1. ...............................................................................................................

2. ...............................................................................................................
3. ...............................................................................................................
4. ...............................................................................................................

1. ...............................................................................................................
2. ...............................................................................................................
3. ...............................................................................................................
4. ...............................................................................................................

....................................................................................................................
....................................................................................................................

....................................................................................................................

56
....................................................................................................................
....................................................................................................................
Erinevate linnuliikidega tutvud, kui pid erinevaid Eesti elukooslusi.

TIDA LNGAD JA PEA MEELES!

3.5. Imetajad

57
Imetajad on loomad, kes toidavad oma poegi piimaga. Imetajad on
psisoojased nagu linnudki. See annab imetajatele vimaluse elada
vga erinevates elupaikades. Imetajaid elab vees ja maismaal.
Imetajad on vga erineva suurusega: vikseimad on niteks karihiired
(4 cm), suurimad sinivaalad (33 m). Maismaal elavatest loomadest on
suurim Aafrika elevant.

Imetajate keha katavad karvad. Lisaks sellele, et sooja hoida,

kaitsevad nad nahka vigastuste ja sademete eest. Karvkate koosneb kahte
tpi karvadest. Kehale lhemal on lhemad ja pehmemad aluskarvad.
Nende karvade vahel on palju hku, mis kaitseb looma nii klma kui ka
liigse kuumuse eest.
Pealiskarvad on pikemad, jmedamad ja tugevamad. Nende lesanne
on kaitsta looma nahka vigastuste eest.
Mida klmemas kliimas loom elab, seda paksem on tema karv
(jkaru).
Soojas kliimas elavad loomad on vga hreda karvkattega (elevant, je-
hobu). Veeloomadel (saarmas, kobras) on nii tihe pealiskarv, et vesi ei
suuda sellest lbi tungida.
Kevadel ja sgisel vahetavad imetajad karva.

....................................................................................................................
....................................................................................................................

....................................................................................................................
....................................................................................................................

....................................................................................................................
....................................................................................................................

58
 Keha katavad karvad.

Hoosuled on vajalikud lendamisel.

Poegi toidavad nad piimaga.

Nad on psisoojased.

Neil on tugevad rinnalihased.

Nad vahetavad kaks

korda aastas karva.

Udusuled hoiavad sooja.

Pealiskarv kaitseb
vigastuste eest.

Imetajate nahas on higi- ja rasunrmed. Higi aitab loomadel keha

jahutada. Rasu hoiab loomade naha pehmena ning karva likivana.
Mnel imetajal on haisunrmed (tuhkur). Neid kasutab loom
enesekaitseks.

Naha all on rasvkude, mis aitab lisaks karvadele loomal silitada

psivat kehatemperatuuri. Eriti thtis on see veeloomadele (vaalad ja
hlged).

59
Imetajate vlisehitus
sarved
krvalestad
saba

silmad

nisad, kuhu avanevad

suu ja hambad
piimanrmed

neli jalga

Silmade kaitseks on imetajatel silmalaud ja ripsmed. Silmade

suurus sltub looma eluviisist. sel tegutsevate loomade silmad on palju
suuremad kui pevaloomadel. Mis sa arvad, miks?

Imetajatel on suus hambad. Hammaste ehitus sltub sellest,

mida loom sb. (Hammaste ehitusest tuleb lhemalt juttu peatkis
Toitumine.)
Ninaga loomad hingavad ja tunnevad lhna. Enamik loomi tunneb lhnu
vga hsti. Eriti hsti tunnevad lhnu metssead, koerad jt.

Imetajatel on krvalestad, millega loomad pavad hust helisid.

Krvalesta suurus sltub looma elupaigast. Mullas elavatel loomadel
(mutt) krvu ei ole. Suured krvad on kuumas kliimas elavatel
loomadel (elevant). Suuremad krvad on ka saakloomadel (jnesed), et
nad kuuleksid vaenlase lhenemist. Imetajatel on hea kuulmine.

Osal imetajatest on sarved. Mnel liigil psivad hed sarved kogu elu
(veis), teistel vahetuvad need igal aastal (pder). Sarvi kasutatakse ene-
sekaitseks vi liigikaaslastega vitlemiseks.

60
Loomadel on neli jset. Need asetsevad otse keha all. Tuleta meelde,
kuidas asetsesid roomajate jsemed. Selline asend aitab imetajatel
kiiresti liikuda ja muuta ka oma liikumissuunda. Varbaid kaitsevad
kas knised (koerad), kned (inimene ja inimahvid), srad (siga,
pder) vi kabjad (hobune).

Saba kasutavad loomad mitmel otstarbel. Niteks kassidel aitab saba

tasakaalu hoida, veised peletavad sabaga eemale hammustavaid
putukaid. Ahvid liiguvad palju puudel. Nemad kasutavad saba okstest
haaramiseks. Veeloomad kasutavad saba edasiliikumiseks.
Paljud loomad (koerad) annavad sabaga edasi oma meeleolu.
Kuidas liigub sbraliku koera saba, kuidas kurja koera saba?

1. ...............................................................................................................
....................................................................................................................
2. ...............................................................................................................
....................................................................................................................
3. ...............................................................................................................
....................................................................................................................

61
....................................................................................................................
....................................................................................................................
....................................................................................................................

1. sel tegutsevate loomade silmad on vikesed, sest sel on pime.

....................................................................................................................
2. Kikidel imetajatel on hetaolised hambad. ....................................
....................................................................................................................
3. Imetajatel on neli jset, mis asetsevad keha klgedel. .....................
....................................................................................................................
4. Imetajad tunnevad lhna halvasti. ....................................................
.....................................................................................................................

....................................................................................................................
....................................................................................................................
....................................................................................................................

Munevad imetajad
Maailmas elab ka selliseid imetajaid,
kelle pojad arenevad munas. Neid
nimetatakse rgimetajateks. Imetajad
on nad aga selleprast, et nad toidavad
poegi piimaga. Selline loom on
Austraalias elav nokkloom. Tema pea
eesosas on nokataoline moodustis, millega ta otsib veest toitu.

62
Kukkurloomad
Kngurud kuuluvad kukkurloomade
hulka. Nende pojad on sndides vga
vikesed ega ole eluks veel valmis. Nad
arenevad edasi ja kasvavad suureks
ema khu peal olevas taskus (kukrus).
Sinna avaneb ka ema piimanre. Enamik
kukkurloomi elab Austraalias, mni liik ka Luna-Ameerikas.

Imetajate thtsus looduses

Taimtoidulised imetajad mjutavad taimede hulka ja liigilist
koosseisu. Niteks vivad loomad sa ra nooremad taimed. Nii ei saa
taimede seemned valmida ja levida. Pdrad kahjustavad noori mnnikuid,
sest talvel on ptrade philiseks toiduks mnnikasvud.
Viljadest ja seemnetest toituvad loomad levitavad taimede
seemneid.

Loomtoidulised imetajad toituvad teistest imetajatest, aga ka

lindudest, roomajatest, kahepaiksetest, kaladest ja selgrootutest. Nii

63
reguleerivad nad saakloomade hulka. Need imetajad, kellel ei ole
looduses vaenlasi (karud, hundid), on toiduahelas lpptarbijad.

Imetajad on olulised ka inimeste elus.

Ka enamik koduloomi on imetajad. Imetajad on inimestele toiduks.
Liha saamiseks kasvatatakse veiseid ja sigu, piima saamiseks veiseid
ning kitsi.
Metsas elavatele imetajatele peetakse jahti. Eestis on jahipidamine
inimeste jaoks pigem hobi kui vajadus toitu saada. Jahiloomadeks on
enamasti metskitsed, pdrad ja metssead.

Imetajatelt saadakse ka villa ja nahka, mis on tstuse tooraineks.

Nahast valmistatakse jalanusid, kotte ja muid esemeid. Villast
tehakse lnga, millest valmistatakse riideesemeid. Paljusid loomi
kasvatatakse karusnaha saamiseks.
Imetajaid peetakse kodudes lemmikloomadena (koerad, kassid).
Paljud imetajad hvitavad kahjureid. Niteks toituvad kassid
hiirtest, siilid kahjurputukatest.
On ka imetajaid, kes rikuvad ja hvitavad inimeste toitu. Hiired
ja rotid svad teravilja, kiskjad murravad koduloomi, metssead
tuhnivad les pldusid.

64
Imetajaid ohustavad tegurid
Imetajate arvukust ja liigilist koosseisu ohustab nende elupaikade
hvimine ja viksemateks osadeks tkeldamine. Maailmas
raiutakse maha palju metsi ja rajatakse nende asemele pldusid.

Kui loomade elupaik on mitmeks

viksemaks osaks tkeldatud, siis
halvenevad loomade paljunemis- ja
toitumisvimalused. Eestis on kige
ohustatum liik lendorav. Lendorav elab
vanades metsades, kus on suured puud.
Lendoravat ohustab vanade metsade hvimine.

Vga paljud imetajad on sattunud vljasuremise ohtu liigse kttimise

tttu. Nii on olnud vlja suremas mitu loomaliiki. Eestis ktitakse loomi
kindlate reeglite jrgi. Vaata ka teemat Mets.

Samuti seab loomi ohtu kauplemine

loodusest ptud loomadega vi neist
tehtud toodetega. Eriti ohustatud on
ninasarvikud. Nende sarvel arvatakse
olevat imettegev jud. Sarvest jahvatatud
jahu on sama kallis kui kuld.
65
Selleks, et takistada ohustatud loomadega kauplemist, on slmitud
rahvusvaheline kokkulepe. See seadus keelab ka loomadest tehtud
valmistoodete ostmise. Kui ostad reisilt mne suveniiri, mille tegemisel
on kasutatud ohustatud loomade kehaosi (luu, nahk), siis vid ka sina
karistada saada.

Imetajaid mjutab ka keskkonna saastatus. Kui toiduahelast kaovad

saastatuse tttu esimesed llid (konnad, nrilised, jnesed), siis jb
suurtele kiskjatele toitu vheks. Kui kiskja sb mrgitatud loomi, siis
saavad ka nemad kahjustada.

Imetajate arvukust vivad vhendada

vrliigid, kes vtavad ra kohalike
liikide elupaigad ja svad ra nende
toidu. Niteks on Eestisse elama asunud
khrik, kes elab samades tingimustes ja
sb sama toitu nagu mger ja rebane.

Imetajaid ohustavad nakkushaigused. Eriti ohtlik haigus on

marutaud, mis vib edasi kanduda koduloomadele ja inimeselegi.
Haigus lpeb nakatunu surmaga. Eestis vaktsineeritakse
metsloomi marutaudi vastu. Tnu sellele on haigus kadumas.
Kahjuks aga on suurenenud selle tttu rebaste ja khrikute
arvukus ning nende hulgas on hakanud levima krntbi.

66