Matemaatika 11.

klassi valemid
Astendamise abivalemid
am
n
a an
a a a
m n mn
(a m ) n  a mn ( ab) n  a n  b n n
 a m n    n
a b b
n
 p 
Liitprotsendiline kasvamine (kahanemine): L  A  1   , kus L on
 100 
lõppväärtus, A - algväärtus, p - kasvamise protsent, n - kasvutsüklite arv.
Logaritmide omadused:
log a c  b  a b  c a log a c  x log a a x  x
log a 1  0 , kui a>0 ja a  1 log a a  1 , kui a>0 ja a  1
b
log a (b  c)  log a b  log a c log a  log a b  log a c
c
1
log a b n  n  log a b log a n b   log a b
n
log b x 1
log a x  log a b 
log b a log b a
Paarisfunktsioon: f ( x)  f ( x) , x  X
Paaritu funktsioon: f ( x)   f ( x) , x  X
Perioodiline funktsioon: f ( x  T )  f ( x ) , x  X
 b 4ac  b 2 
Parabooli y  ax 2  bx  c haripunkt P  ; 
 2a 4a 
Trigonomeetria põhi valemid:
sin  sin 
sin 2   cos 2   1  tan  cot  
cos  cos 
1 1
tan   cot   1 1  tan 2   1  cot 2  
cos 2  sin 2 
Kahekordse nurga valemid:
sin 2  2 sin   cos  , cos 2  cos 2   sin 2  ,
2 tan 
tan 2 
1  tan 2 
Summa ja vahe siinus ning koosinus:
sin(   )  sin   cos   cos   sin 
cos(   )  cos   cos  sin   sin 
Trigonomeetriliste funktsioonide summa ja vahe teisendamine korrutiseks:
      
sin   sin   2 sin cos sin   sin   2 cos sin
2 2 2 2
      
cos   cos   2 cos cos cos   cos   2 sin sin
2 2 2 2
sin(   )
tan   tan  
cos  cos 
Trigonomeetriliste funktsioonide korrutise teisendamine summaks:
1 1
sin  sin    cos(   )  cos(   ) sin 2   (1  cos 2 )
2 2
1 1
cos  cos    cos(   )  cos(   ) cos 2   (1  cos 2 )
2 2
1
sin  cos    sin(   )  sin(   )
2
Trigonomeetriliste põhivõrrandite lahendamine:
Kui sin x  m , siis x  ( 1) n arcsin m  n , kus n  Z
Kui cos x  m , siis x   arccos m  2k , kus k  Z
Kui tan x  m , siis x  arctan m  l , kus l  Z
Kui cot x  m , siis x  arc cot m  t , kus t  Z
Aritmeetiline jada:
a a 2a  (n  1)d
a n  a1  ( n  1) d Sn  1 n  n Sn  1 n
2 2
a1 (1  q n )
Geomeetriline jada: a n  a1 q n 1 Sn 
1 q
a1
Hääbuva geomeetrilise jada summa: S n 
1 q
Piirväärtuse arvutamise valemid. Olgu lim f ( x)  A , lim g ( x)  B ja k olgu
x a x a

reaalarvuline konstant. Siis kehtivad järgmised valemid.

lim k  k lim x  a lim kf ( x)  kA
xa xa x a

lim f ( x)  g ( x)  A  B lim lim f ( x)  g ( x)  A  B

xa x a xa

lim f ( x)  g ( x)  A  B lim

f ( x) A
 , kus B  0
x a xa g ( x) B
n
sin x  1
Tähtsad piirväärtused: lim 1 lim1    e
x 0 x x 
 n
Funktsioon Y  f (x) on pidev kohal a, kui lim f ( x)  f (a )
xa

Pidevuse tunnus: lim y  0

x 0

f ( x  x)  f ( x)
Funktsiooni f(x) tuletis kohal x: f ( x)  lim
x 0 x
Liitfunktsiooni tuletis: F ( x)  f (u )  g ( x)
1
Pöördfunktsiooni tuletis: g ( x) 
f  g ( x)
Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletis:
 u ( x)  v( x)   u ( x)  v ( x)  u ( x )  v ( x)    u ( x )  v ( x )

u u v  uv 
 c  u ( x )   c  u ( x) (uv )   u v  uv    
 
v v2
Tuletiste tabel:
c  0 x  1 1

1
   2
 x x

 x   2 1 x ( x n )  nx n 1 (e x )   e x

( a x )  a x  ln a 1 1
(ln x)  (log a x)  
x x  ln a
(sin x)  cos x (cos x )   sin x 1
(tan x)  
cos 2 x
1 1 1
(arcsin x)   (arccos x )  (arctan x) 
1 x 2
1 x2 1 x2
Puutuja võrrand: y  y 0  f ( x0 )( x  x0 )
1
Normaali võrrand: y  y 0   ( x  x0 )
f ( x0 )