Homo erectus

Kelli Andermann, Elle-Viive Tork, Catlyn Rebas, Kerttu Saagpakk

12.d
Lühikirjeldus:
● Kodu - Aafrika - levis edasi Aasiasse
● H. erectus oli esimene inimese esivanem, kes levis kogu
Euraasias, mandri levila ulatus Pürenee poolsaarest Jaavani.
● 1,9 miljonit aastat tagasi
● Arenes edasi Homo ergasteriks.
 ● Kolju - pikk, madal, lame otsmik. ← Tunnused
● Kolju põhimik väga lai - koljumaht suurem, kui
esivanematel.

-umbes 1000 milliliitrit, mis on 75% nüüdisinimese omast.

● Skeletiluud tugevad ja paksud - kohanenud suuri raskusi

kandma.
● Inimestega sarnased hambad

-neil puudus eenduv lõuatsiosa

- Alalõualuu ja hambad suuremad kui tänapäeva inimesel.

● Pikka kasvu, keskmiselt 1.79m.

-isased 25% suuremad

● Paks karvkate.
Kuidas mõjutas homo erectuse arengut…
- KLIIMA?
Täielik püstiasend; karvkatte hõrenemine; organismi
termoregulatsiooni areng.
- KAHEL JALAL KÄIMINE?
Väiksem energiakulu; pikemate vahemaade läbimine -
rändamine kaugemale.
- TÖÖRIISTADE VALMISTAMINE?
Küttimine lihtne; keskkondadega kohanemine tule abil;
parved; multifunktsionaalne pihukirves.
- ÜLEMINEK LOOMTOIDULISUSELE?
Väiksemad hambad; aju, sigivuse ja populatsiooni kasv;
algeline kõne.
Kaardil nende levik:
 Fossiilid

- esimene homo erectuse fossiil (kolju, reieluu) leiti 1891. aastal Indoneesiast, Jaava saarelt

- nüüdseks on leitud nende fossiile maailma erinevatest piirkondadest, tuntumad neist

Jaava saarelt, Hiinast (“Pekingi inimene”), Keeniast, Gruusiast, Eritreast ja Etioopiast

- Drimoleni koopast leitud fossiilide hulgas oli kolju fragment, mis arvatakse kuuluvat
homo erectuse lapsele, kes suri 2–3-aastaselt

Pekingi inimese
mudel

leiud Keeniast kolju Gruusiast

Tuntumate fossiilide leiukohad
Milline on erinevus tänapäeva inimesega?

- keskmine pikkus 1,79 meetrit, seega mitte oluliselt lühem

meeste keskmisest pikkusest tänapäeval

- sugudevaheline dimorfism isaste ja emaste vahel oli veidi

suurem kui nüüdisinimesel

- ajukolju oli umbes 1000 milliliitrit, mis on 75% nüüdisinimese

omast

- alalõualuu oli massiivne, hambad suuremad kui tänapäeva

inimesel
Elulaad
- Nad elasid karjadena koobastes. Esimene karjas elav
inimliik.
- Olid omnivoorid. Küttisid nii väikseid kui ka suuri loomi
(elevandid, kaelkirjakud) ning ka nende surnud raipeid -
kuni tule avastamiseni sõid toorelt. Kuid nad sõid ka
taimset, näiteks marju.
 ● Homo erectus elas väikestes gruppides.
● Kindlalt pole teada, kas Homo erectus suutis kõneleda
Sotsiaalsus tänapäeva inimesega sarnaselt või kasutati rohkelt žeste.
● On leitud Homo erectuse poolt tehtud kunsti: nt

-jaanalinnumunast ketashelmed

-härja ribile graveeritud jooned jm

Rituaalid: omasid religiooni algeid
- matsid oma surnuid
- kannibalism: söödi surnud sugulase aju, et “omandada tema voorused”
- on mitmeid oletusi rituaalidest:
- surnud inimese lõualuu puhastati ja konserveeriti (lõualuu asunud ülejäänud
luustikust kaugemal)
- Homo erectuse koljudel on täheldatud mitut paranenud luumurdu (max. 7-8): sellest
võib järeldada, et osaleti ohtlikes sõja- või rituaalsetes tegevustes või ka seda, et
kütiti suuri loomi.
Lõppu ülevaatlik kiirkursus HOMO ERECTUSEST