JUHEND

Ava NRG uurimistöö koostamise ja vormistamise juhend:

https://nrg.edu.ee/sites/nrg.edu.ee/files/uurimistoo_koostamise_juhend_2020_2.pdf

Jälgi juhendit ja vormista töö korrektselt:

 pealkirjad
 reavahed
 viited
 tabelid
 joonised
 lisa esimeseks leheks tiitelleht, teiseks sisukord
 nummerda lehed
 töö salvesta ja esita Moodles

Traditsiooniline romaan (pealkiri)

“Traditsiooniline romaan on jutustava kirjanduse suurvorm, milles jutustaja (autor) vahendab

teose sündmustikku, tehes seda neutraalselt ja kõiketeadjalikult. Vahel on autor oma
tegelastesse kiindunud ja siis muutub tema tekst (autoritekst) tegelase vaatekohast nähtuks.
Sellist autoriteksti nimetatakse siirdkõneks. On ka minavormis kirjutatud romaane ja
raamjutustusi, milles autor laseb jutustajal sündmusi edasi anda.”
Lisa lõigu järele allolev viide

Pealkiri: Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile

Autor: Alli Lunter
Ilmumisaasta: 2003
Kirjastus: Levileht
Linn: Tartu
Lehekülg: 39
MÕISATE LIIGID (pealkiri 1)
Mõisaid on läbi sajandite erinevalt liigitatud omanike, suuruse, asukoha, ja kasutamise eesmärgi
alusel. Samuti pole alati jäänud samaks ühe mõisa liik, näiteks on Orjaku mõis olnud nii kõrvalmõis,
karjamõis kui ka riigimõis. Järgnevalt on välja toodud levinumate mõisaliikide tunnused.

Lisa viide lõigu lõppu.

Autor: Ajalooarhiiv, Eesti
Pealkiri: Eesti mõisad
Aasta: 1994
Avaldaja: Olion
Info lk: 14
Eramõis (pealkiri 2)
Eesti aladel asunud eramõisad on pea eranditult olnud õiguslikult rüütlimõisad.  Rüütlimõisa
asutamise otsustas maapäev ja kinnitas kubermanguvalitsus. Rüütlimõisatel oli nende
allodifitseerimise järgselt palju eraõiguslikke privileege, mis hiljem järk-järgult muudeti kehtetuks.
Mõned nendest eesõigustest olid: hääle õigus maapäeval, alevite, kõrtside, tuulikute rajamise
ainuõigus oma mõisa maade piirides ning uute mõisate rajamise õigus. Samuti oli neil terve rida
riigiõiguslikke privileege: vabastus maamaksust, otsestest maksudest, majutuskohustusest, ei
puudunud ka kohtu- ja politseiõigus. Viimane privileeg  lakkas olemast osaliselt vallakohtute
sisseseadmisel, samuti politseivõim 1866. aastal ning peaaegu täielikult kadus kohtu-ja politseiõigus
1888. aastal politseireformi seadusega

Lisa viide lõigu lõppu.

Autor: Ajalooarhiiv, Eesti
Pealkiri: Eesti mõisad
Aasta: 1994
Avaldaja: Olion
Info lk: 17

Kirjandusteadus (pealkiri)

„Kirjandusteadus püüab kirjandust kommunikeerida avalikkusele niivõrd hästi või halvasti,

kui see tal õnnestub. Alates arvustustest, mis on kättesaadavad paljudele, ja lõpetades
spetsiifilisemate teooriatega, mis harivad erialaspetsialiste.“

Koosta refereering (1 lause) ja lisa ka viide (pealkiri)

Pealkiri: Keelepiiride lähedal

Autor: Jaak Tomberg
Ilmumisaasta: 2018
Number: 43
Väljaanne: Värske Rõhk
Väljaandja: SA Kultuurileht
Linn: Tallinn
Lehekülg: 85

Viide veebisaidile (pealkiri)

Keskkonnaministeeriumi keskkonnateabe keskuse elurikkuse nõuniku Lauri Kleini sõnul on

uueks visiooniks maailm, mis elab loodusega harmoonias, kus aastaks 2050 on elurikkus
hinnatud, kaitstud, taastatud ja arukas kasutuses, säilitades ökosüsteemi teenused ja tervisliku
planeedi, mis annab kasu kõigile inimestele.

Lisa lõigu järele viide. Bibliograafia jaoks aga sisesta kõik andmed. Allikatüüp
VEEBISAIT
Artikli autor Lauri Klein
Artikli pealkiri Rahvusvaheline elurikkuse aasta hakkab lõppema. Kuidas
edasi?
Artikkel kirjutatud 26. oktoober 2020. a.
Veebiaadress http://www.envir.ee/1144854
Kasutamise kuupäevaks pane töö tegemise kuupäev.
5. Lisa tabelile pealkiri: Tabel 1. Rahvastik vanuserühma ja maakonna järgi.

Maakond Kokku, 0-14 15-64- 65-

tuhat aastased, aastased, aastased
protsenti protsenti ja
vanemad,
protsenti

Harju 522 15,1 70,3 14,6

Hiiu 10 19,8 65,4 14,8
Ida-Viru 176 14,8 68,1 17,1

6. Lisa joonisele pealkiri: Joonis 1. Illegaalsete materjalide allalaadimise sagedus

Illegaalsete materjalide allalaadimise sagedus

29% 4%
Sageli
Harva
Mitte kunagi

68%
Lisad
Lisa 1. Minu Ameerika“ tegevustiku kaart“

Lisa 2

Lisa 2. Orjaku mõisa kronoloogia

 1584 Orjaku vakuses 2 lääni: Mikita Anissimov Gregorio (5 adramaad), Peter Putilov (2
adramaad)
 1586 Rootsi poolele tulnud vene aadlimehe Vassili Rosladini kasutada osa Orjaku vakusest
(4,5 adramaad, kasvas lõpuks 10 adramaani)
 1603, Fabian von Wrangell’i, Tartumaa maanõuniku
 1603-1612 rajas Wrangell’i lesk mõisa, Suuremõisa kõrvalmõis
 1613 omanikuks Fabian von Wrangell noorem
 1624 omanikuks Jakob De la Gardie, muudeti ratsurimajandiks, hakati kutsuma Nina mõisaks,
laiendati Putkaste mõisa valduste arvelt
 Omanikuks Axel Julius De la Gardie (elas 1637-1710)
 1663/64 ratsuriks Otto Tifter
 1684-1699 ratsuriks Sven Karm
 1691 alates Rootsi kroonu valduses
 umbes 1709 muudeti riigimõisaks
 1709-1719 rentnik leitnand Carl Magnus von Herzog ja tema lesk (viimased 2 aastat)
 1719 Hiiumaa ülemvalitseja Andreas Wetterstrand
 23. veebruar 1753-1765 rentnik Narva jalaväerügemendi second-leitnand Friederich Laucunel
von Rothkirch, omas allrentnikut
 1766 eelmise vend Astrahani karabinjeeride rügemendi second-major Otto Gabriel von
Rothkirch, omas allrentnikut
 1778 rentnik kapten Otto Remmert von Chadeus, omas allrentnikut
 13. veebruar 1790 rentnik majoriproua von Brümmer, omas allrentnikut