5.

Professionaalne enesearendamine

5.1 Analüüsib ja hindab oma tegevust õppeprotsessis, toob välja enda tugevused ja arenguvajadused.
Kompetentsi Analüüsin ennast koolitajana päris karmilt. Aja jooksul olen aru saanud, et ei pea olema endaga nii karm,
tõendamine kellelgi (vist) ei tule kõik välja. Olen otsiva meelega koolitaja, meeldib katsetada uusi ja põnevaid
lähenemisi. See mis ma teen, peab mulle endale meeldima, siis suudan seda edasi viia ka õppijateni.
Täiskasvanud õppijatega kasutan hästi palju nende endi kogemustel põhinevaid meetodeid, et grupp saaks
neid jagada ja õppida. Minu tugevuseks ongi loovus, soov töötada nii, et õppijal oleks huvitav ja praktiline.
Lõpp peab alati olema kokkuvõttev ja õppija kasule suunatud. Viimastel aastatel olen hakanud kasutama
rohkem „paitamist“ kogu koolituse vältel. Metafoorikaardid, tähenduslikud lood, julgustamine,
tunnustamine – kõik käib töö sisse. Olen enda puhul märganud, et loovuse oht on see, et selline kindel
struktuur kipub töökäigus meelest ära minema. Et seda ei juhtuks lähen alati skeemiga – millal toimub
midagi. Nii saan oma loovust paremini taltsutada.
Minu tugevuseks on korralik ettevalmistus. Ma ei pea ennast nii andekaks, et võiksin igal ajal koheselt
asjakohaselt esineda. Kui olen saanud ennast korralikult ettevalmistada, siis on mul sees kerge elevus ja
ootus. Mõningase ebakindluse korral, mis ka vahel kimbutab, püüan lugeda oma
koolitusmaterjale,erialaseid raamatuid, teen märkmeid. Ma olen ebakindel väga lühikeste teemaarenduste
korral (15 – 20 min). Mul on raskusi fookuse leidmisega ja pigem olen praegu mõelnud, et sellistele
väljakutsetele ütlen võimaluse korral „ei“.
Oma põhitöö situatsioonides muidugi ei saa, nii et võibki vast öelda, et see on arengukoht.
Tõendusmaterjaliks toon oma õppesuperviisori (tagasiside mulle kui õppijale) ja kaaskoolitaja hinnangu
koostööle.
Viide tõendus- Õppesuperviisori tagasiside mulle kui õppijale
materjalile Kaaskoolitaja hinnang
5.2 Hindab oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset seisundit, võtab kasutusele abinõud tasakaalu saavutamiseks ja
säilitamiseks.
Kompetentsi Natuurilt olen tundlik ja empaatiline, tasakaalustamine on igapäevane tegevus. 2021.a. on mu tervis olnud
tõendamine seisundis, kus ma ei ole saanud väga tegeleda enda füüsilise vormiga, siis tunnen sellest selgelt puudust ja
raskusi tasakaalus olemisega. Jõudu mööda kasutan oma vormis hoidmiseks:
Ma käin paar korda aastas supervisioonis, 4-5 korda aastas kohtun grupiga MTÜ Supervisisooni ja Teraapia
Ühing kus me teeme ühisreflektsiooni. Need on minu endised õpingukaaslased, nüüd teeme koos
supervisioonialast tööd ja toetame üksteist.
Füüsilise vormi hoidmiseks käin jala (tööle ja koju peamiselt), ujun basseinis, käin korra nädalas pilateses ja
nüüd taasalustaMän joogaga. Kui võimalus, siis käin hilja sügiseni meres/välibasseinis ujumas. Tean, et
külm vesi on minu jaoks iseendale vastu hakkamiseks ja kokku võtmiseks parim vahend. Kuni mul pole
võimalust seda mugavamalt teha, kasutan muid vahendeid.
Loen palju, käin kontsertidel ja näitustel.
Väga hea tasakaalu hoidja ja maandaja on pere ja maakodu. Olen vanaema 3 lapselapsele, tegelen nendega
igal võimalusel. Nende kasvamise juures olemiseks kolisingi Tallinna 3.a tagasi
Viide tõendus-
materjalile
5.3 Hoiab end kursis uuemate suundadega täiskasvanuhariduse valdkonnas. Käsitleb ennast õppijana, vastutab enda arengu
eest.
Kompetentsi Uuemad suunad on seotud kogu õppimise kontseptsiooni muutusega ja õppeprotsessi läbiviimise
tõendamine võimaluste rohkuses. Näiteks viimase aasta jooksul on kardinaalselt muutunud minu suhtumine
digivahenditesse ja koolitustesse/koosolekutesse nt Teamsi või Zoomi keskkonnas. Kes tahab, see õpib igal
pool.
Heameel on märgata, et on hakatud laiemalt tegelema madala haridustasemega (ilma keskhariduseta või
ilma kvalifikatsioonita ja vananenud oskustega) täiskasvanutega Töötukassas, ETKA Andras kaudu,
kutsehariduses. Teen koostööd Töötukassa ja Harno-ga, toetamaks töötajaid/õpetajaid märkama ka
hariduslikke erivajadusi ja leidma neile sobivaid õppimisvõimalusi ning edasiliikumise teid töömaailmas.
Üheks uueks võimaluseks kutsehariduses on kutsevalikuõpe neile, kes ei tea, kuidas ja kuhu edasi liikuda.
Iga uus suund täiskasvanuhariduses toob endaga kaasa võimaluse õppida. Kui me 2016. käivitasime
kutsekoolis esimese töökohapõhise hooldustöötaja tasemeõppe kursuse, oli see suur koostöine väljakutse.
Pidime leidma motiveeritud juhendajad, ühtlustama tööstiilid ja nõudmised tänapäevasele hooldustööle.
 Olen lisanud oma koolitustesse vaikivalt ka enesehoiu teema ning ka lahenduskeskse probleemilahenduse
rakendamise teema organisatsioonis.
Võib öelda, et oluline muutus minus kui täiskasvanud õppijas ja koolitajas, toimus supersiviooniõpingute
ajal 2013 - 2016. 2,5 aastat ennast ja teisi reflekteeriv õpe, palju erinevaid lähenemisi ja toimivaid
järgiproovitud tööriistu, isiklik õppesuperviisor, enesehindamised – kõik need andsid olulise kasvu ja
enesetunnetuse. Olen koolitajana kasutanud samu põhimõtteid, reflekteeriv lähenemine õppegrupile
võimaldab väga hästi ära kasutada grupi potentsiaali. Minu grupid on valdavalt oma ala spetsialistid, kuid
väga sageli töökohtades/koolides ei ole tavaks ühistööd ühiselt analüüsida või on sellest jäänud väheseks.
Minu töömeetodid muutusid reflektsiooni võimaldavaks peale ise kogetut. Edasi olen ennast edasi
arendanud osaledes koolitustel (Tk koolitaja väljaõpe, lahenduskeskne lühiteraapia, oma valdkonna
spetsiifilised koolitused) ja ka seminaridel jälgin kuidas lektor teemaga töötab. Loen koolitajaoskusi
arendavat kirjandust, jälgin EPALE artikleid ja blogipostitusi. Olen Tk koolituse kohustuslikult tehtud blogi
järgselt hakanud tegema postitusi oma õppijatega kutsevaliku grupis. Ise õpin, kaasan õppijaid sisu
loomesse lootuses, et mõni neist võtab ka aja jooksul kogu töö enda peale.
2021.a on mind kutsutud mitmel korral tutvustama kutsevalikuõppe programmi ja ka jagama
spetsialistidele/kooli töötajatele kogemusi, kuidas noort paremini ettevalmistada järgmiseks sammuks
peale põhikooli lõpetamist. Ka sellistel kohtumistel kasutan oma koolitaja kompetentsi.
Viide tõendus- Teko kutsevaliku programmi esimene blogipostitus https://sway.office.com/ayqiIXoWGzj5URDd
materjalile Esinemine HTM korraldatud kuuel kaasava hariduse seminaril üle Eesti
Erialane kirjandus, mida koolitajana ikka ja jälle sirvin
1) Märja, Jõgi, Lõhmus „Andragoogika“ 2021
2) Tallermaa „Ajulugu“2019
3) McGowan, Bowman „Täpne toon“2014
4) Lehtsaar „Suhtlemiskonflikti psühholoogia“2015