Ökosüsteemi struktuur ning selles esinevad vastastikused seosed.

POPULATSIOON - ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid.

Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist.

Ökotoop – ökosüsteemi abiootiline osa.

Kooslus – ökosüsteemi biootline osa. Kooslus on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas.

 Taimekooslus (fütotsönoos) - koos kasvavate taimede kogum.

 Loomakooslus (zootsünoos) – koos elavate loomade kogum.

Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest:

Looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood.

Pool-looduslik kooslus püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub
peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine).

Kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa jne. Selle tekkele eelneb
enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus.

Sarnased ökosüsteemid moodustavad bioomi.

Leviala on territoorium, millel liigi isendid elavad.

Ökosüsteemi liigiline koosseis - ökosüsteemi kuuluvate liikide nimistu.

Dominantliik - liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam.

Liigirikkus - taime-, seene- või loomakooslusesse kuuluvate liikide arv.

Liigirikkad ökosüsteemid: troopiline vihmamets, Eestis salu- ja segamets.

Liigivaesed ökosüsteemid: kõrb, Eestis nt raba.

KODUS: Teada uued mõisted + näited: 1. Ökosüsteem, 2. Bioom, 3. Kooslus, 4. Ökotoop, 5.

Leviala, 6. Ö. liigiline koosseis, 7. Ö. liigirikkus, 8. Dominant (domineeriv liik).