NLP Praetitioner manuaal: 7.

moodul

USKUMUSED
"Ma ei suuda seda uskuda, " ütles Ahee.
"Ei suuda? " sõnas kuninganna kahetsevait.
"Proovi veel kord - hinga sügavalt sisse ja pane silmad kinni. "
Ahee hakkas naerma. "Ei ole mõtet proovidagi. Keegi ei saa
uskuda võimatuid asju. "
"Söandaksin öelda, et sa pole seda eriti harjutanud, " ütles
Kuninganna. "Mina sinu vanuses harjutasin alati pool tundi
päevas. Oh, mõnikord uskus in ma isegi kuut võimatut asja
juba enne hommikusööki. "
"Alice Peegli tagaT_ Lewis Carrol/

MIS ON USKUMUSED?

Uskumustest mõeldakse sageli kui tõekspidamiste kogumist ja seda ka paljud uskumused on.

"-"

Ent kõige peamises mõttes on USKUMUS MISTAHES PÕHIMÕTE, ARVAMUS VÕI

TÕEKSPIDAMINE, MILLEST JUHINDUTAKSE JA MIS ANNAB ELULE TÄHENDUSE NING
SUUNA.

Uskumused on tõed, millesse inimene tingimusteta usub. Uskumused on meie juhtpõhimõtted,

sisemised kaardid, mida me maailma mõistmiseks kasutame. Nad on meie filtrid maailma tajumisel.
Uskumused on nagu aju kaptenid. Kui me KONGRUENTSEL T usume, et miski on tõsi, siis anname oma
ajule käsu, kuidas toimuvat kirjeldada.

Edukuse peamine tegur on uskumus, mitte talent.

_Uskumused avavad ukse suurepärasusse. Uskumus annab otsese käsu meie närvisüsteemile. Kui
sa usud, et miski on nii, siis sa sõna otseses mõttes lähed sellisesse seisundisse, kus see on tõsi.
Efektiivselt kasutatuna võivad uskumused olla kõige võimsamateks jõududeks soovitud tulemuste
loomisel meie elus. Ja teisest küljest, meie tegevusi ja mõtteid piiravad uskumused võivad olla samavõrd
laastavad nagu kasulikud uskumused on jõudu andvad ja isiklikku arengut soodustavad.
Uskumused aitavad meil valla päästa kõige rikkalikumad ressursid meie sees ja suunavad neid
ressursse toetama soovitud eesmärgi saavutamist. Uskumused on kompass ja kaardid, mis juhatavad meid
eesmärkide suunas ja annavad meile kindla teadmise, et jõuame sinna. Ilma uskumusteta või võimeta neid
valla päästa, võib ini
mene olla täiesti jõuetu. Uskumusteta inimene on nagu mootorpaat ilma mootori või tüürita. Tugevad
suunavad uskumused annavad jõudu tegutsemiseks ja sellise maailma loomiseks, kus tahame elada.
Uskumused aitavad näha, mida me tahame ja annavad meile energiat selle saavutamiseks.

Inimese käitumise võimsaim juhtiv jõud on uskumus.

368
NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

"'-'"

Inimajalugu on oma sisult uskumuste ajalugu. Inimesed, kes on ajalugu muutnud - Copemicus,
Kolumbus, Edison või Einstein - on olnud inimesed, kes on muutnud meie uskumusi.
Kui tahame mudeldada suurepärasust, siis on meil vaja õppida mudeldama
omal alal suurepäraseid tulemusi saavutanud inimeste uskumusi.
Uskumuste mõjuvõim trotsib paljudel viisidel meil enamikulolemasolevaid
Ioogilisi mudeleid. Uskumused kontrollivad reaalsust isegi füsioloogilisel tasandil.
Ameerikas viidi hiljuti läbi tähelepanuväärne skisofreeniat käsitlev uurimus. Selle raames uuriti
ka üht kahestunud isiksusega naist. Ilmnes, et normaalselt oli tema veresuhkur täiesti normi piirides. Ent
kui ta hakkas uskuma, et on diabeetik, siis kogu tema füsioloogia muutus ja temast saigi diabeetik. Tema
uskumus muutus tema reaalsuseks.
On olnud teisigi samalaadseid uurimusi. Näiteks hüpnootilises transis puudutatakse inimest
jäätükiga ja öeldakse talle, et tegu on kuuma metalliga. Alati tekib puutekohta vesivilI. Seega arvesse
tuleb mitte reaalsus, vaid uskumus. Aju lihtsalt teeb, mida tal kästakse teha.
Meditsiiniajaloost pärinev demonstratsioon uskumuse jõust on PLACEBo.
PLACEBO EFEKT kujutab olukorda, kus inimesele antakse "võltstablett", kuid inimene usub, et talle
antakse tõelist ravimit ja inimene saab terveks. Placebo kohta on tehtud tohutult teaduslikke uurimistöid
ja ühel kolmandikul juhtudest toimib placebo niisama hästi kui tõelise ravimi kasutamine.
Eelpool toodud näidete juures oli üheks enim tulemust mõjutanud elemendiks USKUMUS. Ja
kogu oma muljetavaldavuse juures pole selles protsessis mingit "musta maagiat".

USKUMUS pole midagi muud, kui SEISUND_ SISEMINE KUJUTLUS, mis juhib käitumist.

See võib olla uskumus, mis annab jõudu. Uskumus, et õnnestume milleski või saavutame edu.
See võib olla ka nõrgestav uskumus - uskumus, et me ei saa õnnestuda, et meie piirangud on
ilmsed, allasuruvad ja juhitamatud.
Kui sa usud edusse, saad sa selle saavutamiseks jõudu juurde. Kui sa usud läbikukkumisse, siis on
sel sõnumil kalduvus viia sind selle kogemiseni.

'-"

Öeldes, et sa suudad midagi teha või öeldes, et sa ei suuda midagi teha - mõlemal juhul
on sul õigus.

Mõlemad uskumused omavad suurt jõudu. Küsimus on selles, millist liiki uskumusi on parim
omada ja kuidas me oma uskumusi loome.
Suurepärasuse sünd algab sellest, kui saame teadlikuks, et uskumused on meie VALIK. Harilikult
me ei mõtle sel viisil, ent uskumus võib olla TEADLIK VALIK. Sa võid valida uskumused, mis piiravad
sind ja sa võid valida uskumused. mis on sulle toeks. Kasulik on valida uskumused, mis aitavad kaasa
edule ja soovitud tulemuste saavutamisele ning jätta kõrvale uskumused, mis hoiavad sind tagasi edu
saavutamast.
Inimeste suurim väärarusaam uskumusest on, et uskumus on staatiline, intellektuaalne mõiste, et
uskumus on lahus tegevusest ja tulemustest. Miski pole tõest kaugemal. Uskumus on ukseava
suurepärasusse, uskumuses pole midagi tegevusest lahusolevat või staatilist. Uskumus määratlch selle, kui
suurt potensiaali oleme võimelised valla päästma. Ushunused võivad avada või sulgeda ideedevoolt!.

369
NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

Näiteks:
Kujuta ette järgmist situatsiooni. Sul on külalised ja keegi neist ütleb sulle: "Palun anna mulle soola. "
Kõndides kööki, ütled sa: "Aga ma ei tea, kus see on. " Peale seda, kui sa oled mõni minut soola
otsinud, hõikad sa: "Ma ei suuda soola leida. " Seejärel tuleb kööki sinu abikaasa, võtab soola riiulift otse
sinu ees ja ütleb: "Vaata tobu, see oli otse sinu nina all. Kui see oleks madu, oleks ta sind salvanud. "
Kui sa ütled: "Ma ei suuda," annad sa oma ajule käsu soola mitte näha. (Meditsiinis nimetatakse
seda skotoomiks - piiratud tumestuseks silma nägemisväljas).
Oluline on meeles pidada, et kõik inimkogemused, kõik, mida sa oled kunagi öelnud, näinud,
kuulnud, tundnud, haistnud või maitsnud, on talletatud sinu ajus.
Kui sa kongruentselt ütled, et sa ei suuda meenutada, siis on sul õigus. Kui sa kongruentselt ütled, et
suudad meenutada, annad sa oma närvisüsteemile käskIuse, mis avab tee sinu aju selle osa juurde, kus
sisalduvad sulle vajalikud vastused.

........

USKUMUSED ON TAJU EES OLEVAD JUURDESÕIDUDEED, MIS FIL TREERIVAD

JÄRJEKINDLALT MEIE KOMMUNIKATSIOONI ISEENDAGA.

KUS KOHAST SAAVAD USKUMUSED ALGUSE?

1. KESKKOND

'-'

Keskkonnas ilmnevad kõige karmimaI moel tsüklid: õnnestumine tekitab õnnestumisi ja

läbikukkumine tekitab läbikukkumisi. Geto elu tegelik koledus ei seisne mitte igapäevastes
pingetes ja kaotustes. Sellega suudavad inimesed veel kuidagi toime tulla. Tegelik getoelu
kosmaar ilmneb mõjus, mis sel keskkonnal on uskumustele ja unistustele. Kui kõik, mida sa näed
on läbikukkumine ja meeleheide, siis on sul väga raske luua sisemisi kujutlusi, mis soodustaksid
edu saavutamist.
Me kõik mudeldame pidevalt. Kasvades üles HEAOLU ja EDU sees, on kerge
mudeldada HEAOLU ja EDu.
Kasvades üles VILETSUSES ja LOOTUSETUSES, võtad sa sealt kaasa ka
oma võimalikkuse mudelid.

Albert Einstein on öelnud:

"Vähesed inimesed on suutelised kannatlikult väljendama veendumusi, mis erinevad nende endi sotsiaalse
keskkonna eelarvamustest. Enamik inimesi pole isegi suutelised looma selliseid veendumusi. "

Anthony Robbins (USA NLP Trainer) toob näite oma MUDELDAMISE kursuseIt, kus üks
harjutus seisnes selles, et kutsuti kohale mõned suurlinnade tänavatel elavad inimesed. Kursusel
mudeldatakse nende inimeste uskumuste süsteeme ja meelestrateegiaid. Neile inimestele pakutakse toitu
ning hulgaliselt hoolimist ja armastust. Neillihtsalt palutakse rääkida grupile oma elust, sellest. kuidas nad
end tunnevad seal, kuhu nad praeguseks jõudnud on ja sellest, miks nad usuvad asju nii olevat.

370
NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

"-"

Seejärel kõrvutatakse nende uskumusi nende inimeste uskumustega, kes hoolimata füüsilistest või
emotsionaalsetest tragöödiatest on oma elus uue lehe pööranud ja edu saavutanud.
Dr. Benjamin Bloom Chicago Ülikoolist uuris sadat harukordselt edukat noort sportlast,
muusikut ja üliõpilast. Ta oli üllatunud leides, et enamik neist noortest imelastest polnud mitte algusest
peale näidanud hiilgavate tulemuste välgatusi. Selle asemeloli enamik neist hakanud arenema siis, kui nad
olid saanud omajagu hoolivat tähelepanu, suunamist ja toetust. Uskumus, et nad võivad olla erilised, tuli
enne, kui suure talendi märgid.
Me loome uskumusi üldistades oma kogemusi maailmast ja teistest inimestest. Mõned uskumused
tulenevad valmiskujul meie sünnipärasest keskkonnast ja kultuurist. Lapsena me usume, mida meile meie
endi kohta öeldakse, sest puudub võimalus kontrollida. Need uskumused võivad püsida muutumatutena,
sõltumata meie edasistest saavutustest.
Lapsepõlvest võivad pärit olla sellised uskumused nagu: e Mis ka ei juhtuks, ma maandun alati
jalgadele.
e Inimesi ei saa usaldada.
e Ma olen sündinud kunstnik.
e Ma olen laisk.
e Ma olen kõige parem.

Uskumused pole faktid. Need on arusaamad, mis kujunevad toetudes meIe kogemustele ja teiste
arvamustele.

Keskkond on küll üks tugevamatest uskumuste tekitajatest, aga ta pole kaugeltki ainus. Kui keskkond
oleks ainuke uskumuste allikas, siis me elaksime staatilises maailmas, kus heaolus kasvanud lapsed
teaksid ainult heaolu ja viletsuses kasvanud lapsed ei tõuseks kunagi kõrgemale oma päritolust.

2. SUURED VÕI VÄIKESED SÜNDMUSED

'-'
Igaühe elus on teatud sündmusi, mida kunagi ei unustata. Paljude ameeriklaste jaoks, kes on
piisavalt vanad, et seda mäletada, on üheks selliseks sündmuseks näiteks päev, mil John Kennedy tapeti.
See oli päev, mis muutis igaveseks paljude inimeste maailmavaadet.
Enamik meist on sarnaselt kogenud midagi, mida me kunagi ei unusta. Need on juhtumid, mis
omavad sellist mõju, et nad on installeeritud igaveseks meie ajju. Need on seda liiki kogemused, mis
kujundavad uskumusi, mis võivad muuta meie elu.

3. TEADMISED

Otsene kogemus on üks teadmiste liik. Teised teadmised on saadud läbi lugemise, filmide
vaatamise. maailma nägemise sel moel nagu teised seda kirjeldavad.
TEADMISED on üks mõjuvõimsamaid viise murda piirava keskkonna ahelad. Pole oluline kui
sünge on maailm, kui sa võid lugeda teiste saavutuste kohta, siis võid sa ka luua uskumused. mis
võimaldavad sul endal edu saavutada.
371
NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

4. MINEVIKU TULEMUSED

Kindlaim viis luua uskumust, et sa suudad midagi teha, on seda teha - kasvõi üksainus kord. Kui
sa õnnestud ühe korra, on palju lihtsam luua uskumus, et õnnestud jälle.

Anthony Robbins toob siinkohal järgmise näite:

A.Robbinsi raamatu algne visand pidi vastavalt tähtajale valmima vähem kui ühe kuuga. Ta polnud kindel,
kas suudab sellega hakkama saada. Ent kui ta oli kord ühe päevaga kirjutanud terve peatüki, leidis ta, et
suudab seda tulevikus jälle teha. Ta oli võimeline kujundama uskumuse, mis võimaldas tal lõpetada
raamatu kokkulepitud tähtajaks.

.......

Paljud inimesed ei muutu vanemaks saades mitte nutikamaks ja kiiremaks, vaid olles kord jõudu
saanud uskumusest, et nad saavad mingi asjaga hakkama, leiavad nad, et suudavad seda alati teha. See
kehtib näitlejate, ärimeeste või ükskõik millise eluvaldkonna inimeste kohta. Uskumus, et ollakse
suutelised midagi tegema, muutub iseenesest täituvaks ennustuseks.

5. TULEVIKUS SOOVITUD KOGEMUSE LOOMINE OMA MEEL TES JUST NAGU OLEKS
SEE KOGEMUS JUBA PRAEGU OLEMAS

'
Nii nagu mineviku kogemused võivad muuta sinu sisemisi kujutlusi ja järelikult seda, millesse
usud, mida pead võimalikuks, nii võid sa ka ette kujutada kogemust soovitud
tulevikustSeda nimetatakse TULEMUSTE ETTE
KOGEMISEKS.
Kui senised tulemused ei toeta sind ressursirikkas ja efektiivses seisundis olemisel, siis võid sa
lihtsalt luua soovitud maailma ja astuda selle kogemuse sisse, muutes seeläbi oma seisundeid, uskumusi ja
tegevusi.
Näiteks, kui sa oled müügimees, mis sa arvad, kas on lihtsam teenida 10000$ või 100000$ ?
Lihtsam on teenida 100000$. Seletus, miks see nii on, kõlab järgmiselt Kui su eesmärk on teenida 10000$,
siis see, mida sa tegelikult püüad saavutada, on teenida just niipalju, et jõuaksid maksta oma igakuiseid
arveid. Kui see on sinu eesmärk, sinu seletus endale selle kohta, miks sa pead nii kõvasti rabama, siis mis
sa arvad - kas sa oled tööle minnes erksas, energilises ja ressursirikkas seisundis. Kas sa pulbitsed
põnevusest mõeldes, "oh sa poiss, ma olen saanud teha tööd ja teeninud piisavalt selleks, et ma suudaks in
maksta oma neetud arveid." Ei julge teha üldistusi, kuid paljude mootorit see mõte tööle ei pane.
Ent müümine jääb müümiseks. Olgu su eesmärk teenida 10000$ või 100000$, sa pead võtma
samu telefonikõnesid, kohtuma samade inimestega, kohale toimetama sama kaupa,S__ga on palju
põnevam, palju ahvatlevam minna välja eesmärgiga teenida 100000$. Ja see põnevusseisund aktiviseerib
palju suurema tõenäosusega sobivad tegutsemisviisid, mis vallandavad sinu kõrgema potensiaali. Seda ei
juhtu, kui lähed välja lihtsalt lootes, et teenid elatist
Enesestmõistetavalt pole raha ainus viis iseenda motiveerimiseks. Ükskõik milline on sinu
eesmärk, kui sa lood oma meeltes selge kujutluse soovitud tulemusest ja _irjeldad seda endale just nagu
oleksid selle juba saavutanud - see viib sind sellisesse seisundisse. mis toetab sind soovitud tulemuste
saamisel.
372
NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

KUIDAS USKUMUSED MÄÄRAVAD MEIE ELUKVALITEEDI?

Kui me midagi usume, siis käitume, just nagu oleks see tõsi. Meie uskumused toimivad iseenesest
täituvate ennustustena. Sündmusi käsitletakse uskumuste piirides ja erandid kinnitavad reeglit.

Uskumused loovad tegelikkust, milles me elame.

Enamik meist kujundab oma uskumused juhuslikult. Me imeme endasse meid

ümbritsevast maailmast igasuguseid asju - nii häid kui halbu.
NLP üks võtmeideid seisneb selles, et inimene pole lihtsalt puuleht tuules. Me võime kontrollida
oma uskumusi. Me võime kontrollida teiste mudeIdamise viise. Ja me võime teadlikult juhtida oma elu.
Inimene VÕIB muutuda.

Kui NLP-s on olemas võtmesõna, siis on see MUUTUMINE.

'""'"'

Mõtle hetk oma praegustele uskumustele. Millised on mõned uskumused, mis sul on selle kohta,
kes sa oled ja milleks oled võimeline? Pane kirja 5 võtmeuskumust, mis on sind minevikus PIlRANUD.
1.
2.
3. 4. 5.

Nüüd tee nimekiri vähemalt viiest KASULIKUST uskumusest, mis olla praegu sinu teenistuses
aidates sul saavutada sinu kõrgemaid eesmärke.
1. 2. 3. 4. 5.

võiksid

'
Iga väide, mida me ütleme, on pärit teatud ajast ja vastab ajale, mil ta tehti. Mingi väide pole
kunagi universaalne tõde. Ta kehtib ainut teatud inimese jaoks teatud ajal.
J a see on asi, mida saab muuta. Uskumuste süsteemid pole muudetaIDaturnad kui juuste pikkus,
muusikamaitse või suhete kvaliteet. Kui sa sõidad Hondaga ja leiad, et oleksid õnnelikum Chrysleri või
Cadillaci või Mercedesega sõites, siis on sinu võimuses seda muuta. Sinu sisemised kujutlused ja
uskumused toimivad paljuski sarnasel viisil. Kui nad ei meeldi sulle, siis võid sa neid muuta.
Meil kõigiIan oma uskumuste hierarhia. Meil on oma BAAS- või PÕHIUSKUMUSED (core
heliets), need on meie jaoks nii fundamentaalsed, et võiksime nende nimel surra. Siia kuuluvad näiteks
meie ideed patriotismi, perekonna ja armastuse kohta.
Ent enamik meist elab juhituna võimalikkuse, edu või õnnestumise uskumuste poolt. Me oleme
need uskumused aastate jooksul alateadlikult üles noppinud. Kasulik on võtta need uskumused ja teha
kindlaks, kas nad on piisavalt efektiivsed ja jõudu andvad.
NLP-s räägitakse palju mudeIdamise tähtsusest. Suurepärasuse mudeidamine algab
USKUMUSE MUDELDAMISEST_ Mõnede asjade mudeIdamine võtab aega, ent kui sa võid lugeda,
mõelda ja kuulda, siis võid sa ka

373
NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

mudeldada meie planeedi kõige edukamate inimeste uskumusi. PaUude suurmeeste uskumusi on võimalik
mudeldada, lugedes nende autobiograaflaid.
Mõtle sellele, kus kohast pärinevad sinu isiklikud uskumused. On need pärit keskmiselt inimeselt
tänaval? On need pärit TV -st või raadiost? On need pärit sellelt, kes räägib kõige rohkem ja kõige
kõvemini?
Kui sa tahad õnnestuda, oleks sul arukas valida väga hoolikalt oma uskumusi ja mitte jalutada
ringi kärbsepaberina, mis korjab üles ükskõik millise külgekleepuva uskumuse. Oluline on mõista, et
potensiaalid, mis me valla päästarne ja tulemused, mis me saame, on kõik ühe dünaamilise protsessi osa,
mis algab USKUMUSEGA.

Seda protsessi kirieldab iärgmine diagramm:

POTENTSIAAL

TEGEVUS

'
USKUMUSI HOIAK

TULEMUSED

'-'
Oletagem, et inimesel on uskumus, et ta on milleski ebaefektiivne. Ta ütleb endale näiteks, et on
halb õpilane. Kui tal on läbikukkumise ootus, siis kui suure osa oma potensiaalist ta valla päästab?
Tõenäoliselt mitte väga suure osa, sest ta on endale juba öelnud, et ta ei tea. Seega on ta juba
informeerinud oma aju, et on oodata läbikukkumist. Kui ta alustab selliste ootustega, siis millised on need
tegevused, mida ta ette võtab? Kas need on enesekindlad, energilised, kongruentsed ja ennastkehtestavad
tegutsemisviisid? Kas need tegevused peegeldavad tema tegelikku potensiaali? Tõenäoliselt mitte. Kui ta
on veendunud, et kukub läbi, siis miks teha pingutusi ja kõvasti püüda? Seega on ta alguse pannud
uskumuste süsteemile, mis rõhutab seda, mida ta pole võimeline tegema. See süsteem annab
närvisüsteemile käsu reageerida teatud kindlal viisil. Ta on valla päästnud piiratud hulga oma potensiaali
ja
tegutsenud ükskõikselt ning loiult. Millised on need tulemused ta saab? Tõenäoliselt on need üsna
masendavad. Ja kuidas mõjutavad need masendavad tulemused tema uskumusi järgnevate püüdluste
kohta? On tõenäoline, et nad kinnistavad ja tugevadavad veelgi piiravaid uskumusi ning ahel hakkab jälle
otsast peale.
SEE POLE EDU VALEM. See on klassikaline allapoole laskuv spiraal. LÄBIKUKKUMINE
SÜNNITAB LÄBIKUKKUMISE. Sageli inimesed, kes on
õnnetud ja kelle "elud on purunenud", on need inimesed, kes pole nii pikka aega saan\;ld soovitud
tulemusi, et nad enam ei usu soovitud tulemuste saarnisse. Nad teevad väga vähe või Üldse mitte midagi
oma potensiaali vallandamiseks.

374
NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

'-'
Nüüd vaatame seda diagrammi teisest suunast. Oletarne, et sa alustad suurte edu ootustega. Ja
need on midagi enamat, kui lihtsalt ootused - sa usud iga oma keharakuga, et sa õnnestud. Sellest suunast
alustades, kui suurt osa oma potensiaalsit sa kasutad? Tõenäoliselt suurt osa. Milliseid tegevusi sa ette
võtad? Kas sa lohistad end kodust välja ja tegutsed loiult? Muidugi mitte! Sa oled põnevil, täis energiat,
sul on suured õnnestumise ootused ja sa tegutsed jõudsalt eesmärgi nimel. Milliseid tulemusi sa saad
selliseid jõupingutusi tehes? Arvatavasti on need üsna head! Ja kuidas need tulemused mõjutavad sinu
uskumust oma suuttikkusest suurepäraste tulemuste loomisel ka tulevikus? Mõju on vastupidine eelmisele
tsüklile. Praegusel juhul EDU SÜNNITAB EDU ja loob veel rohkem õnnestumisi. Ja iga õnnestumine
kinnistab uskumust ning annab impulsi uueks õnnestumiseks.
Kas inimesed, kel on edule orienteeritud uskumused, vahel ka takerduvad? Kindlasti. Kas
jaatavad uskumused garanteerivad iga kord edu? Muidugi mitte. Ent ajalugu on ikka ja jälle näidanud, et
kui inimesed säilitavad jõudu andvad uskumuste süsteemid, jätkavad nad proovimist seni kuni lõpuks
õnnestuvad. Näiteks Abraham Lincoln kaotas nii mõnedki tähtsad valimised, aga jätkas uskumist oma
õnnestumisse kuni lõpuks saavutas soovitud tulemuse.
Mõnikord pole hädavajalik selleks, et õnnestuda, omada ülitugevat uskumust või hoiakut millegi
suhtes. Mõnikord saavutavad inimesed silmapaistvaid tulemusi lihtsalt seetõttu, et nad ei tea, et miski on
raske või võimatu. Mõnikord piisab täielikult lihtsalt piirava uskumuse puudumisest.
Üks lugu räägib noormehest, kes jäi matemaatika tunnis magama. Ta ärkas kellahelina peale,
vaatas tahvlife ja kirjutas maha sealolevad kaks ülesannet. Ta eeldas, et need ülesanded olid antud
koduseks tööks. Koju jõudes nägi ta nende ülesannete kallal vaeva terve õhtu ja öö. Ta ei suutnud
kummatki ülesannet ära lahendada, aga jätkas proovimist kogu ülejäänud nädalal. Viimaks leidis ta ühele
ülesandele vastuse ning viis selle kooli. Õpetaja oli äärmiselt rabatud. Selgus, et tegu oli eeldatavasti
lahendamatu ülesandega. Oleks õpilane seda teadnud, poleks ta tõenäoliselt seda lahendama hakanudki.
Aga kuna ta ei öelnud endale, et seda pole võimalik teha (ta mõtles pigem vastupidi - et tal tuleb seda
teha), siis leidis ta ülesande lahendamise viisi.
Veel üks viis muuta oma uskumust on omada kogemust, mis selle uskumuse ümber lükkab. Kui sa
suudad teha ühte asja, mille kohta sa mõtlesid, et see on täiesti võimatu, siis põhjustab see uskumuste
ümberkorraldamise. Näiteks tulistel sütel kõndimine - inimesed suudavad teha midagi ,mille kohta
nad arvasid, et see on võimatu. Elu on kavalam ja keerukam, kui keegi meist usub seda olevat.

'
Tõde on inimeste väljamõeldis. Pole ühest, absoluutset tõde.

Kas see joon on nägus või kumer?

See on rumal küsimus. Vastus on: sõltub sellest, kuidas sa vaatad.

Inimeste reaalsus on reaalsus, mille nad ise loovad.

375
NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

Kui meil on positiivsed sisemised kujutlused või uskumused, on see sellepärast, et oleme selle ise
loonud. Kui meil on negatiivsed uskumused, siis oleme need samuti ise loonud.

Maailm, milles me elame, on maailm, milles me valime elada - kas teadlikult või alateadlikult.

Kui me valime rõõmu, siis me saame rõõmu. Kui me valime viletsuse, saame ka viletsuse.

Uskumus on suurepärasuse vundament.

........

Uskumuste abil teeme põhjapanevaid valikuid, kuidas tajuda oma elu ja järelikult ka seda, kuidas
elada. Uskumused dikteerivad selle, kuidas me lülitame oma aju sisse või välja. Järelikult esimene samm
suurepärasuse suunas on leida uskumused, mis juhatavad meid soovitud eesmärkide poole.
Tee edule sisaldab oma eesmärgi teadmist, tegutsemist, saadud tulemuste
tundmist ja paindlikkust muutuda kuni oled soovitu saavutanud.
Sama kehtib uskumuste kohta. Tuleb leida uskumused, mis toetavad eesmärki - uskumused, mis
viivad sinna, kuhu tahame jõuda. Kui sinu praegused uskumused seda ei tee, siis tuleb nad muuta
millekski, mis aitab soovitut saavutada.
Me ei tea, milline maailm tegelikult on. Me ei tea, kas joon on kumer või nõgus. Me ei tea, kas
meie uskumused on õiged või valed. Ent mida me võime teada on see, kas need uskumused töötavad - kas
nad toetavad meid, muudavad meie elu rikkamaks, teevad meid paremateks inimesteks, aitavad meid ja
teisi.
Me ei tea päris täpselt, milline maailm on. Ja kui me kord otsustame, et joon on nõgus, siis pole me enam
vabad nägema seda kumerana. Pole oluline, kui palju me usume mingitesse kontseptsioonidesse, ent me
võiksime olla avatud uutel e võimalustele ja jätkuvalt õppima.

USKUMUSTE MÕJU KÄITUMISELE

K.ja K. Back'j põhjal

'-..-

mõjutavad

USKUMUSED

TULEMUSl,_ mida-sa _ erinevatest olukordadest saad ja seda, kuidas sa neid situat_ sioone tõlgendad
 ÕIGUSI,
mida sa endale ja teistele annad

mõjutab

Sinu K/ÜTUMIST erinevates olukordades

376
NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

EDULE VIIVAD USKUMUSED

NLP uurijad on leidnud, et omal alal väljapaistvaid tulemusi saavutanud inimesi

iseloomustab teatud uskumuste süsteem, millele need inimesed oma tegevuses toetuvad.

Kasulike uskumuste süsteemi kuuluvad jär_mised uskumused:

'-"

1. Pole läbikukkumist, on ainult tagasiside.

2. Mis iganes juhtub on kasulik võtta vastutust.
3. Ei pea kõike mõistma, et olla võimeline kõike kasutama. 4. Inimesed on igaühe suurim ressur5S.
5. Iga inimene on ainulaadne.
6. Igaüks teeb hetkel parima kättesaadava valiku.
7. Kõige paindlikuma käitumise ja mõtlemisega inimesel on
kõige suuremad edu saavutamise võimalused.
8. Töö on mäng.
9. Ilma kohustusteta pole püsivat edu.
10. Igale probleemile on lahendus.

'-"

Tegutsedes "just nagu" oleksid need uskumused õiged, on igaühel võimalus

õppida ning arenedaja saavutada seda, mida tõepoolest soovib saavutada.
Kõikide nende edule viivate uskumuste põhiidee seisneb selles, et nad ei pea olema sinu jaoks
lõplik tõde. Nende mõjuvõim avaldub siis, kui sa teed valiku uskuda, et nad on õiged.
Kujutle end selga proovimas uut rõivakomplekti. Sa proovid riideid selga ja avastad, kuidas nad
seljas tunduvad, kas nad näevad välja nagu soovid, kuidas teised inimesed neile reageerivad ja kas nad
sobivad sulle. Kui uus komplekt sulle ei sobi, võid selle kõrvale panna ja kanda endisi rõivaid. Samuti
võid kasutada mõningaid detaile komplektist juba olemasolevate riietega kandmiseks. Uus komplekt võib
jääda kappi seisma, moodustades osa sinu garderoobist, mida ehk tahad kunagi kanda.
Umbes sama lugu on uskumustega. Oletades, et need on sinu jaoks "õiged", võid neid "selga
proovida". Kui nad toimivad, siis saavad neist tõenäoliselt sinu uskumused. Kui ei, siis võid nad lihtsalt
kõrvale tõsta.
NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

ISEENESE TOHUSUSE OOTUS: SUHE

- oo
USKUMUSE, VOIMETE JA KAITUMISE
V AHEL.

Uskumuse funktsioon aktiviseerimisega.

on

seotud

võimete

ja

käitumise

-
Inimestel võib olla palju sügavate bioloogiliste protsesside mõjutamise võimeid, ent me pole neid
iial kasutanud, sest me ei usu, et suudame seda. Sinnamaani, kuni tuli tagasiside selle kohta, ei uskunud
keegi, et inimene võiks mõjutada oma südamelöökide kiirust või vererõhku. Nüüdseks on teaduslikud
uuringud kinnitanud, et inimestel on need võimed olemas.
ALBERT BANDURA Stanfordi Ülikoolist viis läbi uurimuse, milles uuriti inimesi, kel oli
paaniline hirm madude ees. Selle uurimuse põhjal lõi Bandura kontseptsiooni, mida ta nimetab
ISEENESE TÕHUSUSE OOTUSEKS_ Bandura lasi eksperimendi s osalejatel hinnata oma uskumust
selle kohta, et neil on olemas võime madudega toimetulekuks. Esialgu hindas enamik inimesi seda võimet
väga madalaks ja nende tegutsemine oli samuti väga madalal tasemel.
Kui inimene ei usu, et saab väga hästi hakkama, siis tema tegutsemine jääb püsima peaaegu
samale tasemele.
Läbi mudeIdamise ja konsulteerimise aitas Bandura suurendada inimeste uskumust madudega
toimetulekuks. Ja ta leidis, et inimese uskumus sellest, mida ta suudab teha suurenes nagu näidatud allpool
toodud joonisel. Üldjuhul on inimestel teatud annus alateadlikku kompetentsust ja nende tegutsemine
muutub efektiivsemaks paralleelselt uskumuse suurenemisega, kuni see uskumus jõuab uuele platoole.
Selles punktis on oluline, et inimene säilitaks oma uskumuse tasandit kuni katse-eksituse protsess, mis on
vajalik uue oskuse välja arendamiseks, on täidetud ja tegutsemine paraneb uuesti.

-
Iseenese
suhtes Praegune
ootuse võimete
. oo
suurenemIlle pm

Enesetead vuse ja katse-eksituse meetodist tingitud tegevuse muutumine

Uued oskused asetuvad oma kohale

'" " ...'"

"'-'"

... _

1- - - - - - - Tegelik
... ... ... ... käitumine

Ootus

Alateadlik Alateadlik Teadlik kompe- ebakom- ebakomteotsus peteotsus peteotsus

Teadlik kompeteotsus

Alateadlik kompeteotsus

378
USKUMUSTE KLASSIFIKATSIOON
Robert Diltsi järgi

R. Dilts defineerib uskumusijärgmiselt:

USKUMUS ON KOGEMUSTEVAHELISTE SEOSTE KOHTA KÄIV ÜLDISTUS.

1. USKUMUS võib olla PÕHJUSLlKE SEOSTE kohta käiv üldistus.

'-'

Näiteks: Mis põhjustab probleeme firmas (sinu uskumus selle kohta)? . On see mõni töötaja?
Juhataja? Koolituse vähesus?
. On see tingitud firma struktuurist? Firmakultuurist?
. Ärikeskkond? Turusituatsioon?
See, mis põhjuse sa usud probleemidelolevat, määrab ära selle, kuhu sa vaatad lahendust
otsides. Ja kui sul on vastav uskumus, leiad sa sageli otsitava, mis iganes see ka poleks. Kui sa
usud, et see on seal, siis sealt sa selle ka leiad.

2. USKUMUS võib olla SUHETE TÄHENDUSE kohta käiv üldistus.

Näiteks: Kui mul on juhina mingi probleem oma firmas, siis mida see tähendab? . Kas see
tähendab, et ma olen läbikukkunud juht?
. Kas see tähendab, et ma pole edu ära teeninud?
. Kas see tähendab, et ma pean alla andma või veel kõvemini rabama?
Tähendus, mille sa annad, määrab ära selle, kuidas sa reageerid.

3. USKUMUS võib olla PIIRIDE kohta käiv üldistus.

.........

Näiteks: Minu firma areneb teatud kindla punktini ja sealt edasi enam mitte. . Kus on piir?
. Kui kaugele suudan ma minna?
Need kolm üldistuste liiki määravad ära meie reageerimisviisid teatud situatsioonidele.
 NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

PIIRAVAD USKUMUSED

PIIRAVAD USKUMUSED

.-
...
ENESE KOHTA KÄIVAD PIIRAVAD USKUMUSED "Ma olen rumal"

MAAILMA KOHTA KÄIVAD PIIRAVAD USKUMUSED "Elu on kannatus"

Piiravaid uskumusi iseloomustavad järgmised tunnused:

1. PARATAMATUSE / VÕIMALIKKUSE MODAALSED OPERAATORID Need on kõneväljendid, mis

kehtestavad piirid, mida peetakse paratamatuks või võimatuks. Piiravaid uskumusi iseloomustavad
sellised väljendid nagu: "Ma ei saa. ", "Mul on võimatu... ", "Ma pean... ", "Ma ei tohi..."

2. ENNAST ALAHINDAVAD LAUSED Näiteks: "Ma olen halb. ", "Keegi ei hinda mind. ",
"Ma ei saa hakkama. ", "Ma olen juba loomult selline..."

3. ÜLDISTUSED
Harilikult väljendavad üldistusi sellised sõnad nagu: kõik, igaüks, kogu aeg, alati, mitte kunagi,
mitte keegi. Näiteks: "Minul ei tule kunagi midagi välja. "

4. SÜNDMUSED, MIS TEKITAVAD EBAMUGAVUST JA MILLEGA INIMENE TOIME EI TULE

Näiteks: läbirääkimiste pidamine,. müügitöö, lepingute sõlmimine, ärilõunatel käimine.

"

Inimene kasutab neid tunnusmärke sel moel, et kõigepealt hakkab ta rääkima mingist
SÜNDMUSEST: "Järgmisel nädalal on plaanis sõlmida leping N firmaga." Seejärel tulevad
ÜLDISTUSED: "Selle firmaga on alati probleeme." Ja ENNAST ALAHINDAVAD LAUSED: "Saatke
selle firmajuhiga kohtuma keegi teine, ma ei suuda rahulikuks jääda, kui..." ning MODAALSED
OPERAATORID "Seni kui see mees on firma N eesotsas, on võimatu saada meid rahuldavat lepingut."

Uskumused ei ole meile sündides kaasa antud nagu silmavärv. Nad muutuvad ja arenevad. Samuti saab
piirava uskumuse muuta KASULIKUKS USKUMUSEKS.
Kasulik uskumus on:
1. "Mina" vormis - "Ma tulen sellega toime."
2. Positiivselt sõnastatud - "Ma olen võimekas."
3. Sobiv laiemas suhete kontekstis (ei ole kedagi teist kahjustav) 4. Mõistlik, arukas ja tõene.

380
NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

PIIRAVATE USKUMUSTE TULEMUSED

R. Oi/tsi järgi

ON KOLME TÜÜPI USKUMUSTEST:

TULEMUSI,

MIS

TEKIVAD

PIIRAVATEST
..........

. LOOTUSETUS: Kui inimene on lootusetu, siis ta tunneb või usub, et eesmärgi saavutamine pole
lihtsalt võimalik. Pole mingit lootust. Eelkõige käib see eesmärgi saavutamise kohta. Kui eesmärgi
saavutamine on võimatu, siis milleks vaeva näha?
Näiteks: Keegi ei saa tänapäeval rikkaks, miks näha vaeva kõvasti tööd rabades? Nagunii pole võimalik
rikkaks saada.

.
_ ABITUS: "Mina pole piisavalt hea selleks." "Minul puudub see võime." "See on muidugi võimalik, aga
mina sellega küll hakkama ei saa."

_ '

.VÄÄRTUSETUS: "Võib-olla on see võimalik, võib-olla on mulolemas selleks vajalik, aga kas
ma olen seda väärt?" "Olen ma selle ära teeninud? Võib-olla pole ma väärt rohkem teenima?"
Inimesed ei püüa saavutada midagi, mille kohta nad arvavad, et nad pole seda ära teeninud.
_NLP Practitloner manuaal: 7. moodul

NELI SAGELI ESINEVAT PROBLEEMI

TEISE INIMESE BAASUSKUMUSE
oo oo

KIND LAKSMAARAMISEL.
R. Diltsi põhjal

1. SUITSUKATE (Smoke screen)

See on sarnane sellele, mida James Bond teeb, kui "pahad poisid" lähenevad. Ta vajutab klahvile
ja auto tagaosast hakkab suitsu välja tulema, võimaldades põgeneda. Ja väga sageli, eriti kui uskumus on
seotud millegi väga sügava või haigettegevaga, kasutavad inimesed suitsukatet.

.See võib olla ei kusagilt kerkinud tunne, et "ma ei saa enam edasi minna". Suitsukate on ka see kui
korraga tahetakse muuta teemat ja minna väheoluliste asjade juurde.
Ähmaseks ja laialivalguvaks muutumine võib samuti olla suitsukate.

.'-'

.Kui baasuskumuse väljaselgitamisel tekib suitsukate, siis on hea vaadata hetkeks seda
suitsu, keskenduda suitsule. Suuna teise tähelepanu suitsule, lase tal seda suitsu selgindadaja
vaadata, mis tegelikult selle suitsu taga on.

2. PURU SILMAPUISTAMINE (Red herring)

'
Need on eksitavad tõendid. Inglise kriminaalromaanides kasutatakse puru silmapuistamist,
siis, kui põgenik tahab detektiivi valejälgedele juhtida.
Paljud inimesed püüavad endas leida neid külgi, mis neile ei meeldi selleks, et neist
külgede st vabaneda. Teine võimalus, mida inimesed kasutavad, et end haigetsaamise eest kaitsta,
on nende külgede varjamine. Ärisituatsioonides on mõnedel inimestel nn. "salaagent" ja nad
püüavad seda varjata, sest neil on tegelikult midagi muud mõttes. Näiteks inimene võib olla sinu
peale vihane ja istuda ning öelda sulle komplimente, püüdes sind panna midagi tegema.
Inimene, kes puistab puru silma ei ole ilmtingimata valetaja. Ta ei pruugi ise seda teadagi.
Võib olla tõsi, et ühel tasandiIan ta endaga rahul, aga teisel mitte. Või et ühel tasandiIan see õige
jälg, aga teisel tasandil pole see mitte ligilähedanegi õigele.
Puru silmapuistamine tuleneb sageli mittekongruentsusest. Lahenduse leidmiseks tuleb tähele
panna kõiki märke - hääletooni, kehakeelt, kõige väiksemaidki märguandeid.
3. KALA UNENÄGUDES (Fish in the dreams)

See nimetus tuleb ühest raadio meelelahutusprogrammist, kus näitleja portreteeris

psühhoanalüütikut, kelleloli teooria, et kõikidele inimeste probleemidele on võimalik jälile saada unenäos
esineva kala kaudu.
Klient tuleb psühhoanalüütiku juurde ja too küsib: "Kas Te nägite täna öösel midagi unes?"
"Oh, mul ei ole see eriti hästi meeles."
"Mõelge selle üle. Teil pidid olema mingid unenäod."

382
NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

Juhul kui tegu on hea patsiendiga, siis leiab ta viisi arsti mõttekäiguga kaasaminekuks. "Kui see aitab mul
terveks saada, siis jah, muloli üks unenägu."
"Kas selles unenäos oli mõni kala?"
"Ei, ma ei mäleta ühtki kala. Ei, ma ei arva, et sealoleks mõni kala olnud."
"Hea küll, mida sa unes tegid?"
"Jalutasin mööda kõnniteed."
"Kas seal tee ääres olid mõned lombid?"
"Ma ei tea."
"Aga nad võiksid sealolla?"
"Jah."
"Kas selles lombis oli mõni kala?"

'
"Ei,ei. "
"Kas sellel tänavaloli mõni restoran?"
Lõpuks klient möönab, et seal võiks olla restoran.
"Kas selle restorani menüüs on ka kalaroad?"
"Jah, ma oletan, et menüüs on ka kalaroogi."
"Tore! See kinnitab minu teooriat."
Teistelt inimestelt võib välja meelitada igasuguseid asju, iseäranis kui on tegu koostöövalmis
inimestega. Nad kinnitavad kõiki teooriaid. Sa leiad seda, mida otsid.
Et seda ei juhtuks, on siingi oluline jälgida kehakeelt. Sa ei saa usaldada seda, mida inimesed
ütlevad või seda, mida sina ise arvad. Tasub kalibreerida vaevumärgatavaid keha märguandeid. Ei tasu
karta ummikusse jõudmist. Ummik pole läbikukkumine, vaid õnnestumine.

4. KRIITILINE MASS (Critical mass)

'\",.....

See termin pärineb füüsikast, kus elektronide ja aatomite ahelreaktsiooni loomiseks peab
olemas olema teatud energiatase. Kui sa jõuad sellele tasemele algab ahelreaktsioon.
See on nagu õlekõrs, mis murrab kaamli selja. Ent mõnikord võib näha inimesi kinni haaramas
sellest viimasest õlekõrrest ja "Selles õlekõrres peab olema midagi nõiduslikku. Ma võin seda tõestada.
See lihtsalt murdis minu kaamli selja." Ent kui kõigepealt poleks ülejäänud kõrsi vi ma laotud, poleks
midagi juhtunud.
Sama kehtib ka uskumuste kohta. Tuleb leida piiravad uskumused ja töötada rohkem kui ühe uskumusega.
Tasub olla teadlik sellest, et inimesel ei pruugi olla vaid üks piirav uskumus. Tuleb töötada uskumuste
süsteemiga.

Uskumus pole pilt või sõnad või tunne. Uskumus sisaldab nende kõikide omavahelisi
suhteid. Ja see on erinev mõtlemistasand.

Piirava uskumuse muutmiseks pole ilmtingimata vajalik püüda vabaneda selle sisust, vaid
korraldada ümber need pildi-sõnade-tunde omavahelised suhted. Piiravat uskumust ei kaotata ära.
vaid ta muudetakse millekski muuks.
 NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

EKSPRESSIIVSED JA INSTRUMENT
AALSED VÄÄRTUSED

Väga levinud viis inimese väärtushinnangute kirjeldamiseks pärineb Milton Rokeachilt.

Rokeachi teooria_ohaselt iaguneb inimese väärtussüsteem kaheks:

1. EKSPRESSIIVSE D e. LÕPPVÄÄRTUSED
Need peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul. Nad on nagu oodatavaks
lõpptulemuseks. Lõppväärtused on sageli väljendatavad inimese eesmärkidena.

""

2. INSTRUMENTAALSED e. TUGIVÄÄRTUSED
Need aitavad kaasa ja võimaldavad valida sobivat käitumisviisi. Tugiväärtused näitavad teed, kuidas
lõpptulemuseni jõuda. Nad on vahenditeks eesmärkide saavutamisel.

Ekspressiivsed väärtused on näiteks:

Instrumentaalsed väärtused on näiteks:

* eneseteostus * armastus
* vabadus
* turvalisus

* raha
* töö
* kodu korrashoid * suhtlemisoskused

Inimene vajab nii ekspressiivseid kui ka instrumentaalseid väärtusi. Üht liiki väärtused
võivad olla ülekaalus teiste üle. Need, kellel on ülekaalus ekspressiivsed väärtused, need kipuvad
alahindama instrumentaalseid väärtusi ja vastupidi.

'-

Kasulik on instrumentaalsed väärtused ABSTRAHEERIDA e. rääkida.

Näiteks: "Kui sul on olemas kogu maailma raha, siis mida see sulle annab?" Sel moel saame
teada inimese ekspressiivsed väärtused.

lahti

Ekspressiivsete väärtuste puhul tuleb kasuks ANALÜÜSIMINE. Näiteks: "Mille kaudu

(milliste instrumentaalsete väärtuste abil) sa saavutad vabaduse?" "Milliseid vahendeid sa vajad
selle saavutamiseks?"
---------------------------------------------------------------------------------------- - - -

Mõni väärtus võib olla nii instrumentaalne, kui ka ekspressiivne - sõltuvalt

inimesest ja olukorrast. Väärtused pole midagi muud, kui NOMINALISATSIOONID s.o.
nimisõnadeks muudetud protsessid. Et nende tähendusest paremini aru saada, võib need
nominalisatsioonid lahti lammutada.
Näiteks: "Kui sul on armastus olemas, siis mida täpselt sa teed?"

384
NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

HARJUTUS IPaaridesl

.
.

_
.

. Eesmärk: teise inimese identiteedi struktuuri mudeidamine võimalikult täpse verbaalse

ja mitteverbaalse peesamise kaudu.

Üks paarilistest valib endast rääkimiseks järgmiste teemade vahel:

1. Kui ma oleksin LIND ...

2. Kui ma oleksin JÕGI...

""--'

3. Kui ma oleksin MAJA ...

4. Kui ma oleksin AUTO ...

Paariline jälgib väga hoolega, mida teine räägib ja kuidas ta seda teeb.

Ülesanne on esineda valitud teemal "KUI MA OLEKSIN..." ilmekalt, sisukalt ja usutavalt.

""--'

HARJUTUS USKUMUSTE
V ÄLJASELGIT AMISE INTERVJUU JA USKUMUSTE MUUTMINE IPaaridesl

.
.

_
.

. Inimene kirjeldab mõnd situatsiooni, milles ta tunneb end abitu, lootusetu või
väärtusetuna.

Näiteks:

TULEMUS

SITUATSIOON
 USKUMUS

Ma tunnen end abitu ja rumalana.

Läbirääkimistel

Ma pean olema keegi teine.

KÜsimused:

. Mis j uhtuks. kui sa ei tunneks end rumala j a abi tuna?

. Tunned sa end kogu aeg rumalana? Mitte kunagi pole olnud teistmoodi? . Mis takistab sind olemast
arukas?

385
 NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

. Mis siis täpselt j uhtub, kui sa tunned end rumalana? (stiimul - tõlgendus reaktsioon)
Kuidas sa peaksid reageerima, et tunneksid ennast täiesti rumalana? "Ma peaksin tundma end rumalana,
sest. . ." (uskumus muutub veelgi täpsemaks)
Mida head selles uskumuses sinu jaoks on, mis see sulle annab?
Milleks sa selle piirava uskumuse tahad muuta?

... KASULIK USKUMUS ON:

Sõnastatud positiivselt mina vormis
Arvestab laiemat suhete konteksti (ei kafDusta kedagi) Mõistlik ja arukas
"'-'

HARJUTUS
USKUMUSTE MUUTMINE VISUAALSETE STRUKTUURIOMADUSTE MUUTMISE
ABIL IPaaridesl
1. Tee muudetavast uskumusest pilt ja pane kirja selle struktuuriomadused.
Näiteks, muudetav uskumus: "Ma ei suuda muutuda. "
Mõtle mingile situatsioonile, kus kogesid seda uskumust.
Selle situatsiooni pildi submodaalsused e. struktuuriomadused:
- koht
- kaugus
laiekraaniraamides
värviline/m ust - valge
filmislaid
suurus
assotseerun ud/ dissotseerunud
heledus
kuju
kontrast
ruumi lin el tas ap innal in e
detailid
heravustatudlhägune
2. Tee pilt senisest olukorrast, kus sa oled olnud tõeliselt
HÄMMASTUNUD. Pane selle pildi struktuuriomadused eelmisele pildile.

3. Nüüd pane tekkinud uuele pildile, kirja uus uskumus TEKSTINA. Näiteks, "Muutumine on
lihtne ja torc. "

4. T.ee pilt, mingist oma HEAST OMADUSEST, mille olemasoius oled kindel.
Näi teks, "Olen hea autojuht. " '.

NÜÜd pane selle pildi struktuuriomadused eelmisele pildile.

5. Tee pilt asjast, mis on sinu jaoks ilmselge. Näiteks, "Maakera on ümmargune."
 Pane selle pildi struktuuriomadused eelmisele pildile.

6. Tuleviku kontroll.

eE)
HARJUTUS
USKUMUSTE MUUTMINE HÄÄLEANKRUTE ABIL /Paarides/
1. Vali üks oma piirav uskumus, mis algab sõnadega: . "Ma ei saa .oo "

. "Ma ei või ..."

2. Loo hääleankrud:

A. Midagi KUMMALISTvõi UUT B. LÕBUSvõi VAHVA

C. UUDISHIMU

(Hea oleks, kui need hääleankrud oleksid loomulikud selles situatsioonis.)

3. Korda piirava uskumuse lauset kiiresti, lõppu A.

Korda piirava uskumuse lauset aeglaselt, lõppu A.

4. Korda piirava uskumuse lauset kõvahäälselt, lõppu B. Korda piirava uskumuse lauset tasakesi, lõppu B.

5. Korda piirava uskumuse lauset kõrge häälega, lõppu C.

Korda piirava uskumuse lauset madala häälega, lõppu C.

6. Korda piirava uskumuse I!lause koos ankruga: "Ei saa ...", "Ei või ..."
normaalse häälega 3 korda, iga ankruga üks kord.

UUESTIMÄÄRATLEMINE (Reframing)
Väga vana taoistlik lugu jutustab Hiina talupojast, kes elas vaese s maakülas. Teda peeti
väga jõukaks, kuna ta loli hobune, kellega põldu künda ja koormaid vedada. Ent ühel päeval
jooksis hobune ära. Kõik naabrid kogunesid talupoja õueleja hädaidasid, kui õudne õnnetus
talupoega tabas. Kuid talupoeg ütles lihtsalt: "Võib-olla ".
Mõned päevad hiljem tuli hobune tagasi ja tõi endaga kaasa kaks metsikut hobust. Naabrid
väljendasid talupojale rõõmu tema hea õnne üle, aga talupoeg ütles vaid: "Võib-olla".
Järgmisel päeval püüdis talupoja poeg ühe metshobusega ratsutada; hobune
 paiskas ta oma seljast maha ja poiss murdis jala. Naabrid tundsid talupojale kaasa tolle ebaõnne tõttu,
kuid talupoeg ütles jälle: "Võib-olla".
Järgmisel nädalal tulid külasse ohvitserid, kes tahtsid noori mehi väeteenistusse värvata. Nad
praakisid talupoja poja välja murtud jala tõttu. Kui naabrid tulid talupoega kadestama tema õnne tõttu,
ütles talupoeg: "Võib-olla".

Selle loo mõte seisneb selles, et iga sündmus sõltub "raamistikust", milles me seda
tajume. Kui muudame raamistikku, muudame ka tähendust. Kahte metsikut hobust on hea omada
sinnamaani, kuni seda nähakse poja murtud jala kontekstis. Murtud jalg tundub halvana rahuliku
külaelu kontekstis, ent sõtta värbamise kontekstis muutub see äkitselt väga kasulikuks.
Uuestimääratlemine pole midagi uut. Inimkond on alati otsinud tähendust. Elus tuleb ette
igasuguseid sündmusi, kuid sinnani, kuni me anname neile tähenduse, seostarne neid kogu oma
ülejäänud eluga, hindame võimalikke tagajärgi, pole nad tähtsad.
Me õpime asjade tähendust tuginedes oma kultuurile ja individuaalsele kasvatusele.
Iidsete inimeste jaoks oli astronoomilistel nähtustel väga suur tähendus
komeedid olid muutuste enneteks, tähtede ja planeetide omavaheline seis mõjutas inimeste
saatusi. Tänapäeval ei võta teadlased enam Päikese- ja Kuuvarjutusi ning komeete nii isiklikult.
Neid on lihtsalt kaunis vaadata ja nad kinnitavad, et universum allub neile seaduspärasustele, mis
meil tema kohta on.
Mida tähendab paduvihm? Ilma vihmavarjuta väljas olles ebameeldivat üllatust. Ent head
uudist, kui sa oled põllumees ja juba pikka aega on kestnud põud. Halba uudist, kui sul on plaanis
korraldada vabaõhupidu. Ja head uudist, kui sinu jalgpallimeeskond on lüüa saamas ning niats
katkestatakse.

NLP-s nimetatakse protsessi, milles muudetakse mingi sündmuse ümber olevat raamistikku
selleks, et muuta selle sündmuse tähendust, UUESTIMÄÄRATLEMISEKS
(Retraming).

Iga sündmuse tähendus sõltub raamistikust, millesse selle sündmuse paneme. Muutes raamistikku,
muudame ka tähendust. Kui tähendus muutub, muutuvad ka reageeringud ja käitumine. Võime
paigutada sündmused uude raamistikku, annab suurema vabaduse ja rohkem valikuid.

Raamistiku muutmise oskus on olulise tähtsusega loomeprotsessis: see on oskus panna mingi
tavapärane sündmus raamistikku, mis on kasulik või nauditav.

Ameerika füüsiku Donald Glaseri sõber osutas õlleklaasile ja ütles naljatades: "Miks sa ei kasuta
seda aatomisiseste osakeste kinnipüüdmiseks?" Glaser vaatas õlles tekkivaid mulle, läks tagasi laborisse
ning leiutas oma "mullikambri", sarnase Wilsoni pilvekambrile, et leida aatomisiseste osakeste
liikumistee. Arthur Koestler oma raamatus "Loomisakt" ("The Act of Creation") nimetab seda protsessi
"bisotsiatsiooniks" - oskus ühendada sündmus samaaegselt kahes väga eraldatud ja erinevas kontekstis.
Teine lugu jutustab mehest, kes ärkas keset ööd selle peale, et ta päevinäinud voodimadratsi
roostes vedru teravots tungis talle selga. Mis kasu võiks olla vanast voodivedrust (peale une peletamise)?
Ent mees sai vedrust idee stiilse munatopsi loomiseks ja seda ideed laiendades pani aluse suurt kasumit
tootvale firmale.
Metafoorid on ühed raamistiku muutmise võtted. Näiteks: See on kui Damoklese mõõk mu pea
kohal. Metafoorid ütlevad mõjuvaIt: "See võiks tähendada, et..."

Muinasjutud sisaldavad käitumisi või sündmusi, mille tähendus muutub, kui neid ümbritsevad
raamid muutuvad. Erinevana näiv linnupoeg tundub inetu pardipojana, ent temast saab luik - palju
kaunim, kui pardid, kellega ta end võrdles. Mis näib algul ebaõnnena, osutub hiljem abistavaks. Needus
on tegelikult maskeeritud õnnistus. Konn muutub printsiks. Ja kui kõik, mida sa puudutad muutub kullaks,
siis oled suures hädas.
Uuestimääratlemine ilmneb ka peaaegu igas naljas. Nali saab tavaliselt alguse sündmuse
paigutamisest teatud raamistikku ja siis äkki muudetakse drastiliselt seda raamistikku. Mis näib olevat üks
asi äkki muutub ja saab millekski muuks. Näiteks: "Mis on üleni roheline ja ratastega?" V: "Rohi - rataste
kohta ma lihtsalt valetasin."
Mitte millelgi maailmas pole ainuühest tähendust. Kuidas miski meile tundub ja mida me teeme,
sõltub sellest, KUIDAS me midagi tajume. Mingil signaalil on meie jaoks tähendus ainult teatud
raamistikus või kontekstis, milles me seda signaali tajume. Kinga kriuksuv hääl rahvarohkel tänaval ei
oma erilist tähendust, ent sama heli sinu akna taga, kui oled voodis uinumas, tähendab hoopis midagi
muud. Ebaõnn on vaatepunkt. Inimesed kalduvad omistama kogemustele kindlat tähendust. Me ütleme:
"Juhtus see ja see tähendab seda.", kuigi tegelikkuses võib ühe kogemuse tõlgendamiseks olla lugematu
arv viise. Muutes oma harjumuslikke taju mustreid, võime luua enda jaoks rohkem valikuid. Tasub meeles
pidada, et tajud on loovad. Kui me tajume midagi ebameeldivana, siis me anname selle teate edasi oma
ajule. Ja aju kutsub esile seisundi, mis muudab tajumuse reaalsuseks. Muutes oma suhtumise raamistikku,
vaadates samale situatsioonile erinevast vaatepunktist, võime me muuta oma reageerimisviise elus. Me
võime muuta oma kujutusi ja tajumusi ükskõik mille kohta ning muuta hetkega oma seisundeid ja
tegutsemisviise. Seda kõike võimaldab raamistiku muutmine e. uuestimääratlemine.
Raamistiku muutmine ehk uuestimääratlemine ei ole maailma vaatamine läbi roosade prillide. See
ei ole hoiak: "Kõik on tegelikult hästi." Loomulikult ei kao probleemid iseenesest, nendega tuleb kindlasti
tööd teha. Ent mida rohkem probleemidele lähenemise viise sul on, seda kergem on neid lahendada.
Kasuta uuestimääratlemist, et näha võimalikke kasusid ja esitada oma kogemust sellistel viisidel,
mis toetavad sinu enda eesmärke ja teistega jagatavaid eesmärke. Sa pole oma valikute s vaba, kui näed
end sinu kontrollile mittealluvate jõudude meelevallas. Muutes raamistikku, on sul veidi rohkem
manööverdamisruumi.NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

Kaks peamist raamistiku muutmise e. uuestimääratlemise võimalust:

1. Konteksti uuestimääratlemine; 2. Sisu uuestimääratlemine.

KONTEKSTI UUESTIMÄÄRATLEMINE

Peaaegu kõik käitumisviisid on kuskil kasulikud. Väga vähe on selliseid käitumisi, mis ei
oma mingit väärtust või eesmärki mõnes kontekstis. Kui sa end tänaval paljaks kisud, võidakse
sind politsei poolt arTeteerida, aga nudistide laagris võidakse sind arTeteerida, kui jätad riided
selga. Koolitust läbi viies pole soovitavolla tüütu ja igav, ent see oskus tuleb kasuks
soovimatutest külalistest vabanemise!. Kindlasti mitte ei muutu sa oma sõprade ja pereliikmete
hulgas populaarseks rääkides neile pentsikuid valesid, kuid kasutades oma kujutlusvõimet
bestselleri kirjutamisel, võid võita hulganisti populaarsust.
Konteksti uuestimääratlemine tähendab seda, et võetakse mingi kogemus või
käitumine, mis näib halb, ärritav või soovimatu ja näidatakse, kuidas sama kogemus või
käitumine annab tegelikult suure eelise mingis teises kontekstis.
Äris on konteksti uuestimääratlemine mõnikord hindamatu väärtusega. Kolleeg, kes
pidevalt kõigele vastu vaidleb on halb seni, kuni taipame, et ta võib olla suurepäraseks ressursiks
probleemarutelul kui potentsiaalsetele probleemidele viitaja.
Koneksti uuestimääratlemine tuleb kasuks selliste väidete puhul nagu:

"Ma olen liiga ... "

"Ma soovin, et ma saaksin lõpetada (millegi tegemise) ... "

Tasub küsida:

"'-'

"Millaloleks see seisund/tegevus/käitumisviis kasulik? " "Kus oleks see käitumine ressurssiks?"

SISU UUESTIMÄÄRATLEMINE

Sisu uuestimääratlemine tähendab, et võetakse täpselt sama situatsioon ja

muudetakse selle tähendust.
Kogemuse sisuks on see, millele valime oma tähelepanu suunata. Tähendus võib olla
ükskõik mis. Näiteks võid sa olla väga ärritunud selle pärast, et sinu poeg pideviH1übiSeb-: Sa
võid-väljendada rahulolematust, et ta pole hetkegi vait. Olles sisu uuestimääratlenud, võid hoopis
nentida, et poeg peab olema väga intelligentne noormees, kui tal on nii palju öelda.
Teine viis sisu uuestimääratleda, on muuta situatsiooni nägemise, kuulmise või tajumise
viisi. Kui sa oled ärritatud sellepärast, mida keegi sulle ütles, siis võid end kujutleda naeratamas,
kui ta ütleb samu sõnu sinu lemmiklaulja häälega. Või sa võid näha vaimusilmas seda sama
situatsiooni, ainult seekord on kõneleja ümbritsetud sinu lemmikvärviga. Sa võid isegi mõttes
muuta seda, mida ta sulle ütleb. Oma meeltes seda uuesti kogedes, võid kuulda teda vabandamas.
Või näha teda sinuga rääkimas väga madalalt, nii et sa kõrgud üle tema. Sama stiimul i
uuestimääratlemine muudab ajju saadetud tähendust ja seega ka seisundeid ning käitumisi, mis on selle
tähendusega seotud.

Proovi uuestimääratleda järgmiste lausete sisu:

1. Mu ülemus karjub pidevalt.
2. Sel aastalläheb mul maksudeks 5000 krooni rohkem kui eelmisel aastal.
3. Sel aastal pole mul eriti rahajõulukinkide ostmiseks.
4. Iga kord, kui miski hakkab õnnestuma, teen ma midagi tobedat ja rikun kõik ära.

Alljärgnevalt mõned võimalikud uuestimääratlemised: 1. Suurepärane, et ülemus hoolib sinust

piisavalt ja väljendab seda, kuidas ta end
tegelikult tunneb. 2. Tore. Seega tuleb sul sel aastal teenida rohkem, kui eelmisel aastal. 3.
Väga hea. Sul tuleb olla leidlikum ja selle asemel, et osta tavapäraseid asju,
kinkida midagi, mida inimesed kunagi ei unusta. Sinu kingitused saavad olema
isikupärased.
4. See on hea, et sa oled teadlik, millist mustrit oled siiani kasutanud. Nüüd on sul
võimalus välja selgitada, mis sellise mustri tekitas ning muuta see igaveseks.

Sisu uuestimääratlemine tuleb kasuks selliste väidete puhul nagu: "Ma vihastun, kui inimesed
mulle nõudmisi esitavad" "Ma lähen paanikasse, kui töö lõpetamise tähtaeg hakkab lähenema. "
Tasub küsida:
"Mida muud võiks see tähendada?"
"Mis on selle käitumise positiivne väärtus?" "Kuidas ma veel võiksin seda käitumist kirjeldada?"

-
Raamistiku muutmine on olulise tähtsusega õppides, kuidas suhelda enda ja teistega.
Isiklikul tasandil tähendab see, kuidas me valime anda tähendusi erinevatele sündmustele.
Laiemal tasandil on see üks kõige efektiivsem suhtlemisvahend.
Poliitika on oivaline sisu uuestimääratlemise kunst. Müük ja reklaamindus on samuti
valdkonnad, kus uuestimääratlemine on tähtis. Tooteid näidatakse parimast valgusest. Reklaamid
pole midagi muud, kui vahetud raamid toote jaoks. Selle kohvi joomine tähendab, et oled
seksikas; pesupulbri kasutamine tähendab, et hoolid oma perekonnast; selle margariini
kasutamine tähendab, et oled intelligentne.
Uuestimääratlemine on nii laialdaselt levinud, et näiteid võib leida ükskõik kuhu vaadates.
Paljudel meist on lihtsam raamistikku muuta teistega suheldes, kui iseendaga suheldes,
s.o.!llQelde_,- __llL_me- p:üüame kellelegi müüa oma vanat autot, siis me teame, et meil tuleb
autot esitledes raamistada esitlus nii, et esile kerkiksid auto tugevad küljed ja nõrgad jääksid
tahaplaanile. Kui potentsiaalsel ostjal on teistsugune raamistik, siis meie asi on tema tajumust
muuta.
Ent vähesed meist kulutavad aega sellele, et mõelda, kuidas me iseendaga suhtleme. Me
kujundarne kogemusest sisemise kujutluse ja kujutleme, et sellega meil tulebki elada. Pole just
eriti arukas. See on nagu käivitaksime auto ja siis lihtsalt vaataksime, kuHu ta kavatseb sõita.
Selle asemel on kasulik hakata kogemusi raami ma ja nende raamistikku muutma, et panna need
tööle enda kasuks.
NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

KAVATSUS JA KÄITUMINE

_Uuestimääratlemise südameks on KÄITUMISE eristamine KAVATSUSEST: selle eraldamine,

MIDA SA TEED sellest, MIDA SA
TEGELIKULT PÜÜAD SEDA TEHES SAAVUTADA. See on olulise tähtsusega eristus ükskõik
millise käitumise puhul. Sageli see, mida sa teed ei anna sulle seda, mida tahad. Näiteks, naine võib
pidevalt muretseda oma perekonna pärast. See on tema viis näidata, et ta armastab ja hoolib neist. Ent
perekond näeb selles näägutamist ja paneb seda pahaks. Või mees, kes püüab demonstreerida oma
 armastust pere vastu, rabades kõvasti tööd teha. Ent pere võib soovida, et mees veedaks rohkem aega
kodus koos nendega, isegi kui see tähendaks palju väiksemat sissetulekut.
Mõnikord käitumine annab sulle, mida soovid, kuid EI SOBI ERITI HÄSTI KOKKU SINU
ISIKSUSEGA. Näiteks, alluv võib oma ülemust meelitada ja tema ees lipitseda ning seetõttu saada
palgakõrgendust, kuid ta vihkab end taolise käitumise pärast.
Iga kord ei pruugi sa olla teadlik sellest, mida püüad saavutada teatud käitumise abil ja käitumine
näib sulle lihtsalt nuhtlusena.

ALATI ON IGA KÄITUMISE TAGA POSITIIVNE KAVATSUS.

'-'

Kõik, mida sa teed on loodud selleks, et liikuda mõne sihi suunas, ainult see tegevusviis võib olla
veidi vananenud. Ja mõned tegevused (suitsetamine on siin heaks näiteks) taotlevad paljusid erinevaid
eesmärke.
Soovimatutest käitumisviisidest vabanemiseks ei tule püüda neid tahtejõuga lõpetada. See
garanteerib, et käitumisviisid osutavad vastupanu, kuna sa annad neile tähelepanu ja energiat. Tuleb leida
teine, parem viis, oma kavatsuse elluviimiseks, selline viis, mis on rohkem kooskõlas sinu isiksusega. Sa
ei pea küünlaid minema viskama ennekui elekter- on sisse pandud. Kui sa just ei taha jääda
pimedusse.
Ühes inimeses sisaldub mitmeid erinevaid isiksusi, kes elavad keerukas omavahelises liidus sama
naha sees. Iga osa püüab täita oma eesmärki. Mida enam need osad üksteise järele joonduvad ja teevad
harmoonilist koostööd, seda õnnelikum inImene on.

NLP Practitioner manuaal: 7. moodul

6-ASTMELINE UUESTIMÄÄRATLEMINE

6-astmeline uuestimääratlemine sobib hästi sel juhul, kui mõni sinu "osa" paneb sind käituma soovimatul
viisil. Samuti sobib see tehnika psühhosomaatiliste probleemide puhul.

1. Määra kindlaks käitumine või reaktsioon, mida soovid muuta.

Sageli mõtleme me sellest järgmiselt: "Ma tahan..., aga miski ei lase mul seda teha." või "Ma ei taha seda
teha, aga ikkagi teen."
2. Loo kommunikatsioon oma alateadvuse osaga, mis on vastutav selle käitumise eest.
a. Küsi endalt mõtles: "Kas minu alateadvuse osa, mis on vastutav X käitumise eest soovib minuga
teadlikul tasandil suhelda?"
Pane tähele, millise vastuse sa saad. Pööra tähelepanu kõikidele sisemistele märkidele - sõnadele, häältele,
tunnetele ja kujtuluspiltidele, mis võivad olla signaaliks sellelt alateadvuse osalt.
b. Kui sa ei saa selget signaali, palu käitumise eest vastutaval alateadvuse osal märguannet intensii
vistada.
c. Kui alateadvuse osa ei soovi sinuga suhelda, küsi: "Missugune positiivne eesmärk on sellel, et sa ei taha
minuga suhelda?"
(Kui sul on jätkuvaid raskusi selle osaga suhtlemisel, võid proovida mõnda teist muutuste tekitamise
protsessi).

3. Eralda selle osa positiivne kavatsus probleemsest käitumisest.

 Täna oma alateadvuse osa selle eest, et ta oli valmis sinuga suhtlema ja küsi temalt: " Mida
kasulikku sa püüad mulle teha selle käitumise abil?"
Kui selle osa kavatsus tundub negatiivsena jätka küsimist "Ja mida positiivset see mulle teeb?
Milline on sinu positiivne eesmärk?"

4. Palu oma loovalosai luua vähemalt kolm uust käitumisviisi selle kavatsuse täitmiseks.
Palu oma loovalosai leida vähemalt kolm uut viisi selle positiivse kavatsuse rahuldamiseks. Palu,
et sinu "loovosa" annaks sulle märku peale iga uue valiku leidmist. Jätka seda protsessi seni, kuni
saad "jah"-vastuseid. Täna oma loovat osa, kui oled lõpetanud.

5. Küsi probleemse käitumise eest vastutavalt osalt, kas ta on nõus kasutama neid uusi valikuid.
Palu probleemse käitumise eest vastutavalosai anda mingi märguanne, kui ta on nõus neid
altemafiivseidvalikuiclaksepteerima.
. Kui mõnda valikut ei aksepteerita või märguannet ei tule, siis mine tagasi 4.-dale
astmele ja teisenda või lisa valikuid.

6. Ökoloogia kontrollimine. Selgita välja ega ükski teine osa pole nende uute valikute vastu.
Küsi: "Kas mõni teine osa on nende uute valikute vastu?"

. Kui jah, määra kindlaks see osa ja mine tagasi 2.-sele astmele, korrates sama
tsüklit selle osaga või palu loovalosai pakkuda uusi valikuid.

393