit
kiilrihm)
kiil ih )
Priit Pdra
16
Rih
Rihmarattaid
tt id (1)
hukese vahekilbiga
Priit Pdra
Kodaratega
17
Rih
Rihmarattaid
tt id (2)
Massiivse vahekilbiga
Priit Pdra
Ilma vahekilbita
18
Rih
Rihmarattaid
tt id (3)
Hammasrihmarattad
Rihma suunavate
servadega
Hammasrihmaratta-latt
Ilma servadeta
Sellest saab ise
valmistada vajaliku
laiusega rihmarattaid
Priit Pdra
19
Rih l k
Rihmlekannete
t liigid
lii id (1)
Ristuva rihmaga lekanne
A t d l
Avatud
lekanne
k
P li
Poolristuva
rihmaga
ih
lekanne
l k
1.
Vllid on paralleelsed;
1.
1.
Vllid on kiivsed (tavaliselt risti);
2.
Vllid prlevad samas suunas;
2.
Vllid prlevad vastassuunas;
2.
3.
Suure telgede vahe korral on

soovitav, et alumine rihmaharu
oleks vedav.
3.
Rihmaharude ristumiskoht
phjustab rihma servade
kulumist:
telgede vahe peab olema
piisavalt suur: L 20 x rihma
laius ja kiirus vike: v 15
m/s;
vib kasutada suunavaid rulle;
lekanne ei ole reverseeritav

(reverseerimine on vimalik, kui
kasutada suunavat rulli);
3
3.
Rihmarataste lplik kinnitamine

vllidel on soovitav prast
lekande proovikivitamist;
4.
Kasutatakse harva.
4.
Priit Pdra
Kasutatakse harva
20
Rih l k
Rihmlekannete
t liigid
lii id (2)
Pingutusrulliga lekanne
1
1.
2.
Vllid prlevad samas suunas;
3.
Kasutatakse juhtudel, kui:

vikese rihmaratta haardenurk on
liiga vike (suur lekandesuhe ning
vike telgede vahe);
rihmas ei ole pingutusjudu
vimalik teisiti tekitada
Priit Pdra
Mitme rihmaratta ja pingutusrulliga lekanne
1.
Kik vllid on paralleelsed;
2
2.
Vllid prlevad
l
d samas suunas;
21
Rih
Rihma
t lekandes
l k d (1)
Rihma tprotsess lekandes:
Lahtine rihmlekanne
1. Rihm kulgeb le vhemalt kahe rihmaratta;

2. Rihm (v.a. hammasrihm) tuleb pingutada:
rihma
a harudes
a udes ((koordis)
oo d s) te
tekitatakse
tata se staat
staatiline
e tmbejud
t bejud N0;
tmbejud tekitab rihm aja rihmaratta pindade vahel kontaktju Fn
(rihm on teatava juga surutud vastu rihmaratta tpindu);
kontaktsurvest tuleneb hrdejud rihma ja rihmaratta pindade vahel
(
(see
hrdejud
h d j d vimaldabki
i ld bki kkoormuse l
lekandmist);
k d i t)
3. Kui vedavale rihmarattale rakendatakse prdemoment (lekanne stardib):
kasvab vedavas rihmaharus tmbejud N1 suuremaks, kui N0 (N1 > N0);
teises rihmaharus tmbejud N2 kahaneb N0-st viksemaks (N2 < N0);
mlemas rihmaharus lisandub tsentrifugaal-tmbejud NTs;
4. Rihma liikudes le rihmarataste muutub rihma iga ristlike tmbejud
piirides N1 ... N2:
tskliline tmme phjustab rihma materjalide vsimust;
5. Iga kord, kui rihm liigub le rihmaratta, toimub rihma painutamine:
tskliline p
paine p
phjustab
j
rihma materjalide
j
vsimust;
Kontakktjud rihma
ja rihmaratta
tpindade
p
vahel
Pragunenud rihm
6. Iga kord, kui rihm liigub le rihmaratta toimb rihma ja rihmaratta

tpindade kulumine.
Priit Pdra
22
Rih
Rihma
t lekandes
l k d (2)
Rihma
a tmbejud
Rihma tskliline tmme
Rih
Rihma
tmbeju
t b j komponendid:
k
did
NPv
NPs
NPs
NPv
N1
N2
N2
NTs
1
Rihmlekande geomeetria
s
dv
ds
5
Vedav rihmaharu
v
vedav
Geomeetria p
parameetrid:
s = suurema rihmaratta haardenurk;
v = viksema rihmaratta haardenurk;
ds = suurema rihmaratta lbimt;
dv = viksema rihmaratta lbimt;;
C = rihmarataste telgedevaheline kaugus
Rihma pikkus
veetav
1
2
Priit Pdra
NTs = tsentrifugaaljust tulenev

tmbejud;
N1 = vedava rihmaharu tmbejud
N2 = teise rihmaharu tmbejud;
NPs = rihma paindest mber suurema
rihmaratta tulenev tmbejud;
NPv = rihma paindest mber viksema
rihmaratta tulenev tmbejud;
L 4C 2 d s d v
2
ds s d v v
2
23
MASINAELEMENDID
13.3. Rihmlekande konstruktsioon
Priit Pdra
24
L
Lamerihma
ih
valiku
lik kl
klassikaline
ik li teooria
t
i
Lamerihma kasutatakse,, kui:
1. Rihma kiirus on suhteliselt suur (10 ... 40) m/s;
2.
Jud lamerihma ja silindri kontaktis
lekantav vimsus on suhteliselt vike.
Euleri valem staatikas
Rihmlekandes lekantavat vimsust piirab

HRDUMINE rihma ja rihmaratta vahel
Lbilibisemine toimub viksemal rihmarattal,

sest selle haardenurk on viksem
sest,
N2
N1
Rihmaharude
jud
Lamerihmlekanne
N1 > N2
H d t
Hrdetegur
rihma ja rihmaratta
kontaktis
Liikuva rihma
lbilibisemise tingimus
N 1 N Ts
e
N 2 N Ts
Rihma
liikumisel
Rih
liik i l le
l rihmaratta
ih
tt
tekkiv tsentrifugaaljud
Priit Pdra
N1
e
N2
N Ts
Rihma mass
Rihma haardenurk
Tasakaalunudest tulenevalt:
m
v2
L
Rihma pikkus
N 1 N 2 2 N 0 2 N Ts
Rihma
kiirus
Rihmade pingutamisel
tekkinud staatiline tmbejud
25
L
Lamerihma
ih
valiku
lik metoodika
t dik (1)
Lamerihm-lekande
Lamerihm
lekande analsi ldine metoodika:
Vikese rihmaratta
arvutuslik prdemoment
1. Mratletakse lekande geomeetria ja rihm:

viksema rihmaratta haardenurk v;
g
;
hrdetegur
rihma kiirus v;
arvutatakse suuruse e vrtus;
arvutatakse tsentrifugaalju NTs vrtus;
2.
Mv
K a S
lekantav vimsus
Nutav varutegur
g
lekoormustegur
Prlemise nurkkiirus
Arvutatakse viksema rihmaratta suurima prdemomendi arvutuslik vrtus Mv:
3. Arvutatakse rihma vedava haru nutav tmbetugevus [N1]:

uretaan- ja polamiid-lamerihmadele Kv = 1;
tootja
t tj antud
t d rihma
ih
tmbetugevus:
t b t
NLim = bN*Lim (N);
(N)
Vedava haru nutav tugevus

*
N1 bN Lim
K v K rr
4. Arvutatakse rihma teise haru vastav tmbejud N2:
Rihmarattategur
lekoormusteguri
Ka vrtusi lamerihmale
2M v
N 2 N 1
dv
Viksema rihmaratta lbimt
Priit Pdra
Dnaamikategur
Tootja antud rihma
tmetugevus laiuse
kohta (N/m)
Rihma laius (m)
26
L
Lamerihma
ih
valiku
lik metoodika
t dik (2)
Rihma p
pinutusjud
j
5 Arvutatakse vajalik staatiline pingutus-tmbeju

5.
pingutus tmbeju N0 vrtus;
6. Arvutatakse viksemale rihmarattale nutav hrdeteguri
vrtus [] ja kontrollitakse hrdetingimuse [] kehtivust:
kui hrdetingimus ei kehti
kehti, on selles lekandes rihma
lbilibisemise oht;
N0
N Ts
Vikese rihmaratta
nutav hrdetegur
7. Juhul, kui saadud lahendus ei taga piisavat hrdumist, tuleb

valida uued algandmed ja lahendust korrata.
Rihmarattateguri Krr vrtusi lamerihmadele
Priit Pdra
N1 N 2
l
ln
N1 N Ts
N 2 N Ts
27
L
Lamerihma
ih
valiku
lik metoodika
t dik (3)
Rihma paksus
Priit Pdra
Parameetrite vrtusi lamerihmadele
N*Lim
28
Kiil ih d valiku
Kiilrihmade
lik alused
l
d
Kiil ih d valikul
Kiilrihmade
lik l tuleb
t l b lhtuda
lht d tootja
t tj soovitatud
it t d metoodikast
t dik t
Kiilrihmlekanded on phjalikult standardiseeritud, andmed phinevad inseneripraktikal ja katsetel
Rihmasoone profiil
Jud kiilrihma ja silindri kontaktis

Euleri valem staatikas
1.
N1
N2
N1
e sin / 2
N2
= (32 ... 38)
Rihmasoone nurk
Kiilrihma ja rihmaratta kontaktis:

Hrdetegur vetakse tihti
vrtusega 0,13;
2.
Rihmasoone nurk on vrdne vi

viksem kiilrihma nurgast;
3.
Taandatud hrdetegur sltub

rihmasoone nurgast:
kui = 32 , siis = 0,47;
kui = 34 , siis = 0,44;
kui = 36 , siis = 0,42;
kui = 38 , siis = 0,40;
Kiilrihmade valik phineb empiirilistel tabelitel, mis on antud rihma tootja poolt
Priit Pdra
29
Kiil ih d valiku
Kiilrihmade
lik metoodika
t dik (1)
Kiilrihm-lekande
Kiilrihm
lekande analsi ldine metoodika:
h rihma
he
ih
lubatav
l b t
vimsus
1. Mratletakse lekande geomeetria ja rihma(de) ristlige:

rihmaprofiili esialgse valiku vib teha tabelite abil;
g
tabelis toodud andmed on saadud teimimisega
standardtingimustel (nit. rihmaratta lbimt 300 mm ja
rihma kiirus 15 m/s);
Prihm Ptab K1 K 2
he rihma lubatava
vimsuse tabelivrtus
Haardenurga
2. Arvutatakse he valitud profiiliga rihmaga lubatav lekantav
korrigeerimistegur
vimsus [Prihm];
Rihma pikkuse
korrigeerimistegur
3. Arvutatakse lekantava vimsuse nutav vrtus [P];

4. Arvutatakse nutav kiilrihmade arv n;
5. Arvutatakse tsentrifugaaljust tulenev he
rihma tmbejud NTs;
Nutav kiilrihmade arv
Rihma tsentrifugaaljud
v
N Ts K c
2,4
Prihm
Rihmlekande nutav
vimsus
P PK a S
lekande nimivimsus
lekoormustegur
N t varutegur
Nutav
t
Rihma parameeter, vt tabel

Priit Pdra
30
Kiil ih d valiku
Kiilrihmade
lik metoodika
t dik (2)
6. Arvutatakse he rihma vedava haru nutav tmbetugevus;
g
;
he rihma vedava haru nutav tugevus
7. Arvutatakse he rihma teise haru vastav tmbejud;

8. Arvutatakse he rihma vajalik staatiline eelpingutustmbejud
j
N 0;
9. Arvutatakse lekande varutegur ja vrreldakse nutava
vrtusega S;
10. Arvutatakse rihma paindetsklite arv purunemiseni
(ks vimalik metoodika):
arvutatakse rihmaharude
suurima tmbejud paindel
leminekul rihmaratastest;
arvutatakse rihma suurim
tsklite arv.
Tsklite arv rihma purunemiseni
K
nP
Kb
N1
dv
Priit Pdra
Kb
N1
ds
N1 N 2 N Ts e
lekande varutegur
Prihm n S
PK a
N0
N 1 N 2
N1 N 2
2
2P
nd v
sin 2
he rihma vajalik pinutusjud
sin 2
sin 2
sin 2
N Ts
sin 2
N Ts
N Ts
T
he rihma teise haru tmbejud
N 2 N 1
N Ts
2P
nd v
Parameetrite vrtused vetakse tabelitest

31
Kiil ih d valiku
Kiilrihmade
lik metoodika
t dik (3)
Kiilrihmadele lubatavad vimsused Ptab, kW ja
j rihmaratta vhim lbimt
Haardenurga
korrigeerimisteguri K1 vrtusi
Priit Pdra
32
Kiil ih d valiku
Kiilrihmade
lik metoodika
t dik (4)
Rihma pikkuse
p
korrigeerimisteguri
g
g
K2 vrtusi
Kiilrihma parameetrite Kb ja Kc vrtusi
lekoormusteguri Ka vrtusi kiilrihmadele
Priit Pdra
33
Kiil ih d valiku
Kiilrihmade
lik metoodika
t dik (5)
Kiilrihma vastupidavust
p
iseloomustavate parameetrite
p
K ja
j b vrtusi
NB! Kiilrihmade valik ja kontrollarvutused tuleb alati teha konkreetse tootja juhistest lhtuvalt
RIHMADE (ja ka muude standardtoodete) valiku ldine phimte:
1. INSENERIKOGEMUSEST lhtuvalt ja TABELITE abil valida nimiolukorrale vastav toode
(tavaliselt kiirusest ja koormusest lhtuvalt);
2. See lahend kohandada vastavate empiiriliste KOEFITSIENTIDE abil tegelikule olukorrale
sobivaks.
Priit Pdra
34
Rih d pingutamine
Rihmade
i
t i (1)
Pingutusrulliga
Rihmarataste telged
g vahe muutmisega
g
Rihma liikumise
suund
Pingutusrulli
liikumise siht
Rihma liikumise
suund
mg
Raskusjud
Mootori liigutamise
g
siht
rihma pingutamisel
Vedav rihmaharu
Vedav rihmaharu
1.
Pingutusrull paigutatakse vhemkoormatud

(veetavale) rihmaharule;
1.
Mootorit vib liigutada sirgjooneliselt ja ka

prates;
2.
2.
Pingutamist tuleb perioodiliselt korrata

rihma venimist automaatselt ei
kompenseerita.
Pingutusrull suurendab viksema rihmaratta

haarden rka
haardenurka;
3.
Pingutusju vib saada erinevate meetoditega:
raskusjud rihma venides pingutusjud

oluliselt ei muutu;
vedru rihma venides pingutusjud vheneb;
4.
Rihma venimist kompenseeritakse automaatselt.
Nend meetodite puudus = rihmad on pinges

ka lekande thikigul ja seistes
Priit Pdra
35
Rih d pingutamine
Rihmade
i
t i (2)
Reaktiivmomendiga
g automaatselt
Reaktiivmomendiga
automaatpingutuse skeem
Rihma liikumise
suund
Mootori liikumise siht

rihma pingutamisel
Vedav rihmaharu
1.
Pingutamine on automaatne;
2.
Thikigul ja seistes ei ole rihmad koormatud sellega

pikeneb
ik
b rihmade
ih d ti
tiga;
3.
Koormuse kasvades:
suureneb rihmaharude koormuste vahe,
tekib reaktiivmoment,, mis rihma pingutab;

p g
;
4.
Mootor ei tohi paikneda veetavast rihmarattast krgemal;
5.
Pingutusmoment sltub ssteemi geomeetria valikust.
Priit Pdra
Allikas: www.overlyhautz.com
36
MASINAELEMENDID
13.4. Kettlekanne ja selle komponendid
Priit Pdra
37
K ttid otstarve
Kettide
t t
Kettide ldine liigitus:
Lastikett ja selle kasutamine
1.
Ajamiketid kasutatakse ajamites mehaanilise

energia lekandmieks helt vllilt teisele;
2.
Lastiketid kasutatakse lasti kinnitamiseks

kaupade transpordil;
3.
Veoketid kasutatakse konveierites

materjalide, deatilide jatoodete
transportimiseks.
Ajamikett
j
ja
j selle rakendus
Veokette
Priit Pdra
38
Aj ik ttid levinud
Ajamikettide
l i d liike
liik (1)
Normaalne herealine rullkett
Tugevdatud
g
herealine rullkett:
1. Parem vastupidavus vsimusele;
2.
Paksemad llide plaadid (kett on laiem);
3.
Karastatud vllik.
Korrosioonikindel herealine rullkett:

1. Komponendid valmistatud roostevabateasest (materjalide iga valik, et tagada
keti avstupidavus);
2.
Komponendid valmistatud C-teasest ning

enne koostamist pinnatud Ni, Zn vi Cr-ga
Mitmerealine rullkett
Suure ltkuga herealine rullkett
1. Tagab
g lekande tieliku vimekuse,, kui
ketirattad on halvasti joondatud;
2. Lubatud deformatsioon:
vndel: 6,7 /m,
paindel: 85 mm/m
mm/m,
3. Sobib normaalketi ratastele.
Priit Pdra
39
Aj ik ttid levinud
Ajamikettide
l i d liike
liik (2)
Tihendatud rullkett
Topeltsammuga rullkett
Rngastihend
Puks
1. Kergem
g
ja
j odavam, kui
normaalkett;
2. Ketirataste hambad ttavad
kordamda;
3 S
3.
Sobib
bib aeglasematele
l
t l
lekannetele, kui telgede
vahe on suur.
Vllik
Hammaskett
1. Tihendid (ristklikristlikega rngastihend) hoiavad

erimrde keti liigendi sees ning kaitsevad seda
vliskeskkonna eest;
2. Tiga on (3 ... 10) korda pikem normaalketi
omast;
3. Ei vaja mrimist.
Priit Pdra
htlasem ja vaiksem kik rullkettidega vrreldes

40
Aj ik ti ldine
Ajamiketi
ldi konstruktsioone
k
t kt i
Rullketi komponendid
Vlislli plaat
Vllik
Rullketi ldine konstruktsioon

Siselli plaat
P k
Puks
Vlislli
Siselli
Rull
Siselli
Vlislli
Puksketi ldine konstruktsioon
Siselli plaat
Siselli
Siselli plaat
1.
1
2.
3.
Priit Pdra
Pukskett:
Puuduvad
P
d
d rullid,
llid
Viksem kaal,
Suurem kulumine
41
K ttid mtmed
Kettide
t d ja
j thistus
thi t (1)
herealiste rullkettide mtmed: DIN 8187-1
Kettide mtmed on standarditud

herealine rullkett
This
Samm
mm
Thistuse nide:
Rullkett DIN 8187 40B 1 x 100 E

Nimetus
Standard
Priit Pdra
This
Llide arv
Vedruga ketilukk
42
K ttid mtmed
Kettide
t d ja
j thistus
thi t (2)
Kettide mtmed on standarditud
herealiste rullkettide mtmed: DIN 8187-1
Kolmerealine rullkett
Samm
This
mm
Thistuse nide:
Rullkett DIN 8187 16B 3 x 79 B

Nimetus
Standard
This
Llide arv
Keti otstes on sisellid, ketilukk puudub
Priit Pdra
43
K ti otsa
Keti
t thi
thised
d ja
j keti
k ti hendusvimalused
h d
i l
d
K ti otstes
Keti
t t vlislli
li lli
Keti otsas painutatud lli

Painutatud henduslli
Vedrukinnitusega
henduslli
Liikumise suund
This: E
This: A
This: L
Keti otstes siselli
Lhiskinnitusega
henduslli
This: C
Vimalik on saada igasuguse konfiguratsiooniga kette:
This: B
Priit Pdra
1.
Suvaline llide arv (suvaline pikkus);
2.
Suvalise otsallide kombinatsiooniga:
mlemas otsas siselli,
mlemas otsas vlislli,
hes otsas siselli, teises otsas vlislli.

This: S
44
K tt l k d id
Kett-lekandeid
Konveieri kettlekanded
Kettajamid
Valtsi kettlekanne
j
Lihtne kettajam
Suur ketiratas
Priit Pdra
45
K ti t t konstruktsioon
Ketirataste
k
t kt i
(1)
Ketirataste hambumist tagavad mtmed on standarditud
ldkuju jrgi jagunevad ketirattad
1. Plaat-ketirattad
2
2.
hepoolse rummuga ketirattad
3.
Kahepoolse rummuga ketirattad
4.
Topeltketirattad
Rummuga ketirattad:
1. Rummu ava tuleb tdelda
rakendusele vasatavaks
(saada on ka valmis
rummuga tooted);
2.
Vllilekinnittakse tavaliselt
lii lii
liistliitega
Plaat-ketiratas
Plaat-ketiratttad:
1. Saadaval ka mitmerealisena;
Priit Pdra
2.
Tavaliselt haamaste arv > 40;
3.
Saab kinnitada keevis- vi

poltliitega (olemasoleva) rummu
klge;
4.
Kige odavam lahendus.
hepoolse rummuga ketirattad
K ti t t konstruktsioon
Ketirataste
k
t kt i
(2)
Topelt-ketirattad
p
Parasiit-ketirattad
Parasiit
ketirattad
Kasutatakse
mitmeastmelises
kettlekannetes
Poolitatud ketirattad
Kodarate ja rummuga ketiratad
Kasutatakse keti pingutamiseks

ja/vi suunamiseks
Priit Pdra
K ttl k
Kettlekannete
t liigitusi
lii it i
Kettlekandeid vib liigitada erinevate tunnuste alusel:
1.
Keti tbi jrgi:
rullkettlekanne,
pukskettlekanne,
hammaskettlekanne;
2.
Keti ridade arvu jrgi:
herealised,
mitmerealised,,
3.
Veetavate ketirataste arvu jrgi:
he veetava ketirattaga,
mitme veetava ketirattaga,
4.
Ketirataste telgi hendava sirge asendi jrgi:
horisontaal-kettlekanded,
vertikaal-kettlekanded,
kald-kettlekanded,
5.
Keti pinguse reguleerimisviisi jrgi:
ketirataste telgede vahe muutmisega,
pingutusketirattaga.
Priit Pdra
h veetava
he
t
ketirattaga lekanne
Kald-kettlekanne
Mit
Mitme
veetava
t
ketirattaga lekanne
Horisontaal
Horisontaalkettlekanne
Vertikaal
Vertikaalkettlekanne
48
K ti t lekandes
Keti
l k d (1)
Rullketi tprotsess lekandes:
1. Keti kik llid jrjestikku hambuvad ketirataste hammastega;
2. Nn. hulknurgaeffekti tttu toimub keti vedava haru pidev vnkumine ja keti kiiruse muutus:
effekt on sed asuurem, mida viksem on ketiratta hammaste arv;
ketilli haakub ketirattaga sirgel, mis ei ole ketiratta jaotusringjoone puutuja;
seejrel viib ketiratas keti jaotusringjoone puutujale;
keti vnge toimub
Hulknurgaeffekt kettlekandes
alati kui uus lli
kontakteerub ketirattaga;
Keti les-alla
vnkumine
3. Keti liikudes iga lli koormus
on tskliline (vedava haru
tmbejust kuni teise haru
tmbejuni);
4. Ketile mjub lisaks ka
tsentrifugaaljud
f
(
(eriti
kiirustel
> 15 m/s);
Keti telg
lli ja hamba
kontakti alguses
5. Keti peamine trkephjus on

llide materjalide vsimus:
llide plaadid,
puksid;
Priit Pdra
49
K ti t lekandes
Keti
l k d (2)
6 Iga ketilli vlliku ja puksi liites toimub liikumine
6.
liikumine, kui kett letab ketiratast:
iga vllik-puks kontakt toimib kui liugelaager;
7. Keti vedava haru koormus kantakse ketiratta hammastele lbi rullide:
suured kontaktsurved;;
rull-ketiratas kontaktis mjuvad
j
rulli ja puksi kontaktis toimub liikumine alati, kui lli haakub ketirattaga;
iga rull-puks kontakt toimib kui liugelaager;
8. Keti vimalikeks trkephjusteks on ka keti ja ketiratta kulumine, pindade plastsed
deformatsioonid ja pindvsimus:
vllik-puks kontaktpindade kahjustused;
rull-puks kontaktpindade kahjustused;
rull-ketiratas kontaktpindade kahjustused;
kulumise vltimiseks tuleb kettlekandeid mrida (vllik-puks kontaktile
Rullketi kulumine
juurdeps on keerukas ning selle mrimine on komplitseeritud);
kett tuleb vahetada, kui kulumisest tekkinud keti
pikenemine letab 3 %;
6. Kulumise tagajrjel muutub keti ja ketiratta hambumise
geomeetria ja kett ronib ketiratta hammastele:
suureneb
b keti
k ti vnkumine,
k i
kett hakkab hambaid vahele jtta.
Priit Pdra
50
K ti ohutud
Keti
h t d treiimid
t ii id
Priit Pdra
51
MASINAELEMENDID
13.5. Kettlekande konstruktsioon
Priit Pdra
52
K ti valiku
Keti
lik metoodika
t dik (1)
Kettlekande phikomponentide valiku ldine metoodika:
Kettlekande nutav
vimsus
1. Mratleda kettlekande olulised parameetrid:

lekantav vimsus,
P PK a
vllide (ketirataste) prlemiskiirused,
lekande nimivimsus
kiiruse lubatav fluktuatsioon,
lekoormustegur
vllide vahekaugus ja selle muutumise vimalused,
ruumipiirangud,
Nutav varutegur
g
nutav
t tiga,
ti
nutavad varutegurid jne.,
2. Arvutada kettlekande nutav vimsus [P];

3. Teatmekirjanduse abil valida keti samm p:
veenduda, et vllide telgede vahe ei oleks liiga vike antud ketisammu jaoks;
veenduda, et vllide vahe ei oleks liiga suur;
telgede vahe optimaalne pikkus on (30 ... 50) keti sammu (pikem telgede vahe
vahe, kui 80
sammu ei ole soovitatav);
4. Lhtudes keti kiiruse stabiilsuse nudest valida viksema ketiratta hammaste arv:
lekande viksemate mtmete saamiseks p
peaks see arv olema vimalikult vike;;
mida viksem on hammaste arv, seda suurem on keti kiiruse ebahtlus;
hammaste arv peaks olema suurem, kui 12;
Priit Pdra
53
K ti valiku
Keti
lik metoodika
t dik (2)
5 Mratleda suurema ketiratta hammaste arv:
5.
lekandesuhe ei tohiks olla suurem, kui 7 (enimalt 10);
suurema lekandesuhte saamiseks tuleks kasutada
mitut lekannet jrjestikku;
Keti lubatav vimsus
Pkett Ptab K1 K 2
Keti lubatava vimsuse

6. Arvutada ketile lubatav lekantav vimsus:
tabelivrtus
lubatava vimsuse mrang sltub eeldatavast
Ketiratta
hammaste arvu
kahjustumis-mehhanismist:
arvestav tegur
viksematel
ik
l kiirustel
kii
l on ohtlikum
h lik
lliplaatide
lli l id vsimus;
i
Keti ridade arvu
suurematel kiirustel on ohtlikum rullide ja pukside
arvestav tegur
kontaktvsimus;
ketile lubatav vimsus on nendest vimsusvrtustest
vhim.
Keti valikul tuleb lhtuda keti valmistaja juhistest ning tootekataloogides toodud valemitest
ja graafikutest antud kettide jaoks (metoodikad on erinevad
erinevad, kuigi phimte on sama)
KETTIDE (ja ka muude standardtoodete) valiku ldine phimte:
1.INSENERIKOGEMUSEST lhtuvalt ja TABELITE abil valida nimiolukorrale vastav toode (tavaliselt
kii
kiirusest
t jja kkoormusestt lht
lhtuvalt);
lt)
2.See lahend kohandada vastavate empiiriliste KOEFITSIENTIDE abil tegelikule olukorrale sobivaks.
Priit Pdra
54
K ttl k d asend
Kettlekande
d
Kettlekande head asendid
Kettlekande halvemad asendid
1.
Soovitatava telgede
vahe korral vib vedav
ketiharu olla ka all;
2
2.
Vertikaallekandes
peaks viksem ketiratas
olema lal;
3.
Vike hlve horisontaalasendist

di t parandab
d b keti
k ti
td;
4.
Kett peab olema pingul,

et vltida keti lehppamist vikses
ketiratta hammastest
Kettlekande sobimatud asendid

1.
Vedav ketiharu peaks olema krgemal;
2
2.
Sobivaimad asendid on:
horisontaalne;
kuni 60 vrra horisondist kaldu
Priit Pdra
55
K ttl k d mrimine
Kettlekande
i i (1)
Tilkmrimine
Ksitsimrimine
1. Sobib vaid:
vhethtsatele lekannetele
harva kivatele kettidele;
kui kiirused on vikesed;
2. Mrimine peab olema piisavalt
sage, et mrdeaine vrv ketil ei
muutu.
1. Sobib vikese
vimsusega lekannetele
2. Tilgutid peavad olema
llide plaatidekohal;
3. Mrimise intensiivsus
peab olema piisav, et
mrdeaine vrv ketil ei
muutuks
Pintselmrimine
1. Sobib vikese
vimsusega lekannetele;
2. Mrimise intensiivsus
peab olema piisav, et
mrdeaine vrv ketil ei
muutuks
Priit Pdra
56
K ttl k d mrimine
Kettlekande
i i (2)
livannmrimine
K ttl k d kere
Kettlekande
k
summutab
t b keti
k ti mra;
2.
Kere peab olemapiisavalt suur, et ei tekiks

kontakti kulunud ketiga;
3
3.
Mrdeainekogus ei vhene;
4.
Keti sukeldumissgavus peab olema ige:

kett peab ulatumalisse kuni rulli vi
puksini;
keti
k ti lii
liiga sgav
sukeldumine
k ld i soojendab
j d b
li ning takistab lekande td
Ringlusmrimine
Priit Pdra
Tsentrifugaalmrimine
g
1
1.
1.
Kasutatakse suurte kiiruste

ja suurte koomuste korral;
2.
Vimaldab ka mrdeainet
jahutada;
3.
li suunatakse ketile toru ja

otsiku abil;
4.
Vib kasutada ka pihustit, et

saada liudu-mrimine
1.
Kett on lipinnast krgemal;
2.
litsteketas paiskab li tsentrifugaaljuga kere lasisepinnale;
3.
Spetsiaalsetelt ribidelt tilgub li ketile.
57
MASINAELEMENDID
AITHH KUULAMAST !
Palun, kas on ksimusi ?
Priit Pdra
58

13 Rihm - Ja Kettulekanded 2011

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

13 Rihm - Ja Kettulekanded 2011

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

MASINAELEMENDID

13. RihmRihm ja kettlekanded

13. Rihm- ja kettlekanded

13.1. Painduva vahelliga lekanded

13. Rihm- ja kettlekanded

vllilt vllile le kanda koormusi

1. Masinate vljund-tkiirused erinevad mootori tkiirusest

Liikumine kantakse vedavalt

Liikumine kantakse vedavalt

PAINDUVA vahelliga lekanded

13. Rihm- ja kettlekanded

13. Rihm- ja kettlekanded

13. Rihm- ja kettlekanded

Vedava ja veetava vlli vahekaugus vib olla suur;

Vimalus vedavalt vllilt kitada mitut veetavat vlli.

lekandes puudub suhteline libisemine:

vllid prlevad snkroonselt;

Kompaktsus, kui lekantav vimsus on sama:

kompaktsem, kui rihmlekanne;

vhemkompaktne, kui hammaslekanne;

Hooldust tavaliselt ei vaja;

Rihmad on hlpsasti paigaldatavad ja vahetatavad

Vllidele mjuvad jud on viksemad (kui

Rihmad summutavad vllidelt lekantavaid

odavam, kui hammaslekanne;

kallim, kui rihmlekanne;

Rihma ja rihmarataste vahel on suhteline

sltub lekande koormusest;

lekandesuhe ei ole rangelt konstantne;

vllid ei prle snkroonselt;

rangemad, kui rihmlekandele;

vhemrangemad, kui hammaslekandele;

13. Rihm- ja kettlekanded

13.2. Rihmlekanne ja selle komponendid

13. Rihm- ja kettlekanded

pikkus 1,25 ... 15 m,

pikkus 0,63 ... 12,5 m,

13. Rihm- ja kettlekanded

pikkus 2 ... 6,9 m,

Vliskest, kummeeritud polester-puuvill tekstiil, kaitseb

13. Rihm- ja kettlekanded

Koordriie, tagab rihma ige kuju

Koord = komponent, mis annab rihmale dnaamilise

Kummi, kaitseb rihma koordi

13. Rihm- ja kettlekanded

Vliskestaga kiilrihmaprofiilide mtmed

13. Rihm- ja kettlekanded

DIN 7753, ISO 4184

Kitsas kiilrihm DIN 7753 SPB 630

Klgkaitseta hammastatud kitsaste

13. Rihm- ja kettlekanded

Kiilrihm ISO 4184 A 1550

Rihma pikkus = 1550 mm

Samm Profiili mtmed, mm

Rihm DIN 7721 16 T10 x 1610

Rihma pikkus = 1610 mm

13. Rihm- ja kettlekanded

Muud mtmed vib arvutada lhtuvalt nutud kinemaatikast ja tugevusest

Kiilrihmadele: DIN 2217

Mitme rihmasoone paigutus

Rihmaratta materjalid on:

Teras: rihma joonkiirus < 80 m/s;

Kergsulamid: rihma joonkiirus