Kitsa matemaatikakursuse riigieksami põhieksami vastavustabel 2021

Ülesannete seos ainekava õpitulemustega ja vastused

Ülesanne Kursus(ed) Õppesisu Õpitulemused Vastus(ed)

IV kursus Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline Eksaminand: 1

I-1 1. .
4
Tõenäosus ja statistika tõenäosus. Sündmuste korrutis. 1) eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust; 3
2) teab sündmuse tõenäosuse mõistet ning oskab leida 2. .
4
69
soodsate ja kõigi võimaluste arvu (loendamine, 3. ≈ 0,556.
124
kombinatoorika);
3) arvutab sündmuse tõenäosust ja rakendab seda
lihtsamaid elulisi ülesandeid lahendades;
4) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
I-2 II kursus Nurga mõiste üldistamine, radiaanmõõt. Eksaminand: Avaldis lihtsustatud kujul on
Trigonomeetria Mis tahes nurga trigonomeetrilised 1) defineerib mis tahes nurga siinuse, koosinuse ja sin 𝛼 + cos 𝛼; väärtus on
1+√3
.
funktsioonid (sinα, cosα, tanα), nende tangensi; 2
väärtused nurkade 0°, 30°, 45°, 60°, 90°, 2) teisendab kraadimõõdus antud nurga radiaanmõõtu ja
180°, 270°, 360° korral. Trigonomeetria vastupidi;
põhiseosed sin2 𝛼 + cos 2 𝛼 = 1, 3) teisendab lihtsamaid trigonomeetrilisi avaldisi;
sin 𝛼 4) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
tan 𝛼 = .
cos 𝛼
I-3 I kursus Naturaalarvude hulk N, täisarvude hulk Eksaminand: 75%.
Arvuhulgad. Avaldised. Z ja ratsionaalarvude hulk Q. 1) eristab ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve;
Võrrandid ja võrratused Irratsionaalarvude hulk I. Reaalarvude 2) lahendab lihtsamaid, sh tegelikkusest tulenevaid
III kursus hulk R. Tegelikkusest tulenevate tekstülesandeid;
Vektor tasandil. Joone tekstülesannete lahendamine. Kahe 3) tõlgendab reaalsuses ja teistes õppeainetes esinevaid
võrrand tundmatuga lineaarvõrrandist ning protsentides väljendatavaid suurusi;
V kursus lineaarvõrrandist koosnev 4) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
Funktsioonid võrrandisüsteem.
Ülesanne Kursus(ed) Õppesisu
I-4 V kursus Arvu logaritmi mõiste. Korrutise,
Funktsioonid jagatise ja astme logaritm.
Logaritmimine ja potentseerimine.
Liitprotsendiline kasvamine ja
kahanemine. Lihtsamad eksponent- ja
logaritmvõrrandid.
I-5 I kursus Lihtsamate, sealhulgas tegelikkusest
Arvuhulgad. Avaldised. tulenevate tekstülesannete lahendamine
Võrrandid ja võrratused võrrandite abil.
I-6 I kursus Võrratuse mõiste ja omadused. Lineaar-
Arvuhulgad. Avaldised. ja ruutvõrratused.
Võrrandid ja võrratused
I-7 II kursus Siinus- ja koosinusteoreem. Kolmnurga
Trigonomeetria pindala valemid, nende kasutamine
hulknurga pindala arvutamisel.
Kolmnurga lahendamine.
Rakendussisuga ülesanded.
Õpitulemused Vastus(ed)
Eksaminand: 1. 6,6 cm2.
1) teab arvu logaritmi mõistet ja selle omadusi ning 2. 8 tundi.
logaritmib ja potentseerib lihtsamaid avaldisi;
2) lahendab lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid
astme ning logaritmi definitsiooni vahetu rakendamise
teel;
3) saab aru liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise
olemusest ning lahendab selle abil lihtsamaid
reaalsusega seotud ülesandeid;
4) tõlgendab reaalsuses ja teistes õppeainetes esinevaid
protsentides väljendatavaid suurusi;
5) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
Eksaminand: 1. 12 hamstrit ja 16
1) eristab võrdust, samasust, võrrandit ja võrratust; kanaarilindu.
2) selgitab võrrandite ja võrratuste lahendamisel 2. 32,5 eurot.
kasutatavaid samasusteisendusi;
3) lahendab ühe tundmatuga lineaar-, ruut- ja lihtsamaid
murdvõrrandeid ning nendeks taanduvaid võrrandeid;
4) lahendab lihtsamaid, sh tegelikkusest tulenevaid
tekstülesandeid võrrandite ja võrrandisüsteemide abil;
5) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
Eksaminand: 1. 𝑥 ∈ (−∞; −1] ∪ [2; ∞).
1) eristab võrdust, samasust, võrrandit ja võrratust; 2. 𝑥 ∈ (3; 4],
2) selgitab võrrandite ja võrratuste lahendamisel
kasutatavaid samasusteisendusi;
3) lahendab lineaar- ja ruutvõrratusi ning ühe
tundmatuga lineaarvõrratuste süsteeme;
4) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
Eksaminand: 1. 40 cm.
1) defineerib mis tahes nurga siinuse, koosinuse ja 2. 40,8 cm2.
tangensi;
2) rakendab kolmnurga pindala valemeid, siinus- ja
koosinusteoreemi;
3) lahendab kolmnurki, arvutab kolmnurga pindala;
lahendab lihtsamaid rakendussisuga
planimeetriaülesandeid;
4) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
Ülesanne Kursus(ed) Õppesisu Õpitulemused Vastus(ed)

II-8 III kursus Sirge võrrand (tõusu ja algordinaadiga, Eksaminand: 1.

Vektor tasandil. Joone kahe punktiga, punkti ja tõusuga 1) selgitab funktsiooni mõistet ja üldtähist;
võrrand määratud sirge). Parabooli võrrand. 2) skitseerib ainekavaga fikseeritud funktsioonide
VII kursus Joonte lõikepunktide leidmine. Kahe graafikuid;
Planimeetria ja tundmatuga lineaarvõrrandist ning 3) tunneb sirget ja parabooli ning nende võrrandeid,
integraal ruutvõrrandist koosnev võrrandisüsteem. koostab sirge võrrandi, kui sirge on määratud kahe
Määratud integraal. Newtoni-Leibnizi punktiga;
valem. Kõvertrapets, selle pindala. 4) joonestab sirgeid ja paraboole nende võrrandite järgi;
Lihtsamate funktsioonide integreerimine. 5) leiab kahe joone lõikepunktid;
Tasandilise kujundi pindala arvutamine 6) tunneb ära kõvertrapetsi ning rakendab Newtoni-
määratud integraali alusel. Leibnizi valemit määratud integraali arvutades; 2. 9 pindalaühikut.
7) arvutab määratud integraali järgi tasandilise kujundi 3. 𝑦 = −𝑥 + 3.
pindala; 4. Kolmnurga OAB pindala on
8) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil. 4,5 pindalaühikut, st pool
terve kujundi pindalast.
II-9 I kursus Ratsionaalavaldiste lihtsustamine. Arvu Eksaminand: 1−𝑥 2 +𝑦 2
1. .
Arvuhulgad. Avaldised. n-es juur. Astme mõiste üldistamine: 1) sooritab tehteid astmete ja juurtega; 𝑥−𝑦
26
Võrrandid ja võrratused täisarvulise ja ratsionaalarvulise 2) teisendab lihtsamaid ratsionaal- ja juuravaldisi; 2. − .
15
V kursus astendajaga aste. Arvu juure esitamine 3) teab arvu logaritmi mõistet;
Funktsioonid ratsionaalarvulise astendajaga astmena. 4) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
Tehted astmetega. Arvu logaritmi
mõiste.
II-10 VI kursus Arvjada mõiste, jada üldliige. Eksaminand: 1. Aritmeetilise jada esimene
Jadad. Funktsiooni Aritmeetiline jada, selle üldliikme ja 1) saab aru arvjada ning aritmeetilise ja geomeetrilise liige on 7, geomeetrilise
tuletis summa valem. Geomeetriline jada, selle jada mõistest; jada esimene liige on 13,5.
üldliikme ja summa valem. 2) rakendab aritmeetilise ja geomeetrilise jada üldliikme 1
2. 𝑎6 = 10 ; 𝑆6 = 52.
3
ning n esimese liikme summa valemit; 7
3) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil. 3. 7 .
9
Ülesanne Kursus(ed) Õppesisu Õpitulemused Vastus(ed)

II-11 VI kursus Funktsiooni tuletise geomeetriline Eksaminand: 1. 1) 𝑓′(𝑥) = 3𝑥 2 − 6𝑥 − 9.

Jadad. Funktsiooni tähendus. Joone puutuja tõus, puutuja
tuletis võrrand. Funktsiooni 𝑦 = 𝑥 𝑛 (𝑛 ∈ Z)
tuletis. Funktsioonide summa ja vahe
tuletised. Funktsiooni teine tuletis.
Funktsiooni kasvamise ja kahanemise
uurimine ning ekstreemumite leidmine
tuletise abil.
II-12 VIII kursus Sirge ja tasandi vastastikused asendid
Stereomeetria ruumis. Sirge ja tasandi vaheline nurk.
Silinder, selle täispindala ning ruumala.
Praktilise sisuga ülesanded pöördkehade
kohta.
1) selgitab funktsiooni tuletise mõistet, funktsiooni 2) 𝐸𝑚𝑎𝑥 (−1; 15),
graafiku puutuja mõistet ning funktsiooni tuletise 𝐸𝑚𝑖𝑛 (3; −17).
geomeetrilist tähendust; 2. 𝑦 = 15𝑥 − 70.
2) leiab funktsioonide tuletisi;
3) koostab funktsiooni graafiku puutuja võrrandi antud
puutepunktis;
4) selgitab funktsiooni kasvamise ja kahanemise seost
funktsiooni tuletisega, funktsiooni ekstreemumi
mõistet ning ekstreemumi leidmist;
5) leiab ainekavas määratud funktsioonide maksimum- ja
miinimumpunktid;
6) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
Eksaminand: 1. Ei mahu.
1) selgitab kahe sirge, sirge ja tasandi ning kahe tasandi 2. 4,6 liitrit.
vahelise nurga mõistet;
2) tunneb ainekavas nimetatud tahk- ja pöördkehi ning
nende omadusi;
3) kujutab tasandil ruumilisi kujundeid ning nende
lihtsamaid lõikeid tasandiga;
4) arvutab ainekavas nõutud kehade joonelemendid,
pindala ja ruumala;
5) rakendab trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi
lihtsamaid stereomeetriaülesandeid lahendades;
6) kasutab ruumilisi kujundeid kui mudeleid, lahendades
tegelikkusest tulenevaid ülesandeid;
7) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.