Protsendid

© T. Lepikult 2010
 Protsendi mõiste (1)
Protsent (tähis %) on üks sajandik vaadeldavast tervikust (arvust,
rahasummast, toodanguhulgast jne.):
1
1%   0,01.
100

Näide 1 Leiame, kui palju on 1% 150-st kilost.

Lahendus
Kuna 1% on üks sajandik, siis tuleb selleks, et leida 1%
arvust, jagada see arv sajaga ehk korrutada ühe sajandikuga:
150 1%  150  0,01  1,5.
Vastus:
1% 150-st kilost on 1,5 kilo.
 Protsendi mõiste (2)
Näide 2 Leiame, kui palju on 18% 500-st kroonist.

Lahendus
Esmalt leiame 1% arvust 500:

500 1%  500  0,01  5.

18% mingist arvust on 18 korda rohkem kui 1% sellest arvust,

seetõttu:
18% 500-st kroonist on 5 18  90 krooni.

Vastus: 18% 500-st kroonist on 90 krooni

Osa leidmine tervikust (1. põhiülesanne)
Selleks et leida p protsenti suurusest A, tuleb see suurus jagada
sajaga ja korrutada arvuga p:
p%
a  A .
100%

NB! Kui leiame osa tervikust protsendimäära järgi, siis suurust

mõõtev ühik ei muutu: 5% kilogrammides antud suurusest on
ikkagi mõõdetav kilogrammides, 30% kroonides antud
summast annab ikka tulemuseks kroonid jne.
 Näide 1. põhiülesande kohta
Näide 3
Eksamile tuli 212 õpilast, neist 75% sooritas eksami edukalt. Mitu
õpilast kukkus eksamil läbi?

Lahendus
Leiame esmalt edukalt eksami sooritanud õpilaste arvu a.
Tervik A on 212, osamäär p on 75%. Edukalt sooritanud on osa tervikust
esimese põhiülesande kohaselt
p 75 3
a  A  212   212   159.
100 100 4
Eksamil läbikukkunute arvu b leidmiseks tuleb kõikide eksamil käinute
arvust lahutada eksami edukalt sooritanute arv:
b  A  a  212  159  53.
Vastus: Eksamil kukkus läbi 53 õpilast.
 2. põhiülesanne: osamäära
(protsendimäära leidmine)
Kui on antud tervik ja osa sellest ning leida on vaja, mitu protsenti
see osa tervikust moodustab, siis tuleb osa jagada tervikuga ja
tulemus korrutada sajaga:
a
p%  100%.
A

Näide 4
Mulda pandi 250 nisutera, neist ei tärganud 25. Leida idanevuse
protsent.

Lahendus
Idanevuse protsent on idanenud seemnete arvu suhe muldapandud
seemnete arvu, väljendatuna protsentides.
 Näide 4 (jätkub)
Leiame tärganud terade arvu a:
a  250  25  225.

Teades tervikut (A = 250) ja osa (a = 225), leiame teise põhiülesande

kohaselt osamäära (protsendimäära) ehk idanevusprotsendi:
a 225
p  100  100  90%
A 250

Vastus. Nisu idanevusprotsent on 90.

 3. põhiülesanne: terviku leidmine.
Kui on antud osa ja osamäär, mille see osa moodustab tervikust, siis
tuleb osa jagada protsendimääraga ja tulemus korrutada sajaga:
100%
A  a .
p%

Näide 5

Minearaalväetis sisaldab 10% lämmastikku. Mitu kilogrammi tuleb

seda väetist osta kahehektarise põllu väetamiseks, kui väetamisnorm
on 8 kilogrammi lämmastikku hektari kohta?
 Näide kolmanda põhiülesande kohta.
Lahendus (näide 5)

Kokku peab ostetud väetis sisaldama lämmastikku:

a  2  8  16 kg

Otsitavaks on seekord väetisekogus (tervik A), teades osamäära p

(10%) ja osa a (16 kg). Kolmanda põhiülesande kohaselt leiame

100 100
A  a  16   160 kg
p 10

Vastus. Vaja on 160 kg väetist.

 Ülesanne: lahuste segamine
Näide 6
Pool liitrit 40%-list lahust segati ühe liitri 90%-lise sama aine
lahusega. Mitme protsendiline lahus saadi?
Lahendus Leiame kõigepealt lahustunud aine hulga.
40
a) esimeses lahuses: a  0,5   0,2 liitrit
100
90
b) teises lahuses: b  1  0,9 liitrit
100
c) lahustunud aine koguhulk: c  0,2  0,9  1,1 liitrit
Lahuse koguhulk: A = 0,5 + 1 = 1,5 liitrit
c 1,1
Lahuse protsent: p  100  100  73%
A 1,5
Vastus. Saadi 73%-line lahus.
 Ülesanne: saagi jagamine
Näide 7 Talu kartulisaagist müüdi 68% ära, 10% jäeti seemneks ja
ülejäänud 44 t kulus pere ja loomade toiduks. Kui suur oli kartulisaak?

Lahendus
Leiame kõigepealt, mitu protsenti kogusaagist ära söödi.
Kogusaak oli 100%, söögiks jäi järgi seega
m  100  68  10  22%.
Kuna koguseliselt oli see 44 t, siis kogusaagi leidmiseks saame kasutada
3. põhiülesande juures antud valemit:
100 44  100  200 tonni
A  a 
p 22

Vastus. Kogusaak oli 200 tonni.

 Ülesanne: maksud
Näide 8 Töötaja palk on 8000 krooni. Sellest 1000 krooni on
maksuvaba, ülejäänust tuleb maksta 26% tulumaksu ja 1%
töötuskindlustusmaksu. Mitu krooni töötaja kuus palgana kätte saab?
Lahendus
Leiame summa, mille pealt makse arvestatakse:
A = 8000 – 1000 = 7000 krooni.
Maksukoormus kokku on: 26 + 1 = 27%.

Maksudeks kulub: 27
a  7000   1889 krooni.
100
Järgi jääb: 8000 – 1889= 6111 krooni.

Vastus. Töötaja palk pärast maksude mahaarvamist on

6111 krooni.
 Ülesanne: hinnaalandus
Näide 9 Kauba hinda alandati 15% võrra. Leidke uus hind, kui enne
hinnaalandust maksis see 180 krooni.

Lahendus
Uus hind moodustab esialgsest:
100 – 15 = 85%.
Leiame uue hinna (vt 1. põhiülesanne):
85
a  180  85%  180   153 krooni.
100
Vastus. Kauba uus hind pärast hinnaalandust on 153 krooni.
 Ülesanne: kütus
Näide 10 (riigieksamilt 1998). Kütusefirma ostis 24000 liitrit
bensiini ning vedas selle oma tanklasse. Veokulud moodustasid 10%
ostuhinnast. Müünud ära kogu bensiini hinnaga 6 krooni ja 60 senti,
sai firma 20% kasumit. Leida ühe liitri bensiini ostuhind.

Lahendus

Tähistame 1 liitri bensiini ostuhinna kroonides tähega x.

Kui lisada ostuhinnale 10% veokulud, saame kütuseliitri
omahinnaks firma jaoks:
x  x 10%  1,1x krooni.
Müügihind oli 6,60 krooni ja see oli omahinnast 20% suurem. Seega
1,1x  (100%  20%)  1,32 x  6,60.
 Ülesanne: kütus (jätkub)
Avaldame sellest võrrandist tundmatu x: x  6,60 / 1,32  5 krooni.

Vastus. Bensiiniliitri ostuhind oli 5 krooni.

NB! Ülesande lahendamisel polnud vaja kasutada kütuse kogust (24000 l)!