Metallide tootmine

Õpik Anorgaanilised ained lk 40-43

Maakidest metalli tootmine on tavaliselt keerukas, mitmeetapiline protsess. Enne maagis
sisalduva metalliühendi redutseerimist on vaja maaki eelnevalt töödelda.
Märkus: metallide tootmisega tegeleb metallurgiatööstus.
Maagi töötlemise etapid:

Rikastamine
Kõigepealt vajab maak rikastamist, mis tähendab suurem osa kõrvalainete eraldamist maagist.
Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamisel kasutatakse ära nende ainete füüsikaliste
omaduste erinevust, nt tihedus, märguvus või magnetilised omadused.
Särdamine
Enamasti saadakse oksiidide redutseerimisel puhtam ja paremate omadustega metall, kui
sulfiidide ja mitmete teiste ühendite redutseerimisel. Seepärast on paljude maakide töötlemisel
järgmiseks etapiks metalliühendi üleviimine oksiidiks särdamisel ehk kuumutamisel
õhuhapniku juuresolekul. Näiteks sulfiidsete maakide põletamisel tekib vastava metalli oksiid
𝑡°
ja eraldub SO2: 2PbS + 3O2 → 2PbO + 2SO2
Särdamisel eralduv vääveldioksiid püütakse kinni ja kasutatakse mitmesuguste väävli-
ühendite, eelkõige väävelhappe tootmiseks. Vääveldioksiidi kogumine on ühtlasi vajalik,
vältimaks keskkonnareostust.
Redutseerimine
Enamik metallilisi elemente on ühenditena palju püsivamas olekus kui lihtainena. Seetõttu
tuleb ebapüsivamasse, s.t energiarikkamasse olekusse üleviimiseks kulutada energiat.

Kuna metallilistel elementidel on ühendites alati positiivne oksüdatsiooniaste, siis metallilise

lihtaine tootmiseks tuleb nende ühendeid redutseerida (ehk anda elektrone). Seda
iseloomustab järgmine skeem: Men+ + ne– → Me0, ΔH ˃ 0
Metalliühendite redutseerimiseks on vaja kasutada tugevaid, kuid samas suhteliselt

1
odavaid ja kättesaadavaid redutseerijaid. Protsess viiakse enamasti läbi kõrgel temperatuuril,
kiirendamaks reaktsiooni ja nihutamaks tasakaalu saaduse tekkimise suunas (Le Chatelier´i
printsiip!).
Pürometallurgilisel meetodil (s.t kõrgel temperatuuril toimuval protsessil) kasutatakse
redutseerijana sütt, süsinikoksiidi, vesinikku ja aktiivseid metalle (nt Na, Ca, Mg, Al jne).
Elektrometallurgilise meetodi (elektrolüüsi) puhul redutseeritakse metalliioonid elektrolüütide
vesilahustest või sulatatud elektrolüütidest elektrivoolu abil.

1) Redutseerimine süsiniku või süsinikoksiidiga

Kõige enam kasutatakse redutseerijana süsinikku (kivisöe töötlemisel saadava koksina) või
süsinikoksiidi (mis tekib protsessi käigus). Metallide suuremahulisel tootmisel on oluline, et
tooraine oleks odav ja kergesti kättesaadav. Redutseerimist süsiniku või süsinikoksiidiga
kõrgel temperatuuril nimetatakse karbotermiaks (meetodi nimetus viitab süsinikule ja
reaktsiooni toimumise kõrgele temperatuurile). Seda võimalust kasutatakse kõige enam raua,
aga ka tsingi, plii ja mitmete teiste metallide tootmisel.
Selle meetodi abil ei saada kõige puhtamaid metalle, sest lisandina jääb sisse süsinikku.
Näiteks raua (terase) tootmine oksiidsest maagist:
III 0 0 II III II 0 IV
𝑡° 𝑡°
Fe2O3 + 3C → 2Fe + 3CO Fe2O3 + 3CO → 2Fe + 3CO2
Näiteks tsingi tootmine sulfiidsest maagist:
II 0 0 II
𝑡° 𝑡°
2ZnS + 3O2 → 2ZnO + 2SO2 ZnO + C → Zn + CO

2) Redutseerimine vesinikuga
Redutseerimist vesinikuga kasutatakse vähemaktiivsete metallide tootmiseks. Seda
reaktsiooni saab kasutada väga puhaste metallide saamiseks. Sellevõrra on meetod ka kallim.
II 0 0 I VI 0 0 I
𝑡° 𝑡°
CuO + H2 → Cu + H2O WO3 + 3H2 → W + 3H2O

3) Redutseerimine aktiivse metalliga (metallotermia)

Mõnede metallide suurt afiinsust hapnikuga rakendatakse teiste metallide redutseerimiseks
nende oksiididest. Tähtsaim metallotermiline meetod on aluminotermia, milles redutseerijaks
on alumiinium.
III 0 0 III IV 0 0 III
𝑡° 𝑡°
Cr2O3 + 2Al → 2Cr + Al2O3 3MnO2 + 4Al → 3Mn + 2Al2O3

2
Metallotermiat kasutatakse kallimate metallide tootmisel. Toodetavad metallid on tunduvalt
kallimad kui redutseerijad ise. Saadud metallid on suure puhtusastmega.
V 0 0 II IV 0 0 I
𝑡° 𝑡°
V2O5 + 5Ca → 2V + 5CaO TiCl4 + 4Na → Ti + 4NaCl