Metallide keemilised omadused

Õpik Anorgaanilised ained lk 13-29

Metallid on keemilistes reaktsioonides alati redutseerijad: Me – ne– → Men+

1) Metall + Mittemetall
 Kõik metallid reageerivad halogeenidega (kloor ja broom vajavad enamasti kõrgemat
temperatuuri)
2Na + Cl2 → 2NaCl naatriumkloriid [Na – e– → Na+ ja Cl + e– → Cl–]
2Al + 3Br2 → 2AlBr3 alumiiniumbromiid [Al – 3e– → Al3+ ja Br + e– → Br–]
2Fe + 3Cl2 → 2FeCl3 raud(III)kloriid [Fe – 3e– → Fe3+ ja Cl + e– → Cl–]
 Vesinik reageerib aktiivsemate metallidega andes hüdriide
Ca + H2 → CaH2 kaltsiumhüdriid [Ca –2e– → Ca2+ ja H + e– → H– ]
 Hapnikuga reageerib valdav enamus metalle (v.a väärismetallid)
4Al + 3O2 → 2Al2O3 alumiiniumoksiid [Al – 3e– → Al3+ ja O + 2e– → O2–]
2Na + O2 → Na2O2 naatriumperoksiid [Na – e– → Na+ ja 2O + 2e– → O22–]
K + O2 → KO2 kaaliumsuperoksiid [K – e– → Na+ ja 2O + e– → O21/2–]
 Väävliga reageerib enamus metalle vaid kuumutamisel.
2Na + S → Na2S naatriumsulfiid [Na – e– → Na+ ja S + 2e– → S2–]
Lihtainete vahelisel reaktsioonil oksüdeerib väävel, kui suhteliselt nõrk oksüdeerija, metalle
madalamate oksüdatsiooniastmeni:
Fe + S → FeS raud(II)sulfiid [Fe – 2e– → Fe2+ ja S + 2e– → S2–]
 Väärisgaasidega (VIIIA: He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) metallid ei reageeri
 Muude mittemetallidega reageerivad kõrgel temperatuuril
Al + P → AlP alumiiniumfosfiid [Al – 3e– → Al3+ ja P + 3e– → P3–]
6Na + N2 → 2Na3N naatriumnitriid [Na – e– → Na+ ja N + 3e– → N3–]
4Al + 3C → Al4C3 alumiiniumkarbiid [Al – 3e– → Al3+ ja C + 4e– → C4–] jne

Vesilahustes kulgevate redoksreaktsioonide suuna määramiseks kasutatakse nn pingerida.

2) Metall + Hape
Hapetega reageerimisel „tõrjub“ metall happest vesiniku välja, oksüdeerijaks on tegelikult
vesinikioon: 2Na + H2SO4 → Na2SO4 + H2
Antud reaktsioonis ja kõikide seda tüüpi reaktsioonide lühendatud ioonivõrrand on
Me + nH+ + → Men+ + n/2 H2 (2Na + 2H+ → 2Na+ + H2)
 Väärismetallid lahjendatud hapetega ei reageeri
 Lämmastikhappe ja kontsentreeritud väävelhappe korral on anioonid palju tugevamad
oksüdeerijad kui vesinikioonid. Seepärast nende hapete reageerimisel metallidega vesinikku
ei eraldu, vaid redutseeruvad anioonid.

1
 Kontsentreeritud väävelhappe reageerimisel metallidega eraldub enamasti vääveldioksiid
SO2, lämmastikhappe korral aga NO2 või NO (olenevalt happe kontsentratsioonist).
Zn + konts 2H2SO4 → ZnSO4 + 2SO2↑ + 2H2O
Cu + konts 4HNO3 → Cu(NO3)2 + 2NO2↑ + 2H2O
3Cu + lahj 8HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO↑ + 4H2O

Kuna reaktsioonis vesinikku ei eraldu, ei pea metall asuma tingimata vesinikust vasakul. Ka mõned
pingereas vesinikust paremal asuvad metallid, nt vask ja hõbe, reageerivad lämmastikhappe ja
kontsentreeritud väävelhappega. Kuld ja plaatina siiski ei reageeri nende hapetega, nad reageerivad
vaid kuningveega (HCl + HNO3 segu).

3) Metall + vesi
 Väga aktiivsed metallid tõrjuvad vesiniku veest välja. Alguses tekib oksiid, kuid
nende metallide oksiidid reageerivad veega ja reaalseks saaduseks on hüdroksiid (leelis).
Ca + 2H2O → Ca(OH)2 + H2
 Keskmise aktiivsusega metallide oksiidid reageerivad veeauruga ja reaktsiooni saaduseks on
𝑡°
oksiid. Reaktsioon kulgeb kõrgel temperatuuril. Näiteks: 3Fe + 4H2O → Fe3O4 + 4H2
Nendes reaktsioonides on oksüdeerijaks samuti vesinikioon.
Eriti vastupidava oksiidse kile tõttu on Al ja Cr praktiliselt püsivad ka veeaurus.
 Väheaktiivsed- ja väärismetallid veega ei reageeri.

4) Metall + soola vesilahus

 Metallid (v.a kõige aktiivsemad) tõrjuvad vähemaktiivse metalli
soola vesilahusest välja 2Al + 3CuSO4 → Al2(SO4)3 + 3Cu
ioonivõrrand 2Al0 + 3Cu2+ → 2Al3+ + 3Cu0 loomulikult ei reageeri omavahel Cu + Al2(SO4)3
 Kõige aktiivsemad metallid reageerivad soola lahuses oleva veega. Tekib leelis, mis reageerib
soolaga.
Naatriumhüdroksiidi ja vask(II)sulfaadi vahelist vesilahuses kulgevat reaktsiooni kirjeldab
järgmine võrrand: 2Na + 2H2O + CuSO4 → Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2

5) Metall + leelise vesilahus

 Leeliste vesilahustega reageerivad amfoteersed metallid ( Al, Zn, ...).
6KOH + 2Al + 6H2O → 2K3[Al(OH)6] + 3H2
2NaOH + Zn + 2H2O → Na2[Zn(OH)4] + H2