Tallinna Ülikool

Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut

Loodusteaduste osakond

Alari Allika

BRASIILIA MAJANDUS
Referaat

Juhendaja: dotsent Kalev Kukk

Tallinn 2011
Sissejuhatus

Ameerika Ühendriigid olid kahekümnenda sajandi alguses 10 korda suurem

sisemajanduse kogutoodang inimese kohta võrreldes Brasiiliaga. Kiire kasvu tõttu oli
aga kahekümnenda sajandi lõpuks keskmine sissetulek inimese kohta 1/5 Ameerika
Ühendriikide omast. Kahekümne esimest sajandit alustas Brasiilia paremini kui
eelmist. Kas see ka jätkub, seda ei tea keegi. (Mello, 2010, 20)
Esimesed Brasiilia asunikud olid paljudest erinevatest riikidest. Aafrikast toodi
miljoneid orije, ennem kui 1888 aastal orjus lõpuks kaotati. Maa kuulus rikastele ja
eliidile, orjadele ei jäetud maatükke. Need, kes said läksid suurematesse linnadesse
otsima tööd ja võimalusi. Vaene elanikkond oli peamiselt kirjaoskamatud ja seda ka
praegusel ajal.
Üle aastate on Brasiilia tõusvas joones mitmel tööstus valdkonnas, kuid majanduslik
lõhe rikaste ja vaeste vahel on ikka suur.
Need kes jäid maha, õppisid elama riigi maal, ehitasid aguli külakesi milles elati.
Kui kahekümnendal sajandil peeti Brasiiliat üheks arengumaaks, siis nüüdseks on
Brasiiliast kujunenud üks kiiremini arenenumaid majandusi maailma. Sellepärast
valisngi oma teemaks Brasiilia majanduse.
 Tallinna Ülikool
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond

Peamise tööstused

Brasiilia hoiab 8. kohta Maailma edetablis sisemajanduse kogutoodangult inimese

kohta. Keskmine SKP kasv on 5%. Brasiiliast on pärit 25% maailma rafineeritud ja
toorsuhkru toodestest. 80% maailmas toodetud apelsinimahlast pärineb Brasiiliast.
Brasiilia on maailmas esimesel kohal soja tootmises ja ekspordis. Brasiilia müüb
ülemaailma ka märkimiväärse koguse kana ja veiseliha. Nad on viiendal kohal
tselluloosi tootmises Maailmas. (Celebratebrazil, 2012)
Brasiilia majandus peegeldub ka teistes eluvaldkondades. Pangandus, jalanõutööstus,
kohv, lennundus, mineraalid ja kaevandus, arvutid ja autotööstus.
Brasiilia majandus kasvab praegugi, isegi kui teised majandused on siiani haaratud
ülemaailmsest majanduskriisist. Brasiilia on laiendanud oma majandust
rahvusvahelisel areenil ning suurendanud välisinvesteeringute mahtu.
(Celebratebrazil, 2012)

Põllumajandus. Metsandus ja kalandus

Brasiilias on põllumajanduslikku maad 42% alast, sh haritavat maad 9%. Mullad on

valdavalt viljakad ja sajab maaviljeluse arendamiseks piisavalt. Brasiilia on maailma
suurimaid põllimajandussaaduste väljavedajaid. Tootlikkuse hoogne kasv on
vabastanud maapiirkondade tööjõudu ja soodustanud linnadesse asumist. Tööstus
vajab üha rohkem põllumajandustooret, eelkõige mootorikütuse toomiseks
suhkruroogu.

Tallinn 2011
joonis 1 FAO, Enim kannatada saanud troopikametsa alad

Nafta hinna järsk tõus 1970.a. ajendas Brasiiliat rakendama ulatuslikku biokütuse
tootmise programmi. Ta valmistab kolmandiku maailma bioetanoolist. Selle
tootmiseks vajaliku suhkruroo istandused tõrjuvad loomakasvatuses olulisi sojapõlde
järjest kaugemale vihmametsade alale. (TEA, 2009)
Brasiilia on pikka aega olnud maailma suurim kohvi- (istanduste pindala 22300 km2)
ja mõnda aega suhkrutootja (79100 km2).

joonis 2 FAO, Kohvi tootjad ülemaailma.

 Tallinna Ülikool
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond
Suhkruroo tootmine jääb maa kagu- ja kirdeossa.

Kukk 2012

Maailma kohvi toodangust annab ta 29% (2005). Tähtsaimad tervailjad on mais (3.
Koht maailmas), riis ja nisu. Eelpool on mainitud juba apelsinide toodangut, kuid
Brasiilia on ka suurim kassaava kasvataja ning teisel kohal banaani toodangult.(TEA,
2009)
Loomakasvatusega tegeletakse peamisel maa Lõuna- ja kaguosas. Lihatoodangult
(19,8 mln t 2005) on Brasiilia maailmas 3. Kohal. Veiseliha toodeti 7,8 mln tonni,
Piima 25,5 mln tonni, 2006 oli brasiilias 170 mln veist, 32 mln siga ja 14 mln
lammast. (TEA, 2009)
Metsa varuti 2005. a. 256 mln m3 , sellest 54% küttepuudeks. Kala püütakse umbes
miljon tonni aastas. (TEA, 2009)

Brasiilia tööstus

Brsiilia tööstus on mitmekülgne ja rahuldab eelkõige siseturu vajadusi. Maavaradelt

on riik väga rikas. Rohkesti leidub raua-, mangaani- ja värviliste metallide maake.
Nafta maardlad asuvad peamiselt mandrilaval. 2007. a. avastatud Tupi ja Carioca
maardla varusid peetakse viimase 30 aasta jooksul avastatuist maailma suurimaiks.
Leidub ka maagaasi, pruunsütt, uraanimaaki, kulda, vääriskive jmt. maavara.

Tallinn 2011
Rauamaagi- ja boksiiditoodangult kuulub Brasiiliale maailmas 2. koht, tinatoodangult
5. Ja naftatoodangult 13. koht. (TEA, 2009)
Tarbitud energiast moodustab taastuvenergia 45% (2006), hüdroenergia, puit ja
sukhkruroog. Elektrienergiat toodeti 2005. a. 396 TWh, sellest üle 80%
veejõujaamades. (TEA, 2009)
Töötlev tööstus on kohalikke põllumajandussaadusi töötle toiduaine. Ja kergetööstus
ning keemiatööstus. Olulise don ka metallurgia ja masinaehitus. Autotoodangult on
Brasiilia maailmas 7. kohal. 2007. a. 3 miljonit autot, sealhulgas 2,3 mln sõiduautot.
(TEA, 2009)

Veondus

Peamine veoliik on autoveondus. Maanteede kogupikkus on 1,7 mln km, sellest 96

000 kõvakattelised. Raudteid on 30 000 km. ja need asuvad rannikupiirkonnas Suurim
veosadam on Tubarao, mile veokäive on 103,6 mln t. (2006). Suurimad lennujaamad
on Sao Paulo lennujaamad Guarulhos, (19 miljonit reisijat) ja Congonhas (15 mln
reisijat.) (TEA, 2009)

Väliskaubandus

Väliskaubandus on suhteliselt väike, sissevedu pn 13% SKT’st ja väljavedu 9%

SKt’st, import ja eksport toodud ka diagrammidena Lisades. Peamised kaubandus
partnerid on USA, Argetina ja Hiina. Välja veetakse peamiselt Rauamaaki, soja, naftat
ja nafta saadusi, liha, sõiduautosi, suhkrut, lennukeid, ja kohvi. (TEA, 2009)

Turism

2006. aaastal külastas Brasiiliat 5 mln välisturisti, neist 921 000 saabus Argetinast,
722 000 USA-st, 313 000 Portugalist, 277 000 Saksamaalt ja 276 000 Prantsusmaalt.
(TEA, 2009)
 Tallinna Ülikool
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond

Mis on sisemajanduse kogutoodang ja SKP Brasiilias

SKP on summa, USA dollaritess, riigi poolt toodetud kaupade ja teenuste kogu
summa. Majanduslik tervist määrab siiski riik SKT järgi.
Sisemajanduse kogutoodang määrab ära ostujõu ja tööhõive, valituse kulutused ja
isegi jäemüügi mõjud. Brasiilia sisemajanduse kogutoodang on kusagil 2 triljonit.
Sisemajanduse kogutoodang on jaotatud (Celebratebrazil, 2012) :

joonis 1 (Celebratebrazil, 2012) 1Sisemajanduse kogutoodang

Tallinn 2011
Ohjeldamatu inflatsioon

Kahekümnenda sajandi teisel poole on Brasiilias arenenud ohjeldamatu inflatsioon,

mis algas 1950-ndatel, kui valitsus trükkis raha juurde, et ehitada uut pealinna
Brasiilia. 1980-ndateks oli inflatsioon täielikult käest ära, selleks ajaks isegi 80%
kuus. Valitsus tegi kasutuid katseid külmutades hindasid ja isegi panga kontosid. Iga
Valitsus kukkus läbi, Brasiilia muutus aina ebausaldusväärsemak oma valitsuse ja
valuuta poolest. Rahvas tundis, et valitsus ei saa inflatsiooni kontrollida ja hinnad oli
mõeldamatud, nad tuntsid, et nende rahal ei ole väärtust. 1992 aastal oli valitsus täiesti
meeleheitel ja proovisid väga erilist meetodit, nad vähendasi raha juurde trükki ning
upitasid oma raha väärtust. Nad lõid uue valuuta, mida kutsuti “ÜTV”, üksuse tegelik
väärtus, mis püsis stabiilsena, kuigi inflatsioon üle riigi oli ikkagi kontrolli alt väljas.
ÜTV’d tegelikult ei eksisteerinud ning rahvas kasutas ikkagi vana valuutat. Aga kõik
hinnad, maksud ja kurss oli määratud ÜTV’ga. Mõte seisnes selles, et inimesed
mõtleks teisiti oma rahast. Inimesed hakkasid tänu sellele tundma stabiilset valuutat ja
loodeti, et inimesed ei oota seda, et hinnad lähevad ülesse. 1. Juuli 1994 vahetas
Brasiilia valitsus välja oma vana valuuta ja lõid päris uue. Üleminek võttis rohkem kui
pool aastat.(Celebratebrazil, 2012)

Brasiilia majandus praegu

Lähiaegased võetuna, 20 miljonit Brasiillast on välja pääsenud vaesusest ja Brasiiliast

on keskendunud ekspordile. Mitmed Brasiilia pangad on oma krediidi reitinguga 10
esimese seas. Ebavõrdsus kestab siiani, kuid on tehtud pingutusi vaesuse
vähendamiseks. 80% töötajatest ei oma keskkooli diplomit. Rikkad Brasiillased
teenivad 23 korda rohkem kui riigi vaesem pool. (Celebratebrazil, 2012)
 Tallinna Ülikool
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond

QuickTime™ and a
decompressor
are needed to see this picture.

Joonis 3 http://marccooper.com/overcoming-amnesia/

Brasiilia näitajad seisuga 2010

2010*
Populatsioon (million) 194.9
Populatsiooni kasv (aastane %) 1
Pindala ( km2)(Tuhat) 8,514.88
Oodatav eluiga sünnimomendil kokku (aastates) 73
Suremus, imiku (1000 elussünni kohta) 17
RKT (Hetke USD) (miljardeid) 2,049.2
RKT elaniku kohta, Atlas meetodil (praeguse US
9,390
$)
Töötus, kokku (% kogu tööjõust) 8
Välisvõlg varud (% RKT-st) 17
Kirjaoskus, täiskasvanud naine (% naistest
90
vanuses 15 ja vanemad)
Kirjaoskuse täiskasvanud meessoost (%
90
meestest vanuses 15 ja vanemad)
CO2 heitkogus (tonni elaniku kohta) 2
joonis 4. Nationmaster.com

Tallinn 2011
Brasiilia ja Eesti võrdlus

See rahvamajanduse kogutulu tõus(88-89), ilmselt on see tigitud sellst, et inflatsioon

oli kõrge ja hinnad tõusid
kiiresti, President Joao
Figuriredoo andis
ametiühingutele
streigiõiguse. Samal ajal
toimus ka umbes 30.
miljoni inimese kolimine
agulitest linnadesse.
Inimeste elujärg paranes
natukene.(Mello ;2010)

Joonis 5. (Google,public data) RKT 1. in kohta.

 Tallinna Ülikool
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond

joonis 6. (Google,public data) RKT 1. In kohta

LISA 1.

joonis 7. FAO

LISA 2.

Tallinn 2011
joonis 8- FAO

LISA 3

joonis 9. FAO
 Tallinna Ülikool
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond

Kasutatud kirjandus

Becher,Burton (2009) 4. Köide Kirjastus: TEA kirjastus

Kalev Kukk, (2012) Maailma majandus-ja poliitiline geograafia Loengumaterjalid.
Mello de Luiz (2010) Growth and sutainability in Brazil, China, India, Indoneesia
and South Africa OECD Publishing
http://www.nationmaster.com kontrollitud : 23.04.2012
http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/BRA.html kontrollitud : 23.04.2012
http://faostat.fao.org/site/342/default.aspx kontrollitud : 23.04.2012
http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Brazil kontrollitud : 23.04.2012
http://www.celebratebrazil.com/ kontrollitud : 23.04.2012
http://marccooper.com/overcoming-amnesia/ kontrollitud : 23.04.2012
http://www.google.com/publicdata/explore?
ds=d5bncppjof8f9_&met_y=ny_gdp_mktp_cd&idim=country:USA&dl=en&hl=en&q
=gross+domestic+product#!
ctype=l&strail=false&bcs=d&nselm=h&met_y=ny_gdp_mktp_cd&scale_y=lin&ind_
y=false&rdim=region&idim=country:EST&ifdim=region&hl=en_US&dl=en&ind=fa
lse

Tallinn 2011