Tallinna Ülikool

Matemaatika ja Loodusteaduste instituut

Loodusteaduste osakond

Alari Allika
Tard- ja moondekivimite levik Eestis
Referaat

Juhendaja: dotsent Tiiu Koff

Tallinn 2012
Sisukord
Sissejuhatus...........................................................................................................3
1. Tardkivimid....................................................................................................4
1.1 Tardkivimid üldiselt........................................................................................4
1.1 Tardkivimite levik Eestis....................................................................................4
1.1.2Gabro........................................................................................................................................................... 5
1.1.2 Graniit........................................................................................................................................................ 5
1.1.3 Dioriit......................................................................................................................................................... 6
2.Moondekivimid....................................................................................................6
2.1 Moondekivimid üldiselt...................................................................................6
2.2 Moondekivimite levik Eestis............................................................................7
2.2.1 Amfiboliit.................................................................................................................................................. 7
2.2.2 Gneiss......................................................................................................................................................... 7
2.2.3 Kilt............................................................................................................................................................... 8
2.2.4 Marmor..................................................................................................................................................... 9
2.2.5 Rä ndrahnud.......................................................................................................................................... 10
3. Kokkuvõte.........................................................................................................11
4. Kasutatud kirjandus..........................................................................................12
Sissejuhatus

Algselt tundub kõik väga lihtne, on tardkivim on moonde- ja settekivim. Kuid

tegelikult see siiski nii lihtne ei ole. Kivimite tekkelugugi on raamatusse sõnadesse
pannes justkui lihtne ja kerge, kuid tegelikkuses ei oska mitte keegi öelda, kus on lõpp
või algus. Kas algselt olid settekivimid, mis aegade jooksul maakoores teatud
sügavusteni jõudes sulab ning hiljem tardudes tardkivimina maapinnale jõuab, et
teatud tingimustel jällegi settekivimiks muutuda, või algas hoopis see kivite teekond
mingit teist teed pidi, seda ei saagi ilmselt teada. Tegelikkuses on lugu selline, et
kivimite teke on võtnud aega miljoneid, isegi miljardeid aastaid. (Suuroja, 2004)

Kõige üldisemalt jaotatakse kivimid tard-, moonde- ja settekivimeiks. Tardkivimid on

tekkinud sulami, ehk magma tardumisel suuremal või väiksemal sügavusel.
Moondekivimid tekivad maakoores teistest kivimitest, kas siis sette-, tard- või
moondekivimitest suurenenud rõhu või temperatuuri, tavaliselt mõlema koosmõjul.
(Suuroja, 2004)

Rabakivi on kõige laiemalt levinud tardkiviks Eestis. Kuid millised on Eesti

enamlevinud tard- ja moondekivimid, seda püüangi oma referaadis täpsemalt
käsitleda. (Suuroja, 2004)
 1. Tardkivimid

1.1 Tardkivimid üldiselt

Tardkivimid moodustavad sulaainese jahtumisel ja kristalliseerumisel. Need

magmakivimeid, mis tekivad maapinnast allpool, nimetatakse intrussiivseteks
kivimiteks, maapinnal kristalliseeruvaid aga purskekivimiteks. Tardkivimid jagatakse
sügavuse ja koha järgi süvakivimeiks, mis tarduvad suhteliselt sügaval maakoores,
soonkivimeiks, mis tarduvad kivimiasundite lõhedes soontena ja purskekivimeiks.
Purskekivimid jagunevad omakorda veel kaino- ja paleotüüpseteks. Tardkivimite
klassifitseerimise aluseks on keemiline ja mineraalne koostis, millest ma täpsemalt ei
räägiks. Tardkivimid jagunevad kivimirühmade järgi happelisteks, leeliselisteks,
keskmisteks, aluselisteks ning ultraaluselisteks kivimiteks. (Suuroja, 2004)

1.1 Tardkivimite levik Eestis

Tardkivimeid Eestis ei paljandu. Peamiselt esineb tardkivimeid rändrahnude hulgas,

mis on jääajal Skandinaaviast ja Soomest siia kandunud. Maapinnas tekkinud
tardkivimid levuvad sügaval maapinnases olles kaetud 100-700 m paksuse
settekivimite kihiga. Enamik Eesti maapinnal leiduvaust tardkivimeist on graniidid
(Pilt 2), mille seast välja tuua omapärase struktuuriga rabakivid. Esineb ka Gabrot
(Pilt 1) , dioriiti (Pilt 3) ning aluselisi purskekivimeid. (Vikipeedia, 2012)
1.1.2Gabro

Pilt 1 – Gabro kivi; Rock Creek Canyon, easter Sierra Nevada, Galifornia.

On aluseline koostisega süvakivim. Gabrot on Eesti rändkivides ja kristalses

aluskorras suhteliselt vähe, kuigi üksikud väikesed massiivid (Sigula, Pada) on
puurimisega avastatud. (Suuroja, 2004)

1.1.2 Graniit

Graniit on teraline, happeline punaka või roosaka varjundiga

hele tardkivim, mis on küllaltki levinud. Graniit on ka Eestis QuickTime™ and a
decompressor
are needed to see this picture.

üheks kõige levinumaks kivimitüübiks nii kristalse aluskorras

kui rändkivide seas. Ligi 80% rändkividest on väärt kandma
kgraniidi nime. (Suuroja, 2004)

Pilt 2 -Graniit
1.1.3 Dioriit

Dioriit on keskmise koostisega

hallikas täiskristalne tardkivim. Asub
QuickTime™ and a happeliste ja aluseliste kivimite
decompressor
are needed to see this picture. keskel. Dioriit on hea ehitus- ja
viimistluskivi ning sellega tema
rakenduslik osa piirdub. (Suuroja,
2004)
Pilt 3-Dioriit polariseeritud valguses mikroskoobi all.

2.Moondekivimid

2.1 Moondekivimid üldiselt

Kivimi moonet ehk metamorfismi põhjustavad rõhu ja temperatuuri muutused ning

fluiidide olemasolu kivimites. Moonet väljendavaks ilminguks on eeskätt uue
mineraalse koostisega kivimite tekkimine, nende deformeeritust iseloomustab aga
plaadilisus ja kurrutused. (Kirs, 1999)

Levinud moondekivimid on näiteks kvartsiit, gneiss(Pilt 5), amfiboliit(Pilt 4), kilt(Pilt

6) ja marmor (Pilt 7 ja 8). Moondekivimil on tavaliselt suunatud tekstuur, mis
väljendub selles, et kivimid on kihilised, vöödilised. Termini moondekivim võttis
kasutusele briti geoloog Charles Lyell aastal 1833. (Vikipeedia, 2012)
2.2 Moondekivimite levik Eestis

Eesti kirstalses aluskorras on valdavalt esinevaks amfiboliitses (Põhja- ja Lääne-

Eesti) ja granuliitses (Lõuna Eestis) moondekeskkonnad kujunenud kivimid. (Suuroja,
2004)

Nagu tardkivimidki, võib moondekivimeid leida valdavalt rändkividena, mida on

mandriliustik Skandinaaviast lõuna poole liikudes kaasa toonud nii Lõuna-Soomest
kui ka praegu Läänemere põhjast.

2.2.1 Amfiboliit

Roheka varjundiga tumehall moondekivim, koosneb ligilähedaselt võrdsetes kogustes

amfiboolist, milleks valdavalt on harilik küünekivi, ja aluselisest või keskimisest
plagioklassist. Kasutatakse ehituskivi kui viimistluskivi tootmiseks. Eestis on
amfiboliiti rohkesti Põhja- ja Lääne Eesti kristalses aluskorras, vähesel määral ka
rändkivides. (Suuroja, 2004)

QuickTime™ and a
decompressor
are needed to see this picture.

pilt 4 – Amfiboliit mikroskoobi all

2.2.2 Gneiss

Gneiss on gneisilise tesktuuriga kõrge astme moondekivim. Sisaldab peamiselt kvartsi

ja päevakivi. Gneisi algmaterjal on sageli savi ja muda. Ortogneiss on gneiss, mis on
tekkinud tardkivimist, aga paragneiss on gneiss, mis on tekkinud settekivimist.
(Vikipeedia, 2012)
Gneisid kuuluvad Maa vanimate kivimite hulka. Gröönimaa “hallide gneisside”
vanuseks ons aadud 3,8 miljardit aastat on üheks vanimaks kivimimääratluseks Maal.
Gneisid on levinumaks kivimitüüpideks Eesti kristalses aluskorrasja graniitide järel
teisel kohal rändkivide seas.

QuickTime™ and a
decompressor
are needed to see this picture.

Pilt 5 –Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur.

2.2.3 Kilt

Kilt on kildalise tekstuuriga

peeneteraline moondekivim. Kilda
lähtekivimiks on enamasti
settekivim savikilt. Kilda QuickTime™ and a
decompressor
are needed to see this picture.

rahvapäraseks sünonüümiks on
“kiltkivi” . (Vikipeedia, 2012)

Pilt 6 – Paljanduv kristalne kilt Šotimaal.

 2.2.4 Marmor

Marmor on moondunud lubjakivi ja kui see on puhas, siis valge kristalliline peene-
kuni keskmiseteraline kivim. Parimad marmorid on väärtuslikeks dekoratiivkiviks.
Marmor võib tekkida lubjakivide
kontaktmetamorfismil magmaintrusioonide
kõrval; sel juhul esineb ta tihti koos skarniga.
Enamasti on marmor süvamoonde kivim, mis QuickTime™ and a
decompressor
esineb pindalalt suurtel aladel. (Price, Walsh, are needed to see this picture.

2005)

Eesti kristalsest aluskorrast( Jõhvi, Uljaste) on

marmori nime väärivaid karbonaatseid kivimeid pilt 8 -Punane marmor Hekassiast.
leitud. Enamjaolt siiski marmorit Eestis ei esine (Suuroja, 2004). Marmorit
kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina.
Kohati leidub marmorit maakoores suurtes
kogustes. Kõige kuulsam on Carrara piirkond
Itaaliasm, kust juba etruskid marmorit murdsid.
QuickTime™ and a (Vikipeedia, 2012)
decompressor
are needed to see this picture.

pilt 7 – Hall marmor Uuralitest.

2.2.5 Rändrahnud

Hiidrahn on rändrahn ümbermõõduga 25 või enam meetrit, või ühe läbiva mõõtmega,
mis on 10 või rohkem meetrit. Alla 10 m nimetatakse väikesteks rändrahnudeks.
Eestis on rohkem kui 1600 sellist moodustist. Eesti on hiidrahnude poolest rikkaim
maa Euroopas (Relve, 2006). Ehakivi asub Lääne-Virumaal Kunda lähistel Letipea
neemest veidi ida pool mererannas. Nime olevat saanud päikeselt (Suuroja, K. ja M.
2006.)

QuickTime™ and a
decompressor
are needed to see this picture.

Pilt 9 –Ehakivi on Eesti suurim hiidrahn.

3. Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et nii tard- kui moondekivimid on Eesti maapinnal küllaltki
haruldased ning esinevad vaid rändrahnudena või sügaval maakoore kihtides. Aga
sellegipoolest võime olla uhked, kuna oleme Euroopas esimesel kohal, kus on niipalju
rändrahne. Samas peame olema õnnelikud selle üle mis meil on. Paikneme sellisel
alal, kus ei esine vulkaanilist tegevust, seega ei saa olla meil ei purskevorme ega
muud taolist.
4. Kasutatud kirjandus

1. Suuroja, K. 2004. Kiviaabits Eesti kivimid. Tallnna Raamatutrükikoda,

Tallinn.
2. Price, M, Walsh K. 2005. Kivimid ja mineraalid. Varrak Tallinn.
3. Kirs, J. 1999. Kivimite ümbersünd. Horisont. 7,8, 25-25.
4. Suuroja, K. ja Suuroja, M. 2006. Eesti 100 rändrahnu. Tallnna
Raamatutrükikoda, Tallinn.
5. http://et.wikipedia.org/wiki/Tardkivimid (vaadatud 08.03.2012)
6. http://et.wikipedia.org/wiki/Gabro (vaadatud 08.03.2012)
7. http://et.wikipedia.org/wiki/Graniit (vaadatud 08.03.2012)
8. http://et.wikipedia.org/wiki/Dioriit (vaadatud 08.03.2012)
9. http://et.wikipedia.org/wiki/Moondekivim (vaadatud 08.03.2012)
10. http://et.wikipedia.org/wiki/Amfiboliit (vaadatud 08.03.2012)
11. http://et.wikipedia.org/wiki/Gneiss (vaadatud 08.03.2012)
12. http://et.wikipedia.org/wiki/Kilt (vaadatud 08.03.2012)
13. http://et.wikipedia.org/wiki/Marmor (vaadatud 08.03.2012)
14. http://et.wikipedia.org/wiki/Rändrahn (vaadatud 08.03.2012)
15. Relve H. 2006. Rändrahnudelt rikkaim maa Euroopas.
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel852_848.html (vaadatud
08.03.2012)