PÄRNU MAI KOOL

Jürgen Grinko

5.c klass

DELFIIN

Referaat

Juhendaja Kristina Pärn

PÄRNU 2022
SISUKORD

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3

KAJALOKATSIOON ..................................................................................................................... 4

DELFIINID EESTIS ....................................................................................................................... 5

KEHAEHITUS ................................................................................................................................ 6

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................ 7

KASUTATUD ALLIKAD .............................................................................................................. 8

LISA ..................................................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

2
SISSEJUHATUS

Mina tegin enda referaadi delfiinist. Delfiin on mereimetajate perekond delfiinlaste sugukonnast.

Delfiinid on sinakashallid. Nad suhtlevad vilistades.

3
KAJALOKATSIOON

Delfiinid on üsna jutukad. Nad suhtlevad omavahel vilistades, kuid jahti pidades lasevad nad
arvatavasti oma saagi leidmiseks kuuldavale palju kõrgema sagedusega piiksatusi. Hiljutised
uuringud lubavad oletada, et kõrgehäälsed piiksatused tekitavad kaladel šoki, seega saab delfiin
nad hõlpsalt kätte. Kajalokatsiooni juures aitab delfiine rasvapadi. Delfiinidel asub peas rasvaga
täidetud õõnsus, mis suurendab nende kajalokatsioonisüsteemi tõhusust. See fokuseerib
ninakäikudes sündivaid helisignaale ning saadab need välja lühikestest kuivadest plõksudest
koosneva ,,helikiirena’’. Signaalid peegelduvad teele sattunud takistustelt ning naasevad
alalõualuu kaudu sisekõrva. Tagasisaabunud helisid töödeldes analüüsib aju, kus täpselt asub saak
või mõni takistus.

4
DELFIINID EESTIS

Eesti vetes, enamasti Hiiumaa lähistel, võib üliharva kohata kuni 180 cm pikkust ja kuni 90 kg
raskust sugulasliiki pringlit looduskaitse III kaitsekategooria liik; mõnes süsteemis on ta viidud
delfiinlaste, mõnes pringellaste hulka). Eksikülalisena on nähtud silmikdelfiini ehk laiksilmvaala
ehk afaliini. (Foto 2)

Foto 1. Delfiin (Delfi)

5
KEHAEHITUS

Foto 2. Delfiin (Miksike)

Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning

tagajäsemed puuduvad.

Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk. Nende jõuline sabauim liigub vees üles-alla ning tõukab
neid edasi, loivataolised eesjäsemed talitlevad samal ajal kõrgustüürina. Seljauim hoiab keha
püstasendis. Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hobuseraua kujuline hingats, mille kaudu nad
veepinnale tõustes hingavad. Enamikul liikidel on esiletungiv nokataoline teravate hammastega
koon ning kumer ,,otsmik’’. (Foto 1)

6
KOKKUVÕTE

Delfiin on mereimetaja, kes elab kümnest kuni sajast delfiinist koosnevas karjas. Delfiinid
magavad vees hõljudes. Neid võib ka Eestis näha, aga väga harva. Delfiinide keha on ühe kuni
kümne meetri pikkune. Nende keha on ilma karvadeta ja sile.

Foto 3. Delfiinid (Õhtuleht)

7
KASUTATUD ALLIKAD

https://et.wikipedia.org/wiki/Delfiin

https://miksike.ee/documents/main/referaadid/delfiinid.htm

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/delfiinlased

https://miksike.ee/docs/referaadid2007/delfiin_markuskiili.htm

https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/89939149/harukordne-vaatepilt-soome-ranniku-lahistel-
meres-nahti-vaidetavalt-kolme-delfiini

https://www.ohtuleht.ee/teemalehed/delfiin