Kati-Triinu Helend

LH15

Intellektipuue (vaimupuue)
Melge!
Mida thendab vaimupuue?
Vaimupuue ehk intellektipuue ei ole haigus. Vaimupuue on eelkige inimese intellektuaalsete vimete
kahjustus, halvenemine.
Vaimupuue on intellekti puudulik vi peetunud areng, mida iseloomustab oskuste puudulik vi
peetunud areng. Sellega kaasneb kigi intelligentsuse tasandite tunnetuse, kne, motoorika ja
sotsiaalse suhtlemise madal tase.
Intellektipuue.
Intellektipuue ja vaimupuue on sama thendusega.
Mille poolest intellektipuudega lapse areng on eriline?
Tal on teistega vrreldes raskem uusi teadmisi omandada, ldistada ning varempitut uutes
olukordades kasutada.
Intellektipuudega inimesed vajavad teistest rohkem tuge, niteks eriharidust, pikemat ppimise ja
kpsemise aega, toetust hiskonna mistmisel ja igapevaeluga toimetulekul (tugiisikut).
Mida intellektipuudega laps teha ei saa?
ldiselt on tal vaimupuude tttu loogikast lhtudes asjadest arusaamisega raskusi, tal on teistega
vrreldes raskem uusi teadmisi omandada, ldistada ning varempitut uutes olukordades kasutada.
Tema kohanemisvime on oluliselt madalam.
Olenevalt puude raskusastmest vib olla keeruline vi vimatu iseseisvalt toime tulla.
Millest see sltub?
Puude raskusastmest

Misted
Vaimne areng - kognitiivsete oskuste, kommunikatsiooni, sotsiaalsete oskuste areng
Intellektipuue - eelkige inimese intellektuaalsete vimete kahjustus, halvenemine
Vaimse arengu peetus - normaalse arengu ja vaimse alaarengu vahevorm
Oligofreenia - vaegareng
piraskused - piraskustega on tegemist juhul, kui laps ei suuda omandada oskusi, mis on vajalikud

Kati-Triinu Helend
LH15
edukaks hakkamasaamiseks koolis
Dsgraafia - vaegkirjutamine
Dsleksia - vaeglugemine
Dsgalkulia - arvutamisraskused. Matemaatikas esinevad raskused, mis ei ole tingitud ldisest
madalast vaimsest vimekusest

Iseseisev t
Otsi internetist materjali ja koosta Down sndroomi, Fragile X sndroomi, RET sndroomi,
Prader Willi sndroomi ning Pica sndroomi lhikirjeldused.
Fragile X on prilik haigus, mis vib phjustada vaimse arengu mahajmust nii meestel kui ka naistel.
Haigus on vanematelt geneetiliselt ehk prilikkusega le kantud.
Haigus avaldub iseloomuliku vlimuse ja vaimse arengu mahajmusena.
See on teadaolevalt kige sagedasem priliku vaimse alaarengu phjus.
Fragiilse X sndroomi korral esinev intellektuaalse arengu hire vib kikuda kergest piraskusest
koos normaalse IQga kuni raskekujulise vaimse arengu peetuse ja autismini. Lisaks vaimse arengu
hirele vib fragiilse X sndroomi korral esineda veel terve rida fsilise arengu ja kitumise hireid
ning kne ja keele arengu peetust.
Esineb tpiline vlimus: suur pea ehk makrotsefaalia, lihasnrkus ehk hpotoonia, vga painduvad
liigesed, krge suulagi, suured krvad, etteulatuv lug. Sndroomi esinemise korral vivad smptomid
olla sna tagasihoidlikult vljendunud, eriti just vikeste laste puhul. Peale puberteeti arenevad poistel
vga suured munandid.
Fragiilse X sndroomile iseloomulikud kehalised smptomid on omased nii fragiilse X sndroomiga
naistel kui ka meestel. Niteks nendel isikutel on sageli suured krvad ja pikliku kujuga kitsas ngu
koos esileulatuva ja kandilise luaga. Nokuju muutused on tiskasvanutel enam vljendunud kui lastel
ja rohkem meestel kui naistel.
Kesoleval ajal ei ole fragiilse X sndroomiga inimest vimalik terveks ravida. Siiski kasutatakse
teatud ravimeetodeid niteks eriharidust, kne- ja keeleteraapiat ning tegevusteraapiat.
Leia 1 sndroomi problemaatikat ksitlev artikkel, tee selle lhikokkuvte ning lisa oma
kommentaar artikli kohta.
http://www.ohtuleht.ee/419160/meeleheitel-ema-noore-inimese-hooldekodusse-panek-on-tema-elusaltmatmine
Ema on mures, mis saab tema peagi tisealiseks saavast pojast, kellel on autismidiagnoos, mille
phjustajaks on fragiilne x sndroom. Ema on koos saatusekaaslastega otsustanud ehitada Maarja
klale sarnaneva paiga intellektipuudega lastele.
Ema kirjeldab ka kuidas oli keeruline aeg, kui poiss oli veel vike. Keegi ei saanud aru, mis poisil viga
ja raviti igasuguseid muid asju ning lasteaias eldi, et nemad ei oska poisiga hakkama saada. Nd

Kati-Triinu Helend
LH15
tagasi vaadates leiab asju, mis olid veidrad ning nd teab, et need viitavad tsisemale arenguhirele.
Peale diagnoosi panemist lks elu natukene kergemaks, sest poiss lks lasteaia erirhma ja seejrel
Tartu Maarja kooli. Kooliskimine on ka tema ainukene vimalus iseseisvalt tegutseda, ilma
vanemateta.
Ema rgib ka sellest, et teised lapsed teda vga ei salli, sest ta on teistmoodi.
Ema kirjeldab ka asju, mida poisile teha meeldib.
Enne teise lapse sndi lbis naine ka snnieelse diagnostika, et veenduda, et seekord snnib terve laps.
Kuna poisil on aastajagu veel koolis kia, siis tema senine rutiin veel kestab kuid peale seda on kodus
nelja seina vahel kui just Maarja Pikesekodu esimest maja valmis ei saada. Ema tleb ka, et noore
inimese hooldekodusse panek oleks aga tema elusalt matmine, sest kui intellektipuudega inimesel
aktiivsus kaob, siis ta unustab kiiresti senini pitu.
Kahju on sellest, et emal oli raske kui poiss oli vike ning ta kartis, et ei oska poissi kasvatada.
Tegelikult peitus probleem hoopis diagnoosimata sndroomis. Kuigi vga vana ei saanud poiss olla kui
ta judis kia veel lasteaia erirhmas kuigi oleks kindlasti olnud parem kui diagnoos oleks pandud
varem.
Muidugi ema on vga tubli, ma arvan. Vttis ktte ja otsustas koos teiste vanematega ette vtta nii
suure projekti, et lastel oleks koht, kus neil on hea olla. Ning mis kige thtsam, et neil ei kaoks ra
juba see, mis on omandatud ning petada neile lastele ka igapevaeluks tarvilikke oskusi.

Kirjelda oma kogemust kokkupuutest vaimupuudega lapsega.

Mina puutusin kokku Downi sndroomiga lastega kuid ma ei tea nende puude raskusastet. Nendega tuli
kasutada vimalikult lihtsaid ja heselt mistetavaid lauseid. Samuti tuli palju mistada, mida laps
elda vi saada tahab, tema noilmete, kehakeele ja mne viipekeele viipe jrgi.