Nõo Reaalgümnaasium

Robert Koor
10.a klass

VIITAMINE JA VORMISTAMINE
Tunnitöö

Juhendaja Krista Bergmann

Kaja Kasak

Nõo 2020
Sisukord

1 Traditsiooniline romaan.......................................................................................................3
2. Mõisate liigid.......................................................................................................................4
2.1 Eramõis.........................................................................................................................4
Lisad............................................................................................................................................8
Lisa 1. Minu Ameerika“ tegevustiku kaart“...........................................................................8
Lisa 2 Orjaku mõisa kronoloogia............................................................................................9

2
1 Traditsiooniline romaan

“Traditsiooniline romaan on jutustava kirjanduse suurvorm, milles jutustaja (autor)

vahendab teose sündmustikku, tehes seda neutraalselt ja kõiketeadjalikult. Vahel on autor oma
tegelastesse kiindunud ja siis muutub tema tekst (autoritekst) tegelase vaatekohast nähtuks.
Sellist autoriteksti nimetatakse siirdkõneks. On ka minavormis kirjutatud romaane ja
raamjutustusi, milles autor laseb jutustajal sündmusi edasi anda.” (Lunter, 2003, lk 39)

3
2. Mõisate liigid

Mõisaid on läbi sajandite erinevalt liigitatud omanike, suuruse, asukoha, ja kasutamise

eesmärgi alusel. Samuti pole alati jäänud samaks ühe mõisa liik, näiteks on Orjaku mõis
olnud nii kõrvalmõis, karjamõis kui ka riigimõis. Järgnevalt on välja toodud levinumate
mõisaliikide tunnused. (Ajalooarhiiv, 1994, lk 14)

2.1 Eramõis

Eesti aladel asunud eramõisad on pea eranditult olnud õiguslikult rüütlimõisad.  Rüütlimõisa
asutamise otsustas maapäev ja kinnitas kubermanguvalitsus. Rüütlimõisatel oli nende
allodifitseerimise järgselt palju eraõiguslikke privileege, mis hiljem järk-järgult muudeti
kehtetuks. Mõned nendest eesõigustest olid: hääle õigus maapäeval, alevite, kõrtside,
tuulikute rajamise ainuõigus oma mõisa maade piirides ning uute mõisate rajamise õigus.
Samuti oli neil terve rida riigiõiguslikke privileege: vabastus maamaksust, otsestest
maksudest, majutuskohustusest, ei puudunud ka kohtu- ja politseiõigus. Viimane privileeg
lakkas olemast osaliselt vallakohtute sisseseadmisel, samuti politseivõim 1866. aastal ning
peaaegu täielikult kadus kohtu-ja politseiõigus 1888. aastal politseireformi seadusega
(Ajalooarhiiv, Eesti mõisad, 1994, lk 17)

4
3 Kirjandusteadus

„Kirjandusteadus püüab kirjandust kommunikeerida avalikkusele niivõrd hästi või

halvasti, kui see tal õnnestub. Alates arvustustest, mis on kättesaadavad paljudele, ja lõpetades
spetsiifilisemate teooriatega, mis harivad erialaspetsialiste.“ (Tomberg, 2018, lk 85)
Kirjandusteaduse eesmärk on ajakirjanduse tutvustamine avalikkusele.

5
 Keskkonnaministeeriumi keskkonnateabe keskuse elurikkuse nõuniku Lauri Kleini
sõnul on uueks visiooniks maailm, mis elab loodusega harmoonias, kus aastaks 2050 on
elurikkus hinnatud, kaitstud, taastatud ja arukas kasutuses, säilitades ökosüsteemi teenused ja
tervisliku planeedi, mis annab kasu kõigile inimestele. (Klein, 2020)

6
Tabel 1. Rahvastik vanuserühma ja maakonna järgi.

15-64- 65-aastased
Kokku, 0-14
aastased, ja vanemad,
Maakond tuhat aastased,
protsenti protsenti
protsenti

Harju 52
15,1 70,3 14,6
2
Hiiu 10 19,8 65,4 14,8
Ida-Viru 17
14,8 68,1 17,1
6

Illegaalsete materjalide allalaadimise sagedus

29% 4%
Sageli
Harva
Mitte kunagi

68%

Joonis 1. Illegaalsete materjalide allalaadimise sagedus

7
Lisad

Lisa 1. Minu Ameerika“ tegevustiku kaart“

8
 Lisa 2 Orjaku mõisa kronoloogia

 1584 Orjaku vakuses 2 lääni: Mikita Anissimov Gregorio (5 adramaad), Peter Putilov
(2 adramaad)
 1586 Rootsi poolele tulnud vene aadlimehe Vassili Rosladini kasutada osa Orjaku
vakusest (4,5 adramaad, kasvas lõpuks 10 adramaani)
 1603, Fabian von Wrangell’i, Tartumaa maanõuniku
 1603-1612 rajas Wrangell’i lesk mõisa, Suuremõisa kõrvalmõis
 1613 omanikuks Fabian von Wrangell noorem
 1624 omanikuks Jakob De la Gardie, muudeti ratsurimajandiks, hakati kutsuma Nina
mõisaks, laiendati Putkaste mõisa valduste arvelt
 Omanikuks Axel Julius De la Gardie (elas 1637-1710)
 1663/64 ratsuriks Otto Tifter
 1684-1699 ratsuriks Sven Karm
 1691 alates Rootsi kroonu valduses
 umbes 1709 muudeti riigimõisaks
 1709-1719 rentnik leitnand Carl Magnus von Herzog ja tema lesk (viimased 2 aastat)
 1719 Hiiumaa ülemvalitseja Andreas Wetterstrand
 23. veebruar 1753-1765 rentnik Narva jalaväerügemendi second-leitnand Friederich
Laucunel von Rothkirch, omas allrentnikut
 1766 eelmise vend Astrahani karabinjeeride rügemendi second-major Otto Gabriel
von Rothkirch, omas allrentnikut
 1778 rentnik kapten Otto Remmert von Chadeus, omas allrentnikut
 13. veebruar 1790 rentnik majoriproua von Brümmer, omas allrentnikut