Muld maakoore pindmine kobe kiht, mille thtsaim omadus on viljakus Mullastik muldade mitmekesisus, muldade loetelu Muldkate

te vaadeldaval maa-alal paiknevad mullad, muldkatte kaart

Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas

temperatuuri, hu, vee ja organismide toimel. Keemiline murenemine: keemilised protsessid, lahustumine porsumine. Niiske ja soe kliima, vee, hapniku, ssihappegaasi rohkus (nendega reageerimine keemilised reaktsioonid). Reaktsiooni kigus vabanevad vajalikud toiteelemendid/mineraalained, mida saavad kasutada taimes ja mikroorganismid leostumine (lahustunud soolade rakandumine). Vihmametsad. Kui kivimid lahustuvad happelises vees, tekib karst. Karstis stalaktiidid/stalagmiidid (tilkekivimid). Karstumine: CaCO3 +H2O+CO2 Ca(HCO3)2 Thtsaimad protsessid: oksdeerumine (hurikas keskkond, krge t o), hdratatsioon (vee liitumine mineraali koostisesse), hdrols (soola lagunemine vesikeskkonnas happeks ja aluseks). Fsikaline murenemine: purunemine rabenemine. Kuiv ja klm kliima, temperatuuri kikumine, kivimipragudes oleva vee jtumine, soojuspaisumine. Krbed, polaaralad, krgmestikud. Bioloogiline murenemine. Tekitajateks taimed, loomad ja mikroorganismid. Algfaasis fsikaline, lppfaasis keemiline. Murenemiskooriku ulatus sltub S/A suhtest ja temperatuurist. Murenemise kigus tekivad setted/settekivimid, muld, vabanevad toiteelemendid, muutub pinnamood, tekib phjavesi. Muld on elukohaks paljudele organismidele, taimed kinnituvad mulda ning juurestik hoiab kinni nii taimi kui ka kaitseb erosiooni eest. Mju inimtegevusele: ehitised ja kunstivrtused lagunevad happesademete mjul, lagunevad teed, tekivad karstikoopad (segab ehitustegevust ja plluharimist), samas on tegu asendamatu loodusvaraga mis on pllumajanduses peamine tootmisvahend.

Mulla koostis
Kivimiline osa: mineraalne osa, limisosakeste suurus Vesi: niiskus mulla poorides hk: mulla poorides Orgaaniline osa: surnud orgaaniline aine, mullaorganismid Huumus: orgaanilise ja mineraalse osa hend, laguneb taimedele vajalikeks toitesooladeks

Huumushorisont Leethorisont Vljauhtehorisont

Mulla teke

Alguses hakkab lhtekivim murenema, esimesed organismid asuvad Sisseuhtehorisont murendile elama. Tekib huumushorisont. Sademevetega kantakse Lhtekivim osa ained aina sgavamale, tekib sisseuhtehorisont. Edasise ainete vljauhtumise tagajrjel tekib hele leethorisont. Fsikaline murenemine loob poorsuse, keemiline murenemine vabastab toitelemendid mullalahusesse. Mullas toimuvad paralleelselt mineraliseerumine ja humifitseerumine. Humifitseerumine orgaanilised ja mineraalsed hendid hinevad polmeerseks huumuseks. Mineraliseerumine huumus (orgaanilised ained) lagunevad lihtsateks mineraalaineteks.

Passiivsed tegurid (aeglane mju): Lhtekivim - vee ja hu lbilaskvus: poorsus, mineraalne koostis, happesus/aluselisus, sgavus, vrvus, struktuur, soojenemiskiirus. Reljeef krgus merepinnast, nlvade kallakus, asukoht nlval. Aeg pllunduseks sobiva mullakihi moodustamiseks kulub 3000-12000 aastat. Aktiivsed tegurid (kiire mju): Tsonaalsed- loodusvndile omased Kliima temperatuur, sademete mju taimkattele ja vee liikumine mullas, taimede kdunemiskiirus, rtmid mullas Elustik inimesed, organismid. Lagundajad, orgaanilise aine hulk, mikroorganismide hulk (husisaldus, aineringe). Ainete liikumine mullas oleneb: S/A vahekorrast, taimkatte tbist, lhtekivimi koostisest. Leetmuld: Parasvtme okasmetsad, S>A. Kujuneb hele toitainetevaene vljauhtehorisont. Happeline, vhese viljakusega. Leetumine: Iseloomulik hele leethorisont. Mineraalid lagunevad happeliste huumusainete toimel, laguproduktid uhutakse sgavamale. Esineb muldades, milles karbonaadid huumushappeid ei neutraliseeri. Muld vaesub alustest, Fe, Al, P-st. Mustmuld: Rohtlad, S<A, tse huumushorisont (>1m), rohttaimede lehed ja juured on rikkalikuks orgaanilise aine allikaks. Vga viljakad, suuresti pllustatud. Kamardumine: Kamardumine ja koos sellega mulla taimejuurtega lbipimumine toimub mingil mral kikides muldades. Orgaaniline aine/huumus ja mineraalsed hendid kogunevad mulla pindmisesse kihti. Esineb kige rohkem rohttaimedega aladel. Gleimuld: Liigniiske, S>A. Tekib toorhuumushorisont (orgaaniline aine pole lplikult lagunenud. Sinakas-hall gleikiht savimineraalide sisseuhtumine. Gleistumine toimub mulla alumistes horisontides. Gleistumine: Hapnikuvaeses liigniiskes keskkonnas lagundavad orgaanilist ainet anaeroobsed mikroorganismid. Nad hangivad endale vajaliku O2 peamiselt Fe2O3-st, mis redutseerub FeOks. FeO hendid on vees lahustavad ja moodustavad mulla mineraalidega reageerides gleimineraale sellest tekib sinakas/rohekas vrvus. Gleistumise tulemusena vheneb mulla poorsus ja halveneb vee lbilaskvus. Soostumine: Liigniiske keskkond toob kaasa mulla husisalduse vhenemise, mis kahjustab mikroorganismide elutegevust. Selle tttu laguneb orgaaniline aine halvasti -> turvastumine/gleistumine. Soostumine algab gleistumise ja toorhuumuse tekkega. Soomuldade turbahorisont on >30cm tsedune. Sooldumine: Primaarne (looduslik) A>S. Sekundaarne (inimtekkeline) niisutamise tulemusena. Lahustuvad soolad kogunevad mulda, Mg, Ca, K, N ioonid. Rauned ei vaja Naioone, selle vljapesemine mullast vib muuta mulla struktuurituks (mullasmerad lagunevad soolalahuses).

Krbestumine krbete pealetund ehk aridifikatsioon.

Selle protsessi kigus vheneb maa taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Halvenevad ka teised looduskomponendid. Toimub aladel, kus on vhe sademed ja/vi hre taimkate. Algab tavaliselt psastike hvimisest tundlikel servaaladel. Taimestiku hvides mullato tuseb, pinnas muutub vee ja tuule eest kaitsetuks ning liivad hakkavad liikuma -> krbeala suureneb. Looduslikud tegurid: puad, viljaka mulla rakanne e. erosioon, kliima ldine soojenemine.

Inimtegurid: lerahvastatus on kige suuremaks phjuseks ning kigi teiste phjuste emaks. Liigne plluharimine, liigkarjatamine, metsade raie, liigniisutamine. Krbestumise tagajrjed: viljakate muldade hvimine -> paljud inimesed jvad ttuks, suureneb toidupuudus, kodu kaotus (keskkonnapgenikud). Tolmutormid kahjustavad inimeste elu lemailmselt. Bioloogilise mitmekesisuse hvimine ja veekogude kuivamine. Sahara mbrus, Lhis-Ida, Kesk- ja Luna-Aasia, USA lneosa, Luna-Ameefrika luna- ja idaosa ja Mehhiko. Tundras gleimullad Okasmetsas leetmullad Lehismetsas pruunmullad Okasmetsas - mustmullad Krbes hallmullad (sooldunud) Troopika, lhistroopika, vahemereline, vihmametsad punamullad