TALLINNA LIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond

Eneli Gross

KAS LAPSED ARENEVAD ERINEVALT?

Referaat

Juhendaja: lektor Kristiina Uriko

Tallinn 2010

Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Viljastumisest snnini ................................................................................................................ 4 Loote ppimine ....................................................................................................................... 4 Snd ........................................................................................................................................ 4 Fsiline areng ........................................................................................................................... 5 Imikuiga .................................................................................................................................. 6 Vikelapseiga .......................................................................................................................... 6 Eelkooliiga .............................................................................................................................. 7 Noorem kooliiga ..................................................................................................................... 7 Vanem kooliiga ....................................................................................................................... 7 Kognitiivne areng ....................................................................................................................... 7 Tunnetusprotsessid.................................................................................................................. 8 Taju ja taju areng ................................................................................................................. 8 Thelepanu ja thelepanu areng .......................................................................................... 9 Mlu ja mlu areng ............................................................................................................ 10 Mtlemine ja mtlemise areng .......................................................................................... 11 Kokkuvte ................................................................................................................................ 13 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 15

Sissejuhatus
Enne, kui saan laste arengu erinevustest rkima hakata, seletan, mida sna arengu all mistan. Minu jaoks on areng protsess, milles organism kasvab ning muutub eluea jooksul. Minu jaoks saab inimese areng alguse eostamisest ning sellest ka alustan. Laps saab kll alguse eostamisest kuid millal lpetab laps olemast laps? Kindlat vanusepiirangut ma sellele ei pane. Puberteediiga on minu jaoks veel lapseea oluline osa ning kuna ksitlusi erinevate staadiumite kestvuse kohta on palju, on ka puberteediea lppemine vastavalt erinevatele ksitlustele erinev. Alles 17. Sajandil tuli tehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592-1670) vlja teesiga, et lapsi peaks petama vastavalt nende hingelistele iserasustele. Jrgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on pshilised iserasused vrreldes tiskasvanuga. Prast Dietrich Tiedemanni (1748-1808) raamatut Vaatlused lapse hingeliste iserasuste kohta, oli laps kui laps avastatud. (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb vlja arenguastmete, kui ksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta vidab, et kpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud ppimisega, seega pole mtet petada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kige silmnhtavam on fsiline areng. Lisaks on kognitiivne, klbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vaimulik ning ka keskkond kui arengu tegur. Edaspidi katsun puudutada fsilist ja pgusalt kognitiivset arengut.

Viljastumisest snnini
Rasedus kestab 40 ndalat, millest 2 ndalat loetakse viljastumise perioodiks. See 40 ndalat thistab inimarengu esimest etappi, mis omakorda on jaotunud kolme staadiumisse: Eostusperiood- isa seemneraku hinemisel ema munarakuga viljastatakse laps, mida nimetatakse sgoodiks. Sgoot hakkab jagunema ning rakud hakkavad kiiresti

diferentseeruma. Umbes ndala prast kinnitub ta emakaseinale ning protsess lpeba kahe ndala prast, kus rakukogumikku nimetatakse embroks. Embronaalperiood- Perioodi lpuks on embrol juba philine inimkeha ehitus koos pea, kte, jalgade, ke- ja jalalabadega. Ta kinnitub nabavdiga platsenta klge, milles saavad kokku ema ja lapse verevarustus. Periood lpeb kaheksandal ndalal, kui embro on turvaliselt mbritsetud lootekotiga, mis hoiab kindlat temperatuuri. Looteperiood- arenema hakkavad vikesed detailid- srmekned, silmalaud, kulmud... Samuti tugevneb luustik. Kolmandal kuul hakkab loode liigutama ning kuuldavaks saavad sdamelgid. Kuuenda kuu lpuks on loode vimeline hingama, nutma, seedima... Edaspidi loode kasvab ja kaal suureneb. Enneaegse snni korral on loode vimeline ellu jma. (Blades, M., 65, 66)

Loote ppimine
Raseduse kolme viimase kuu jooksul on loode vimaline keskkonnast ppima. Ta reageerib helidele, mis filtreeruvad lbi lootevee. Kige enam tuleb kuuldatavest helidest esile ema hl. Samuti avab laps 27.ndalal oma silmalaud ning hakkab neid pilgutama- harjutades refleksi, mida tal prast sndimist vaja lheb. Uuringud on nidanud, et loote pupillid alates 33.ndalast aheneda ja laieneda ning vimalik, et eritada hmaseid kogusid. Samuti nevad nad orani kuma, kui ema viibib ereda valguse kes. (Deans, A. 142-144)

Snd
Vga vike protsent (u 5%) naistest snnitab igeaegselt. Seenitab, et lapse arengu esimene etapp kulgeb vga erinevalt. Snnitustegevuse kivitumise tpne phjus on siiani teadmata. Ka mrgid, et snnitustegevus on alanud, on erinevad. Ainus teline mrk alanud snnitusest 4

on korraprased kokkutmbed. Snnitusel on kolm perioodi: avanemine, vljutusperiood ja platsentaarperiood. Snnituse venitab ldjuhul pikaks just esimene eelnimetatutest, sest emakakael avaneb aeglaselt. (Deans, A... 215-225) Vib arvata, et muljumine, mis lapse kehale emakast vljumisel osaks saab, vib olla kahjulik aga tegelikult aitab see lapsel eluga kohanduda. Surve peale vabanevad hormoonid, vljutatakse kopsudest lima ning surve ei lase tal omakorda protsessi kigus vedelikku ja verd sisse tmmata. (Deans, A... 233) Juba looteeas toimuvad arengud erinevalt. Kirja on pandud vaid umbkaudsed daatumid (ndal, kuu) ning sellest vibki jreldada, et igaks meist alustab juba looteeas omas tempos arenemist. Ometi ollakse vga kiired tegema statistikaid. Statistika aga on vgagi vrdlev. Paika on pandud keskmine ning vga kiiresti ja alateadlikult vetakse see normiks. Kui arst neb normile mittevastavate mtudega loodet, last vi imikut, on ta automaatselt kahtlustav ning pab krvalekallet parandada. Mneti on paikapandud normid head (niteks koolikpsus seitsme aastaselt ...) kuid mned lapsed arenevad tiesti omas tempos. See on vanematele vga muserdav, kui kik tema mber kahtlustavaid pilke saadavad ning ksivad, et kas laps on ikka normaalne. Normid on inimestesse sgavalt juurdunud- keskkooli, likooli, tkohale kandideerimiseks on vaja lbida erinevaid teste, vestluseid ning muid mtvaid protseduure. Kui ei oleks seatud norme vi kriteeriume, viks tekkida teline kaos. Samas tuleb kindlasti meeles pidada, et kik peab olema suhteline ning painduv, sest keegi meist ei ole kikidele normidele vastav. Selleks, et olla lapse arengut puudutavas paindlik, on tarvis sveneda erinevatesse arengutesse ning neid puudutavatesse faktoritesse.

Fsiline areng
Kige mrgatavam on lapse fsiline areng- lihtsamalt eldes kasvamine. Muutuvad kehamtmed. Niteks pikkus ja kaal on selgesti mdetavad ning sellega seoses ka vrreldavad. Kik kasvavad omas tempos, siiski on olemas ldised seadusprasused: kasvatakse alati pealaest jalatallani. Keha muutub jrkjrgult, kige aeglasemalt kasvavad jalad. 5

Kige kiiremini kasvab laps looteeas esimese eluaasta jooksul. Jrgmine kiirema kasvu periood saabub murdeeaga. Lisaks kasvamisele toimuvad ka hormoonide mjul hulga kvalitatiivseid muutusi, mille tulemusena saab lapsest tiskasvanu. (Tankler, M. 25, 26) Fsilise, kui anatoomilise arengu suurimaks mjutajaks on toit (ja sellest saadavad toitained) ning ka eluviis ja keskkond. Kui lapsel on kehva toitumine (kas vhene vi lihtsalt ebatervislik) ning ta ei liiguta ennast ka aktiivselt, vib lisaks kaaluhiretele tekkida ka tsine puudujk organismi arengus. Selliseid kahjustusi on aga tunduvalt raskem ja valulikum ravida, kui lihtsalt oma elustiilile thelepanu prata.

Imikuiga
Esimesel eluaastal kasvab imik tormiliselt. Tavaliselt lapse kaal kolmekordistub aasta jooksul, pikkusele lisandub keskmiselt 25 cm. Samuti vib elda, et vastsndinu pea moodustab 25% tema keha pikkusest. Vastsndinul on ajurakke sama palju kui tiskasvanul- see thendab et elu jooksul ajurakke juurde ei tule. Esimesel paaril elukuul leiavad liigutuste arengus aset nn eeltoimingud. Neljandast elukuust lisandub teadlik haaramisliigutus ning umbes seitsmendast elukuust korrelatiivsed toimingud, kus laps paneb asju ksteise sisse. Aastane laps aga juba otsib, milliseid erinevaid toiminguid saab asjadega teha- funktsionaalsed tegevused. (Tankler, M. 27)

Vikelapseiga
Oluline muutus lapse elus on kndimahakkamine. See leiab aset vikelapseea alguses. Samas kahaneb kasvamise tempo. Kolmandaks eluaastaks on lapse kehahoiak juba muutunud, sest nn beebipehmus on kadunud ning laps seisab sirgemalt, sest seljalihased on tugevamad. Liigutuste koordineerimine ja valitsemine on juba otseselt seotud lapse tahte arenguga. Peenmotoorika kiire areng vimaldab lapsel raamatulehti prata, pilti vrvida... Samas vib tal aga olla rasksusi oma liigutuste valitsemisega: kiliselt seisma jmine vib olla raske ning tihti vib ette tulla kokkuprkeid asjade vi teiste inimestega. (Tankler, M. 28)

Eelkooliiga
Neljanda ja seitsmenda eluaasta vahel kasvab laps ikka veel judsalt. Lapse keha muutub saledamaks ja normaalse lihaste arengu puhul muutub kehahoiak ha sirgemaks. Eriti kasvavad jalad, samuti ka musklid, sest laps on hsti aktiivne ja liikuv. Viiendaks eluaastaks kujuneb vlja ka eelistatud ksi- selgub kas laps on parema- vi vasakukeline. Liigutused muutuvad aja mdudes ha stereotpsemaks ning ka automaatseteks. (Tankler, M. 29)

Noorem kooliiga
Seda perioodi vib lugeda snagi aeglaseks kasvu perioodiks. Tdrukute kasv toimub poistest ldiselt kiiremini. Kaheteistkmnendaks eluaastaks vib lapse ajumahtu pidada vrdseks tiskasvanu omaga. (Tankler, M. 30)

Vanem kooliiga
Saabunud on murdeiga ning laps kasvab taaskord hoogsalt. Kasvutempo oleneb aga murdeea pikkusest. Murdeiga vib olla nelja tpi: varane algus ja kiire kulg, hiline algus ja aeglane kulg, kiire ning hiline ja kiire. ldiselt kasvavad oma pikkuse tis kiiremini tdrukud. Nd moodustab pea 12-14% keha kogupikkusest. Proportsioonide muutumine aga tingib selle, et nooruk peab uuesti liigutuste koordinatsiooni ppima. See vib kaasa tuua kohmakust. Kvalitatiivseks muutuseks murdeeas on sootunnuste lplik vljakujunemine, mis peegeldub ka pshikas ning isiksuse arengus. (Tankler, M. 30, 31)

Kognitiivne areng
Eluliselt vajalik on pidevalt olla kursis sellega, mis toimub meie sees ja mber. Laps vtab seda informatsiooni vastu meeleelundite- ngemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja kompimine- kaudu. Esmalt juab see lapseni aistingutena, millega edasi tegeleb juba taju ning siis on kaasa haaratud ka juba mlu. Mtlemine on aga juba vahendatud info, sest inimene ttleb taju abil kogutud teavet ning sstematiseerib seda. (Tankler, M. 32)

Kognitiivse arengu alla kuuluvad tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsessideks vime lugeda taju ja selle arengut, thelepanu ja selle arengut, mlu ja selle arengut, mtlemist ja selle arengut, keelt ja kne ning kne arengut. Samuti kuuluvad kognitiivse arengu alla ka mng ja ppimine koos ppimisteooriatega. (Tankler, M.)

Tunnetusprotsessid
Taju ja taju areng Taju abil saab organism vlis- vi sisekeskkonnast informatsiooni. Sellel informatsioonil on thtsus pshika arengu ja funktsioneerimise jaoks. Laps vtab meeleelundite abil vastu tajukujundi ja tlgendab seda mlule toetudes. Tajukujundit vib vrrelda fotoga- konkreetne hetk ajas ja ruumis. Ka kmme fotograafi vivad samast kohast erinevad fotod saada, vivad ka erinevate inimeste tajukujundid teineteisest erineda. Meeleelundid on aktiivselt tegevuses rrituste vastuvtmise, nende analsiga, seega taju on alati aktiivne. Siiski on suurem osa tajust nii elda tahtmatu thelepanuga- miski kitis meie thelepanu. Taju on ka esemeline. Iga mju, mis tuleneb keskkonnast, on organismi poolt tlgendatud objektina, mis asub temast vljaspool. Taju suudab aga objekti eraldada taustast. Samas, mis he inimese jaoks on objekt, on teise jaoks taust. Seega vib elda, et taju leiab enda jaoks olulisi asju ning jtab lejnu krvale. Taju on terviklik- info, mida erinevate meeleelundite abil objektist vastu vetakse, hendatakse tervikuks. Sellele terviklikule leitakse thendus, mis vimaldab vita, et taju on mtestatud. Vikelapse puhul on vimalik jlgida, kuidas uute thenduste omandamine mjutab ja muudab ldist maailmataju. Taju on konstantne. Objekti kauguse vi vaatenurga muutmine ei muuda tema suuruse ja kuju tajumist. Illusioonide tekitamisega aga on vimalik seda konstantsust mnel mral kigutada. (Tankler, M. 33, 34) Mehhanismid ja seadusprasused sltuvad suurel mral aju ja nrvissteemi

funktsioneerimisest. Taju areng on seega seotud otseselt organismi ldise arengu ja kpsemisega. Kasvatus ja sotsiaalne keskkond ei mjuta oluliselt taju kujunemist. Laps on 8

vimeline enda mbrust tajuma sndimisest alates, videtavalt isegi enne sndi. Ngemine on aga esimesest momendist eelistav ja valiv. Ka vastsndinu eelistab htesid objekte teistele. Kuulmistaju areng on mrgatavalt aeglasem kui ngemistaju areng, kuna see on otseselt seotud kne ja selle arenguga. Pikka aega arvati, et imik hakkab keskmisele kuulmisrritusele reageerima alles 20-pevaselt kuid katseliselt on kindlaks tehtud, et loode kuuleb helisid ka juba snnieelselt isegi, kui ema neid ei kuule. Vikelapse taju on tugevalt seotud emotsioonidega. Esmajrjekorras tajubki ta just seda, mis talle suurt emotsionaalset muljet avaldab. See tuleneb ka sellest, et tal puudub veel oskus oma taju tahtlikult millelegi suunata. Seega saab vikelaps kik oma tajukogemused tahtmatu thelepanu vahendusel. Samuti on suur osa vikelapse tajust kompimismeele abil saadud. See on ka phjuseks, miks ta kike haarab ja katsub. Kasvades hakkab ta usaldama ka teiste meelte abil saadud infot. leldse soodustab taju arengut vikelapseeas aktiivne tegevus esemetega. Niteks ruumitaju kujunemiseks aktiivne liikumine ruumis. Ajataju kujuneb vlja koolieelses eas. Kolmeaastane oskab kasutada vaid mnda ajamrust, neljaaastane teab mis on niteks tund aga viieaastane tunneb huvi juba kalendri, ndalapevade ja kella vastu. Kindlaks on ka tehtud, et ldise intellektuaalse arengu kigus muutub taju ha enam sltuvaks hoiakutest ja huvidest. (Tankler, M. 34-39) Thelepanu ja thelepanu areng Dobrnin tleb, et thelepanu on pshilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks psiv vi situatiivne thtsus. Tegelikult on thelepanu kui abimehhanism, mis vimaldab meil maailma tajuda. Thelepanu lesandeks on teha valik oluliste ja mitteoluliste stiimulite vahel ning suunata tajuprotsesse vastavalt valikule. Thelepanu on valiv- ta hlestub selle info ttlusele, mis on seotud eesmrgiga. Olgu eesmrk tahtlik vi tahtmatu, jetakse krvale suur hulk segavat infot. Thelepanul on kindel maht- tajutavaid objekte, mida selgelt tajuda, on vaid kindel hulk. Thelepanule on omane psivus- tal on kindel ajaline kestvus. Tahteline thelepanu on alati psivam, kui tahtmatu, sest tema psivust saab tahte abil reguleerida. Thelepanu saab jaotada- see loob eelduse 9

mitme erineva tegevusega heaegselt tegelemiseks. Thelepanu saab mber llitada- signaale saab pda samaaegselt erinevatest allikatest. Tahtmatu thelepanu on inimese tahtes sltumatu. Sel puhul katkeb tegevus ja luuakse valmidus signaali mistmiseks ja vajadusel ka vastavalt kitumiseks. Reeglina kidavad thelepanu intensiivsed (ja ka ootamatud) signaalid, ebatavalised rritajad ja ka harjumusprase puudumine (niteks seismajnud kell) ja nii edasi. Tahteline thelepanu on aga seotud inimese teadlike kavatsustega. See eeldab tahtepingutust. See on protsess, mis on seotud eneseregulatsiooniga. See thelepanu on meie vastutusel selles mttes, et kuhu ja kui kauaks me ta suuname ning ka tiesti arendatav. Eriti noorukieas. (Tankler, M. 40-42) Imikueas on tegemist tahtmatu thelepanuga aga thelepanu on juba valiv eelistades tuttavaid objekte tundmatutele. Ka vikelapseeas puudub tahteline thelepanu. Maht ja psivus on vikesed- iga uus rritaja kidab thelepanu. Eelkoolieas thelepanu psivus kasvab aga jaotamine on veel raske, samuti ka mberllitamine. Tahtelise thelepanu tekkimist vib oodata 4,5 aastaselt lapselt. Eelkoolieas ilmnevad ka thelepanu individuaalsed iserasused, mis sltuvad temperamendist ja ka kasvatusest. Kooli mineval lapsel on siiski tahtmatu thelepanu levim tahtliku thelepanu ees ning tahtlikku thelepanu on vimalik esile kutsuda vaid piiratud ajaks. Alles noorukieas kujuneb vlja inimese individuaalne thelepanu stiil. (Tankler, M. 43-45) Mlu ja mlu areng Mlu on koht, kus silitatakse signaali informatsioon peale selle mju lppemist. Mluprotsessi koostisosad on meeldejtmine, meelespidamine, meeldetuletamine ja taastundmine. Neid saab ksteisest vaid tinglikult lahutada, kuna nad kohaati kattuvad ja lhevad ksteiseks le. Meeldejtmist saab omaorda liigitada mehhaaniliseks vi mtestatuks meeldejtmiseks ja tahtmatuks ja tahtlikuks meeldejtmiseks. Fenomen, mille puhul nib, et mlu suureneb, nimetatakse reministsentsi efektiks. Videtavalt toimub meelespidamise puhul kodeerimine, mis thendab seoste loomist juba salvestatud

10

objektidega ja uue objekti loogilisse paika paigutamist. Paigutamine on oluline, et see hiljem les leida. Vastupidiselt meelespidamisele on kombeks ka unustada. Uus info trjub vlja vana. Seda eriti, kui materjali ei kasutata. Ometi on sellel ka erandeid. eldakse, et kes kord on ujuma ppinud, ei unusta seda iial. Mluga on seotud ka kujutlus. See on varem tajutud kujundite reprodutseerimine. Kujutlus ei thenda vaid mlupilti visuaalses mttes, vaid inimene vib kujutleda ka niteks helisid, maitseid, fsilist pingutust.. (Tankler, M. 46-50) Imikueas on tegemist ainult tahtmatu mluga. Ka vikelapseeas on mlu vaid tahtmatu. Snamlu vib vikelapsel aga olla vga hea. Koolieelikul on kujundmlu ja piltlik mlu lekaalus. Samuti hakkab arenema ka snalis-loogiline mlu. Koolieas muutub taheline omandamine juhtivaks ning kujundmlu krvalt areneb snalis-loogiline mlu. Murdeealine tahab aru saada. Ta kasutab vhem mehaanilist mlu ning mlu on tihedalt seotud mtlemisega. Samas on murdeiga hiilgeajaks mehaanimisele mlule- nooruk on vimeline oma mlu tahtlikult treenima. Samuti omandab mlu tiskasvanule omaseid jooni. (Tankler, M. 51, 52) Mtlemine ja mtlemise areng Mtlemise kigus ttab laps mber infot, mida ta tajumehhanismide kaudu on saanud. See toimub mitmesuguste mtlemisprotsesside abil. Klassikaliselt jaotatakse mtlemine jrgmisteks tpideks: snaline, kujundlik ja sensomotoorne mtlemine. Lapsel tekib arengu kigus kigepealt liigutuslik mtlemine. kski mtlemistp ei kao tielikult, inimene lihtsalt kasutab neid erineval puhul. Vikelapse mtlemine on liigendamatu. Ta ei erista ht mistet teisest ja enamasti ei suuda aju analsida vi jreldusi teha. Mtlemine on konkreetne. Vikelaps mtleb tegevuses, niteks 3-4 aastane laps tegutseb enamasti katse-eksituse meetodil. Samuti mtleb ta hlega. Eelkooliealise lapse mtlemine on piltlik, kujundlik aga siiski- konkreetne.

11

Kolmandast kuuenda eluaastani tabab vanemaid suur ksimusterahe. Lapsed erinevad ksimuste hulgast lhtuvalt ksteisest oma uudishimu mra poolest. See, kui laps ei ksi, ei thenda et tal ksimusi poleks. Tal vib olla kogemus, et ta ei saa ksimusele vastust. Kooliminev laps neb juba seost phjuse ja tagajrje vahel. Samas ta ei oska minna mttega nii, et leida tee tagajrjest phjuse juurde. Alles noorukieas areneb vlja abstraktne mtlemine. (Tankler, M. 52-60)

12

Kokkuvte
Usun, et pole olemas kahte identset inimest maailmas. Jah, hemunaraku kaksikud vivad olla vgagi sarnased vaatluse phjal kuid kui hakata svenema, tuleb vlja, et erinevused on ka nende vahel. Millest see siis tuleb, et inimesed arenevad juba algusest peale vga erinevalt. Juba sndides oleme vga erinevate ngude, keha proportsioonide, pikkuse, kaaluga. Erinev silma- ja juuksevrv (kellel on sndides juuksed ja kellel mitte) ja nii edasi. Kui oleme kik nii erinevad, siis miks kanname kik hist nimetajat- inimene? Kuna kime ldjoontes lbi teatud etapid, mida inimese areng ette neb, siis saabki see vimalikuks, et kanname hist nimetajat. Ometi ei ki me neid etappe lbi samas tempos vi sama kava alusel. Miks hakkab ks laps rkima 18kuuselt aga teine kaheaastaselt? Ning miks algab hel neiul menstruatsioon kolmeteise- ning teisel viieteise-aastaselt? Seadusprasus on see, et juame kik teatud punktidesse vlja, lihtsalt omal ajal. Fsilise arengu puhul pole minu jaoks thtis, kas laps annab vastavalt oma vanusele keskmise mdu vlja, vaid kas ta on terve ning tunneb ennast hsti. Kui keskmisele vastamine oleks ldiselt vajalik, oleks meil normile vastavaid isikuid vga vhe, sest mida teevad le kahemeetrised meesterahvad? Nemad ei kndiks ligilhedalegi. Meeles tuleks pidada, et laps on aktiivne ppur. Laps pib kogu aeg, isegi kui teda sihilikult ei ergutata. Juba ainuksi ema hoolitsus ja lhedus on talle kasulik. Kik lapsed arenevad nii, nagu nad arenema peavad. Keda tuleb rohkem tagant utsitada, keda mitte. Laps peab judma kikjale omal ajal ning ppimise eelduseks on kpsemine. Pole mtet vaevalt rkimahakanut lugema petada vi vaevalt pead tstma hakanut kndima petama. Igal asjal on oma aeg ja koht. Normid on head selleks, et lapsevanem viks neid teades oma lapse kasvamistjlgida. Kui me ei teaks, milleks inimene vimeline on, ei areneks laps pooltki nii judsalt, kui praegu. Norme ei tohiks aga kindlasti alavristamiseks ra kasutada. Kui juba aastane laps ei suuda pead hoida on tegu probleemiga aga kui kolmeaastane laps ei rgi ladusalt, on ta lihtsalt omas tempos. 13

Kik me areneme tpselt selles tempos, kuidas me kpseme. Ometi tuleb olla valvas- kui kolmeaastane tunneb huvi kella vastu, siis tuleks talle seda tutvustada. Kui aga seitsmeaastane ei suuda vaid kooli abiga lugemist haarata, tuleks teda abistada. Kik me peame kskord surema, ning normaalse elu juures tuleb meil selleks kigepealt vanaduseni vlja areneda. Seega ei- lapsed ei arene erinevalt- lihtsalt omas tempos.

14

Kasutatud kirjandus
Blades, M., Cowie, H., Smith, Peter K. (2003). Laste arengu mistmine. Neljas vljaanne. TL kirjastus Deans, A. (2003). Raseduse A&O. Tallinn: Pegasus. Tankler, M. (1999). Kuidas areneb laps. Kristlik kirjastusselts LOGOS

15