VESI ON ELU ALUS

POLAARSUS - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees

VESINIKSIDEMED - positiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse
kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; põhinevad vee erilised omadused
PINDPINEVUS - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele
ORGANISMI VEEBILANSS - tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee
massi vahel
HÜDROFIILSUS - ainete omadus vees lahustuda
HÜDROFOOBSUS - ainete omadus vees mitte lahustuda
HÜDROLÜÜS - suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel

SÜSIVESIKUD ON ORGANISMI EHITUSMATERJAL JA KÜTUS

SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID - süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised

ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas
LIHTSUHKRUD e MONOSAHHARIIDID - lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad
tavaliselt 2-7 süsinikuaatomit
LIITSUHKRUD e POLÜSAHHARIIDID - süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast
lihtsuhkrust
GLÜKOOS - kuuesüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate
sünteesiprotsesside lähteaine
FRUKTOOS e PUUVILJASUHKUR - paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur
SAHHAROOS - glükoosist ja fruktoosist koosnev kaheosaline liitsuhkur; lauasuhkur, toodetakse
suhkruroost- peedist
LAKTOOS e PIIMASUHKUR - kaheosaline liitsuhkur, mida leidub piimas
TÄRKLIS - paljudest osadest koosnev liitsuhkur, taimede varuaine
GLÜKOGEEN - paljudest osadest koosnev liitsuhkur, loomade varuaine
TSELLULOOS - paljudest osadest koosnev liitsuhkur, taimede rakukestade peamine komponent
KITIIN - paljudest osadest koosnev liitsuhkur, seente rakukestade peamine komponent, lülijalgsete
väliskelett

ENERGIAVARUKS JA EHITUSMATERJALIKS ON KA LIPIIDID

LIPIIDID - hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass

LIHTLIPIIDID - glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid (rasvad, õlid)
FOSFOLIPIIDID - fosforhappejäägist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid,
rakumembraanide peamised koostisosad
KÜLLASTUNUD RASVHAPPED - rasvhapped, molekulis ainult üksisidemeid (loomsed rasvad)
KÜLLASTUMATA RASVHAPPED - rasvhapped, molekulides kaksiksidemed (taimsed rasvad)
TRANSRASVHAPPED - küllastumata rasvhapped, mis käituvad organismis nagu küllastunud
rasvhapped; tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on
kaksiksideme asendamisel vesinikuaatomiga muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu
(tervisele kahjulikud)
KOLESTEROOL - lipiidide hulka kuuluv molekul, millel on organismis täita tähtsaid ülesandeid,
kuid mille kõrge tase veres põhjustab südame-veresoonkonna haigusi
VALGUD KOOSNEVAD AMINOHAPETEST

VALGUD - orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest

AMINOHAPPED - amino- ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele iseloomulikust
kõrvalahelast koosnevad molekulid, mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid
ASENDAMATUD AMINOHAPPED - aminohapped, mida on vaja valgusünteesiks, kuid mida
organism ise ei tooda, vaid peab saama toidust
VALGU PRIMAARSTRUKTUUR - valgu aminohappeline järjestus
VAGU SEKUNDAARSTRUKTUUR - aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate
kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed
VALGU TERTSIAALSTRUKTUUR - sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas
struktuur
VALGU KVATERNAARSTRUKTUUR - kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela
liitumisel tekkiv struktuur
DENATUREERIMINE - valkude sekundaar- või tertsiaalstruktuuri lagunemine välise teguri
(temperatuuri, happe, aluse, mehhaanilise mõjutamise) toimel

VALGUD OSALEVAD KÕIKIDES RAKUS TOIMUVATES PROTSESSIDES

ENSÜÜMID - valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust

KATALÜSAATORID - reaktsioone kiirendavad ained

NUKLEIINHAPETES ON RAKU ELUTEGEVUSE JUHISED

NUKLEIINHAPPED - nukleoliitidest koosnevad suured biomolekulid, mis sisaldavad raku

tegevusjuhiseid (DNA ja RNA)
DNA e DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE - molekulid, mille eesmärgiks on säilitada pärilikku
infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale
RNA e RIBONUKLEIINHAPE - molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest
NUKLEOTIIDID - nukleiinhappe ahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast, suhkrust
ja lämmastikust
mRNA e INFORMATSIOONI-RNA - RNA-molekulid, mis kopeerivad ja toovad geneetilise info
rakutuumast kohta, kus toimub valgussüntees
tRNA e TRANSPORDI-RNA - RNA-molekulid, mis toovad mRNA saadud info põhjal ribosoomi
õiged aminohapped, millest sünteesitakse vajalik valk
rRNA e RIBOSOOMI-RNA - koos valkudega ribosoomi koostisesse kuuluv RNA
GEENID - DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi