Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist

mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: Füüsikaline

evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite (keemiliste elementide), tähtede, planeetide
ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline evolutsioon - aatomite ühinemine molekulides ning lihtsatest
anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja plümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline evolutsioon-
elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on
kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine - liikide
mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine
kas keerukamaks või lihtsamaks. Sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni
areng. Sünteetiline evolutsioon- tänapäevane evolutsiooniteooria, mis sai alguse möödunud sajandi 30. ja 40.
aastatel Darwini evolutsiooniteooria (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest
populatsioonigeneetika kaudu. Hilisemad arendused on tulenenud raku-, arengu- ja molekulaarbioloogiast.
Fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. Molekulaarkell- DNA mukleotiidse või
valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne
määrang; põhineb faktil, et geenmutatsioonide kinnitumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika
ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega. Georges Cuvier (1769-1832) Oma uuringutega tegi ta
kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid, seda erinevamad ka
kivistised elavana tuntud organismidest. Oli veendunud, et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas
asja üleilmsete katastroofidega, milles paljud liigid hukkusid, kuid tänapäevased jäid ellu. Jean Baptiste
Lamark (1744-1829) Oli esimese evolutsiooniõpetuse loojaks. Tema põhiseisukohad olid: elu tekkis
isetärkamise teel; rõhutas liikide põlvnemist; elu jooksul omandatud tunnused pärinevad järglastele. Liikide
muutumise põhjuseks pidas ta tungi täiuslikkuse poole; keskkonna tingimuste muutumist. Charles Darwin
(1809-1882) Oli esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria looja. Liikide muutumise peamiseks
põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. Looduslik valik- edukamate püsimajäämine. Võit looduslikus valikus
tähendab ellujäämist ja paljumis võimalust. Evolutsiooni tõendid - *Paleontoloogia (fosiilid) *Võrdlev
anatoomia *Homoloogilised elundid- sarnase päritoluga elundid ja ülesanded, näiteks selgroogsete jäsemed.
*Mandunud elundid ehk rudimendid ehk vestiidiumid- oma esialgse ülesande kaotanud elundid, taandarenenud,
mis pärinevad meie eellastelt. *Analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid sarnast ülesannet täitvad elundid.
Näiteks linnu ja liblika tiib; astlad viirpuul ja roosil; elevandi lont ja ahvi käsi. *Embrüonaalse arengu võrdlus
*Ernst Haeckeli biogeneetiline reegel. Ontogenees (isendi areng) on fülogeneesi (liigi kujunemine) lühike kordus.
*Molekulaarbioloogia *DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel *Valkude aminohappelise järjestuse
võrdlus *Pseudogeenid on organismides “vanad” geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga
võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. *Biogeograafilised tõendid *Kultuurtaimede ja koduloomade aretuse
andmed *tõestab analoogiat *tõestab liikide muutumisvõimet Elu päritolu kolm seisukohta: *On toimunud elu
algne loomine *Elualged on Maale saabunud teiselt taevakehalt *Elu on tekkinud eluta aine arengu tulemusena
3,7-4miljardita aastat tagasi (tänapäevases teaduses valitsev seisukoht) Elu teke maal *~15 miljadrit aastat tagasi
Suur Pauk *~4,5 miljardit Maa teke *Esimesed elusorganismid ~3,5 miljardit aastat tagasi ( prokasüoodid,
kellell esinesid peamised eluu tunnused: paljunemine, ainevahetus, ümbris) *Eukarüoodi teke (tuuma tekke)
~1,9 miljadrit *Hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi *nn. Kambriumi plahvatus ~500 miljonit aastat tagasi
(elukeskkonnas toimus tohutu areng; loomade põhiliste ehitustüüpide väljakujunemine). Tigude, karpide,
selgroogsete, lülijalgsete eellaste kujunemine, vetikad. Siluri lubjakivi teke ja devoni liivakivi teke. *~420
miljonit aastat tagasi tulid taimed maale (sõnajalgade eellased) *~280-260 miljonit aastat tagasi hiiglaslikud
eostaimed (sõnajala metsad; hakkas kogunema O2; sõnajala metsadest tekkis kivisüsi) Karboni kivisöe ajastu
~330 miljonit aastat tagasi. *320-380 miljonit aastat tagsi okaspuud (Tallinnas asub kõige põhja poolsem
hõlmikpuu) *Õistaimed ~100 miljonit aastat tagasi (Devoni rüükala Aruküla liivakoobastes) *~400 miljonit aastat
tagasi kõhrkalad (haid, raid), mõnede loomade siirdumine masimaale, putukate sünd. *~360 miljonit aastat
tagasi kahepaiksed *~300 miljonit aastat tagasi roomajad, kellest arenesid linnud ja imetajad. Evolutsiooni
geneetilised alused Individuaalne muutlikust põhjustavad keskkond ja geneetiline muutlikkus. Mutatsioonid:
*genoommutatsioonid *geenmutatsioonid *kromosoommutatsioonid *generatiivsed mutatsioonid *somaatilised
mutatsioonid. Pärilik mitmekesisus on tingitud ka kombinatiivsest muutlikkusest: *crossing-over *sugurakkude
kombinatiivne viljastamine *kromatiitide lahknemine anafaasis Populatsiooni geneetiline struktuur- geeni
alleelide ning nendest tekkinud genotüüpide suhteline vahekord populatsioonis. Geenivool- populatsiooni
geneetilise struktuuri muutus migratsiooni ehk rände tõttu. Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri
juhuslik muutus, s.t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks:
*pudelikaelaefekt- tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. *rajajaefekt ehk asutaja
efekt(põhjapõtrade ränne põhjast lõunasse) Populatsiooni genofond- populatsiooni kõigi isendite geenide ja
nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumik. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb
populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need
jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: *populatsioon on väga suur (s.t
selles on väga palju sigivaid isendeid) *kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, s.t nad sõltuvad ainult
genotüüpide sagedusest *mutagenees puudub – populatsioonis ei teki märgatava sagetusega uusi mutatsioone
*populatsioon on isoleeritud – puudub geenivool teistest populatsioonidest *puudub looduslik valik, s.t kõik
genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri
püsiva suunaga muutus. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis
on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutegevuse piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab
järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivne evolutsiooni
põhitegur. Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil. Nendeks vormideks ehk tüüpideks on: stabiliseeruv,
suunav ja lõhestav valik. *Stabileeruv ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud
kohastumusi.*Suunav valik seisneb tavaliselt vormist mingil erinevate isendite eelispaljunemisel. *Lõhestav valik
seisneb kahe keskimisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega.
Olelusõvitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb
sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentidega, kiskjate ja
parasiitidega, ebasoodsate temperatuur-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises.