Matemaatika 80

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

TEOREEMI SÕNASTAMINE

1. Loe läbi järgnev tekst.

Kolmnurki liigitatakse tema külgede järgi: isekülgsed, võrdkülgsed ja võrdhaarsed. Kolmnurk on

võrdhaarne, kui tal on kaks võrdset külge. Kolmnurgal on kolm nurka, mille summa on alati 180°.
Kolmnurga igal nurgal on välisnurk, mis on võrdne temaga mittekõrvuti olevate sisenurkade sum-
maga. Kolmnurgale saab joonestada igast tipust kõrguse. Kõrgus on alati risti kolmnurga alusega.
Kõik kolmnurga kõrgused lõikuvad ühes punktis.

2. Kirjuta tekstist välja kolm kuni neli tõest lauset.

1) .......................................................................................................................

2) ......................................................................................................................
3) ......................................................................................................................

4) ......................................................................................................................

3. Kirjuta need laused teoreemina, kasutades kui–siis-vormi.

1) ......................................................................................................................

2) ......................................................................................................................

3) ......................................................................................................................
4) ......................................................................................................................

4. Sõnasta kui–siis-vormis teoreemid, mille eeldused on antud.

Rööpkülik on romb

...........................................................................................................................

Kolmnurk on võrdkülgne

..........................................................................................................................

Sirged on risti

...........................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 81
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

TEOREEMI EELDUS JA VÄIDE

1. Millised eeldused ja väited sobivad kokku, et teoreem oleks tõene?

Ühenda nooltega.

kolmnurk on võrdhaarne tema nurgad on erineva suurusega

kolmnurk on täisnurkne tema diagonaalid on risti
nelinurk on romb tema ristsumma jagub 3ga
nelinurk on rööpkülik tema kaks nurka on võrdsed
kolmnurk on erikülgne see arv jagub 2 ja 3ga
arv jagub 3ga nendevaheline nurk on 90°
arv jagub 6ga tema diagonaalid poolitavad nurgad
kaks sirget on risti tema vastasnurgad on võrdsed
nelinurk on ruut tema kahe teravnurga summa on 90°

2. Kirjuta teoreemi sõnastusest välja tema eeldus ja väide.

2.1. Kui kahest naturaalarvust üks on paarisarv, siis nende arvude

korrutis on paarisarv.

Eeldus. ..................................................................................................................................................

Väide. ...................................................................................................................................................

2.2. Rööpküliku lähisnurkade summa on 180°.

Eeldus. ..................................................................................................................................................

Väide. ...................................................................................................................................................

2.3. Trapetsi kaks külge on paralleelsed.

Eeldus. ..................................................................................................................................................

Väide. ...................................................................................................................................................

2.4. Kaks kolmnurka on võrdsed, kui nende kolmnurkade vastavad

küljed on võrdsed.

Eeldus. ..................................................................................................................................................

Väide. ...................................................................................................................................................
KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 82
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

TEOREEMI TÕESTAMINE

1. Sõnasta kui–siis-vormis õpiku ülesandes nr 620 antud teoreemid.

1.1. .........................................................................................................................................................
1.2. .........................................................................................................................................................
1.3. .........................................................................................................................................................

2. Tõesta esimene teoreem, täites lüngad.

Eeldus. .................................................................................................................................................
Väide. .................................................................................................................................................
Tõestus. Paarisarvud võime tähistada 2a ja 2b. Nende summa on teisendatav
kujule ......... + ............... = 2 ⋅ ( ...... + ...... ). Saadud tulemus on alati
paarisarv, järelikult ......................................................................................................................

3. Tõesta kolmas teoreem.

Eeldus. .................................................................................................................................................
Väide. ..................................................................................................................................................
Tõestus. Paarisarvu võime tähistada ........... ja paaritu arvu 2b + 1.
................................................................................................................................................................
................................................................................................................................................................
................................................................................................................................................................
................................................................................................................................................................

4. Tõesta teoreem.

Kui nelinurk on ruut, siis tema diagonaalid on risti.

D C Eeldus. .......................................................................................................

Väide. .......................................................................................................

O Tõestus. Ruudu diagonaal poolitab ruudu ..........................................

Järelikult ∠ODA =∠ ........ = 45°. Siis ∠AOD = ....................................

A B
See tähendab, et ........................................................................................

KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 83
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

PÖÖRDTEOREEM

1. Kirjuta teoreemile pöördlause. Otsusta, kas see on teoreem.

1.1. Teoreem. Kui nelinurk on romb, siis tema küljed on võrdsed.

Pöördlause. .....................................................................................................................................
See ................ pöördteoreem.

1.2. Teoreem. Kui kolmnurk on teravnurkne, siis tema kõik nurgad on

väiksemad kui 90°.

Pöördlause. .....................................................................................................................................
See ................ pöördteoreem.

1.3. Teoreem. Võrdhaarse kolmnurga kaks nurka on võrdsed.

Pöördlause. ....................................................................................................................................
See ................ pöördteoreem.

2. Koosta antud lausetest teoreem, mille pöördlause oleks ka

pöördteoreem.
Nelinurk on romb
Diagonaalid on risti ja võrdsed
Nelinurk on ruut
Nurgad on võrdsed
Diagonaalid ei ole risti
Nelinurk on ristkülik
Teoreem. ...........................................................................................................................................
Pöördteoreem. ...............................................................................................................................

3. Kirjuta teoreem ja pöördteoreem ühe lausega sõnaühendi parajasti

siis abil.

Teoreem. Kui kolmnurk on võrdhaarne, siis tema alusnurgad on võrdsed.

Pöördteoreem. Kui kolmnurga kaks nurka on võrdsed, siis kolmnurk on võrdhaarne.
.............................................................................................................................................................
......................................................................................................................................... KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 84
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

VASTUVÄITELINE TÕESTUSVIIS

1. Loe läbi õpikust lk 116.

2. Seleta, milles seisneb vastuväiteline tõestusviis.

....................................................................................................................................

....................................................................................................................................

....................................................................................................................................

....................................................................................................................................

....................................................................................................................................

3. Täida lüngad. Tõesta vastuväitelise tõestusviisiga teoreem.

Võrdhaarse kolmnurga alusele tõmmatud kõrgus jaotab aluse kaheks võrdseks osaks.

Eeldus. ...................................................................................................................... .

Väide. Alusele tõmmatud kõrgus ............................................................................. .

B D C
Tõestus. Oletame vasuväiteliselt, et kõrgus AD ..................................................... .

Siis ∆ABD ≠ ∆ .......... Kuna AB = AC (eeldusest) ja AD ........................... ,

siis ∠ BDA ≠ ∠ .......... ≠ 90° (muidu oleksid need kolmnurgad võrdsed). See

tähendab, et AD ei ole ............................................... , mis on vasuolus eeldusega.

Järelikult meie oletus ................................... ja ainuke võimalus on, et kõrgus AD

..................................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 85
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KAHE SIRGE LÕIKAMINE SIRGEGA

1. Täida lüngad.

γ
β
δ
α

Nurgad α ja β on ....................... . Nurgad δ ja γ on .......................... .

2. Sirgete s ja t lõikamisel sirgega a tekib üks paar põiknurki suurusega

49° ja 82°. Kui suur on nurk sirgete s ja t vahel?
s

Vastus: .............................................................. .

3. Rööpküliku ABCD tipust B on joonestatud kaks kõrgust (vaata joonist).

Nurk nende kõrguste vahel on 46°. Leia rööpküliku nurgad.

D C

46°

A B

Vastus: .................................................................................................................... .

KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 86
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

SIRGETE PARALLEELSUS

1. Lõpeta definitsioon.

Kaks sirget on paralleelsed, kui nad asetsevad ............................................................ ja ....................

............................................................................... .

2. Sirged a ja b on paralleelsed.

δ γ
α β a

1 2
4 3 b

Kui
1) δ = 40°, siis ∠ 1 = .........
2) γ = 70°, siis ∠ 3 = ........
3) β = 105°, siis ∠ 4 = ........
4) ∠ 2 = 55°, siis δ = .........

3. Nelinurk ADCB on trapets (vaata joonist). Diagonaal AC = CD ja CF on

trapetsi kõrgus. Leia kõik omavahel võrdsed nurgad.

B C

A F D

∠CAF = ∠ACB =
∠ACF = ∠AFC =

KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 87
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KOLMNURGA SISENURKADE SUMMA

1. Kirjuta nurkade nimetus ja täida lüngad tulbas “Omadus”.

(lähisnurgad, tippnurgad, põiknurgad, sisenurgad, kõrvunurgad, välisnurgad)

Joonis Nurkade nimetus Omadus

..................................
1 on võrdsed.
2

......................................
1 2 summa on 180º.

s .....................................
1 summa on 180º, kui sirged
s ja t on paralleelsed.
t 2

s .......................................
1 on võrdsed, kui sirged s ja t
on paralleelsed.
t 2

Kolmnurga ............................
1 2 summa on 180º.

1 2 Kolmnurga ..........................
võrdub temaga mitte
3 5 kõrvu olevate sisenurkade
summaga.
4 6

KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 88
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KOLMNURGA KESKLÕIK

1. Leia sõnaruudust 7 sõna, mis on seotud geomeetriaga.

...............................................................
V O X B K I Õ L Ü H A
U K E T O R E L Ö V K ...............................................................
P A R A L L E E L N E
...............................................................
D W J Ä M S V F Y N S
D I T K N U P K S E K ...............................................................
C H T U U Ä L A A D L ...............................................................
E R K Õ R G U S P Ü Õ
...............................................................
A S D F K Ü L G H J I
X C V E U N M J K O K ...............................................................

1.1. Kasuta leitud sõnu õiges käändes ja täida lausetes lüngad.

.................................., mis ühendab kolmnurga kahe külje ...................................,

nimetatakse kolmnurga .......................................... .

....................................... kesklõik on ................................................. kolmnurga

ühe ................................ ja võrdub poolega sellest küljest.

Igal kolmnurgal on kolm .......................................... ja kolm .............................. .

2. Joonista kolmnurkadele kesklõigud. Arvuta kolmnurkade ümber-

mõõt ja kesklõikude poolt moodustunud kolmnurkade ümber-
mõõt. Võrdle tulemusi ja tee järeldus.

....................................... .................................... ......................................

....................................... .................................... ......................................
Kesklõikude poolt moodustunud kolmnurga ümbermõõt on .........................................

.................................................................................................................................
KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 89
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

TRAPETSI KESKLÕIK

1. Täida definitsioonikaart ja sõnasta oma definitsioon.

Mis see on ?
Ühendab haarade
................................................................

Trapetsi kesklõik omadused On paralleelne

................................................................

Võrdub aluste
k= S= ................................................................

joonis

Minu definitsioon: Trapetsi kesklõik on ............................., mis ühendab trapetsi

.......................... ........................................ ja on paralleelne ...............................................

ning võrdub aluste aritmeetilise ............................................. .

2. Mida saab arvutada järgmiste valemite abil.

S = kh

a
k= _
2

a+b
k = ____
2

a+b
S = ____ · h
2

a•h
S = ____
2
KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 90
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KOLMNURGA MEDIAANID

1. Kirjuta joonise kõrvale kolmnurgas joonestatud lõigu nimetus.

A
BD=DC

........................................
B
D C

∠ ADC =90º A

...........................................

B D C

AK =KB, AL = LC A

K L
............................................

B C

A ∠ BAK = ∠ KAC

.............................................

B
K C

2. Lõpeta definitsioonid.
KÕRGUS – ristlõik, mis on joonestatud ...............................................................................................

.................................................................................................................................................................

KESKLÕIK – lõik, mis ühendab.............................................................................................................

.................................................................................................................................................................

NURGAPOOLITAJA – lõik, mis..........................................................................................................

.................................................................................................................................................................

MEDIAAN – lõik, mis ühendab ...........................................................................................................

.......................................................................................................................................... KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 91
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KESKNURK, RINGJOONE KAAR JA KÕÕL

1. Kirjuta iga ringi kõrvale ringi sisse tõmmatud joone nimetus.

Leia igale nimetusele sobiv selgitus: ühenda mõiste ja tema seletus joonega.

Ringjoone kaht punkti ühendav lõik.

…………………..

Ringjoone keskpunkti läbiv, ringjoone

…………………..
kaht punkti ühendav lõik.

Keskpunktist ringjooneni tõmmatud

…………………..
lõik.

2. Uuri oma õpikust, millist nurka nimetatakse kesknurgaks.

2.1. Kummal joonisel on kujutatud

kesknurka?

2.2. Värvi kesknurk siniseks.

3. Joonista ringjoonele kesknurk suurusega 90°.

3.1. Meenuta,
mitu kraadi on täispööre. ..................

3.2. Kui suure osa täispöördest moodustab sinu kesknurk? Tõmba

õigetele vastustele ring ümber.

90 1 1
____ 1
____ __ __
25% 360 4 0,75 12 50% 0,25 2

3.3. Märgi sellele kesknurgale vastav kaar joonisel rohelise pliiatsiga.

3.4. Kirjuta, mitu kaarekraadi on märgitud ringjoone kaar. ……………...........

KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 92
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

PIIRDENURK JA KESKNURK

1. Mõõda malliga kaarele AC toetuvate piirdenurkade suurused.

C ∠ ABC = 30°

E
∠ ADC = ......................................

A
O
∠ AEC = ......................................

D
B
Millise järelduse saad teha?
Ühele ja samale kaarele toetuvad piirdenurgad on ................................................ .

2. Mõõda malliga joonisel olevate piirdenurkade ja kesknurkade suurus.

piirdenurk: ∠ APC = .................................

P A
kesknurk: ∠ AOC = .................................

A
piirdenurk: ....

O
kesknurk: . .
C
K

Millise järelduse saad teha?

Piirdenurk on....................................................................................................................... temaga

samale kaarele toetuvast kesknurgast.

Kesknurk on ...................................................................................................................... temaga

samale kaarele toetuvast piirdenurgast.
KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 93
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

RINGJOONE PUUTUJA, KESKNURK JA PIIRDENURK

1. Arvuta joonisel olevate nurkade suurus.

2. Vali igale arvutusele sobiv põhjendus. Ühenda põhjendus ja arvutus

joonega. Mõnda põhjendust tuleb valida mitu korda.

∠ AOC = 100°
180° – 80° = 100°

Kõrvunurkade summa
∠ CAB = .................. on 180°

D
∠ ABD = ..................
Kolmnurga sisenurkade
summa on 180°

∠ ACB = ..................
C

∠ ACO = .................. Piirdenurk on pool te-

B maga samale kaarele
80 toetuvast kesknurgast.

O ∠ OCB = ..................
A

∠ ABC = ..................
Diameetrile toetuv piir-
denurk on täisnurk.

∠ BCD = ..................

∠ ADB = .................. Ringjoone puutuja on

risti puutepunkti tõm-
matud raadiusega.

KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 94
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KESKNURK, PIIRDENURK JA RINGJOONE PUUTUJA

1. Otsi sõnasegadikust lünkadesse sobivad sõnad.

B P S Q O L A L I E
K I V U Õ W W M J D
A I N Õ I Q S K Y R
J R K J E D E X D H
U D R T X S A O T M
T E G F K T N A F J
U N L N E D Z S R K
U U U Q H P P K O Y
P R K R U N S I Ä T
K K A A R B D A W X

2. Kirjuta leitud sõnad lünkadesse sobivas käändes.

Ringjoone keskpunktist tõmmatud kahe …..…………………….. vahelist nurka nimetatakse

………………………………….. .

Ringjoone punktist tõmmatud kahe ……………………………………. vahelist nurka nimetatakse

………………………………………….. .

Piirdenurk on pool temaga samale ………………………………. toetuvast kesknurgast.

Diameetrile toetuv piirdenurk on ………………………………….. .

Ringjoone …………………………………………… on risti puutepunkti tõmmatud raadiusega.

3. Võrdle oma tööd pinginaabri tööga.

Kas leidsite samad sõnad?

Kas panite sõnad samadesse käänetesse?

KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 95
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KOLMNURGA ÜMBERRINGJOON

1. Joonista kolmnurgale ümberringjoon.

A
Aruta pinginaabriga, mis asi on
lõigu keskristsirge ja kuidas seda
joonistada.

1. Joonista küljele AC keskristsirge.

2. Joonista küljele BC keskristsirge.
3. Joonista küljele AB keskristsirge.
C 4. Tähista kõikide külgede keskristsir-
gete lõikepunkt O-tähega.
5. Punkt O on kolmnurga ümberring-
joone keskpunkt.
6. Joonista kolmnurgale ABC ümber-
B ringjoon.

2. Täida lüngad.

Kolmnurga kõigi külgede ............................................................... lõikuvad ühes ja samas punktis.

Kolmnurga ....................................... keskpunktiks on kolmnurga külgede keskristsirgete lõikepunkt.

Kolmnurga ümberringjoone keskpunkt asetseb kolmnurga igast .................................... ühel ja samal

kaugusel.

Võrdle pinginaabriga, kas kirjutasite lünkadesse samad sõnad samades

käänetes.

3. Leia ringjoone keskpunkt.

Aruta pinginaabriga, kuidas leida ringjoonele kadu-
maläinud keskpunkti. Uurige koos õpikust, mis asi on
kõõlkolmnurk.

1. Joonista ringi kõõlkolmnurk.

2. Leia selle kolmnurga ümberringjoone keskpunkt.

Tähista see punkt P-tähega

3. Kontrolli, kas punkt P sobib antud ringi keskpunk-

tiks.

KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 96
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KOLMNURGA SISERINGJOON

1. Joonesta sirkli ja joonlaua abil nurgapoolitaja.

Tuleta koos pinginaabriga

meelde, kuidas konstrueeri-
takse nurgapoolitajat.

2. Joonesta kolmnurgale ABC siseringjoon.

2.1. Joonista nurgale

A
∠ACB poolitaja.
2.2. Joonista nurgale
∠ABC poolitaja.
2.3. Joonista nurgale
∠BAC poolitaja.
2.4. Tähista kõikide
nurgapoolitajate
C
lõikepunkt O-tähega.
2.5. Punkt O on kolmnurga
siseringjoone keskpunkt.
2.6. Joonista kolmnurgale
B ABC ümberringjoon.

3. Täida lüngad.

Kolmnurga kõigi nurkade poolitajad lõikuvad ....................................... punktis.

Kolmnurga siseringjoone keskpunkt on kolmnurga ................................... lõikepunkt.

Kolmnurga siseringjoone keskpunkt asetseb kolmnurga igast ...................................................

......................... ühel ja samal kaugusel.

KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 97
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KORRAPÄRANE KOLMNURK I

Otsi sõnasegadikust lünkadesse sobivad sõnad. Kirjuta sõnad lünka-

desse sobivas käändes.

Ü H G S Q G S M X T Q S M T
U M E I K S U N M N G K P A
V T B S X Õ K W B B L I F M
S K V E A E R A O A O N J B
E Ü G R R R Y G K Q V A L J
Q L P I K R Ä X U X F A H G
J J R N M E I P I S R I H W
H E E G V Y X N A S T D F I
L D E J U X C O G R Y E P U
P Y T O G P Y T G J R M V R
S E U O D A G R U N O O T S
R C V N A T G M R Z B O K X
K D M E D I A A N I D E N U
S K I T K N U P K S E K G E

Korrapärase kolmnurga kõik küljed on võrdse pikkusega ja kõik ............................. võrdse

suurusega.

Lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga, nimetatakse kolmnurga

................................................ (ehk küljepoolitajaks).

Kolmnurga mediaanid lõikuvad kõik ühes punktis, mis jaotab iga mediaani kaheks osaks

nii, et tipupoolne osa on ..................... korda pikem küljepoolsest osast.

Korrapärases kolmnurgas ühtivad mediaanid kõrgustega.

Korrapärase kolmnurga mediaanide lõikepunkti (...................lõikepunkti) nimetatakse kor-

rapärase kolmnurga ............................................ .

Korrapärase kolmnurga .......................................... raadius on apoteem (kolmnurga keskpunkti

ja külje keskpunkti ühendav lõik).

Korrapärase kolmnurga siseringjoone keskpunkt on ....................................... lõikepunkt.

Korrapärase kolmnurga ............................................... raadius on kolmnurga keskpunkti ja

kolmnurga tippu ühendav lõik.

........................................ kolmnurga ümberringjoone keskpunkt on mediaanide lõikepunkt.

KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 98
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KORRAPÄRANE KOLMNURK II

1. Vaata joonist. Kirjuta iga lõigu juurde, kas see on kolmnurga külg, mediaan,
apoteem, ümberringjoone raadius või siseringjoone raadius (mõne lõigu puhul on kaks õiget,
kirjuta mõlemad).

C
LP apoteem, siseringjoone raadius
AP .........................................................
AC .........................................................
AK ........................................................
L K BC .........................................................
P MP ........................................................
MC ........................................................
CP ........................................................

A B KP ........................................................
M
AB ........................................................
BL ........................................................
BP ........................................................

2. Märgi joonisel siseringjoone raadius r-tähega ja ümberringjoone

raadius R-tähega.

3. Korrapärase kolmnurga nurgad (vt joonist).

Vali igasse lünka sobiv suurus. Igat suurust võib valida mitu korda ja
mõni võib jääda ka kasutamata.

180°
Kolmnurga sisenurkade summa on …………………. .
Korrapärase kolmnurga iga sisenurk on …………….. .
120°
∠ CAB = ………………….
∠ CAK = …………………. 90°
∠ ABL = ………………….
60°
∠ APB = ………………….
∠ CMA = …………………
45°
∠ MCA = ………………….
∠ MPA = …………………. 30°

KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 99
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KORRAPÄRANE HULKNURK

1. Täida lüngad.
1.1. Korrapäraseks nimetatakse hulknurka, mille kõik ......................................... on võrdse pikkusega

ja kõik ................................................... on võrdse suurusega.

2. Joonesta.
2.1. Joonesta ringile raadius.
2.2. Mõõda joonlauaga raadiuse pikkus.

R = ........... cm
2.3. Kui pikk peab olema sellesse ringi
joonestatud korrapärase kuusnurga ühe
külje pikkus?
a = ............ cm

2.4. Joonesta ringi korrapärane kuusnurk.

2.5. Joonesta kuusnurgale apoteem.

2.6. Mõõda apoteemi pikkus.

r = ............ cm

3. Täida lüngad.
1.2. Korrapärase kuusnurga ümberringjoone raadius on ………………………… selle kuusnurga
ühe külje pikkusega.

P = n •a Korrapärase hulknurga ümbermõõt võrdub………………………. .....

ja ...................................................... korrutisega.

n • a • r Korrapärase hulknurga pindala võrdub ........................................, ...........................

S = ______
2 ........ ja ......................................... poole korrutisega.

3. Arvuta kuusnurga ümbermõõt. 4. Arvuta kuusnurga pindala.

5. Arvuta ümberringjoone pikkus. 6. Arvuta ümberringi pindala.

C=2• • R S= • R2

Vastus: Kuusnurga ümbermõõt on ..................., pindala ..................., ümberringjoone pikkus ...................

ja ümberringi pindala ................... .

KEELEKÜMBLUS
 Matemaatika 100
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KORRAPÄRASE HULKNURGA ÜMBERMÕÕT JA PINDALA

1. Joonesta igale korrapärasele hulknurgale apoteem ja siseringjoon.

2. Joonesta igale korrapärasele hulknurgale ümberringjoone raadius ja

ümberringjoon.

3. Pea pinginaabriga nõu ja kirjuta iga korrapärase hulknurga alla

tema pindala arvutamise valem.

3.1. Tähista joonisel pindala arvutamisel kasutatavate lõikude pikkus

vastava tähega.
a

a a

a
S = a2

4. Täida lüngad.
Korrapärase hulknurga pindala võrdub ............................................................... ja .....................

............................................ poole korrutisega.

5. Kontrolli, kas kirjutasite pinginaabriga lünkadesse samad sõnad.

KEELEKÜMBLUS