LAPSEKASVAMINE JA ARENG

OSA 1

I eluaastal:

● Lapse tekib hingamisvõime ja elamisvõime. Laps hakkab ise oma kopsudega hingama
ja elama arenenenud elundidega.
● Laps tajub erinevaid meeli. Laps tunneb, nt puudutusi, ta näeb ja kuuleb.
● Laps avastab vaikselt iseennast. Ta proovib õppida emalt enda olekut.
● Laps hakkab liikuma. Laps proovib oma vanemaid jäljendada.
● Lapse organid kasvavad kiiresti. Laps esimestel aastatel kasvab väga kiiresti.

II-III eluaastal:

● Liikumine muutub kindlamaks.

● Laps omandab vähesele määral kõneoskust. Selle ta on on omandanud läbi erinevate
oskuste/võimete.
● Laps hakkab iseseisvuma. Vanemate pealehakk ja innustamine aitab lapsel endal saada
kiiremini iseseisvamaks.
● Omandab erinevaid sotsiaalseid oskusi. Laps oskab väljendada ennast, tehes seda läbi
erinevate emotsioonide ja oskab teha kompromisse.
● Lapsel kujuneb minapilt. Laps tunneb esimesi kordi süütunnet, kui on hakkama saanud
millegi halvaga.
IV-VI eluaastal:

● Lapsel areneb mängulisus ehk ta võtab asju teatud määral mänguna. Laps osaleb
rohkem aktiivsetes tegevustes kui varem.
● Lapsel tekib palju teadmatus. Tekib väga palju küsimusi ja areneb uudishimu.
● Laps õpib oma vigadest ning saab läbi oma ebaõnnestumistest õppima ja läbi saama.
● Laps arendab oma andeid ja sel viisil on vanemad kohustus teda kaasata huviringides.
● Laps ettevalmistab kooliteeks. Laps õpib erinevaid tähti, arendab oma mälu, õpib laule
ja mänge jpm.

VII-IX eluaastal:

● Lapsel arengul mängib suurt rolli kool. Vanemad ja laps vastutavad koolis käimise
eest ja seal ta on koos teiste õpilaste ja eakaaslastega.
● Laps õpib töötama. Laps avastab, et pikaaegne usinus ja hoolsus võimaldavad
saavutada tal edu.
● Lapsel tekib ettekujutus suutlikusest.
● Laps määratleb selles vanuses soolist identiteeti läbi lähisuhete ja samasooliste
sõpradega/vanematega.
● Laps arendab enda oskusi, mis aitavad tal saavutada edu elus.

X-XIV eluaastal:

● Tekivad erinevad soolised erinevused tüdrukute ja poiste vahel. Tüdrukud enamasti

teatud asjades usinamad kui poisid.
● Tuntakse vajadust samastuda kellegiga, nt mingi teatud inimese järgi (kuulsuste või
sugulaste, trendid) või mingi grupiga ideaalidega (sõpruskonnad jne).
● Last sellises vanuses saab ainult nüüd suunata, sest kasvamisaeg on selleks ajaks
põhimõtteliselt läbi.
● Noor hoiab rohkem saladusi oma vanemate taga, mis võib tekitada teatud kõhedust ja
ebakindlust vanemates.
XV-XVII eluaastal:

● Noorel või teismelisel tekib tahe olla armastatud ja hoolitud. Noor võib vahetevahel
end tunda üksinda ja on kurb.
● Noor püüab ennast näidata ainulaadsena ehk ta proovib riietuda või käituda teistest
erinevalt, et oma erilisust rõhutada.
● Noorel tekivad väga erinevad muutlikud tuju emotsionaalselt. Noor ärritub lihtsalt
probleemide küüsis.
● Noor proovib määrata või püüab määrata oma identiteedi. Noor mõtleb sageli enda
peale ning kuidas temast teised noored võivad arvata.
● Noor otsustab ja võtab vastu iseseisvalt otsuseid. Vanem annab nõu või suunab noorel
iseseisvalt oma otsuseid tegema.

XVIII ja XX eluaastal:

● Noor on sirgunud täisealiseks. Talle kehtivad erinevad riigiseadused ning on

vaba täielikult otsustamisel ja vabadusel.
● Sel perioodil on tähelepanu tekkinud naudingutele, nt armastus või seksuaalsed
teemad.
● Tekivad intiimsuhted, millega avastatakse end rohkem kui varem-
● Saadakse tänu lähetuse suhete loomiseks vajalik julgus ja enesekindlus.
● Tekivad uued kohustused, mis võivad noore elu pingeliseks teha, nt töökoht
või ülikool.
Vanemate tähelepanekud:

Kuna minu vanemad kasvasid üles väga perekeskselt ehk nad teadsid, kuidas mind kasvatada.
Vanemad rääkisid, et mina erinevalt oma kaksikvennast kasvasin teistsuguselt. Mul oli ja on
probleem õlaga ja päris väiksena suutsin ennast mitu korda haiglat külastada, kas uuringute
või muude asjade pärast. Eelnevalt oma vennast olen mina oma vennast pisut taibukam,
loovam ja pisut ärksam. Mulle meeldib elada elu pigem iseseisvalt, kuid ka lõbusalt. Mu
vanemad on võimaldanud mul seda nautida ning tänu sellele olen ma palju arenenud ning
saanud inspiratsiooni, mida ma tulevikus teha tahan.

2.OSA

Ma saan öelda, et minu minu kodu ja selles hooliv perekond on toetanud ja arendanud mu
oskusi ja tundeid normaalselt. Mulle sobib see, kuidas kõik on nii perekesksed ja
aitavad/toetavad alati kui on raskusi ja loomulikult olen nendega saanud palju häid mälestusi,
mida edaspidi tulevikus meenutada. Lisaks sellele on kõik tuttavad korralikud, ükski pole
leinud ühegile halvale teele ning see on mind teinud heatahtlikuks ja korralikuks inimeseks.

Põhiväärtus, mida mina enda juures läbi vanemate saadud kasvatuse põhiliseks pean on
viisakus. Isa ja ema on alati mind toetanud, et ma kasvasin üles viisakana noorhärrana, kes
suudaks meid ümbritsevas ühiskonnas midagi erilist korda luua, nt suhtluses või kasvõi
söögilaua taga. Kindlasti on mu emalt pärinud mu julgus läbi tema erinevate ütluste ja
mõttemaailmaga. Ilma temata ei oskaks ma kindlasti teatud vajalikke otsuseid vastu võtta ega
kellegagi suhelda. Ka töökus, mis pärineb mu isalt, on suur motivatsioon end liigutada ja
mugavustsoonist väljuda, nt kutsub vabadel päevadel külla või teeme koostööd.

Kokkuvõtteks võib öelda, et perekond ja kõik sugulased on mulle suureks

inspiratsiooniallikaks, sest nähes ja mõeldes nende peale tekib tunne pingutada ja olla
perekonnale ja sugulaskonnale liige, keda võiksid näiteks tulevased pojad ja tütred omakorda
inspireerida. Loomulikult on pered kõik tänapäeval erinevad ning sooviksin, et kõik noortel ja
lastel oleksid sarnased vanemad, nagu mul, kes innustavad ja motiveerivad oma lapsi elama
parema tuleviku nimel.