RÜHMATÖÖ:

1. Loe läbi soovitused. Jaga rühmas oma kogemust märkamisest ja toetamisest.

2. Vali iga valdkonna kõige olulisemad VÕTME-punktid ATH-ga õpilase toimetuleku toetamiseks (jaga hiljem grupile).
3. Küsimus/kommentaar mulle või suurele ringile, mis arutluse käigus tekkis.
Aktiivus- ja tähelepanuhäirega õpilane koolis
Soovitusi õpetajale

OLE IDEAALNE ÕPETAJA Kommentaarid:

1. Ole rahulik, kannatlik – ei ärritu, otsid võimalusi lapsega kontakti saamiseks jäädes ise rahulikuks,
näed vaid head ja ei arva, et laps on halb. Säilita tasakaalukus ja rahulikkus igas olukorras.
2. Süstemaatiline – sinu tunnis valitseb süsteemsus, asjad omal kohal, ühele tegevusele järgneb
teine, laps teab mida üks või teine tegevus sisaldab, sa ei muuda neid.
3. Pedantne – seda positiivses võtmes, armastad korda ja oled kõrge enesedistsipliiniga, ei tee
järeleandmisi, vaid kehtivad kokkulepitud reeglid ja sa järgid neid, oled järjekindel.
4. Heatahtlik – headusega võidab ka kõige keerulisema lapse südame, isegi kui ta seda välja ei näita
ja jätkab oma kiuslikku tegevust, jää meeldivaks ja rahulikuks, see tasub kunagi ära. Paljude
ebaõnnestumiste tõttu vajab ATH-ga laps suuremat kinnitust, et temast hoolitakse kõigele
vaatamata.
5. Avatud – räägid lapsega, ära jää mõistatuseks, ära oota tulemusi, kui sa pole sellest lapsega
rääkinud. Lapsed ei oska ennustada ja ei tea, mida sa ootad, kui sa pole avatud ja ei räägi
nendega.

1. TOETA TÄHELEPANU JA KESKENDUMISVÕIMET KLASSIÕPPES

1. Vähenda lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske. Puhasta õpikeskkond häirivatest

stiimulitest (heli, esemed, värvid, liiga palju inimesi jne.). Klass võiks olla puhas ja valge. Vältida
lahtiseid riiuleid, pilte ja plakateid, mida ei kasutata. Õpeta ka lapsele oma ümbritsevast

1
 keskkonnast segajaid märkama ja neid eemaldama (ka kodus!) Analüüsige koos, mis toetab last
sihile jõudmisel ja mis on need häirijad, mis teda eemale viivad. Mis on need algpõhjused, mis
viivad lapse keskendumisest eemale? (põgenemine reaalsusest, kartus ebaedu ees, tahaks ometi
teha midagi, kus ma olen edukas). Laps peab õppima mõistma, mis temaga toimub, alles siis saab
ta sellega midagi ette võtta, valida teisi toimetulekumehhanisme. (tunnis nalja viskamine, telefoni
näppimine on asendustegevus pingeolukorrale.) Laps tahab teha neid asju, mis teda kunagi
varem on õnnelikuks muutnud. Püüd tagada edutunnet igas tunnis, igas etapis.
2. Õpeta, kuidas öelda impulsile/ahvatlusele „EI!“ (Ma ootan veel 1 minuti/10 minutit, kui see soov
ikka mind painab siis mõtlen, mis on minu eesmärk praegu. Kas see tegevus toetab seda?
Nt.Telefoni haaramine kui pean tegema matemaatikat.) Pane oma soov praegu pilvelaevale, ja
tee tööd edasi!) Himu telefoni näppida on kõige suurem hetkel, mil see võimalus on kõige
lähemal. Kui telefon on õpilasest eemal kogu koolipäeva, siis ei mõtle ta selle kasutamisele nii
sageli, kui see oleks ta taskus.
3. Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus. Joonistatud päevaplaan. Plaani märkimine, mis on
tehtud. Mida vanem laps, seda verbaalsem. Kuna aja- ja tegevuste planeerimisoskus on neil nõrk,
siis õpeta seda teadlikult. (Planeerisime – tegime – lõpetasime).
4. Kindel raam, reeglid, kokkulepped (nt vastamise järjekord, tahvli juures käimine, lugemise
vastamine, kodutööde edastamine, sööklasse rivistumine jne).
5. Töökoha korrashoidu tuleb õpetada. Laual on ainult need asjad, mida on tunnis vaja. Kas alati on
vaja kogu pinalit, teisi avatud programme arvutis ? jne
6. Ajakava etteandmine. Timer-kella kasutamine. Anna teada kui tegevuse alguse, lõpuni on jäänud
5 min (abiks liivakell, stopper). Kitsenduste rakendamisel toimime me tegelikult paremini.
7. Võid anda ette ka mahu. Loe selle jooneni või 4 harjutust ja siis on kõik. Enne me ei tõuse.

8. Õpeta kannatlikkust, kuid ära mine liiale. Leia õppetöösse huvitavaid seiku. Mõtle väikeseid
tegevusi, mida sa saad lapse tähelepanu hoidmiseks teha (videoklipid, lühikesed naljad,

2
 nuputamine, liikumispausid jne). Motiveeri nö tüütuid tegevusi läbi mängu, võistluse, muusika
jne. Muuda tüütud tegevused mänguks. (Olen kuulipilduja, kes tulistab õiged vastuseid
matemaatikas.) Mänguline lähenemine, uus vaatenurk harjutamisele on tõhusam kui preemia
nimel vastikustundega päevast päeva TV-harjutusi teha.
9. Esita materjal elavalt, animeeritult, tähelepanuhaaravalt.

10. Tee pingutuste vahele pause. Ka eksamitel ja tasemetöödel arvesta erivajadust (pausid, rohkem
aega). Korra hingamas käimiselt tagasi tulles suudab õpilane jälle tähelepanu koondada. Kindel
kava, kuidas pause võetakse. Väsimustunne on tavaliselt õpitud vabandus. Sisendada võib ka
hoopis teistpidist väidet “Ma teen selle valmis!”
11. Mõned suured tööd võib jaotada mitmele päevale tegemiseks. Pool KT täna, teine pool homme.

12. Ruumi vahetades, kuhugi minnes anna talle aega uurida kabinetti, töövahendeid. Ta ei suuda
kohe keskenduda, vaid uurib seda, mis tema tähelepanu püüab.
13. Pane laps istuma õpetaja lähedale, et oleks võimalik pidev silmside (kuid ka klassi tagumine pink
võib olla õigustatud eriti nutika õpilase puhul.) Ta vajab individuaalset ruumi.
14. Võib kaaluda mõtet leida pinginaabriks rahulik õpilane, kes pakub talle positiivset eeskuju.

15. Võimalusel võiks ATH-laps õppida väiksemas õpperühmas või abistab teda abiõpetaja klassis.
ATH laps vajab pidevad tähelepanu suunamist ja abi tegevuste planeerimisel, nendes püsimisel ja
lõpule viimisel.

2. KORRALDUSED ja ÕPPEÜLESANDED

1. Selgita, miks midagi tehakse? ATH-ga laps reeglina ei suuda juhinduda tulevikueesmärkidest, mille
kasu kohe ei paista.
2. Tähelepanu saamiseks endale, kasuta eelkorraldusi („Vaata!“, „Kuula!“ vms), kindlat

3
 märguannet, nt suupill, kelluke vms. Enne korralduse andmist võid osutada eelnevalt nt TV,
õpikule, valgele lehele tõstes see kõrgele üles, alles siis kui laps vaatab, annad korralduse.
3. Kasuta kindlaid rutiine tunni alustamiseks, lõpetamiseks, ühelt ülesandelt teisele üleminekul,
probleemi tekkimise korral, vastata soovimisel jne.
4. Tähtsamad asjad tee tunni esimeses pooles (siis on veel tähelepanu olemas). Tunni lõpus korda
oluline üle.
5. Vajadusel vaheta teemat, töövõtet. Õpeta õpilasi, mitte õppematerjali.
6. Töökorraldused jaga lühikesteks lauseteks, kasuta suulistele korraldustele lisaks ka kirjalikke,
visuaalseid juhiseid, piltskeeme. (Sest lapsel on nõrk tähelepanu hoidmise võime ja töömälu!)
7. Vajadusel kirjuta kokkuvõtlikud juhendid tahvlile (3-4 punkti).
8. Tõsta esile tähtsad kohad, kasuta kokkulepitud ja kindlaid märksõnu. Suurenda teksti, tõmba
ringe ümber, tähista, kriipsuta. Õpeta markeerimisoskust. Õpeta tegevust, tundi, päeva, nädalat
planeerima ja planeeritule tagasi vaatama, et õppida edaspidi veelgi paremini planeerima.
Päevaplaan aitab segajatele selga pöörata. Tühi päevakava koormab liigsete valikutega. Edukust
mõõdab see, kui tegid ära selle, mida kavatsesid.
9. Seleta õpilasele individuaalselt (kasvõi mitu korda), kui näed, et ta omadega kimpus on. ATH
lapsele ei pruugi piisata kogu rühmale antud üldistest juhistest.
10. Juhtnööre andes hoia lapsega silmsidet.
11. Lase juhendid õpilastel ise üle rääkida. Endale antud lubaduse ja väljakutse elluviimine pakub
suuremat edutunnet.
12. Eelista lühikesi tegevusi ühe pika asemel, et laps näeks töö lõppu ja tulemust.
13. Pikk tekst/raamat/uued sõnad keeleõppes jaotada osadeks. Planeerida õpe kuupäevaliselt.
14. Kui harjutus on valmis, las laps ütleb seda omale vaikselt. Või lase lapsel käega märku anda, kus

4
 tagasisideks on noogutus. Või keerata laule klotsile ette see vastav külg. Tehtud töö fikseerituse
tunne on lapsele oluline.
15. Võimalda lapsel valida ülesanne mitme seast, talle meeldivaim. Nii leiab ta endale tegevuse, mis
tõesti teda huvitada võiks.
16. Julgusta õpilasi küsima, nii hoiad neid ärkvel ja kaasa töötamas.

3. TAGASISIDE

1. Sõnaliselt alati kiida konkreetset last hea käitumise eest (“Te olite tublid” on üldine kiitus ja ATH
lapse jaoks mõttetu). Väärtusta õpilast, toeta õpilase head suhtumist iseendasse. Õnnelikumad
on need inimesed, kes ka vaatamata ebaõnnestumistele on enese suhtes positiivsed.
2. Anna tagasiside kohe, vahetult pärast ülesande sooritamist, siis on lapsel ülesande sooritusel
mõte sees. Võimalusel kasutada otstarbekalt arvutit õppetöös. Võimalus esitada materjali
liigendatuna, annab kohest tagasisidet.
3. Seleta, miks ja kuidas hinne/tulemus kujunes, tuletades meelde teie ühiseid kokkuleppeid.

4. Anna tagasisidet võimalikult sagedasti. Neile mõjub see, kui positiivne kinnitus, et millegi
tegemise eest saadakse midagi meeldivat.
5. Kui pead noomima, siis efektiivne on see siis, kui oled teinud seda lapsega nelja silma all
(privaatselt) ja üsna vahetult peale korrarikkumist ning võimalikult vähese jutu ja
emotsioonideta.
6. Positiivselt kinnitada juhiste järgimist mitte perfektset ülesande esitust. Tähelepanematusest
tekkinud vead kirjutamises on ATH-le lihtsalt omane.
7. Tagasiside käitumisele – märka seda kui laps püüab oma käitumist parandada, tunnusta ka
väikseid samme. „Täna on sul jalatsid vahetatud!“. „Mul on hea meel, et su laud on korras.“ „Sa

5
 lahendasid selle olukorra hästi.“ Jne.

4. LIIKUMISVAJADUS TUNNIS

1. Luba õpilasel liikuda, sh korralda õppimist läbi liikumise.

2. Luba käia käsi pesemas, pliiatsit teritamas vms kui see on kokku lepitud.
3. Kasuta võimalikult palju praktilist ja huvitavat õpet. (ATH ei suuda võtta vastu liigset verbaalsust.)
4. Märka ja mõista ülestimulatsiooni hetke ja võimalda üksi olemist kui seda vajatakse.
5. Võimalda rahustavaid tegevus: vesi, stressipall, voolimismaterjal, legod jms
6. Toolide alla on võimalik paigutada vilt, et tool ei koliseks, kumm tooli jalgade küljes, et jalgadega
siblida. Võib proovida kasutada kiiktooli-tabureti, ratastega tooli, pehmet liikumist võimaldavat
istumisalust. (Liikumine justkui stimuleerib aju aktiivsemaks.)
7. Peenmotoorika jaoks võib kasutada erinevaid vahendeid (voolimismass, stressipall, spinnerid,
jne) See tegevus peab olema mehhaaniline, mitte loomingulisi võimalusi pakkuv.)

5. SOTSIAALSED OSKUSED, VAHETUNNID

1. Mõnele lapsele on niisama olemine väga raske. Õpeta, mis ta võiks teha. Jaga lastele soovitusi,
mida teha vahetunnis. Iseseisvus vahetunnis võib saabuda alles II-III kooliastmes, kui me oleme
seda õpetanud.
2. Kui laps ei suuda vastutusega hakkama saada, peame selle endale võtma ja andma lapsele
väiksema tüki (vahetunnis rahulikult mängida, konflikte lahendada, viisakalt ennast mängu
pakkuda, pastakat laenata jne.)

6
 3. Aita luua seoseid tema tegevuse ja teiste tunnete vahel, selgita põhjus-tagajärg seost.

4. Mittesoovitava käitumise puhul paku soovitud käitumine ehk iga ÄRA juurde ütle, mida ta
tegema peaks.
5. Sekku korrarikkumisse kohe, kui probleemkäitumine leiab aset. Näiteks matemaatika kontrolltöö
ajal, siis tuleb seda ka muuta sel ajal. Hiljem toimunud sekkumine on enamasti ebaefektiivne.
6. Kui õpilane käitub probleemselt, siis katkesta ta käitumine või kui võimalik, suuna ümber sujuvalt
teiseks tegevuseks.
7. Väldi üksteisega sageli tülitsevate laste ühiseid tegevusi.

8. Vanu pahandusi ei tuleta meelde.

9. Pöördu juhiseid andes lapse poole otse (nt Mart, (palun) tõsta need asjad üles!), ära kasuta
tinglikku kõneviisi ega küsimuse vormi nt (Mart oleksid ehk nii kena ja tõstaksid asjad ülesse.)
10. Sõimusõnu kasutatakse sageli ebavõrdsuse leevendamiseks rolli vastu, milles me oleme, mitte
isiku vastu. Vasta õpetajana rahulikult „Ei, ma olen su õpetaja“. Viisakat ja lugupidavat käitumist
tuleb selgitada neile ikka uuesti ja uuesti.

6. KOOSTÖÖ KODUGA

1. Usalda vanemaid. Ka nemad tahavad oma lapsele parimat.

2. Suhtu lapsesse positiivselt ja tunnusta pingutusi. Anna sellest teada ka vanematele.

3. Leidke ühiselt lapse huvid ja kasuta neid õppetöös.

4. Koduste ülesannete tegemise harjutamine, vajadusel nõusta vanemat.

5. Soovituslikult võiks õpikute ja töövihikute komplektid olla nii koolis kui kodus.

7
 6. Õpilane peab sööma ja puhkama kindlatel aegadel. SEE ON ÜLIOLULINE. Kui võtab rohtu, siis
järjekindlat.
7. Laps peab teadma, kuidas ta kooli saab, trenni läheb, koju saab, töid järgi saab vastata jne. Ta
unustab asju. Sõnaliselt need talle meelde ei jää. Ka kõik tunniväline peab oleme täpselt paigas.
8. Sea sisse regulaarsed kohtumised vanemaga.

Kasutatud kirjandus:
1. S. Saline (2020) “Mida teie ATH-ga laps soovib, et teaksite. Ühiselt eduni koolis ja elus”
2. N. Eyal, J. Li (2019) “Segamatu. Kuidas hallata tähelepanu ja juhtida oma elu.”
3. „Pahurad lapsed. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla“ B.H.Elven, T. Eiman, Pegasus 2017
4. „Spetsiifilised õpiraskused. Mida oleks õpetajal tarvis teada“ D. Hudson, Studium 2019
5. Vaimne Tervis- väärtus meie kõigi jaoks. Lk 23-47 http://opikeskkond.lastefond.ee/public/galleries/Vaimne_tervis-
vaartus_meie_jaoks_kogumik.pdf
6. „Õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes“ E. Kikas 7.1 Emotsionaa-käitumisraskustega õpilased, lk 153-
170 https://www.hm.ee/sites/default/files/edukoraamatkaanega.pdf3
7. Joanne Steer, Kate Horstman: Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste ja noorukite abistamine õppetöös. Kirjastus Kunst, 2011