I kursus VÕRRATUSED.

Pea meeles! Võrratuse mõlema poole korrutamisel või jagamisel negatiivse arvuga tuleb
võrratusemärk muuta vastupidiseks.

ÜHE MUUTUJAGA LINEAARVÕRRATUSE üldkuju ax ≥ b või ax ≤ b

b  b  b  b 
Kui a>0, siis vastus on: x ≥ ehk x ∈  ; ∞  või x ≤ ehk x ∈  − ∞; 
a a  a  a
b  b b b 
Kui a<0, siis vastus on: x ≤ ehk x ∈  − ∞;  või x ≥ ehk x ∈  ; ∞ 
a  a a a 
Kui a = 0, siis kui tekkinud arvvõrratus on tõene on vastuseks x ∈ R (kõik reaalarvud),
kui väär, siis x ∈ Ǿ (lahendid puuduvad).
Märkus: kui võrratus on range (märk > või <) siis vastuse välja kirjutamisel kasutada
ainult ümarsulge!
2 x + 1 .5
Näide 1. 3 − < x
3
2 x + 1 .5
3− <x korrutame pooled arvuga 3
3
9 - 2x - 1,5 < 3x viime x-ga liikmed vasakule, arvud paremale
-2x - 3x < -9 +1,5 koondame
-5x < -7,5 jagame pooled -1,5-ga
x > 1,5
Erinevalt võrrandist on võrratuse lahendiks arvuhulk, õigemini vahemik või vahemikud.
Näiteks tulemus x >1,5 on lõpmatu arvuhulk, kuhu kuuluvad kõik 1,5 suuremad arvud.
Tulemust saab illustreerida ka arvsirgel.

Vastuse võime kirjutada kujul x >1,5 või x ∈ (1.5 : ∞ )

Erinevalt võrrandist ei saa kõiki võrratuse lahendeid kontrollida, kuid siiski on soovitav seda
teha mõne saadud lahendihulka kuuluva arvuga (näiteks x = 3) või sinna mittekuuluva arvuga
(näiteks x = 0). Esimesel juhul saame tõese arvvõrratuse 0,5 < 3 ja teisel juhul väära 2,5 < 0.

Lahendame sama ülesande veel graafiliselt. Pärast lihtsustamist saime -5x < -7,5.
Teisendame seda avaldist selliselt, et paremal pool oleks 0, saame -5x +7,5 < 0.
Nüüd skitseerime sirge,
mis on lineaarfunktsiooni y = -5x + 7,5 graafik.
Selleks leiame funktsiooni nullkoha -5x +7,5 = 0 ⇒ x = 1,5
ja kanname selle arvsirgele.
Et argumendi x kordaja on negatiivne (-5),
joonestame läbi nullkoha langeva sirge.
Võrratus -5x +7,5 < 0 tähendab y < 0.
Funktsiooni väärtused on aga negatiivsed nende x-de korral,
kus graafik paikneb allpool x-telge.
Jooniselt näeme, et see on nii, kui x-i väärtused on suuremad, kui 1,5.
Vastus: x ∈ (1.5 : ∞ )

Elve Vutt
 ÜHE MUUTUJAGA LINEAARVÕRRATUSTE SÜSTEEM.

Lineaarvõrratuste süsteem koosneb kahest või enam lineaarvõrratusest. Võrratuste süsteemi

lahendiks on iga arv, mille korral mõlemad võrratused osutuvad tõesteks arvvõrratusteks.
Võrratuste süsteemi lahendihulk on vaadeldavate võrratuste lahendite ühisosa.

2( x − 3) − 4 ≥ x − 8
Näide 2. 
 x − 5 ≤ 3x − 7
x ≥ 2
Peale lihtsustamist saame 
x ≥ 1
Kanname lahendid arvteljele ja loeme jooniselt ühise piirkonna.
Märkus: joonisel märgitakse range võrratus kaarega, mitterange võrratus täisnurgaga.
Kuna meil on mitteranged võrratused on joonise kaared tehnilistel põhjustel valed!
Vastuseks on arvuhulk, mis jääb kahekordse joone alla topeltviirutusena.
Vastus: x ∈ [2; ∞ )

RUUTVÕRRATUSE lahendamiseks (graafiline meetod)

1) teisendame võrratuse normaal- ehk üldkujule ax 2 + bx + c ≥ 0 või ax 2 + bx + c ≤ 0 ,
kus ruutliikme kordaja a on positiivne ( a ≥ 0 )
2) leiame vastava ruutfunktsiooni 0-kohad (lahendame ruutvõrrandi ax 2 + bx + c = 0 )
3) kanname 0-kohad x-teljele ja skitseerime parabooli
4) leiame jooniselt võrratuse lahendid alljärgnevalt:

a) b) c)
Kui võrratusemärk on „ ≥ ”, siis leiame jooniselt x-i väärtused,
mille korral parabool on ülevalpool x-telge.
Joonise a) korral x ∈ (− ∞; x1 ] ∪ [x 2 ; ∞ )
b) korral x ∈ R (kõik reaalarvud)
c) korral x ∈ R ( kõik reaalarvud)
Märkus: kui võrratus on range (märk >), siis kõik vastused on ainult ümarsulgudega
ja joonise b korral on vastuseks kõik reaalarvud v.a. x1 st. x ∈ (− ∞; x1 ) ∪ (x1; ∞ ) .
Kui võrratusemärk on „ ≤ ”, siis leiame jooniselt x-i väärtused,
mille korral parabool on allpool x-telge.
Joonise a) korral x ∈ [x1 ; x 2 ]
b) korral x = x1 (0-koht mitterange võrratuse tõttu)
c) korral x ∈ ( lahendid puuduvad)
Märkus: kui võrratus on range (märk <), siis kõik vastused on ainult ümarsulgudega
ja joonise b korral lahendid puuduvad st. x ∈ Ǿ
Näiteid leiad alljärgnevast esitlusest:
http://mott.edu.ee/index.php?option=com_remository&Itemid=28&func=fileinfo&id=95
Märkus: ümarsulgude asemel on kasutusel ka kandilised, mis avanevad väljapoole: ] [
Elve Vutt
Näide 3. (2x+4)(3-x) > 0

Lahendamiseks ei ole tarvis sulge avada ja kasutada seejärel ruutvõrrandi lahendivalemit.

Leiame nullkohad tegurite kaupa, silmas pidades korrutise 0-ga võrdumise tingimust.
2x+4 = 0 või 3 – x = 0
x1 = -2; x2 =3
Kuigi me sulge ei avanud, saame siiski otsustada, et tegu on ruutfunktsiooniga, mille graafik
on parabool. Samuti näeme, et sulgude avamisel oleks tulnud ruutliikmeks -2x2,
seega parabool avaneb alla. Muus osas pole graafiku täpsus oluline.
Kanname arvsirgele nullkohad ja skitseerime parabooli.
Vastuseks on arvuvahemik,mille korral graafik on ülalpool x-telge.
Vastus: x ∈ (− 2;3)

Intervallmeetod
1) teisendame võrratuse normaal- ja sealjuures ka tegurdatud kujule
a ( x − a1 )( x − a 2 )...( x − a n ) ≥ 0 või a ( x − a1 )( x − a 2 )...( x − a n ) ≤ 0 ,
kus a ≥ 0 (x-i kõrgeima astme kordaja a on positiivne)
2) kanname vastava funktsiooni 0-kohad arvteljele
3) tõmbame läbi 0-kohtade abijoone alustades paremalt ülalt. Seejuures abijoon lõikab
x-telge, kui 0-koht on paarituarv kordsusega, ning puudutab x-telge, kui 0-koht on
paarisarv kordsusega
4) saadud jooniselt leiame võrratuse lahendid vastavalt võrratusemärgile

Näiteid (pisut teistmoodi abijoone joonistamisega) leiad alljärgnevalt lingilt:

http://www.allarveelmaa.com/ematerjalid/intervall.pdf

Ruutvõrratusi ja kõrgema astme võrratusi lahendatakse põhiliselt intervallide meetodil.

Alljärgnevalt üks näide selle kohta.

( ) ( )
*Näide 4. x 4 + 2 x 3 (3 − x ) x 2 − 4 ≥ 0
Tegurdades esimest ja viimast tegurit, saame
x 3 ( x + 2 )(3 − x )(x − 2 )(x + 2 ) ≥ 0 ⇒ x 3 (x + 2 ) (3 − x )(x − 2 ) ≥ 0
2

Leiame nullkohad.
x 3 = 0 ⇒ x1 = 0; x2 = 0; x3 = 0
(x + 2)2 = 0 ⇒ x4 = −2; x5 = −2 Saime seitse nullkohta, kuid arv 0 esineb paaritu arv kolm
3 − x = 0 ⇒ x6 = 3
x − 2 = 0 ⇒ x7 = 2
korda ja arv -2 paarisarv kaks korda, seega on neli nullkohta, millest kaks mitmekordsed.
Enne joonise tegemist toome -1 teisest suluavaldisest sulgude ette ja jagame võrratuse pooled
-1-ga. Saame
x 3 ( x + 2 ) (−1)(x − 3)(x − 2 ) ≥ 0 / : (−1) ⇒ x 3 (x + 2 ) (x − 3)(x − 2 ) ≤ 0
2 2

Vastuse loeme viimati kirjutatud võrratuse järgi, st. leiame x-i väärtused, millede korral
graafik on allpool x-telge.

Vastus: x ∈ (− ∞;0] ∪ [2;3]

Elve Vutt
 *MURDVÕRRATUSE lahendamiseks
P (x ) P (x )
1) teisendame võrratuse normaalkujule ≥ 0 või ≤ 0 (paremal pool on 0)
Q(x ) Q(x )
2) asendame jagatise korrutisega P( x )Q( x ) ≥ 0 või P( x )Q( x ) ≤ 0
3) lahendame saadud võrratuse graafilise või intervallmeetodiga
4) vastuse väljakirjutamisel arvestame, et nimetaja Q( x ) ≠ 0 (0-ga jagamine keelatud)
st. vastusesse ei arva kaasa ümarsulu abil nimetaja nullkohti.

2x − 2
*Näide 5. ≤1
x+3
Teisendame võrratuse kujule, kus paremal pool on null ja seejärel ühisele nimetajale.
2x − 2 2x − 2 − x − 3 x −5
−1 ≤ 0 ⇒ ≤0⇒ ≤0
x+3 x+3 x+3
Kuna nii korrutamise kui ka jagamise märgireeglid on ühesugused, siis asendame jagatise
korrutisega.
(x − 5)(x + 3) ≤ 0
Siin on nullkohad x1 = 5 ja x2 = -3. Teeme joonise.
Vastuseks on arvuvahemik,mille korral graafik on allpool x-telge.
Pane tähele, et tegemist on mitterange võrratusega.
Siinjuures kuulub lugeja nullkoht 5 võrratuse lahendihulka, nimetaja nullkoht -3 aga mitte.
Vastus: x ∈ (− 3;5]

VÕRRATUSTE SÜSTEEM

Võrratuste süsteemi lahendamisel tuleb lahendada iga võrratus eraldi lõpuni ja vastusena
esitada need arvuvahemikud, millesse kuuluvad arvud rahuldavad kõiki antud süsteemi
kuuluvaid võrratusi.

x2 − 2x − 3 ≥ 0
Näide 6. 
2 x − 4 ≥ 0
Ruutvõrratusest vastava funktsiooni
nullkohad on x1 = −1 ja x2 = 3 .
Teeme joonise ja viirutame lahendite piirkonnad.
Lineaarvõrratusest x ≥ 2 .Kujutame samale joonisele ka selle lahendite piirkonna (kaar peab
olema kandiline) ja viirutame selle. Vastuseks on arvuhulk, mis on topeltviirutusega.
Vastus: x ∈ [2; ∞ )

*laia matemaatika teemad

I kursus NÄIDISTÖÖ nr.3: Võrratused.

1. Lahendada võrratused

1) 6( x + 3) ≤ 4(7 − x ) + 15 Ül.132,133
x −3 x +1
2) +2≥ Ül.134-136
12 4
2
3) − x + 6 x − 5 ≤ 0 Ül.141-148
Elve Vutt
 4) (5 − 2 x)(1 − 5 x) ≥ 0 Ül.150-152
9− x
*5) ≤0 Ül.153-155
12 − 4 x
8 − 6x
*6) ≤2 Ül.156-158
2x + 4
x2 − 9
*7) ≤0 Ül.161-164
(3x − 1)( x + 2)
*8) 5 x − 10 ≥ 15 Ül.165-171
Vastused: 1) x ∈ (− ∞;2,5] 2) x ∈ (− ∞;6] 3) x ∈ (− ∞;1] ∪ [5; ∞ ) 4) x ∈ (− ∞;0,2] ∪ [2,5; ∞ )
 1 1 
5) x ∈  − 2;1  6) x ∈ (− ∞;−2) ∪ [0; ∞ ) 7) x ∈ [− 3;−2 ) ∪  ;3 8) x ∈ (− ∞;−1] ∪ [5; ∞ )
 3 3 

2. Lahendada
1) lineaarvõrratusesüsteem

4 x − 2 ≤ 2 − 2 x
 Ül.179,181,182
7 x + 4 ≥ −2 + 10 x

2) lineaarvõrratusesüsteem ja leida
süsteemi positiivsed täisarvulised lahendid.

8( x − 2) − 3(2 x − 1) ≤ 2( x + 4) − 7( x − 3)

10 x − 2( x + 3) ≥ 2(5 x − 2) − 8
*3) ruutvõrratusesüsteem

x 2 − 2x − 3 ≥ 0

8x − 2 4 − x x−7 Ül.184-186
 − ≤ 1 −
 2 3 6
5) RE ülesanne
 2
Vastused: 1) x ∈  − ∞;  2) x ∈ (− ∞;3] positiivsed täisarvulised lahendid on 1, 2, 3.
 3
3) x ∈ (− ∞;−1]

*laia matemaatika teemad

Elve Vutt