3.

Õppeprotsessi analüüs ja hindamine

3.1 Kogub õppijatelt arvamusi õppeprotsessi kohta, valides sobivad meetodid.
Kompetentsi Arvamuste ja tagasiside küsimine on õppeprotsessi lahutamatu osa. Täiskasvanud õppija peegeldab
tõendamine protsessi ja iseenda kogemustele toetudes osatakse juba ka päris hästi koolitajat toetada ning selles mõttes
ka aidata. Koolitajana ma uurin konteksti kogu aeg. Sellele on üles ehitatud ülesanded aga ka arutelud. Ka
tagasisidet küsin erinevatel viisidel. Nö ametlik vorm on elektrooniline küsitlus peale koolituse lõppu
Google Forms keskkonnas. Näiteks on väga informatiivsed kohvipausid. Teemade/koolituspäeva lõpul
võtan teema kokku kas mõnes emotsionaalsemas vormis (nt Okasroosikese tagasiside: mis oli tänase päeva
õis, okas ja puhkemata pung) aga ka asjalikumalt paari- või rühmatööna, kus grupid annavad tagasisidet
teatud mõtete/käsitletu toimivuse kohta, teevad ettepanekuid kuidas head mõtted koolituselt on võimalik
ellu viia.

Tavaliselt on mul igas kutsekoolis kontaktisik (keegi tugispetsialistidest), kes ka ise koolitusel osaleb. Minu
jaoks on ülioluline, et saan tema käest tagasisidet, kuidas teema sujub ja inimesed kaasa räägivad. Nt saan
infot mida veelgi enam rõhutada, milles tagasi tõmmata, mida praegu rohkem mitte puudutada.

Viide tõendus- Tagasisideleht koos lisalehega

materjalile
3.2 Valib sobivad hindamismeetodid ja lähtudes kavandatud eesmärkidest analüüsib õppeprotsessi.
Kompetentsi Plaanin õppeprotsessi hindamise meetodid juba õppekava/koolitust ettevalmistades. Kuna
tõendamine kavandatud eesmärgid on mu koolitustel praktilised, siis nii ka hindamismeetodid.
Näiteks oli ühe koolituse eesmärk toetada haridusliku tugimeetmena individuaalse õppekava (IÕK)
koostamise süsteemi uuendamist koolis. See tähendas, et õppeprotsessi praktilised õpitavad oskused olid
õppija vajaduste kaardistamine, sellele toetuvalt IÕK koostamine ja lõpuks juhendi ühine koostamine,
millele toetuvalt oleks järgmistel aastatel koolis olemas järgiproovitud variant. Viimasega oli taotletud
koolituse pikemaajalist mõju nagu eesmärgis (olemasoleva süsteemi uuendamine) välja toodud.
Loetlen mõningad koolitust läbivalt kasutatud hindamismeetodid: praktilised harjutused, reflektsioon,
juhendatud iseseisev töö.
Koolituse lõpul kasutasin iga minigrupi enesereflektsiooni, tegime kokkuvõtte saadud kogemusest. See oli
väga sisutihe koolitus, nõudis õpetajatelt tähtaegadest kinnipidamist ja koostegemist. Mida ma koolitajana
enne ei teadnud, oli see, et grupil puudus IÕK koostamise kogemus ja see tähendas nö käigu pealt A ja B
alustamist. See tõi mulle oluliselt juurde veebipõhist juhendamist, õnneks sain kolleege appi. See oli mu
2020.a. kõige pingelisem koolitus nii sisu keerukuse kui juba kehtestatud piirangute tõttu. Kui ma peaksin
selle uuesti tegema, siis teeksin õppeprotsessis muudatusi. Nt et IÕK valmib 3 osaleja grupis, mitte
paaritööna nagu seekord. Sarnasesse koolitusse (hindamismeetodina juhendatud iseseisev töö), tuleb
planeerida rohkem eksperte ja ka aega. Lõppkokkuvõttes kõik toimis,kuid võttis oodatust umbes kuu aega
kauem aega just IÕK koostamise kogemuse vähesuse tõttu grupil. Kui oli juba näha, et õpetajad ei jõua oma
töid esitatud, siis pikendasime koostöös kooliga õppeprotsessi. Kui ma peaksin tegema sama koolituse
veelkord, siis paluksin näha koolis lähiminevikus koostatud IÕK-sid, et veenduda vähemalt kuidagi, et ka
päriselt neid koostatakse.

Viide tõendus- Tartu koolituse slaidid

materjalile Hindamismeetodid: tööleht ja lõpphindamisena individuaalne õppekava (näidis)
3.3 Valib sobivad hindamismeetodid ja hindab õpiväljundeid.
Kompetentsi Ühendavaks lüliks õpiväljundi ja hindamismeetodi vahel on hindamisülesanne. Tegemist võib olla
tõendamine keerukama kompleksülesandega (nt tasemeõppes eriala oskusi hinnates) või ka loomingulisemad, hoiakuid
ja arusaamisi/mõistmisi sisaldavad aruteludel põhinevad ülesanded. Ma koolitajana pean olema ise teadlik
õpiväljunditele sobivates hindamismeetodites kui ka valmis seda korduvalt selgitama õppijatele.
Tasemeõppes me koostasime õppijatele eelnevalt detailsemad hindamisjuhised, et nad oleksid teadlikud
ülesande ja hindamise fookusest.
Toon näite koolituselt. Juba eelnevalt oli mulle teada, et suureks probleemiks on koolis õppijate isiklike
andmete ja laiemalt kõige kuuldu vaba kasutus töötajate hulgas.Vaatamata kooli püüdlustele oli teema
kogu aeg õhus. Seega oli HEV koolituse üks õpiväljunditest seotud andmekaitse ja andmete eesmärgipärase
kasutamisega.
 Koolitusel osales kogu koolipere ja teema delikaatne, sest ei ole koolitaja ülesanne kellelegi näpuga
näidata. Seega tutvustasin Isikuandmete kaitse vajadust tänapäeval, milles seisneb ja kuidas teha tingimusi
arvestades individuaalselt tööd õppijaga, hoida üksteist kolleegidena ühises inforuumis õppija paremate
tulemuste saavutamiseks. Toimusid arutelud laudkondades. Õpiväljundile sobivaks hindamismeetodiks
valmistasin ette juhtumid analüüsimiseks ja tegevuste kavandamiseks isikuandmeid kasutades. Juhtumid
olime eelnevalt kooliga koos ettevalmistanud, ma olin neid veel omakorda „tuuninud“. Ülesande esimene
etapp sisaldas toodud andmete vajalikkuse hindamist Venni diagrammi kaudu.
Viide tõendus- Valik hindamisülesandeid õpiväljundite hindamiseks:
materjalile Tase 2 praktilise õppe moodul ja hindamine hindamismudeli alusel
Koolituse õpiväljundite hindamine 1 eneseanalüüsi kaudu
Praktilisel tööl põhinev vastuvõtu dokumentide uuendamise tööleht (koolituse lõpptulemus)
3.4 Teavitab seotud isikuid õppe tulemustest, kasutades kokkulepitud meetodit ja tuginedes faktidele.
Kompetentsi Koolitusjärgselt võtan koolituse tulemused kokku tagasiside põhjal ja koolitusteamiga analüüsime läbi ka
tõendamine subjektiivsemad küljed. Seda sageli koolitustelt tagasisõidul või koolituste planeerimisel seotud
kohtumistel. Mõistan kui kallis on kõigile aeg. Koolile koostan analüüsi tagasiside põhjal, sest see sisaldab
ka vabavastustega küsimust organisatsiooni rollist HEV õppijate paremaks kaasamiseks.
Minu isiklikuks arengukohaks on hinnanguvaba olemine ehk enda arvamuse taandamine. Harjutan seda
teadlikult ja supervisiooni praktika annab hea võimaluse pidevalt harjutada.
Koolituskeskkonnas töötamine tähendab pidevalt kaasamist ja koostööd. Oluline on säilitada igaühe tööd
tunnustav hoiak ja sõbralikkus.
Näide seotud isikute teavitamisest:
1.Asutuse juhtkonda, laen nõutavad dokumendid dokumendihaldussüsteemi DELTA, mis muutuvad
kättesaadavaks sh Sotsiaalministeeriumile
2.Osalen asutuse strateegiapäevadel jms arengute planeerimisel, uuenduste väljatöötamisel (peamiselt
õppepoolel). Töötades kutsekoolide gruppidega saan olla kursis ka seal toimuvate muutustega.
3.Koostööpartnerid: HTM ja SA Harno – koostöö uute HEV õppijale sobivate õppekavade ja
tugispetsialistide võrgustikuseminaride läbiviimisel
4. Kutsekoolid – koolitusjärgne koostöö. Ühe vajaduse katmine toob kohe pinnale järgmise ja selles osas
saab Astangu oma kompetentsi laiemalt jagada.
Viide tõendus- Täienduskoolituse tagasiside kokkuvõte
materjalile