Metallilised elemendid looduses

Õpik Anorgaanilised ained lk 37-38

Mineraalid on kindla keemilise koostisega tahked looduslikud ühendid (nt kvarts).
Mineraalid moodustavad kivimeid (nt graniit koosneb kvartsist, vilgust ja päevakivist).
Maakideks nimetatakse kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide
looduslikke ühendeid.
Vaid passiivsed väärismetallid (plaatinametallid ja kuld) esinevad looduses ehedana
(lihtainena). Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena (mineraalidena)
mitmesugustes maakides. Maagid koosnevad tavaliselt mitmest ainest, sisaldades peale
vajaliku metalliühendi veel teisi aineid, nn kõrvalaineid.
Kõige aktiivsemad metallid, mis moodustavad valdavalt ioonseid ühendeid, esinevad looduses
sooladena. Nt IA rühma metallid esinevad valdavalt kloriididena, IIA rühma metallid aga
karbonaatide või sulfaatidena, sest need on vähemlahustuvad kui vastavad kloriidid.
Paljudele vähemaktiivsetele metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid, nt looduses
kõige levinumad metallilised elemendid, alumiinium ja raud. Osa metallilisi elemente esineb
looduses sulfiididena, nt PbS (pliiläik), ZnS (tsinkläik), FeS2 (püriit) jt. Mõned näited: