Virmalised

Ilja
Küsimusi võib küll Maljutenko
esitada presentatsiooni
 Millest siis juttu tuleb ?
 Valgus
 aatomite energia nivood, ergastus
 Magnetväli
 Kuidas tekib?
 Päike
 päikese pursete mehhanism
 magnetväljad, laigud, pursked ... suht segane ...
 Maa
 atmosfäär, protsessid ioonsfääris
 Virmaliste värvused
 Näited - pildid
 Mõju
 ... ja veel ühtteist
2
 Põhjavalgus
 ing keeles kasutatakse väljendit
Aurora Borealis [lad. keeles Põhja
Valgus]
 Aurora australis - Lõuna Valgus
 Aurora oli muuseas ka Rooma koidu

jumalanna
 Esimesena võttis kasutusele Itaalia
astronom Galileo Galilei

3
 Virmalised ennem
 Puudusid teaduslikud vahendid millega
virmalsi seletada -> inimesed mõtlesid
müüte välja selleks et neid seletada !
 Vikingid: surnud neitsite peegeldus
 Indiaanid: mingi tulekahju peegeldus , hinged,
 taanlased: kaugele põhja lendanud ning jäässe
kinni jäänud luikede tiiva löögid.
 laplased: taevas põleb, lastel keelati õue minna
kartuses et äkki põletavad pealaed ära 

 Jumalate sõda
 Mingi “koit”
 Jumalate ratsanikud
 Jne ... 4
 Tegelikult ....
 Virmalised on põhjaVALGUS !

 Leides vastuse mis on valgus saame

ka aimu virmaliste olemusest.

5
 Valgus
 Elektromagnet
laine
 E & B välja
võnkumine

 Lainele iseloomustavad suurused:

 Lainepikkus [λ]

 Amplituud [A]

 Laine levimise kiirus [v]

vvalgus =c

6
 Valgus
 Laine energia
 E.m. Lainel on kindel energia, mis sõltub laine pikkusest
E ~ 1/ lainepikkus
 E.m.laine Spekter - jaotus laienpikksute järgi
 Lainepikkus määrab valguse värvuse

7
 Valgus
 Selleks et tekiks valgus on vaja energiat.
 Just sellist kindla suurusega energiat, mis tekitaks e.m.-

lainet lainepikkusega, et meie silm seda näeks.

Probleem: Kust võetakse selline energia ?

8
 Energia
 Aatomi energia nivood
 Aatomit vaadeldakse sageli lihtsalt
energia teljel ... Mis mõttes O.o ?
 Aatomis on kindla energiaga olekud,
kus on elektronidel lubatud olla. Just
nagu istmed klassi ruumis, kuhu
võib paigutada õpilasi.
 Kuhu istuvad õpilased esmalt klassi
sisenedes?
 Aatomis täituvad esiteks madalama
energiaga nivood (hundi reegel! :)
 need kastikesed noh, 10-nda
algusest 

9
jne
 Energia
 Üleminekud – energia kiirgamine, neelamne
 Nivoolt – nivoole üleminek = ENERGIA muut !

 Üleminekud moodustavad kiirgus/neelamis spektri

ehk siis pildi kus on näha kõik võimalikud üleminekud

 Et, siis aatomitel selline omadus neelata – kiirata

energiat, mingi kindla koguse (kvandi) kaupa!

10
puust ja punaseks :
 Selleks et
virmalised
tekkiks on vaja:
 Mingisuguseid
aatomeid ...
 Nivoolt
nivoodele
üleminekuid nii
et energiat
kiirguks !

11
 12

Neelamis spekter
Vesiniku kiirgusspekter

Kiirgamis spekter
 Veidike magnetväljast
 Väli mis mõjutab (~jõud) laetud kehi/osakesi
 Vaatame valemit :D ! ... kannatust ..

 magnetväljas (B) liikuvale (V) laengule(q)

mõjub jõud (F)
 meile tähtis järeldus: mingi liikuv laeng võib
põhjustada magnetvälja !

ja muidugi kehtib alati ka paremakäereegel 
vihje kontrolltööks ... elektroni (-)laeng muudab
jõu suunda ;)

13
 kuidas magnetväli tekib ?
 Dünamo efekt
 ‘ringiratast’ liikuvad laengud

genereerivad solenoidaalse magnet

välja.

 Selliselt genereeritakse Maa

magnetväli
14
 Päike
Suur gaasi kera
 Termotuumareaktsioonid: kogu meie

päikesesüsteemi energiaallikas !


Siseehitus:
Vesiniku tuumade ühinemine kõrgetel
temperatuuridel (~107..8 K) -> Heeliumi
tuuma tekke + eraldub kiirgus ja
elementaar osakesed

15
 Päikese magnetväli
 Gaasilisest olekust tingituna pöörlevad väliskihid aeglasemalt kui sisekihid. (25/30 päeva)

pöörl.telg

ekv.

kihtide läbitud teepikkused

mingi ajavahemiku jooksul

16
 * Päikese magnetväli
 liikumin on relatiivne : pöörleme koos keskmiste kihtidega kaasa.
 pindade liikumise pilt vastupidine 

pöörl.telg

ekv.

Laetud osakeste kihid liiguvad ümber

“seisva kesk-osa” : genereeritakse päikese 17
magnet väli 
 Kisub segaseks?

 kihtide liikumise kiirused erinevad ka pinnal

 Magnetjooned on seotud gaasiga mis neid genereerib ..seega liiguvad jooned
gaasiga kaasa

18
 Summaarne magnetväli
 mingi käkkerdis... “Parkers spiral”

19
 Päikese magnetväli pinnal
 Päikese pinnal toimuvad knovektsioon (ring) voolud.
 Pinnakihid jahtuvad ning sukelduvad, samas sisemised kuumemad
kihid liiguvad pinnale.
 et tegu on jällegi laetud osakeste “ringirattast” liikumisega, siis
genereeritakse pinnal uued magnetväljad.

20
 Päikese pursked
 Päikesel eksisteerib magnetväli, mis
takistab laetud osakestel eemalduda.
Pinnalt lahkuda soovijad püütakse kinni
ning kantakse tagasi ~ piirivalve

21
 Päikese aktiivsus
 Päikese pursked aktiviseeruvad iga
11 aasta tagant!
 mis värk on ?
 piirivalve magab ?

The solar disk seen by the Yohkoh soft-X-Ray imager,

over the tome period 1991-1995 (left to right) 22
 Magnetvälja häiritus
 ~ 11 aastaste tsüklitega vahetab päkese
magnetväli poolust, sel ajal on magnetväli
nõrk/häiritud (või puudub üldse)
 tomuvad ulatuslikud päikese aine (vesiniku
tuumade) pursked pinnalt ehk protuburantsid.
 konvektsioon voolud saavad häiritud -> häired

pinnalähedastes magnetväljades
 igavene segane ja keeruline värk ... teadlased

uurivad 

23
 Päikese laigud
 Koos magnetvälja häiritusega pinnal tekkivad
päikese aine transport mööda mag-väl jõujooni
 et kuuma ainet viiakse pinnalt ära siis pind jahtub ->
näib meile tumedamana ümbritsevast pinnast
 kui jooned “murduvad” ei toimetata enam ainet päikese
pinnale tagasi toimub purse

24
Purse

25
 Päikese tuul
 Koosneb peamiselt prootonitest ja elektronidest (Laetud
osakesed), heliumist : ainest millest päike koosneb !
 väga hõre .
 Kiirus ~ 300 ... 800 km/s
 kui kiiresti jõuab päikese tuul Maa orbiidini ?
aü = 1,5*108 km

t=s/v ~150 000 000

[km] /500 [km/s] ~ 300
000 [s]
300 000 /(24*3600)
~3,5 päeva 26
 Maa magnetväli
 Maakera sula tuum (laetud mass) genereerib oma pööriselise
liikumisega hiiglasliku magnetvälja ~ dünamo
 laengute liikumine <--> magnetväli
 liikumine ei ole ühtlane!
 Kaasajal vedela tuuma liikumine pidurdub.
 viimase 71 milj. aasta jooksul on Maakera pooluseid vahetanud 171 korda.
 Miks ? meenuta tärniga lehte ! 
 vihje: kuidas laengud liiguvad tuuma suhtes ?

27
 Maa magnetväli
 Laetud päikese tuul mõjutab magnetvälja, moondades
seda tilga kujuliseks
 Moodustuvad
kiirgus vööd.
 Osakesed jäävad
magnet välja
lõksu.
 Tekivad n.n.
‘kiirgus vööd’

28
 Laetud osakesed “lõikavad
Maamag.v.
Suure kiirusega laetud osakesed otsivad teed läbi maa mag-välja
jõujoonte.
(vt linki alt või filmi folderist videod)

29
 Maa atmosfäär
PILT

 Ioonsfäär:
 Tekkib sellest, et kosmline kiirgus (väga suure
energiaga e.m.-kiirgus) lahutab õhu molekulid
ioonideks. [näiteks: O2+0 =2 x O+2 ]
 Maapinnast ~ 100 km kõrgusel
 Enam levinud ioonid/aatomid on : O+2 , N+3 , N
2
 Need ongi aatomid kus tekivad vajalikud energia
nivoode üleminekud
30
 Kokkupõrge
 Päikese kineetiline energia -- > Valgus

 Põrge (a) -> energia neeld+ergastus (üleminek)

(b)-> erg. Oleks -> üleminek + energia eraldv (c)

31
 Erinevad virmaliste
värvused
 Virmaliste värvused sõltuvad aatomitest kus
on nähtav valgus genereeritud.
 peamised aatomid/molekulid ülemistes
õhukihtides mis kiirgavad : O+2 , N2

32
atomaarsehapniku kirigamis
spekter

33
molekulaarse lämmastiku K-
spekter

34
 Virmaliste vöö
 Ehk kus esine virmalisi kõige rohkem
 ovaal ümber magnet pooluse - rõngas

kus magnetvälja jõujooned

“sukelduvad”

35
Kesmine vaadeldatavus

36
Tihti nähti virmalisi :

37
Kosmosest

38
Kosmosest

39
Tihti nähti virmalisi :

40
Tihti nähti virmalisi :

41
 Virmaliste mõju
 Ioonsfääril avastati 19 saj lõpus omadus
peegeldada teatud raadiolaineid
 kõrgsageduslik [HF +50 Mhz] Raadio side ,
ioonsfäär töötab kõrgsageduslike raadiolainete
suhtes ‘peeglina’

Ioonsfäär

A B
42
 Virmaliste mõju
 Ioonsfääri häiritus: laenguga osakesed
mõjutavad teisi laetud osakesi ...
 Peegel moondub -> raadiolained hajuvad
 Raadio side saab häiritud olema !

Ioonsfäär

A B
43
 Virmaliste mõju
 Virmaliste mõju inimestele peetakse
tühiseks
 magnettormi päevad - mõned inimesed
tundlikud magnet välja häiritusele ...
 Virmalised ei kujuta ohtu lennukitele
mis lendavad virmaliste all

44
 Vrmalised meie kodus
 Päevavalguslambid (PVL)
 aka flouretsents lambid

45
 Vrmalised meie kodus
 kuidas töötavad PVL ?
 ehitus :
 klaastoru
 kummaski otsas elektrood

klaastorus on madalal rõhul (~0,3% atm)
elavhõbeda aur +lisatud mõnda inertgaasi
värvilisamiseks lisamiseks

klaas toru on seest poolt kaetud
fluorestsents kihiga (fosfaatühendid
/oksiidid)

46
 Vrmalised meie kodus
 Põhi idee ~ virmalised
 elektrodide vahele tekitatakse elektri väli

 laetud osakesed (vabad elektronid/ ioonid)

hakkavad liikuma - omandavad kin. energiat
 põrgates kokku Hg aatomitega need
ergastatakse
 algolekusse naastes kiirgavad Hg aatomid UV
kiirgust (neid silm fikseeri)
 UV kiirgus ergastab omakorda fosfaat
ühendeid klaastoru seintel pannes need
helendama analoogiliste üleminekute
teooriaga

47
 Virmalised meie kodus
 klaas torus: elektrodid, fosf kiht
klaasi seintel , hõrendatud Hg gaas
Punaseks : 

elektrodid pingestatakse -> E-väli
elektronid reageerivad
 põrkuvad kokku teel Hg aatomiga
 Hg aatomid genereerivad
‘kokkupõrgelt’ saadud energiast
UV kiirgust
 fosfaat ühendid hakkavad UV
valgse käes helendama
nii saadaksegi valgus meile koju !
V

Hg E

e- e-

48
Nii lihtne

see oligi
!