Eksamiksimused Staatika, kinemaatika ja dnaamika Teeme sellise reegli, et kik muutused mrgime rohelisega, eks.

Punased on autoril vastama jnud. Kui sinna tekkivad vastused on head, vib need tavaliseks muuta. Kui parandate siis veenduge et teie parandus oleks ige vi igem, leliigset ra pange. Kige parem oleks, kui kontrollite raamatust enne jrgi.

Mida nimetatakse juks? Jud on vektoriaalne suurus, mis vljendab he materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus vi keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). Mis on ju mjusirge? Sirget, mida mda on jud suunatud, nim ju mjusirgeks. Ju mjusirge saadakse juvektori sirge pikendamisel mlemale poole. Mida nimetatakse absoluutselt jigaks kehaks? Absoluutselt jigaks kehaks nim sellist keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jb alati muutumatuks. Millal vib kahte jussteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui he jussteemi vib asendada teisega nii, et keha liikumises vi tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jussteeme nim ekvivalentseteks ehk samavrseteks. Millal vib kahte jussteemi nimetada ekvivalentseteks, ja millisel tingimusel on kaks jussteemi ekvivalentsed? Vt. 4 Millist jussteemi vib nimetada tasakaalus olevaks jussteemiks? Jussteemi, mis rakendatuna paigalolevale kehale ei kutsu esile selle liikumist vi liikuvale kehale rakenduatud jussteem, mis ei kutsu esile liikumise muutumist, nim tasakaalus olevaks jussteemiks (ehk 0-ga ekvivalentseks). Millist jussteemi nimetatakse tasakaalus olevaks jussteemiks, ja millistel tingimustel on suvaline ruumiline jussteem tasakaalus? Vt. 6. Millal vib judude geomeetrilist summat nimetada resultandiks? Resultandiks nim koonduvate judude geomeetrilist summat, resultant rakendub nende judude mjusirgete likepunktis. Judude geomeetrilist summat vib nimetada resultandiks, kui summaarne jud on samavrne antud jussteemiga. Mis vahe on ksikjul ja jaotatud jul? Mida tuleb teha jaotatud juga jiga keha tasakaaluvrrandite koostamisel? ksikjud juvektor on rakendatud hte konkreetsesse punkti. Jaotatud jud sellised jud, mis mjuvad keha igale punktile. Absoluutselt jikade kehade puhul asendatakse jaotatud jud he juga ehk resultandiga (mida saab tasakaaluvrrandis kasutada). Tuleb leida keha raskuskese, sinna rakendub ksik jud. Ju moodul on vrdne jaotuskujundi pindalaga mis on rakendatud kujundi raskuskeskmesse.

3 4

5 6

7 8

10 Mis on ssteemi sisejud ja vlisjud? Miks pole vaja arvestada sisejudusid jiga keha toereaktsioonide leidmisel?
Vlisjududeks nim selliseid judusid, millega antud kehale mjuvad teised kehad. Sisejududeks nim selliseid judusid, millega aineosakesed mjutavad teineteist. Sisejudusid pole vaja arvestada jiga keha toereaktsioonide leidmisel, sest need on passiivsed jud. <- deformatsiooni ei teki.

11 Kirjutada jiga keha sisejudude omadused.

Kik jiga keha sisejud moodustavad tasakaalus jussteemi, mille vib keha tasakaalutingimuste uurimisel krvale jtta. Ksimuses on omadused niiet ilmslelt peaks neid ju mitu olema?? Seal allpool dnaamika osas oli: 1 Kikide sisejudude geomeetriline summa on vrdne nulliga. 2 Kikide sisejudude momentide summa suvalise punkti vi ka telje suhtes on vrdne nulliga.

12 Mida tuleb teha jaotatud juga kui koostatakse tasakaaluvrrandeid absoluutselt jiga keha korral?
Jaotatud jududest tuleb leida resultant. Jaotatud jud tuleb asendada samavrse ksikjuga ehk resultandiga.

13 Mida nimetatakse sidemeks?

Tingimust (teist keha), mis takistab antud keha liikumist, nim sidemeks ehk seoseks. Iga side, takistades antud keha liikumist, mjub sellele mingi juga. Sidemeks nimetatakse keha asendit ja liikumist piiravat tingimust.

14 Mis on sideme reaktsioon?

Sideme reaktsiooniks nim judu, millega mjub antud kehale see keha, mis moodustab sideme.

15 Kuhu on suunatud sideme reaktsioonjud?

Sideme reaktsiooni suund on alati vastupidine sellele suunale, kuhu liikumine on takistatud.

16 Kuhu on suunatud reaktsioonjud sfrilise liigendi korral ruumis?

Sfrilise liigendi reaktsioonil vib olla ruumis mistahes suund.

17 Kuidas tuleb joonisele mrkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina mritud?
Sinna punkti, kus tala vljub seinast, mrkida x- ja y-telje sihilised komponentvektorid ning lisaks nendele ka moment nii, et see takistaks tala prlemist.

18 Kuidas tuleb joonisele mrkida sideme reaktsioonid sfrilise liigendi korral ruumis?
Kigi kolme koordinaattelje suunas.

19 Kuidas tuleb joonisele mrkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis?
2 koordinaattelje suunas, mis on risti liigendi teljega. Aga mis siis kui kski koordinaattelg pole risti Mlemad sidemereaktsioonid peavad olema risti liigendi teljega ja risti ksteisega liigendi teljega? -oioioioiii. Aga palun:D

20 Snastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom).

Kaks absoluutselt jigale kehale rakendatud judu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui need jud on moodulilt vrdsed, suunalt vastupidised ning nende mjusirged kattuvad. F1 = -F2 (siin peaks Fde kohal noolekesed olema, kuna tegu on vektoritega), F1=F2 (siin ei ole nooli, kuna nd on moodulid)

21 Snastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom).

Jussteemi mju jigale kehale ei muutu, kui sinna lisada vi ra vtta tasakaalus jussteem.

22 Millise jrelduse vib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist?

Keha, millele mjub ksainus jud, ei saa olla tasakaalus. Ju mju absoluutselt jigale kehale ei muutu, kui see jud (ju rakenduspunkt) viia mda tema mjusirget selle keha suvalisse punkti. Jud on libisev vektor.

23 Mida thendab see kui eldakse, et jud on libisev vektor?

Ju mju jigale kehale ei muutu, kui see jud viia mda tema mjusirget suvalisse punkti.

24 Snastada staatika III aksioom (jurpkliku aksioom).

Keha hte punkti rakendatud kahel jul on resultant, mis rakendub samas (nende judude mjusirgete likumiskohas) punktis ja mida kujutab nendele juvektoritele ehitatud rpkliku diagonaal.

25 Snastada staatika IV aksioom (mju ja vastumju aksioom).

he keha mjumisel teisele esineb alati vrdvastupidine vastumju piki sama sirget.

26 Snastada staatika V aksioom (jigastumise aksioom).

Deformeeruvat keha vib vaadata tasakaalutingimuste uurimisel deformeerunud olekus absoluutselt jigana. Deformeeruvatel kehadel on tasakaaluvrrandid tarvilikud, kuid mitte piisavad, vaja on ka deformatsioonivrrandit.

27 Snastada staatika VI aksioom (sidemete aksioom).

Iga seotud keha vib vaadata vabana, kui eemaldada kik sidemed ning nende mju asendada ekvivalentsete sidemetega / jududega.

28 Millise jrelduse vib teha staatika neljandast aksioomist ssteemi sisejudude kohta?
Kik jiga keha sisejud moodustavad tasakaalus oleva jussteemi ning 2. aksioomi phjal vib need keha tasakaalutingimuste uurimisel vlja jtta.

29 Kuidas liita kolme mitte hes tasapinnas asetsevat judu, mille mjusirged on kiivsirged?
Kui jud ja nende mjusirged on kiivsirged, siis nihutame he jusirge paralleelselt endaga likumiseni teise ju mjusirgega, liidetakse rpkliku reegli jrgi. Saadud jud ei ole resultantjud.

30 Mis on juhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse?

Juhulknurga puhul kujutab mitme ju geomeetrilist summat ehk peavektorit nendest jududest koostatud hulknurga sulgeja. Vektorhulknurka ehitades tuleb silmas pidada, et kigi liidetavate vektorite nooled peavad suunduma hele poole (mda hulknurga rejoont), peavektori nool aga vastassuunas. Juvektorite liitmise jrjekorrast peavektori moodul ega suund ei sltu.

31 Mida nimetatakse koonduvaks jussteemiks?

Koonduvaks jussteemiks nim sellist jussteemi, mille kikide judude mjusirged likuvad hes ja samas punktis.

32 Kuidas liita kahte judu, mille mjusirged ei liku? Kas tulemus on resultant?
ks juvektor liigutada paralleelselt iseendaga teise juvektori algpunkti ja siis nad rpkliku phimttel liita. Tulemus ei ole resultant.

33 Kas koonduval jussteemil on alati olemas resultant?

Koonduval jussteemil on alati olemas resultant.

34 Kuidas leida koonduva jussteemi resultanti?

Resultant rakendub koondumispunktis ja vrdub judude geomeetrilise summaga.

35 Snastada koonduva jussteemi tasakaalu geomeetriline ja analtiline tingimus.

Analtiline tingimus resultant peab olema 0, sest muidu hakkab keha kiirenevalt liikuma. Geomeetriline tingimus (saadakse juhulknurga moodustamise teel) tasakaalu korral peab koonduva jussteemi juhulknurk olema kinnine htse mberkigu suunaga.

36 Mida nimetatakse ju projektsiooniks teljel? Kas see on skalaarne vi vektoriaalne suurus? Millal on see null? Millal on see vrdne lihtsalt ju
mooduliga? Ju projektsioon teljele on skalaarne suurus, mis on vrdne ju vektori algus ja lpp-punktide projektsioonide vahelise ligu pikkusega vetuna vastava mrgiga. Kui jud on paralleelne teljega, siis ta nuab ainult iget mrki. Kui jud on risti teljega, siis projektsioon on null.

37 Mida nimetatakse ju projektsiooniks tasapinnal? Kas see on skalaarne vi vektoriaalne suurus? Millal on see null?

Ju projektsiooniks tasapinnale nim vektorit, mis jb vektori alg ja lpppunktide projektsioonide vahele sellel tasapinnal. Erinevalt ju projektsioonist teljele on ju projektsioon tasapinnal vektoriaalne suurus. Null on siis, kui jud on tasapinnaga risti.

38 Millega vrdub summavektori projektsioon mingil teljel?

Summavektori projektsioon mingile teljele on vrdne liidetavate judude samale teljele vetud projektsioonide algebralise summaga.

39 Snastada teoreem kolme ju kohta.

Kui vaba jik keha on tasakaalus kolme ju mjul, millest kahe mjusirged likuvad, siis kik need jud on hes tasapinnas ja nende mjusirged likuvad hes punktis.

40 Defineerida ju moment punkti suhtes. Kirjutada ka valem.

Jumomendiks punkti suhtes nim sellesse punkti rakendatud vektorit, mis on vrdne sellest punktist ju rakenduspunktinmi tmmatud kohavektori ja ju vektorkorrutisega. Mo= F h ;

41 Mida nimetatakse ju laks punkti O suhtes ja millal on see 0?

Punktist O ju mjusirgele tmmatud ristliku h nim ju F laks punkti O suhtes. Ju lg on 0 siis, kui ju mjusirge lbib punkti O.

42 Kirjeldada kuhu on tpselt suunatud ju moment punkti O suhtes. Teha ka joonis.

Moment on risti nii ju, kui ka kohavektoriga ehk vektoriga, mis lheb punktist O ju F mjupunkti.

43 Kuidas leida ju momendi moodulit punkti O suhtes?

Ju vektori moodul on vrdne mlema tegurvektori mooduli korrutisega. Ju momendi moodul on vrdne kohavektori mooduli absoluutvrtuse, ju vektori mooduli absoluutvrtuse ja nende vektorite vahelise nurga siinuse korrutisega. Mo=r*F*sin

44 Millistel juhtumitel on ju moment punkti O suhtes vrdne nulliga?

Ju moment punkti O suhtes vrdub nulliga siis, kui 1) jud vrdub nulliga 2) ju lg vrdub nulliga 3) sin =0.

45 Kirjutada ju moment punkti O suhtes kolmerealise determinandi abil.

+ +

46 Defineerida ju moment telje suhtes. Kirjutada ka valem.

Ju moment telje suhtes on skalaarne suurus, mis on vrdne selle telje mistahes punkti suhtes vetud momendi projektsiooniga sellel teljel. Mx = Mo * cos My = Mo * cos Mz = Mo * cos

47 Anda ju momendile telje suhtes kaks definitsiooni.

1) Ju moment telje suhtes on skalaarne suurus, mis on vrdne selle telje mistahes punkti suhtes vetud momendi projektsiooniga sellel teljel. 2) Ju moment telje suhtes on skalaarne suurus, mis on vrdne selle teljega ristuval tasapinnal vetud ju projektsiooni momendi mooduliga tasapinna ja telje likepunkti suhtes vetuna vastava mrgiga.

48 Millal on ju moment telje suhtes vrdne nulliga?

Siis kui ju mjusirge on teljega paralleelne. Vi kui ju mjusirge lbib telge. Vi kui jud vrdub nulliga vi kui ju lg vrdub nulliga.

49 Kirjutada valemid ju momentide leidmiseks koordinaattelgede suhtes kui ju rakenduspunkti koordinaadid on teada.

Rakenduspunkt A(x, y, z)

50 Snastada samasuunaliste paralleeljudude liitmise 4 reeglit.

1) Resultant on liidetavate jududega paralleelne ja samasuunaline 2) Resultandi moodul on vrdne liidetavate judude moodulite summaga 3) Resultandi mjusirge asub alati liidetavate judude mjusirgete vahelisel alal 4) Resultandi rakenduspunkti kaugused judude rakenduspunktidest on prdvrdelised jududega

51 Snastada vastassuunaliste paralleeljudude liitmise 4 reeglit.

1) Paralleelsete ja vastassuunaliste judude resultant on liidetavatega paralleelne ning suunatud suurema juga hes ja samas suunas 2) Resultantju moodul on vrdne liidetavate judude moodulite vahega 3) Resultantju mjusirge asub alati vljaspool liidetavate judude mjusirgete vahelist ala, asudes seejuures suurema ju pool 4) Resultandi rakenduspunkti kaugused judude rakenduspunktidest on prdvrdelised jududega

52 Mida nimetatakse jupaariks?

Jupaariks nim kahe moodulilt vrdse paralleelse vastassuunalise ju ssteemi, mis mjub absoluutselt jigale kehale.

53 Mis on jupaari mjutasapind ja jupaari lg?

Tasapinda, millel asuvad jupaari moodustavad ksikjud, nim jupaari mjutasapinnaks. Jupaari ksikjudude mjusirgete vahelist kaugust d nim jupaari laks.

54 Mida vite elda jupaari moodustavate ksikjudude resultandi kohta ja jupaari tasakaalu kohta?
Jupaaril ei ole resultanti. Jupaar ei ole kunagi tasakaalus, kuna see paneb keha prlema mingi kiirendusega mber mingi telje.

55 Defineerida jupaari moment. Kirjutada ka valem. Kas see moment on skalaarne vi vektoriaalne suurus?
Jupaari momendiks nim jupaari ksikju ja jupaari la korrutist. Jupaari moment on alati vektoriaalne suurus. M= F* d

56 Mis on jupaari momentvektor? Kuhu on see suunatud ja milline on selle moodul? Kirjutada ka selle vektorvalem.
Jupaari momentvektor on selline vektor, mille moodul on vrdne jupaari he ju mooduli ja la korrutisega ning mis on suunatud risti jupaari mjutasapinnaga sinnapoole, kust poolt vaadates jupaari pre on nha vastupeva. Kusjuures kik on vektorid ja x thistab vektorkorrutist.

57 Kuidas asetsevad teineteise suhtes tasapinnalise jussteemi peavektor ja peamoment?

Tasapinnalise jussteemi peavektor ja peamoment on risti. Peamoment on risti tasapinnaga.

58 Kirjutada vektorvrrandid jupaari momendi arvutamiseks.

59 Millega vrdub jupaari moodustavate ksikjudude momentide summa suvalise punkti suhtes?
Jupaari moodustavate ksikjudude momentide summa suvalise punkti suhtes ei sltu selle punkti valikust ja on alati vrdne jupaari momendiga.

60 Kas jupaari vib le kanda mingile teisele kohale samal mjutasapinnal? Selle mju jigale kehale.
Jupaari mju jigale kehale ei muutu, kui see jupaar le kanda suvalisse kohta tema mjutasapinnal. Seejuures vib suvaliselt muuta kas ksikju moodulit vi jupaari lga, kuid nii, et jupaari momenti ei muudetaks.

61 Kas jupaari vib le kanda teistele tasapindadele vrreldes esialgse mjutasapinnaga? Selle mju jigale kehale.
Jupaari mju jigale kehale ei muutu, kui see jupaar le kanda suvalisele teisele tasapinnale, mis on paralleelne tema esialgse mjutasapinnaga.

62 Milliseid jupaare vib nimetada ekvivalentseteks ja millisel tingimusel on kaks jupaari ekvivalentsed?
Selliseid jupaare, mille mju jigale kehale on hesugune, nim ekvivalentseteks. Jupaarid, millel on he ja samasugune momentvektor on ekvivalentsed.

63 Kuidas liidetakse jupaare?

Jupaare liidetakse nende momentvektorite vektoriaalse liitmise teel. Tasapinnalise jupaaride ssteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et nende jupaaride momentide algebraline summa vrduks nulliga.

64 Ruumiliste jupaarissteemide liitmine ja ekvivalentsus.

Ruumiline jupaaride ssteem on ekvivalentne he jupaariga, mille moment on vrdne liidetavate jupaaride momentide geomeetrilise summaga.

65 Tasapinnaliste jupaarissteemide liitmine ja ekvivalentsus.

Tasapinnaliste jupaaride ssteem on ekvivalentne he jupaariga, mille moment on vrdne liidetavate jupaaride momentide algebralise summaga.

66 Kuidas nevad vlja tasakaalutingimused juhul kui jigale kehale mjuvad ainult jupaarid?
Momendid peavad olema antiparalleelsed ja moodulilt vrdsed. Resulteeriva jupaari moment peab vrduma nulliga.

67 Snastada lemma ju paralleellkkest.

Ju mju jigale kehale ei muutu, kui see jud paralleelselt iseendaga le kanda suvalisse punkti ja sealjuures lisada jupaar, mille moment on vrdne lekantava jumomendiga uue rakenduspunkti suhtes.

68 Snastada staatika phiteoreem.

Suvaline jussteem asendub taandamisel meelevaldselt valitud tsentrisse he juvektoriga, mis on vrdne jussteemi peavektoriga ja rakendub taandamistsentris, ja he jupaariga, mille moment on vrdne jussteemi peamomendiga selle taandamistsentri suhtes.

69 Millega on vrdne jussteemi peavektor?

Kikide ssteemi judude vektorsummat nim ssteemi peavektoriks.

70 Millega on vrdne jussteemi peamoment mingi punkti suhtes?

Kikide ssteemi judude momentide geomeetrilist summat taandamistsentri suhtes nim jussteemi peamomendiks selle punkti suhtes.

71 Millisel tingimusel on kaks jussteemi ekvivalentsed (staatika phiteoreemi phjal)?

Kik jussteemid, millel on hesugune peavektor ja he ja sama taandamistsentri suhtes hesugune peamoment, on ekvivalentsed.

72 Snastada Varignoni teoreem.

Kui jussteemil on resultant, siis resultantmoment suvalise punkti suhtes on vrdne liidetavate judude sama punkti suhtes vetud momentide geomeetrilise summaga.

73 Kirjutada jussteemi tasakaalutingimused vektoriaalkujul.

Vektorid F=0 ja Mo=0

74 Kirjutada jussteemi tasakaalutingimused ldkujul.

kusruures momentide juures on vektori mrk F peal.

75 Snastada Coulombi seadused hrdeju kohta.

1) Maksimaalse hrdeju vrtus ei olene kokkupuutepindade suurusest, vaid ainult nende materjalist ning fsikalistest tingimustest (niiskus, temp, siledus) 2) Maksimaalse hrdeju vrtus on vrdeline normaalreaktsiooniga. Vrdeteguriks on hrdetegur

76 Millega vrdub hrdeju maksimaalvrtus ja kuhu on see suunatud?

Maksimaalse hrdeju vrtus on vrdeline normaalreaktsiooniga. Vrdub normaareaktsiooni ja hrdeteguri korrutisega. Hrdejud on suunatud vastupidiselt (vimalikule) liikumissuunale.

77 Milline on hrdejud paigalseisu puhul?

Paigalseisu puhul 0 < T < Tmax

78 Millega vrdub veeretakistusmoment?

Veeretakistusmoment vrdub normaalreaktsiooni N ja korrutisega. ( /kapa/ nitab, kui palju on normaalreaktsioon nihutatud telje suhtes. Tegelt on asemel hoopis selline mrk (kapa vist):

79 Millega vrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul?

0 N

80 Mida vite elda libisemishrdeteguri ja veeretakistuskoefitsiendi dimensioonide kohta?

Libisemishrdetegur on dimensioonita. Veeretakistuse teguri dimensiooniks on meeter.

81 Mis on paralleeljudude tsenter?

Punkti C, mida lbib paralleeljudude ssteemi resultandi mjusirge nende judude mistahes prete puhul nende rakenduspunktide mber hele ning samale poole he ning sama nurga vrra, nimetatakse paralleeljudude tsentriks.

82 Mida nimetatakse keha raskuskeskmeks?

Jiga keha raskuskeskmeks nim selle kehaga muutumatult seotud punkti, mida lbib antud keha osakeste raskusjudude resultant keha mistahes asendi puhul ruumis. lihtsamalt ei saa kirjutada Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense ruumilise keha korral.

83

Vt E.Topniku Teor meh - stat kin I lk 28 3 viimast valemit.

84 Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense tasapinnalise keha korral.

85 Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense varraskonstruktsiooni korral.

86 Kus asub homogeense kolmnurga raskuskese?

Kolmnurga pindala raskuskese asub tema mediaanide likepunktis. ---------------------------------

87 Mis on punkti trajektoor?

Trajektoor on joon, mille punkt tekitab oma liikumisel.

88 Mis on punkti liikumise trajektoor ja kuidas seda leida juhul, kui liikumise seadus on antud Descartesi ristkoordinaatides?
Trajektoor on joon, mille punkt tekitab oma liikumisel. Descartesi ristkoordinaadid x =f1(t) ; y =f2(t) ; z = f3(t) Vrrandid kujutavad endist samaaegselt punkti trajektoori vrrandeid parameetrilisel kujul, kus parameetri osa etendab aeg t. Elimineerides liikumisvrranditest aja t, saab leida trajektoori vrrandi tavalises vormis, st kujul, mis annab sltuvuse ka koordinaatide vahel.

89 Milline on punkti liikumise seadus vektorkujul?

Liikugu punkt M mingi taustssteemi xyz suhtes. Selle punkti asukohta mistahes ajahetkel vib mrata, andes vektori r, mis on tmmatud koordinaatide alguspunktist O punkti M. Vektorit r nim punkti M kohavektoriks. Punkti M liikumisel muutub vektor r aja vltel nii moodulilt kui ka suunalt. Jrelikult on r muutuv vektor (vektorfunktsioon), mis sltub argumendist t : r = r (t) Vrdus mrabki punkti kverjoonelise liikumise seaduse vektoriaalsel viisil, sest ta lubab joonestada mistahes ajahetkel t vastava vektori r ja leida liikuva punkti asukoha.

90 Mida nimetatakse loomulikuks koordinaadiks punkti liikumise korral trajektooril?

Trajektoori kverjoonelise koordinaatteljena vaatlemisel on s loomulik koordinaat, mis muutub aja vltel s=f(t).

91 Mis vahe on Descartesi ristkoordinaatidel ja loomulikel koordinaatidel punkti kinemaatikas?

Loomulikel koordinaatidel on sellel trajektooril valitud punkt alguspunktiks, kuid Descartese ristkoordinaatide puhul vaadeldakse kogu liikumist paigalolevate telgede suhtes.

92 Kirjutada punkti liikumise seadus trajektooril loomuliku koordinaadi kaudu.

S = f(t)

93 Kirjutada punkti liikumise seadus polaarkoordinaatides tasapinnalisel juhtumil.

= f1(t) = f2(t)

94 Kirjutada punkti liikumise seadus Descartesi ristkoordinaatides.

x =f1(t) ; y =f2(t) ; z = f3(t)

95 Milline on punkti kiirusvektori moodul, siht ja suund? Kirjutada ka kiirusvektori vektorvalem.

Kiirusvektoriks nim sellist vektorit, mis on rakendatud trajektoori vaadeldavasse punkti, mis on suunatud mda trajektoori puutujat liikumise suunas ja mille moodul on vrdne absoluutvrtusega kaarepikkuse s tuletisest aja t jrgi.

96 Defineerida punkti liikumise kiirus ja kiirendus. Kirjutada ka valemid.

Kiirusvektoriks nimetatakse niisugust vektorit, mille rakenduspunktiks on trajektoori see punkt, kus liikuv punkt parajasti asetseb, mis on suunatud mda trajektoori putujat liikumise suunas ja mille moodul on vrdne absoluutvrtusega kaarepikkuse s tuletusest aja t jrgi. Kiirus on keha kohavektori muutus mingi aja jooksul. Kiirenduseks nim kiiruse muutumise kiirust, iseloomustab kiirust ajahikus. v=ds/dt

97 Mis vahe on avaldistel ja ?

Esimene on kiirusvektori tuletis aja jrgi. Teine on skalaari tuletis aja jrgi.

98 Kas punkti normaalkiirendus vib olla null juhul, kui punkti kiirus on nullist erinev?
Jah, vib kll keha sirgjoonelisel liikumisel.

99 Millega on vrdsed punkti kiiruse ja kiirenduse projektsioonid Descartesi koordinaattelgedel?

Kiiruse projektsioonid koordinaattelgedel on vrdsed punkti vastavate koordinaatide esimeste tuletistega aja jrgi.

Kiirenduse projektsioonid koordinaattelgedel on vrdsed kiiruse projektsioonide esimeste tuletisega aja teise tuletisega aja jrgi.

jrgi ehk vastavate koordinaatide

100 Kirjutada valemid punkti kiiruse suuna ja kiiruse mooduli mramiseks.

Vx=Akcos(kt+epsilon)

101 Kirjutada valemid punkti kiirenduse suuna ja kiirenduse mooduli mramiseks.

ax=-Ak^2sin(kt+epsilon)

102 Kirjutada valemid punkti kiirenduse suunanurkade mramiseks.

103 Mida nimetatakse loomulikuks teljestikuks punkti liikumisel trajektooril?

Loomulik teljestik koosneb kolmest teljest (t, n, b), mis liiguvad koos punktiga. t puutuja telg n peanormaaltelg b binormaaltelg n ja b asuvad mlemad normaaltasapinnas, mis on risti puutujaga

104 Mis vahe on loomulikul teljestikul ja tavalistel Descartesi koordinaattelgedel?

Loomuliku teljestiku teljed liiguvad koos punktiga, Descartesi kordinaatteljed on liikumatud.

105 Anda kooldumistasapinna definitsioon kolme punkti kaudu.

Kooldumistasapind on tasapind, millel on kveraga krgeim puutumise jrk. Kui trajektooril asub punkt P ning sellest teine-teiselpool punktid P1 ja P2 ning P1->P ja P2->P, siis nende kolme punktiga mratud tasapind lheneb kooldumistasapinnale.

106 Anda kooldumistasapinna definitsioon kahe puutuja kaudu. 107 Anda kooldumistasapinna mlemad definitsioonid.

108 Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kigile kolmele teljele.

Epsiloni asemel peaks kappa olema.

109 Kirjutada kiirus- ja kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kigile kolmele teljele.

110 Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid telgedele t, n ja b. Mis teljed need on?

Need on loomuliku teljestiku teljed. s 2 tpikesega s tpike ruudus

111 Kuidas asetseb punkti kiirendusvektor loomuliku teljestiku koordinaattasapindade suhtes?

Kogu kiirendus asub kooldumistasapinnal.

112 Milline telg on alati risti kooldumistasapinnaga?

Kooldumise kesktelg.

113 Millise liikumise korral on punkti tangensiaalkiirendus alati vrdne nulliga?

htlase liikumise korral on punkti tangensiaalkiirendus alati vrdne nulliga.

114 Millise liikumise korral on punkti normaalkiirendus alati vrdne nulliga?

Sirgjoonelise liikumise korral on punkti normaalkiirendus vrdne nulliga.

115 Millisele loomuliku koordinaadistiku teljele ei anna hegi punkti kiirendusvektor iialgi projektsiooni?
Binormaalteljele (b)

116 Millistele loomuliku koordinaadistiku telgedele ei anna punkti kiirusvektor iialgi projektsiooni?
Binormaal ja peanormaalteljele

117 Mis on loomulik teljestik punkti liikumisel mda mingit kverjoonelist trajektoori?
Koordinaattelg t piki joone puutujat, peanormaaltelg n ja binormaaltelg b.

118 Mis on loomulik teljestik punkti liikumisel mda mingit kverjoonelist trajektoori ja millised on punkti kiirusvektori projektsioonid nendele
telgedele? Koordinaattelg t piki joone puutujat, peanormaaltelg n ja binormaaltelg b. Kiirus projekteerub ainult joone puutujateljele.

119 Kuhu on suunatud punkti normaalkiirenduse ja tangensiaalkiirenduse vektorid?

Normaalkiirendus on alati suunaga kvera ngususe poole ja on alati positiivne. Tangensiaalkiirenduse suund aga vib htida kas puutuja telje positiivse vi negatiivse suunaga. Normaalkiirendus ja tangensiaalkiirendus on omavahel risti.

120 Kirjutada valemid punkti normaalkiirenduse ja tangensiaalkiirenduse arvutamiseks.

121 Kirjutada valem punkti tangensiaalkiirenduse arvutamiseks selle punkti koordinaatide x, y ja z ajatuletiste kaudu.
x tpp * x tpptpp + ...

122 Millal on punkti normaalkiirendus vrdne nulliga? Millal on punkti tangensiaalkiirendus vrdne nulliga?
Normaalkiirendus on vrdne nulliga sirgjoonelisel liikumisel. Tangensiaalkiirendus on vrdne htlasel liikumisel. v=const

123 Millega on vrdsed normaal- ja tangensiaalkiirendused punkti sirgjoonelisel ebahtlasel liikumisel?

Normaalkiirendus on vrdne nulliga, tangensiaalkiirendus vrdub kiiruse projektsiooni esimese tuletisega.

124 Millega on vrdsed normaal- ja tangensiaalkiirendused punkti kverjoonelisel kuid htlasel liikumisel?
Normaalkiirendus vrdub kiiruse ruut jagatud kverusraadiusega, tangensiaalkiirendus vrdub nulliga.

125 Kuidas leida nurka kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel punkti kiireneva ringliikumise korral?
kusjuures on normaalkiirenduse ja kogukiirenduse vaheline nurk.

126 Kuidas leida nurka kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel punkti aeglustuva ringliikumise korral?
kusjuures on normaalkiirenduse ja kogukiirenduse vaheline nurk.

127 Millega on vrdne nurk kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel punkti aeglustuva sirgjoonelise liikumise korral? Aeglustuva kverjoonelise liikumise
korral? Aeglustuva sirgjoonelise liikumise korral on nurk kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel 180 kraadi. ringliikumisel vaata 126. 90-

128 Kuidas leida nurka kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel punkti aeglustuva kverjoonelise liikumise korral?
+ 90` kas see sobib? kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel? cos lambda = at / a (sest kiirusvektori ei sobi kiirendusesest tekkivasse rpklikusse.

129 Punkt liigub mda mingit kverjoonelist trajektoori. Kuidas mrata kiirus- ja kiirendusvektori asendi phjal, kas on tegemist kiireneva vi
aeglustuva liikumisega? Kui tagnensiaalkiirendus on kiirusega samasihiline, siis kiireneb, kui vastupidises suunas, aeglustub Kui kogukiirenduse ja kiirusvektori vaheline nurk > 90, siis on tegu aeglustuva liikumisega.

130 Millega on vrdne nurk kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel punkti kiireneva sirgjoonelise liikumise korral? Kiireneva kverjoonelise liikumise
korral? Punkti kiireneva sirgjoonelise liikumise korral on nurk kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel 0 kraadi. Kiireneva kverjoonelise liikumise korral on nurk 0< < 90.

131 Kuidas arvutada kiirust ja lbitud kaarepikkust punkti htlaselt kiireneva kverjoonelise liikumise korral, kui sealjuures s o=0?

132 Milliste valemitega arvutada kiirust ja lbitud kaarepikkust punkti htlaselt aeglustuva kverjoonelise liikumise korral, kui sealjuures so=0?
Peaks olema sama, mis 131.

133 Mida nimetatakse jiga keha translatoorseks ehk rpliikumiseks?

Jiga keha translatoorseks liikumiseks nim sellist liikumist, mille puhul kik kehaga muutumatult seotud sirged jvad kogu liikumise vltel paralleelseks oma algasendiga.

134 Snastada teoreem kiiruste ja kiirenduste kohta jiga keha translatoorsel liikumisel.
Jiga keha translatoorsel liikumisel on kikide punktide kiirused ja kiirendused vrdsed nii suuruselt kui suunalt. Ka kikide punktide trajektoorid on hesugused, mis ksteise peale asetamisel htivad.

135 Mida nimetatakse jiga keha prlemiseks mber kinnistelje ja millisel kujul esitatakse sellisel juhul jiga keha liikumise vrrand?
Jiga keha prlemiseks mber kinnistelje nim sellist liikumist, mille puhul mingid kaks kehaga muutumatult seotud punkti (A ja B) jvad kogu liikumise vltel paigale.

Jiga keha prlemise vrrand:

136 Kuidas antakse liikumise seadus jiga keha prlemisel mber kinnistelje?

137 Defineerida nurkkiirus jiga keha prlemisel mber kinnistelje.

Keha nurkkiiruseks antud ajahetkel t nim suurust, millele lheneb k ?? vrtus, kui ajavahemik t lheneb nullile. Keha nurkkiirus antud hetkel vrdub arvuliselt prdenurga esimese tuletisega aja jrgi

138 Defineerida nurkkiirendus jiga keha prlemisel mber kinnistelje.

Nurkkiirendus iseloomustab keha nurkkiiruse muutust ajas. Prlemisel mber kinnistelje on nurkkiirendus kui suunatud piki prlemistelge. Keha nurkkiirendus antud hetkel vrdub arvuliselt nurkkiiruse esimese tuletisega ehk keha prdenurga teise tuletisega aja jrgi.

139 Mis on nurkkiiruse ja nurkkiirenduse mthikuteks SI-ssteemis?

Nurkkiirus 1/s ehk rad/s Nurkkiirendus 1/s2 ehk rad/s2 .

140 Kuidas teisendada nurkkiiruse mthikut pret minutis SI-ssteemis vajalikuks mthikuks radiaani sekundis?
rpm*2* /60=rad/s

141 Nurkkiirus ja nurkkiirendus jiga keha prlemisel mber kinnistelje. Siht? Suund? Moodul?
Nurkkiirus nitab prlemissuunda. Nurkkiirusvektor on selline vektor, mille moodul on vrdne absoluutvrtusega prdenurga tuletisest aja jrgi, mis on suunatud alati mda prlemistelge sinnapoole, kust poolt vaadates prlemine toimub vastupeva (kruvireegel). Keha nurkkiirendust vib samuti kujutada vektorina, mille suund on piki prlemistelge. Seejuures htib nurkkiirenduse vektor nurkkiiruse vektori suunaga, kui keha prleb kiirenevalt, ja on vastupidine aeglustuva prlemise puhul.

142 Jik keha prleb mber kinnistelje. Kuidas arvutada keha punktide kiirusi, normaal-, tangensiaal- ja kogukiirendusi? Kuhu on need vektorid
suunatud? , kus v on punkti kiirus, prlemise nurkkiirus ja r kohavektor (punktist O, kuhu on rakendatud , punktini P, mille kiirust otsitakse). Selle punkti kiiruse moodul on , kus h on punkti kaugus prlemisteljest (ehk ringjoone raadius, mille punkt P moodustab ringjoonelisel liikumisel). ja (see on oomega ruut korda h), (2 ja 4 on astmed). Kiirusvektor on suunatud mda trajektoori (ringi) puutujat samas suunas mis , normaalkiirendus on suunatud ringjoone ja at on omavahel risti. tsentri poole, tangensiaalkiirendus on suunatud mda puutujat poolt mratud suunas, an

143 Kuidas on suunatud nurkkiirus ja nurkkiirendusvektorid jiga keha prlemisel mber kinnistelje?
Nurkkiirus on suunatud alati mda prlemistelge sinnapoole, kust poolt vaadates prlemine toimub vastupeva (kruvireegel). Nurkkiirendusvektori suund on piki prlemistelge. Seejuures htib nurkkiirenduse vektor nurkkiiruse vektori suunaga, kui keha prleb kiirenevalt, ja on vastupidine aeglustuva prlemise puhul.

144 Kirjutada valemid nurkkiiruse ja prdenurga arvutamiseks jiga keha htlaselt kiireneval prlemisel mber kinnistelje.

, Et on konstant, siis

145 Kuidas arvutada prdenurka jiga keha htlasel prlemisel mber kinnistelje? Milline on sel juhul nurkkiirendus?

146 Kirjutada vektorvalem mis seob jiga keha prlemise nurkkiirust, keha mingi punkti liikumise kiirust ja selle punkti kohavektorit.

147 marplaat prleb mber telje, mis lbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste
jaotus.

148 marplaat prleb aeglustuvalt mber telje, mis lbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ja nurkkiirendus on . Joonistada plaadi
mingi diameetri punktide kiiruste ja puutekiirenduste jaotused.

149 marplaat prleb kiirenevalt mber telje, mis lbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ja nurkkiirendus on . Joonistada plaadi mingi
diameetri punktide kogukiirenduste jaotus.

150 Mida nimetatakse jiga keha tasapinnaliseks liikumiseks?

Jiga keha tasapinnaline liikumine on selline liikumine, mille puhul kik keha punktid liiguvad tasapindades, mis on paralleelsed antud liikumatu tasapinnaga.

151 Kirjutada jiga keha tasapinnalise liikumise vrrandid. 152 Mis on poolus jiga keha tasapinnalise liikumise korral?
Poolus on punkt, mille suhtes vaadatakse jiga keha tasapinnalist liikumist ning mille suhtes kirjutatakse vlja liikumisvrrandite kaks esimest vrrandit.

153 Millisteks lihtsamateks liikumisteks vib jaotada jiga keha tasapinnalise liikumise?
Jiga keha tasapinnalise liikumise vib lahutada kaheks liikumiseks, millest ks on tasapinnaline translatoorne liikumine koos vabalt valitud poolusega, ja teine on prlemine mber selle pooluse kui mber paigaloleva punkti.

154 Kuidas sltub nurkkiirus ja nurkkiirendus pooluse valikust jiga keha tasapinnalisel liikumisel?
Nurkkiirus ja nurkkiirendus ei sltu pooluse valikust jiga keha tasapinnalisel liikumisel.

155 Snastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi mingi punkti kiirusest pooluse kiiruse kaudu. Kirjutada ka valem.
Suvalise punkti kiirus jiga keha tasapinnalisel liikumisel on vrdne pooluse(ks valitud punkti) kiiruse ja (teise vaadeldava nn kinnis)punkti mber pooluse

prlemise kiiruste geomeetrilise summaga.

156 Mis on vektor

jiga keha tasapinnalisel liikumisel? Selgitada selle thendust, anda mooduli arvutamise valem, selgitada kuhu on see vektor suunatud. + O x y A B vBA vA vB vA Kui keegi saab ksimusest aru, selgitage, parandage - ksimusest oli puudu ks asi. lisasin. Vektori mrki ei oska ainult peale panna sellele. vBA on punkti B ringliikumise kiirus ringjoonelisel liikumisel mber pooluse A kui mber paigaloleva punkti. .

See vektor on risti liguga AB ehk liguga, mis hendab vaadeldavat punkti B

ja poolust A. Kummale poole risti, nitab

157 Snastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi kahe punkti kiiruste projektsioonidest.
Jiga keha tasapinnalisel liikumisel on suvalise 2 punkti kiiruste projektsioonid neid punkte hendaval sihil vrdsed.

158 Mis on tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter ja kuidas seda leida? Kas see on alati olemas?

Kiiruste hetkeline tsenter nim antud like seda punkti, mille kiirus vaadeldaval ajahetkel vrdub nulliga. Kui keha liigub mittetranslatoorselt, siis selline punkt eksisteerib igal hetkel ja on seejuures ksainus. Hetkeline tsenter on kiiruste ristsirgete likepunktis. Kiiruste hetkelist tsentrit saab leida, kui on olemas keha kahe punkti kiirused nii suuruselt kui ka suunalt. Siis tuleb abisirged - kiirusvektorite ristsirged. Nende abisirgete likepunktis ongi kiiruste hetkeline tsenter.

159 Millal puudub kiiruste hetkeline tsenter jiga keha tasapinnalisel liikumisel (vib selgitada joonise abil)?
Kui keha liigub translatoorselt, siis st et suvaliste punktide kiirusvektorid on paralleelsed ja seega on liku (kiiruste hetkeline tsenter lpmata kaugel). nende ristsirged samuti paralleelsed, mis ei

160 Kirjutada vrdsete suhete rida kiiruste jaoks mingi kujundi tasapinnalise liikumise korral.

161 Millises sltuvuses on tasapinnaliselt liikuva kujundi punktide kiiruste moodulid kiiruste hetkelise tsentri asukohast?
Kiiruse moodul on vrdeline kaugusega kiiruste hetkelisest tsentrist.

162 Mis on tsentroid mingi kujundi tasapinnalise liikumise korral.

Tsentroid kiiruste hetkeliste tsentrite geomeetriline asukoht. Tsentroid on joon. pigem nagu kiiruste hetkelise tsentri trajektoor???

163 Snastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi mingi punkti kiirendusest pooluse kiirenduse kaudu. Kirjutada ka valem.
Suvalise punkti kiirendus jiga keha tasapinnalisel liikumisel on vrdne vektorsummaga mingi teise pooluseks vetud punkti kiirendusest ja antud punkti kiirendusest tema liikumisel koos kujundiga mber selle pooluse kui mber paigaloleva punkti.

BA jiga keha tasapinnalisel liikumisel? Thendus, komponentide moodulid ja suunad. Abikiirendus on kiirendus, mis oleks punktil B, kui ta koos kujundiga liiguks mber pooluse A nagu mber paigaloleva punkti, kusjuures punkt B liiguks mda ringjoonelist trajektoori. Normaalkomponent on rakendatud vaadeldavasse punkti ja suunatud poolus poole. Tangensiaalkomponent on rakendatud vaadeldavasse punkti ja suunatud mda ringjoone puutujat nurkkiirenduse poolt mratud suunas. Tangensiaalkomponent ja normaalkomponent on alati risti.

164 Mis on

165 Mis on vektor a tangensiaalne ja vektor a normaalne jiga keha tasapinnalisel liikumisel? Thendus, suunad ja moodulite valemid.
Vt eelmist. Need on ette kujutatava ringliikumise normaal- ja puutekiirendused.

166 Mis on tasapinnaliselt liikuva kujundi kiirenduste hetkeline tsenter ja kuidas seda leida?
Kiirenduste hetkeline tsenter punkt, mille kiirendus antud ajahetkel vrdub nulliga. Teades (nurkkiirus, nurkkiirendus, punkti kiirendus), saame arvutada kiirenduste hetkelise tsentri (leides kiirenduse vahelise nurga Teades kiirenduse vektori suunda, saame selle nurgaga uue sihi, millele kanname pikkuse nt ACa valemist ja ACa.

167 Kirjutada vrdsete suhete rida kiirenduste jaoks mingi kujundi tasapinnalise liikumise korral.

168 Ratas veereb ilma libisemata horisontaalsel pinnal mda sirgjoonelist trajektoori. Kus asuvad sel juhul kiiruste ja kiirenduste hetkelised tsentrid, kui
ratta keskpunkt liigub seejuures htlase kiirusega Mlemad (kiirus, kiirendus) hetkelised tsentrid asuvad maapinna ja ratta puutepunktis.

169 Millal nimetatakse punkti liikumist liitliikumiseks?

Punkti liitliikumiseks nim sellist liikumist, mille puhul punkt liigub mingi taustssteemi suhtes, mis omakorda liigub he teise liikumatu taustssteemi suhtes.

170 Mida nimetatakse punkti relatiivseks liikumiseks, kaasaliikumiseks ja absoluutseks liikumiseks?

Vaadeldava punkti liikumist liikumatu teljestiku suhtes nim absoluutseks liikumiseks. Kaasaliikumine - liikuva taustssteemi liikumist liikumatu taustssteemi suhtes. Vaadeldava punkti liikumist liikuva taustssteemi (, , ) suhtes nim relatiivseks liikumiseks.

171 Mida nimetatakse punkti relatiivseks liikumiseks, relatiivseks kiiruseks ja relatiivseks kiirenduseks?
Punkti liikumist liikuva taustssteemi suhtes nimetatakse relatiivseks liikumiseks. Punkti kiirust sellisel liikumisel nimetatakse relatiivseks kiiruseks, ning kiirendust relatiivseks kiirenduseks.

172 Mida nimetatakse punkti jaoks kaasaliikumiseks, kaasaliikumise kiiruseks ja kaasaliikumise kiirenduseks?
Kaasaliikumine - liikuva taustssteemi liikumist liikumatu taustssteemi suhtes. Liikuva taustssteemiga seotud punkti, mis htib liikuva punktiga antud ajahektel (kui nn kiilume punkti kinni) kiirust nimetame kaasaliikumise kiiruseks ja kiirendust kaasaliikumise kiirenduseks.

173 Mida nimetatakse punkti absoluutseks liikumiseks, absoluutseks kiiruseks ja absoluutseks kiirenduseks?
Punkti liikumine liikumatu taustssteemi suhtes nimetatakse punkti absoluutseks liikumiseks. Punkti absoluutne kiirus liitliikumisel on vrdne geom summaga selle punkti kaasaliikumisest ja relatiivsest liikumisest. Punkti abs kiirendus liitliikumisel on vrdne geomeetrilise summaga selle punkti kaasaliikumise kiirendusest, relat liikumise kiirendusest ja Coriolise kiirendusest. Snastada kiiruste liitmise teoreemi ja Coriolise teoreemi punkti liitliikumisel. Kirjutada ka valemid. Punkti abs kiirendus liitliikumisel on vrdne geomeetrilise summaga selle punkti kaasaliikumise kiirendusest, relat liikumise kiirendusest ja Coriolise kiirendusest. vektorid. Coriolise teoreem: Punkti liitliikumisel absoluutne kiirendus vrdub kaasaliikumise kiirenduse, relatiivse kiirenduse ja Coriolise kiirenduse geomeetrilise summaga.

174

175 Mida iseloomustab Coriolise kiirendus?

Coriolise kiirendus iseloomustab relatiivse kiiruse muutumist kaasaliikumisel ja kaasaliikumise kiiruse muutumist relat liikumisel.

176 Kirjutada Coriolise kiirenduse arvutamise vektorvalem ja selgitada kuidas leida selle kiirenduse suunda. Millega vrdub Coriolise kiirenduse
moodul? vektorid ac alati risti mlema vektoriga. suuna saame, kui hakkame vr poole prama. Kruvireegel mrab suuna.

177 Millal on Coriolise kiirendus vrdne nulliga?

1) liikuv teljestik ei prlegi; 2) puudub relatiivne liikumine; 3) kaasaliikumise nurkkiirusvektor ja relatiivse kiiruse vektorid on paralleelsed, jrelikult toimub relatiivne liikumine vaadeldaval ajahetkel rbiti prlemisteljega.

178 Milline on punkti liikumise seadus harmoonilise vnkumise korral? Selgitada lhidalt seal esinevate parameetrite thendust.
= 2 / T x - punkti hlve, A - amplituud ehk maksimaalne hlve, - tegelikult nurkkiirus T - vnkeperiood, - algfaas

179 Tmmata jrgnevas nimestikus alla skalaarsed (vektoriaalsed) suurused. Sellesse nimestikku vivad kuuluda: 1) jud; 2) ju projektsioon teljele; 3)
ju projektsioon tasapinnale; 4) ju moodul; 5) jaotatud jud; 6) ju moment punkti suhtes; 7) ju moment telje suhtes; 8) sideme reaktsioonjud; 9) jussteemi peavektor; 10) jussteemi peamoment; 11) hrdejud; 12) hrdetegur; 13) judude mingi telje suhtes vetud momentide summa (see peaks ju ka olema, eks? sest kui ju moment telje suhtes on skalaarne suurus, siis miks mitte ka nende summa); 14) jupaari moment; 15) veeretakistustegur; 16) judude mingil teljel vetud projektsioonide summa; 17) jussteemi resultant; 18) punkti loomulik koordinaat; 19) punkti Descartesi koordinaadid; 20) punkti liikumise kiirus; 21) punkti liikumise kiirendus; 22) nurkkiirus; 23) nurkkiirendus; 24) normaalkiirendus; 25) tangensiaalkiirendus; 26) aksipetaalkiirendus; 27) punkti kiiruse projektsioon teljele; 28) punkti kiiruse projektsioon tasapinnale; 29) punkti kiirenduse projektsioon teljele; 30) punkti kiirenduse projektsioon tasapinnale; 31) trajektoori kverusraadius; 32) prlemiskiirendus; 33) punkti kaasaliikumise kiirus; 34) punkti relatiivne kiirus; 35) punkti kaasaliikumise kiirendus; 36) punkti relatiivne kiirendus; 37) punkti kaugus prlemisteljest; 38) Coriolise kiirendus; 39) keha raskuskeskme koordinaadid; 40) punkti poolt lbitud kaare pikkus;

180 181 182 183 Siit kll edasi enam lugeda ei jua. Uni kipub silma... 184 Mul on hid uudiseid - seekord ei peagi :D

185 186 187 188 189 Snastada dnaamika I aksioom. 190 Snastada dnaamika II aksioom. Kirjutada ka valem. 191 Snastada dnaamika III aksioom. 192 Snastada dnaamika IV aksioom. Kelle nime see aksioom kannab? 193 M Mida nimetatakse punkti dnaamika esimeseks ja teiseks philesandeks? 194 Kuidas leitakse integreerimiskonstandid punkti dnaamika teise philesande lahendamisel sirgjoonelise liikumise korral? 195 Kuidas leitakse integreerimiskonstandid punkti dnaamika teise philesande lahendamisel tasapinnalise liikumise korral? 196 Mida nimetatakse masspunktide mehaanikaliseks ssteemiks?
Mehaanikaliseks ssteemiks nim masspuntide selliste kogumit, kus iga masspunkti asukoht ja liikumine sltub kigi lejnud punktide asukohtadest ja liikumistest. Lhidalt kui masspunktid ksteist mjutavad.

197 Panna kirja ssteemi sisejudude 2 omadust. 3 Kikide sisejudude geomeetriline summa on vrdne nulliga. 4 Kikide sisejudude momentide summa suvalise punkti vi ka telje suhtes on vrdne nulliga. 198 Millist masspunktide kogumit vib nimetada mehaanikaliseks ssteemiks ja millist ei tohi nimetada mehaanikaliseks ssteemiks? Tohib, kui masspunktid mjutavad ksteist, ei tohi kui ei mjuta. 199 Panna kirja valem ssteemi masskeskme kohavektori arvutamiseks?

200 Snastada ssteemi masskeskme liikumise teoreem. Kirjutada ka valem. Ssteemi masskese liigub nagu masspunkt, kuhu on koondatud kogu ssteemi mass ja millele on rakendatud kik mjuvad vlisjud.

201 Kas ja kuidas mjutavad sisejud ssteemi masskeskme liikumist? Iga ksiku punkti liikumist? Sisejud ssteemi masskeskme liikumisele mingit mju ei avalda. Iga ksiku punkti liikumist eraldi mjutavad. 202 Kas vlisjud mjutavad ssteemi masskeskme liikumist?
Jah.

203 Panna kirja esimene jreldus ssteemi masskeskme liikumise teoreemist, milles on juttu sisejudude mjust ssteemi masskeskme liikumisele. Sisejud ssteemi masskeskme liikumisele mingit mju ei avalda. 204 Panna lhidalt kirja jreldused ssteemi masskeskme liikumise teoreemist. 1) Sisejud ssteemi masskeskme liikumisele mingit mju ei avalda. 2) Kui ssteemile mjuvate vlisjudude vektorsumma on vrdne nulliga, siis ssteemi masskese liigub htlaselt ja sirgjooneliselt vi on paigal. 3) Kui vlisjudude projektsioonide summa mingil teljel on vrdne nulliga, siis ssteemi masskeskme kiiruse projektsioon sellel teljel ei muutu. 4) Masskeskme liikumise teoreem annab infot ainult liikumise translatoorse osa kohta, mil ssteem liigub nagu masskese. 205 Panna kirja teine jreldus ssteemi masskeskme liikumise teoreemist, mis on ssteemi masskeskme liikumise jvuse seadus. Kui ssteemile mjuvate vlisjudude vektorsumma on vrdne nulliga, siis ssteemi masskese liigub htlaselt ja sirgjooneliselt vi on paigal. 206 Panna kirja kolmas jreldus ssteemi masskeskme liikumise teoreemist, milles on juttu ssteemi masskeskme liikumise jvusest vaid mingi he telje sihis.
Milline praktiline valem sellest jreldub? Kui vlisjudude projektsioonide summa mingil teljel on vrdne nulliga, siis ssteemi masskeskme kiiruse projektsioon sellel teljel ei muutu.

207 Panna kirja neljas jreldus ssteemi masskeskme liikumise teoreemist, milles on juttu sellest, et iga ssteemi liikumise vib jaotada kahte ossa. Millised need
osad on? Mille kohta nendest annab masskeskme liikumise teoreem informatsiooni ja mille kohta ei anna? Vib jagada translatoorseks ja mber masskeskme liikumiseks. Masskeskme liikumise teoreem annab infot ainult liikumise translatoorse osa kohta, mil ssteem liigub nagu masskese.mber masskeskme liikumise (prlemise) kohta infot ei anna.

208 Mis on punktmassi liikumishulk? Mis on ssteemi liikumishulk? Kas need on skalaarsed vi vektoriaalsed suurused? 209 Mis on punktmassi liikumishulk, milline on selle moodul ja suund? 210 Kuidas arvutada mehaanikalise ssteemi liikumishulka? 211 Mida nimetatakse ju impulsiks? Kas see on skalaarne vi vektoriaalne suurus?
Vektoriaalne suurus.

212 Snastada ssteemi liikumishulga teoreem diferentsiaalkujul. Valem. Ssteemi liikumishulga tuletis aja jrgi on vrdne kigi ssteemile mjuvate vlisjudude geomeetrilise summaga ehk peavektoriga.

213 Snastada ssteemi liikumishulga teoreem integraalkujul. Valem.

Ssteemi liikumishulga muutus mingis ajavahemikus vrdub kigi ssteemile mjuvate vlisjudude impulsside geomeetrilise summaga samas ajavahemikus.

214 Panna lhidalt kirja jreldused ssteemi liikumishulga teoreemist. 1 Sisejududega ssteemi summaarset liikumishulka muuta ei saa. 2 Kui vlisjudude geomeetriline summa on vrdne 0-ga, siis ssteemi liikumishulk jb suuruse ja summa poolest samaks. 3 Kui kikide ssteemile mjuvate vlisjudude projektsioonide summa mingil teljel on vrdne nulliga, siis ssteemi liikumishulga projektsioon sellel teljel ei 4 5
muutu. Ka liikumishulga teoreem annnab infot ainult translatoorse liikumise kohta, ssteem vi jiga keha prlemise kohta mber masskeskme ei tle ta midagi. Ssteemi masskeskme liikumise teoreem ja liikumishulga teoreem on he ja sama sisu kaks eri vormi.

215 Panna kirja esimene jreldus ssteemi liikumishulga teoreemist sisejudude kohta.
Sisejududega ssteemi summaarset liikumishulka muuta ei saa.

216 Panna kirja teine jreldus ssteemi liikumishulga teoreemist, milleks on ssteemi liikumishulga jvuse seadus. Kui vlisjudude geomeetriline summa on vrdne 0-ga, siis ssteemi liikumishulk jb suuruse ja summa poolest samaks. 217 Panna kirja kolmas jreldus ssteemi liikumishulga teoreemist ssteemi liikumishulga jvuse kohta mingi he telje sihis.
Kui kikide ssteemile mjuvate vlisjudude projektsioonide summa mingil teljel on vrdne nulliga, siis ssteemi liikumishulga projektsioon sellel teljel ei muutu.

218 Panna kirja neljas jreldus ssteemi liikumishulga teoreemist, milles on juttu sellest, et iga ssteemi liikumise vib jaotada kahte ossa. Millised need osad on?
Mille kohta nendest annab liikumishulga teoreem informatsiooni ja mille kohta ei anna? Ka liikumishulga teoreem annnab infot ainult translatoorse liikumise kohta, ssteem vi jiga keha prlemise kohta mber masskeskme ei tle ta midagi.

219 Panna kirja viies jreldus ssteemi liikumishulga teoreemist, milles vrreldakse ssteemi masskeskme liikumise teoreemi ja liikumishulga teoreemi.
Ssteemi masskeskme liikumise teoreem ja liikumishulga teoreem on he ja sama sisu kaks eri vormi.

220 Millega vrdub ssteemi liikumishulga muutumise kiirus? 221 Mis mrab ra ssteemi liikumishulga muutumise kiiruse? 222 Millal on ssteemi liikumishulk vrdne nulliga? 223 Mis hist on ssteemi liikumishulga teoreemil ja masskeskme liikumise teoreemil? 224 Mida iseloomustab keha inertsmoment antud telje suhtes? Kas see on skalaarne vi vektoriaalne suurus? Kas see saab olla ka negatiivne?
Inertsmoment iseloomustab massijaotust selle telje suhtes. S.o. skalaarne suurus. Ei saa olla negatiivne.

225 Milleks on vaja ldse inertsmomente? On vaja inertsi mduks prlemisel mber vaadeldava telje. 226 Mida nimetatakse ssteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem. Inertsmoment antud telje suhtes on sklaarne suurus, mis on vrdne keha (ssteemi) kikide punktide masside ja nende antud teljest arvatud kauguste ruutude korrutiste summaga.

227 Mis on keha (ssteemi) inertsmoment punkti O suhtes?

Vt 231.

228 Kuidas on seotud inertsmomendid x-, y-, z-telje ja punkti O suhtes? Kirjutada see vlja ka erijuhul, kui ssteem on tasapinnaline.
Tasapinnalisel juhul:

229 Mis on keha inertsiraadius mingi telje suhtes? Kas see on skalaarne vi vektoriaalne suurus? Milline on keha inertsmoment telje suhtes inertsiraadiuse kaudu?
Inertsiraadiuseks nimetatakse sellise punkti kaugust prlemistelejest, kuhu tuleks koondada kogu ssteemi mass, et selle masspunkti inertsmoment vrduks antud keha inertsmomendiga.

230 Kirjutada vhemalt viie keha inertsmomendid.

Rngas: Silinder ja marplaat: Ristklikplaat: Vardal: Koonus: Iz=0,3mr2

231 Snastada Huygensi teoreem. Valem. Keha vi ssteemi inertsmoment suvalise telje suhtes on vrdne summaga, kus esimene liidetav on inertsmoment antud teljega paralleelse ja masskeset lbiva telje suhtes ja teine liidetav keha massi ja telgede vahelise kauguse ruudu korrutis.

232 Mis on peainertsteljed? Mis on tsentraalpeainertsteljed? 233 Kuidas asetsevad peainertsteljed htlase marplaadi korral, kui see prleb mber z-telje, mis lbib kll plaadi keskpunkti, kuid on kinnitatud plaadiga viltu
(mitte risti)?

234 Kuidas asetsevad peainertsteljed htlase varda korral, mis on kinnitatud prlemistelje (z-telje) klge viltu, kusjuures telg lbib varda otspunkti?

235 Kus on peainertstelg (-teljed) smmeetrilise keha korral? 236 Kus on peainertstelg juhul, kui kehal on smmeetriatasapind? 237 Mis on tsentraalpeainertsteljed ja tsentraalpeainertsmomendid?

238 Mis on tsentrifugaalinertsmomendid? 239 Mis on tsentrifugaalinertsmomendid ja milleks neid ldse vaja lheb? 240 Mis on ja kirjutada selle valem?
Tsentrifugaalmoment xy-tasandi suhtes.

241 Mis on ja kirjutada selle valem?

Tsentrifugaalmoment xz-tasandi suhtes.

242 Mis on ja kirjutada selle valem?

Tsentrifugaalmoment yz-tasandi suhtes.

243 Mis on ja kirjutada selle valem? Inertsmoment x-telje suhtes. 244 Mis on ja kirjutada selle valem? Inertsmoment y-telje suhtes. 245 Mis on ja kirjutada selle valem? Inertsmoment z-telje suhtes.

246 Kas tsentrifugaalinertsmomendid vivad olla nullid? Negatiivsed? 247 Mis on inertsellipsoid (selgitada oma snadega)?
Inertsellipsoid on mingi srr vrk, millel on ilgelt keeruline vrrand.

248 Millega vrduvad tsentrifugaalinertsmomendid kui telgedeks on vetud peainertsteljed? 249 Mida nimetatakse punktmassi liikumishulga momendiks tsentri O suhtes?
Punktmassi liikumishulga momendiks tsentri suhtes nimetatakse sinna tsentrisse rakendatud vektorit, mis vrdub sellest tsentrist masspunktini tmmatud kohavektori ja masspunkti liikumishulga vektorkorrutisega.

250 Kuhu on suunatud antud tsentri O suhtes vetud punktmassi liikumishulga momendi vektor? Milline on selle moodul? Vektor peab olema tasapinnaga risti. 251 Kirjutada punktmassi liikumishulga moment tsentri O suhtes kolmerealise determinandi abil.

252 Mida nimetatakse punktmassi liikumishulga momendiks telje suhtes? Valem. Liikumishulga momendiks telje suhtes nimetatakse selle telje mistahes punkti suhtes vetud liikumishulga momendi projektsiooni sellel teljel. 1) 2) 253 Mis on ssteemi kineetiline moment tsentri O suhtes? Kas see on skalaarne vi vektoriaalne suurus? Ssteemi peamoment ehk kineetiline moment tsentri O suhtes on vektoriaalne suurus.

254 Mis on ssteemi kineetiline moment telje suhtes? Kas see on skalaarne vi vektoriaalne suurus? Ssteemi peamoment ehk kineetiline moment telje suhtes on skalaarne suurus.

255 Milliste valemitega saab arvutada jiga keha kineetilist momenti x-, y- ja z-telje suhtes juhul, kui keha prleb mber z-telje kui mber kinnistelje?

256 Millal on punktmassi liikumishulga moment tsentri suhtes null? Kui punktmass on tsentri suhtes paigal vi liigub tsentriga risti. 257 Millal on punktmassi liikumishulga moment telje suhtes null? Kui punktmass on telje suhtes paigal vi liigub teljega risti. 258 Kirjutada punktmassi liikumishulga ja antud tsentri O suhtes vetud liikumishulga momendi avaldised. Kui suur on nurk nende vektorite vahel?

259 Kuidas sltub antud tsentri suhtes vetud masspunkti liikumishulga moment liikumise sihist ja suunast? Kuidas sltub kineetiline energia liikumise suunast?

260 Snastada Knigi I teoreem. Valem. Ssteemi (jiga keha) kineetiline moment liikumatu punkti suhtes on vrdne vektorsummaga masskeskme liikumishulga momendist selle punkti suhtes, kui masskeskmesse koondada kogu ssteemi mass, ja ssteemi kineetilisest momendist prlemisel mber masskeskme kui mber paigal oleva punkti.

261 Milliseid telgi nimetatakse Knigi telgedeks? Peainertstelgi? 262 Mis on ssteemi kineetiline moment tsentri suhtes? 263 Snastada ssteemi kineetilise momendi muutumise teoreem. Valem.
Ssteemi mingi liikumatu punkti suhtes vetud tuletis aja jrgi on vrdne kigi ssteemile rakendatud vlisjudude momentide geomeetrilise summaga sama punkti suhtes.

264 Panna lhidalt kirja jreldused ssteemi kineetilise momendi teoreemist. Vt. 268-273. 265 Panna kirja esimene jreldus ssteemi kineetilise momendi teoreemist sisejudude kohta. Sisejududega kineetilist momenti muuta ei saa. 266 Panna kirja teine jreldus ssteemi kineetilise momendi teoreemist, milleks on ssteemi kineetilise momendi jvuse seadus. Kui kigile ssteemile mjuvate vlisjudude momentide geomeetriline summa mingi punkti suhtes on null, siis ssteemi kineetiline moment selle punkti suhtes ei muutu kogu prlemise vltel. 267 Panna kirja kolmas jreldus ssteemi kineetilise momendi teoreemist kineetilise momendi jvuse kohta ainult he telje suhtes. Kui kigile ssteemile mjuvate vlisjudude momentide algebraline summa mingi telje suhtes on 0, siis steemi kineetline moment selle telje suhtes ei muutu kogu liikumise vltel. 268 Panna kirja neljas jreldus ssteemi kineetilise momendi teoreemist, milleks on kineetilise momendi teoreem relatiivsel liikumisel. Ssteemi kineetilise momendi teoreem masskeskme suhtes relatiivsel liikumisel mber masskeskme Kningi telgede suhtes moodustatakse nii, nagu masskese oleks liikumatu punkt. 269 Panna kirja viies jreldus ssteemi kineetilise momendi teoreemist, milleks on kineetilise momendi teoreemi erikuju ssteemi prlemisel mber kinnistelje. 270 Panna kirja kuues jreldus ssteemi kineetilise momendi teoreemist jiga keha prlemise diferentsiaalvrrand. Kui Iz=const, siis 271 Mis mrab ra ssteemi kineetilise momendi muutumise kiiruse? Moment Mz. 272 Kirjutada jiga keha prlemise diferentsiaalvrrand. Milline on selle lahend juhul, kui parem pool on konstantne? 273 Mis on ju elementaart? Kas see on skalaarne vi vektoriaalne suurus? 274 Panna kirja 3 ldist valemit ju t arvutamiseks. 275 Kuidas arvutada ju td ldjuhul, kui jud on muutuv suurus ja ta rakenduspunkt lbib kverjoonelise trajektoori? 276 Kuidas arvutada momendi td? 277 Millal on ju t vrdne nulliga? 278 Mida kujutab endast avaldis ? 279 Mida kujutab endast avaldis ? 280 Mida kujutab endast avaldis ? 281 Snastada teoreem resultantju tst mingil teeosal. 282 Kui suur on libisemishrdeju () t juhul, kui ratas veereb libisemata? Veeretakistusmomendi t? 283 Millise valemiga arvutatakse momendi td juhul, kui see on muutuv suurus? Kui see on konstantne suurus? 284 Millega vrdub vedru elastsusjud? 285 Mis on vedru jikustegur? 286 Mida nimetatakse ju vimsuseks? Valem. Kas see on skalaarne vi vektoriaalne suurus?
Ju vimsus on skalaarne suurus, mis vljendab ju ja lbitud teepikkuse skalaarkorrutist. N=Fscos

287 Kuidas arvutada ju vimsust? 288 Mida nimetatakse konservatiivseks juks? 289 Mida nimetatakse dissipatiivseks juks? 290 Milliseid konservatiivseid judusid te teate? 291 Milliseid dissipatiivseid judusid te teate? 292 Mille poolest erinevad konservatiivsed jud teistest jududest? 293 Mis on ekvipotentsiaalpind? 294 Mis on potentsiaalne energia (selgitada oma snadega)? 295 Kuidas on seotud elementaart ja elementaar-potentsiaalne energia? 296 Kuidas asetseb konservatiivne jud ekvipotentsiaalpinna suhtes? 297 Millega vrdub konservatiivse ju t le kinnise kontuuri? le lahtise kontuuri punktist A punkti B? 298 Millise skalaarfunktsiooni gradiendiks on potentsiaalne energia? 299 Kuidas avaldub tehtud t potentsiaalsete energiate kaudu? Kineetiliste energiate kaudu? 300 Millega on vrdne antud juvlja punktis asetseva punktmassi potentsiaalne energia? Kas see on skalaarne vi vektoriaalne suurus? 301 Millega on vrdne punktmasside ssteemi potentsiaalne energia?

302 Millega vrdub punktmassi kineetine energia? Kas see on skalaarne vi vektoriaalne suurus? Kuidas see sltub punkti liikumise suunast? 303 Kuidas arvutada mehaanikalise ssteemi kineetilist energiat? 304 Kuidas arvutada jiga keha kineetilist energiat kolmel peamisel erijuhul (mida meil vaja lheb)? 305 Snastada Knigi II teoreem. Valem. 306 Milliste valemitega saab arvutada jiga keha kineetilist energiat sfrilise liikumise korral? 307 Snastada ssteemi kineetilise energia teoreem. Valem. Keha energia muut vrdub vlisjudude ja sisejududse t summaga

308 Panna kirja jreldused ssteemi kineetilise energia teoreemist. 1 Esimene teoreem, mis arvestab sisejududega. 2 Muutumatu ssteem. 3 Ideaalse sidemete ssteemi korral on reaktsioonjudude t vrdne nulliga. 4 Ssteemi koguenergia on jv. 5 Kineetilise energia teoreem ssteemi relatiivsel liikumisel Knigi telgede suhtes
defineeritakse ja kasutatakse samuti nagu absoluutsel liikumisel.

309 Sisejudude osa ssteemi kineetilise energia teoreemis ldjuhul. 310 Mis on nn muutumatu ssteem ja millega on vrdne ssteemi sisejudude t sel juhul (ssteemi kineetilise energia teoreemi jrelduse phjal)?
Muutumatu ssteem on ssteem, kus keha on tiesti jik. Sisejudude t on sel juhul vrdne nulliga.

311 Millised sidemed on nn ideaalsed sidemed? Ideaalsete sidemete korral reaktsioonjudude t on null. 312 Millega on vrdne ssteemi reaktsioonjudude t juhul, kui kik sidemed on ideaalsed? Ideaalsete sidemete korral reaktsioonjudude t on null. 313 Panna kirja jreldus kineetilise energia teoreemist energia jvuse kohta. 314 Ssteemi koguenergia on jv. 315 Panna kirja jreldus kineetilise energia teoreemist ssteemi relatiivsel liikumisel Knigi telgede suhtes. 316 Panna kirja ssteemi kineetilise energia teoreem diferentsiaalkujul. 317 Millist osa mngivad sisejud ssteemi kineetilise energia ja kineetilise momendi teoreemis? 318 Mis on dAlemberti inertsjud ja kuhu on see suunatud?
Inertsjud on omega*r ja on suunatud prlemise trajektoori pinna normaali suunas.

319 Snastada dAlemberti printsiip mehaanikalise ssteemi korral. Ssteemi liikumisel on igal ajahetkel ssteemile tegelikult rakendatud jud tasakaalustatud inertsjududega. 320 Mida kujutab endast kinetostaatika meetod?

321 Mida te vite elda ssteemi tegeliku tasakaalu kohta dAlemberti printsiibi kasutamise korral? Tasakaalu tegelikult ei ole. 322 Mida meldakse sellega, kui eldakse, et inertsjud on fiktiivsed jud? dAlemberti jud on fiktiivne jud, sest ta ei vasta ju definitsioonile. 323 Mida meldakse sellega, kui eldakse, et dAlemberti printsiip on formaalne printsiip?
DAlemberti ei ole mitte sisuline, vaid formaalne printsiip ja teda kasutatakse ainult selle prast, et oleks vimalik dnaamika lesandeid lahendada staatika meetodiga.

324 Panna kirja jiga keha inertsjudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel peamisel erijuhul (translatoorne- ; prlemine mber kinnistelje,
mis lbib masskest; tasapinnaline liikumine). Peavektor: (vektori mrgid pealt puudu) Peamoment:

325 Millega vrdub ssteemi inertsjudude peavektor? Valem.

326 Millega vrdub ssteemi inertsjudude peamoment? Valem.

327 Millega vrduvad ssteemi inertsjudude peavektor ja peamoment?

328 Kuidas asetsevad teineteise suhtes dAlemberti inertsjud ja kiirusvektor kiireneva sirgjoonelise liikumise korral? Aeglustuva sirgjoonelise liikumise korral? Kaks vimalust: 1 kiireneval liikumisel fii on v-ga vastassuunas 2 aeglustuval liikumisel fii on v suunas 3 translatoorsel liikumisel prlemine puudub sootuks.

329 Tmmata jrgnevas nimestikus alla skalaarsed (vektoriaalsed) suurused. Sellesse nimestikku vivad kuuluda: 1) virtuaalsiire; 2) ju t; 3) ju vimsus; 4) ju
impulss; 5) mass; 6) mass keskme Descartesi koordinaadid; 7) masspunkti liikumishulk; 8) ssteemi liikumishulk; 9) masspunkti liikumishulga moment tsentri suhtes; 10) masspunkti liikumishulga moment telje suhtes; 11) ssteemi kineetiline moment tsentri suhtes; 12) ssteemi kineetiline moment telje suhtes; 13) keha inertsmoment telje suhtes; 14) keha inertsmoment punkti O suhtes; 15) tsentrifugaalinertsmoment; 16) inertsiraadius; 17) dAlemberti inertsjud; 18) normaalkiirendusele vastav inertsjud; 19) tangensiaalkiirendusele vastav inertsjud; 20) ju elementaart; 21) punktmassi kineetiline energia; 22) jiga keha kineetiline energia; 23) potentsiaalne energia; 24) inertsjudude peamoment masskeskme C suhtes; 25) inertsjudude peamoment z-telje suhtes; 26) peainertsmoment; 27) virtuaalt; 28) veereva ratta liikumishulk; 29) prleva keha kineetiline energia; 30) inertsjudude peavektor; 31) punkti absoluutse siirde projektsioon x-teljele; 30) kineetiline energia jiga keha translatoorsel liikumisel; 31) dissipatiivne jud; 32) konservatiivne jud; 33) ldistatud koordinaadid; 34) ldistatud kiirused; 35) ldistatud jud;

330 Tmmata jrgnevas nimestikus alla skalaarsed (vektoriaalsed) suurused. Sellesse nimestikku vivad kuuluda: 1) jud; 2) ju projektsioon teljele; 3) ju
projektsioon tasapinnale; 4) ju moodul; 5) jaotatud jud; 6) ju moment punkti suhtes; 7) ju moment telje suhtes; 8) sideme reaktsioonjud; 9) jussteemi peavektor; 10) jussteemi peamoment; 11) hrdejud; 12) hrdetegur; 13) judude mingi telje suhtes vetud momentide summa; 14) jupaari moment; 15) veeretakistustegur; 16) judude mingil teljel vetud projektsioonide summa; 17) jussteemi resultant; 18) punkti loomulik koordinaat; 19) punkti Descartesi koordinaadid; 20) punkti liikumise kiirus; 21) punkti liikumise kiirendus; 22) nurkkiirus; 23) nurkkiirendus; 24) normaalkiirendus; 25) tangensiaalkiirendus; 26) aksipetaalkiirendus; 27) punkti kiiruse projektsioon teljele; 28) punkti kiiruse projektsioon tasapinnale; 29) punkti kiirenduse projektsioon teljele; 30) punkti kiirenduse projektsioon tasapinnale; 31) trajektoori kverusraadius; 32) prlemiskiirendus; 33) punkti kaasaliikumise kiirus; 34) punkti relatiivne kiirus; 35) punkti kaasaliikumise kiirendus; 36) punkti relatiivne kiirendus; 37) punkti kaugus prlemisteljest; 38) Coriolise kiirendus; 39) keha raskuskeskme koordinaadid; 40) punkti poolt lbitud kaare pikkus;