ORGANISMIDE KOOSTIS MISTED AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sndroom) viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga n akatumise tagajrjel.

Viiruse toimel immuunrakud hvivad ja antikehade moodustumine vheneb oluliselt. Aminohape - keemilised hendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rhmadena nii aminorh mi kui ka karbokslrhmi. Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogs esse organismi sattunud vrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahju tuks tegemiseks. Biheeliks DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega hindat ud kahe ahela keerdumisel. Bioaktiivne aine orgaaniline hend (ensm, vitamiin, hormoon jt.), mis juba vikestes k ontsentratsioonides mjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitust. Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide e lutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.). Biopolmeer t.). organismides moodustuv polmeer (polsahhariidid, valgud, nukleiinhapped j

Denaturatsioon valgu krgemat (neljandat, kolmandat ja teist) jrku ruumiliste struk tuuride hvimine. Seejuures silib valgu esimest jrku struktuur. Desoksribonukleiinhape (DNA) biopolmeer, mille monomeerideks on desoksribonukleotii did. Prilikkuse kandja, kromosoomide philine koostisaine. Desoksribonukleotiid DNA monomeer, mis on moodustunud lmmastikaluse, desoksriboosi ja fosfaatrhma liitumisel. Desoksriboos Ensm viiessinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises.

biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk.

Fosfolipiid rakumembraani koostises esinev fosfaatrhma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles ks rasvhappejk on asendunud fosfaatrhmaga. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninrmetes moodustuv regulatoorse toimega or gaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. Komplementaarsusprintsiip kindlate lmmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis phineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis hine vad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni titev valk, mis on vimeline muutma oma mtmeid . Esineb niteks inimese skeletilihaste rakkudes. Lipiidid orgaaniliste hendite rhm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, lid, vahad, steroidid jt.). Lmmastikalused nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsklilised orgaanilis ed hendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tmiin ja tstosiin. RNA koostises esine vad adeniin, guaniin, uratsiil ja tstosiin. Makroelemendid organismide koostises kige enam esinevad keemilised elemendid: O,

C, H, N, P ja S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K, Mg ja Ca. Mikroelemendid organismide normaalseks elutegevuseks livikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, A s. Enamasti nimetatakse 16 elementi, kuid eri organismirhmadel on ka mningaid erin evusi. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud, on madalmolekulaarses hendid, kus ssiniku aatomit e arv molekulis on enamasti 3 6 (Niteks: riboos, trioos, pentoos). mRNA - toob geneetilise info rakutuumast ribosoomidesse. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lmmastikaluse, 5-ssinikulis e suhkru (riboosi vi desoksriboosi) ja fosfaatrhma liitumisel. Eristatakse desoksrib onukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti kahe lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Niteks: sahharoos, laktoos, maltoos). Peptiidside l kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejkide vahe

Polsahhariidid on krgmolekulaarsed hendid (polmeerid, liitsuhkrud), mille ehituslik uks elementideks on lihtsuhkrute jgid (Niteks: trklis, glkogeen, tselluloos). Renaturatsioon valgu krgemat (neljandat, kolmandat ja teist) jrku ruumiliste struk tuuride taastumine, denaturatsiooni prdprotsess. Retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab vliskeskk onna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape (RNA) biopolmeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Erist atakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule. Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lmmastikaluse, riboosi ja fosfaat rhma liitumisel. Riboos peamiselt RNA koostises esinev viiessinikuline monosahhariid.

rRNA - kuulub ribosoomide koostisesse.

Sahhariidid (ssivesikud) ssinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaanilis te hendite rhm (keemias hdrokskarbonlhendid). Jaotatakse mono-, oligo- ja polsahharii eks. Steroidid madalamolekulaarsete tskliliste lipiidide rhm, millest enamikul on regul atoorne lesanne (kolesterool, vitamiin D, steroidhormoonid jt.). Transportvalk valgu molekul, mis viib aineid raku vi organismi hest otsast teise. Esinevad niteks rakumembraani koostises. tRNA - lesandeks aminohappe transport ribosoomidesse ning "oma" aminohappe vabast amine iges kohas. Iga tRNA suudab siduda vaid ht kindlat aminohapet.