Enese- ja tegevusvaatluste analüüsid

Õpetaja professionaalne areng on võimalik vaid oma töö ja eneseanalüüsi kaudu. Allpool
leiad soovitusi ja materjale, mida saad kasutada oma töös.

Eneseanalüüs

Miks analüüsida?
Ainult ennast hinnates ja analüüsides saab õpetamist ja õppimist paremaks muuta. Me õpime
oma vigadest ja ka edusammudest.

Kuidas analüüsida?
Pärast tööpäeva on kasulik teha märkmeid, milline oli õhkkond rühmas/klassis, mis läks hästi
ja mis ei läinud nii hästi kui lootsid. Kuidas arvestasin laste individuaalsusega. Kuidas suutsin
kaasata lapsi? Kas neil oli huvitav?

Tee märkmeid, mida oleks võinud teisiti teha ja kirjuta üles meetodid, mis olid eriti edukad.

Sügavam eneseanalüüs
Nädala lõpus vali välja kaks tegevust. Üks tegevus peaks olema selline, mis läks väga hästi,
teine aga selline, millega sa vähem rahul olid.

Vaata põhjalikult oma tegevuse eesmärke ja struktuuri. Küsi endalt järgmisi küsimusi:
§Kas ja kuidas ma kasutasin tunnustamist?
§Kas kõik lapsed saavutasid eduelamuse?
§Kas ma saavutasin kõik tegevuseks seatud eesmärgid? Kui ei, siis millised ei
saavutanud?
§Mida lapsed õppisid? Kuidas ma seda tean?
§Kas vahendid olid sobivad? Ega ma midagi ära ei unustanud?
§Kas ma olin ajakasutuses paindlik ja lapsi arvestav?
§Kas materjal ja ülesanded olid sobivad ja sobivalt individualiseeritud?
§Kas minu juhendid lastele olid arusaadavad?
§Mida ma saan teisiti teha?

Võrreldes neid kahte tegevust, avastad sa nii mõnegi erinevuse. Nii saad teada valdkonnad,
millele rohkem tähelepanu pöörata ja kuidas edaspidi käituda.

Igal õpetajal on tegevusi, millega nad rahul ei ole. Ainult eneseanalüüse tehes saame end
paremaks muuta.
 Lisaküsimused tegevuse analüüsimiseks

Küsimused Kommentaarid
Kas iga laps sai tegevuses minult
tähelepanu?
Kas ainult osa lapsi sai minult tähelepanu?
Kes need olid? Miks nii läks? Mida ma saan
teha, et edaspidi sellist olukorda vältida?
Kas kõik lapsed töötasid aktiivselt kaasa?
Kuidas ma seda tean?
Kas oli lapsi, kellele tänane töö tundus liiga
raske või kes ei saanud aru, mida tegema
peab? Kuidas ma edaspidi sellist probleemi
vältida saan?
Kas iga laps saavutas midagi selle tegevuse
jooksul? Kuidas ma seda tean?
Kas distsipliiniprobleeme tekkis?
Kas seda põhjustas:
§ülesannete sobimatus/ raskus – liiga
raske/kerge
§kodune nõrk ettevalmistus
§vähene mängulisus
§vahendite puudus / üleküllus
Millega ma eriti rahul olen selles tegevuses:
§laste aktiivsus, loovus
§vahendite kasutamisega
§ettevalmistamise ja läbiviimisega
§enda loovuse ja pindlikkusega

Kogenud kolleegidelt on alati palju õppida, samuti on kasulik jälgida oma lapsi teise õpetaja
poolt läbiviidavas tegevuses. Seetõttu tuleb Sul külastada ka oma kolleegide tegevusi.
Analüüsi nende poolt läbiviidud tegevusi samade küsimustele tuginedes.
1. Minu professionaalset arengut ja tegevusi kajastavad
materjalid
Antud peatüki alla sobib koguda materjale, mis näitavad koolituste läbimist, osalemist
ainesektsioonide töös, kooliväline tegevus jms. See on eelkõige seotud jätkuva arengu
dokumenteerimisega. Mõnes asutuses on selleks omad soovitused, kuidas iga õpetaja oma
arengumappi peab.

Mida peab sisaldama arengumapp?

Arengumapi sisu on enda kokku panna ning struktureerida.

 Tegevusplaan
 Vaadeldud tegevuste memod / analüüsid
 Etapilõpu (veerandilõpu) eneseanalüüsid
 Arenguvestluste memod
 Aastalõpu eneseanalüüs

Lisamaterjalid planeerimiseks ja analüüsimiseks

§oma märkmed, mõtiskluste ja elamuste analüüs ja hinnangud

§kokkuvõtted aruteludest mentoriga ja teistega, kes on Sulle nõu andnud
§ kirjalikud arvamused Sinu mentorilt ja teistelt kolleegidelt
§ arvamused Sinu lastelt ja vanematelt
§ näited laste töödest
§ näited planeerimisest ja hindamisest
 Professionaalse arengu kirjeldus (näitlik vorm)
See register peaks sisaldama kõiki läbitud koolitusi, töörühmades osalemist ja täidetud
ülesandeid, teiste koolide/koolieelsete lasteasutuste külastusi, piirkondlikku koostööd jm.

Kuupäev

Tegevuse kirjeldus

Asukoht

Mida ma õppisin?

Kuidas ma õpitut edaspidi kasutan?