Elektrolüüs

Anorgaanilised aine õpik lk 45-48 ja 159–160.

Elektrolüüs on protsess, mille käigus juhitakse keemilisest ühendist või selle lahusest läbi
alalisvoolu ning mille mõjul toimuvad keemilised reaktsioonid.
Elektrolüüs – elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev
redoksreaktsioon.
Elektrolüüsi käigus muudetakse elektrienergia keemiliseks energiaks.
Elektrienergia abil saab sundida toimuma paljusid redoksreaktsioone, mis iseenesest ei toimu
või kulgeks vastassuunas. Elektrolüüsi teel saab toota ka selliseid aineid, mida teisiti ei ole
võimalik saada või mille saamine tavaliste keemiliste reaktsioonidega on tülikas (nt fluor).
Elektrolüüs on aktiivsemate metallide saamise põhimeetod. Seda kasutatakse eelkõige
alumiiniumi tootmisel, aga ka liitium, naatrium, kaltsium, magneesium jt.
Nende reaktsioonide saaduste energia on kõrgem kui lähteainetel. Reaktsioonisaaduste
tekkeks vajaliku lisaenergia saamiseks tuleb kulutada elektrienergiat, mis teeb meetodi
üsna kalliks.
Elektrolüüsiseade koosneb elektrolüüdi lahuse või sula elektrolüüdiga
täidetud anumast (nn elektrolüüsivannist) ja sellesse paigutatud
elektroodidest. Elektroodide ühendamisel alalisvooluallika (aku või
alaldi) klemmidega omandab üks elektrood negatiivse, teine positiivse
laengu.Elektrolüüsireaktsioon kulgeb kahe osareaktsioonina, mis
toimuvad eraldi elektroodidel: negatiivse laenguga elektroodil
redutseerumisreaktsioon, positiivse laenguga elektroodil oksüdeerumis-
reaktsioon.
Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nimetatakse katoodiks.
Elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks.
Elektrolüüsi käigus läbib seadet elektrivool – elektroodides (ja ühendusjuhtmetes) liiguvad
elektronid, lahuses või sulas elektrolüüdis liiguvad ioonid.

Sulatatud naatriumkloriidi elektrolüüs

Nii nagu teisedki soolad, on naatriumkloriid sulas olekus dissotsieerunud ioonideks:
𝑡°
NaCl → Na+ + Cl–
Elektroodid, mis on vooluallikaga ühendamisel omandanud laengu, avaldavad vastaslaenguga
ioonidele tõmbejõudu. Seetõttu hakkavad ioonid elektrolüüsivannis liikuma kindlas suunas:

1
katioonid liiguvad negatiivse laenguga katoodi poole ja anioonid positiivse laenguga
anoodi poole. Kui elektroodidevaheline pinge on piisavalt suur, hakkab toimuma
elektrolüüsiprotsess. Katoodini jõudnud Na+-ioonid liidavad katoodil elektroni, muutudes
metalliliseks naatriumiks (kõrge temperatuuri tõttu on
see sulas olekus). Anoodini jõudnud Cl–-ioonid loovutavad
elektroni anoodile, muutudes kloori aatomiteks, mis seejärel
liituvad kloori molekulideks.
Elektroodidel kulgevad seega osareaktsioonid:
(–) Katoodil: Na+ + e– → Na
(+) Anoodil: 2Cl– – 2e– → Cl2
Summaarse reaktsiooni saame osavõrrandite liitmisel :
2NaCl elektrolüü
s  2Na + Cl2

Naatriumkloriidi vesilahuse elektrolüüs

Naatriumkloriidi lahustumisel vees tekivad ioonid:
NaCl H

2O
 Na+ + Cl–
Analoogiliselt sulatatud naatriumkloriidi elektrolüüsiga, eraldub ka tema vesilahuse
elektrolüüsil anoodil kloor. Katoodil aga ei teki naatrium, sest vesilahuse korral pole see
võimalik. Katoodil saab redutseeruda vesi (analoogiliselt vee redutseerumisega aktiivsete
metallide toimel), kusjuures eraldub vesinik. Elektrolüüsi lõpuks on kloriidioonid
oksüdeerunud klooriks, kuid naatriumioonid on jäänud lahusesse. Vee redutseerumise käigus
tekivad lahusesse uued anioonid – hüdroksiidioonid.
Naatriumkloriidi lahus asendub seega elektrolüüsi käigus naatriumhüdroksiidi lahusega.
(–) Katoodil: 2H2O + 2e– → H2 + 2OH–
(+) Anoodil: 2Cl– – 2e– → Cl2
Summaarne reaktsioonivõrrand avaldub järgmisel kujul:
2NaCl + 2H2O elektrolüü
s  2NaOH + H2 + Cl2

Alumiiniumi tootmine elektrolüüsil

Alumiiniumi toodetakse peamiselt alumiiniumi tähtsaima mineraali – boksiidi – elektrolüüsil.
Boksiidi põhikoostisaine on Al2O3. Boksiidi sulamistemperatuuri alandamiseks ja sula massi
elektrijuhtivuse tõstmiseks lisatakse sellele juurde alumiiniumi sisaldavat elektrolüüti.
Elektrolüüsil tekib katoodil sula alumiinium, anoodil eraldub hapnik. Summaarne
elektrolüüsivõrrand on järgmine: 2Al2O3 elektrolüü
s  4Al + 3O2

2
3