Terve imik

Imiku ja väikelapse magamine

Ingrid Paul
HT18

Soovitatakse hakata kujundama lapse uinumis- ja magamisharjumusi juba varakult, lähtudes

kindlatest põhimõtetest.
Positiivsete õhturutiinid on kõige esimene samm, mida on võimalik ette võtta rahulike ööde
nimel. Eesmärgiks on luua lapsele rahulikud ja kindlad magamaminekutavad ehk rituaalid, mida
ta naudib ja võtta need kasutusele õhtust õhtusse.
Unerituaalide pikkuseks võiks olla 20 minutit ja koosneda neljast või viiest erinevast rituaalist,
mis pakuksid positiivset lähedustunnet nii lapsele kui vanemale ja aitaksid last järk-järgult ette
valmistada rahulikuks uinumiseks. Unerituaalide abil õpib laps ennast juba ise uinumiseks ette
valmistama ja kogema magamaminekut meeldiva tegevusena.
Positiivsete õhturutiinide hulka kuuluvad järgmised sammud: kindel magamaminekuaeg igal
õhtul; mugav ja rahulik koosolemine; ärritavate, ergutavate ja stressi tekitavate tegevuste
vältimine enne und; samas järjekorras unerituaalide kasutamine.
Ole ka ise rahulik ja võtke kogu perega eesmärgiks luua selleks ajaks rahulik ja kõigi
pereliikmete jaoks meeldiv keskkond. Koos lapsega televiisori vaatamine või arvutimängude
mängimine võib küll olla tore, kuid unerituaaliks see kindlasti sobilik ei ole.
Kui laps protestib magamaminekul, võib proovida tema magamapanekuks kasutada
"Käpapuudutuse" meetodit. Vajadusel võib lapse võtta rahustamiseks sülle ning asetada ta
rahunenult voodisse tagasi. Kui laps protestib järjekindlalt ja uni ei tule pika aja jooksul, võib
võtta ta voodist välja ja panna uuesti voodisse 30 minuti - 1 tunni jooksul. Järgmisel õhtul võiks
panna lapse magama 5-10 minutit varem, kui ta eelmisel õhtul uinus. Järgmistel õhtutel võib
magamaminekuaega sellest ajast veel veidi varasemaks nihutada, kuni leiate lapse jaoks sobiva
aja. Hommikul tuleks äratada laps tavapärasel ajal!
Beebi uni on ebaregulaarne kolm esimest elukuud. Kohanege üksteisega vabas rütmis ning ärge
püüdke vastsündinuid „treenida“. Kuna vastsündinu vajab toitmist üsna sageli, siis on arusaadav
ka see, et tema uni on katkendlik, kestes sageli vaid paar tundi. Ole tema jaoks alati olemas,
reageeri tema vajadustele, toida ja taga talle turvalisus ning püüa näpistada ka enda jaoks mõned
lõõgastushetked.

Alates neljandast elukuust hakkavad teatud süsteemsusega arenema unerütmid. See on ka

esimene võimalus unerütmi ja unetsükleid soovitud suunas mõjutada. Meie soovitame leebe
unekooli meetoteid kasutada alates 6.-ndast elukuust, kui laps saab juba ka tahket toitu. Siis ei
ole näljatunne segamas tema võimet öösel katkematult magada. Kui laps on juba 1 aastane, on
unekooli meetodite rakendamine juba märksa raskem. Siis peab arvestama ka lapse oskusega end
ise liigutada, püsti tõusta ja tralli teha. Õnneks on leebete meetodite hulgas ka selliseid, mis
sobivad veidi suurematele lastele.

Siirdudes kahele päevaunele, nihutatakse esimest päevaund veidi edasi ning suurendatakse
vajadusel esimese ja teise päevaune vahet. Selleks, et beebi ei oleks ööunne jäädes üleväsinud,
nihutatakse ka ööune aega veidi varasemaks. Kõike seda tehakse järk-järgult, kuni saavutate
sobiva päevakava.
Une täpne tähendus inimesele on veel ebaselge, kuid kindel on see, et uni on inimesele
hädavajalik. Uuringute ja praktiliste kogemuste põhjal on teada, et unepuuduse all kannatav
koolieelik võib olla rahutu, ärrituv ja keskendumishäiretega. Sageneda võivad ka
õnnetusjuhtumid, sest tähelepanuvõime on nõrgenenud. Väsinud kooliõpilastel esinevad
õppimis- ja keskendumisraskused. Ka õnnetus-juhtumitesse sattumise tõenäosus on suurem, kui
koolieelikutel.

Hea uni on vajalik, kuna:

● Pikaajaline magamatus võib tekitada eelsoodumust depressiooni väljakujunemiseks.
● Väsimus võib tekitada probleeme paarisuhetes.
● Unepuuduse tõttu väheneb meie võime õppida, õpitut meelde jätta, meenutada. Samuti
väheneb meie võime infot vastu võtta, töödelda ja teavet taasesitada.
● Kahjustub meie võime eristada olulisi asju ebaolulistest.
 ● Magamatus mõjutab ka ainevahetust ja immuunsussüsteemi, krooniline unepuudus
võib tekitada ka hormonaalseid muutusi.
● Unepuudus võib olla laste füüsiliste ja käitumisprobleemide põhjustajaks. Ebapiisav
uni mõjub laste toimetulekuvõimele lasteaias ja koolis, huvitegevustes ja sotsiaalsetes
suhetes.

VANUS ÖÖUNI PÄEVAUNI KOKKu

1 nädal 8,5 h 4 x (kokku 8 16,5 h

h)

4 nädal 8,5 h 3 x (kokku 7 15,5 h

h)

3 kuud 10 h 3 x (kokku 5 15 h
h)

6 kuud 11 h 2 x (kokku 3,5 14,5 h

h)

9 kuud 11> h 2 x (kokku 3 14 h

h)

12 kuud 11> h 2 x (kokku 2 13> h

h)

18 kuud 11,5 h 1 x (kokku 1,5 13 h

h)

2 aastane 11,5 h 1 x (kokku 1,5 13 h

h)

3 aastane 11 h 1 x (kokku 1 12 h
h)

4 aastane 11,5 h

6 aastane 10> h
9 aastane 10 h