Veel enne kui alustame (1)

Ava Moodle ja soorita test Algatuseks

 Veel enne kui alustame (2)
ÜLLATUSkontrolltöö!
Vahemikus 10.-13. semestri nädal teen ma ühel
kohtumisel ÜLLATUSkontrolltöö. See tähendab, te ei
tea millisel nädalal see kontrolltöö toimub.
Kui aga vähemalt üks tudeng arvab ära millisel nädalal
töö toimub ja annab ka õige põhjenduse, miks just sel
nädalal, siis vabastan kõik tudengid sellest tööst.
Vastamine Moodle’is
 Loeng 1 – Sissejuhatus.
Argumendid ja selle osad.
Mats Volberg
 Kursuse eesmärgid
Kursusel on järgmised eesmärgid
Õpetada teile argumentatsiooni teooria algeid.
Õpetada teile kuidas mõista teisi.
Õpetada teid selgemalt mõtlema.
Õpetada teile kuidas end selgemini väljendada.
Nende oskuste kasulikkus peaks olema ilmselge.
 Kursuse läbimise tingimused
1. Lühianalüüs (15% lõpphindest)
2. Pikem analüüs (25% lõpphindest)
3. Valikvastustega test (20% lõpphindest)
4. Kirjalik argumendi analüüs (40% lõpphindest)
Täpsemad juhised on leitavad Moodle’is ning kordan need ka loengus
üle.
Lõpphinne kujuneb kõigi ülesannete peale kokku. Positiivse
lõpphinde saamiseks tuleb kõik neli ülesannet esitada. Kõik tähtajad
on ranged ja muutumatud. Hilinenud töid vastu ei võeta. Pikendusi ei
anta. Tekstiroboti kasutamine on keelatud.
 Boonuspunktide süsteem
Sel kursusel on võimalik teenida boonuspunkte.
1. Võimalik teenida kuni 5+5 boonuspunkti. (ehk +10% lõpphindele
juurde)
2. Esimene võimalus on koostada küsimusi ja ülesandeid
valikvastustega testi jaoks. Seda saate teha alles siis kui test on
endal tehtud.
3. Teine võimalus leida näiteid illustreerimaks õppematerjali või
leida uut õppematerjali.
4. Punkte saab ainult siis, kui võtan teie soovitusi kasutusele ning
kõik 4 ülesannet on esitatud.
 Kursuse ülevaade
Nädal 1: Sissejuhatus. Argumendid ja seotud mõisted. Kehtivus, korrektsus
Nädal 2: Kehtivus, korrektsus, deduktiivsed järeldused. Formaalsed arutlusvead
Nädal 3: Induktiivsed järeldused. Tõenäosus ja statistika.
Nädal 4: Mitte-formaalsed arutlusvead. Esimese ülesande tähtaeg
Nädal 5: Kognitiivsed kalduvused. Eristuste tegemine.
Nädal 6-7: Argumendi rekonstrueerimine.
Nädal 8-9: Tekstis esitatud argumendi rekonstrueerimine ja hindamine.
Nädal 10-11: Faktide kontrollimine. Teise ülesande tähtaeg
Nädal 12: Kordamine
Okei, aga mida me täpsemalt siis teeme?
Samm 1: Mis argument esitati?
- Selgitada välja eeldused ja lähtepunktid
- Leida argument tekstist üles
- Esitada see ausalt ja heatahtlikult
Samm 2: Kas argument kehtib?
- Mis on kehtivad järeldusreeglid
- Formaalsed ja mitte-formaalsed vead järeldustes
Samm 3: Kas argument on korrektne
- Millised eeldused on faktid, millised väärtused
- Kuidas kontrollida fakte
- Kas peaksime nõustuma nende väärtustega
 Mis on argument?
Argumenteerimine on põhjuste andmine mingi järelduse toetuseks.
Argument on mingi hulk väiteid, sh eeldused ja järeldused, nii et
eeldused pakuvad ratsionaalset tuge järeldustele.
- Deduktiivne argument: eelduste tõesus garanteerib järelduse tõesuse.
- Induktiivne argument: eelduste tõesus tõstab järelduse tõenäosust.

Me tahame, et meil oleks (1) tõesed/tõenäolised järeldused aga ühtlasi

ka (2) kehtiv arutlus. Üks ei tähenda tingimata teist.
 Miks üldse argumenteerida?
Praktilistel kaalutlustel (veenmiseks)
Tõeni jõudmiseks
Asjadest aru saamiseks

Näiteks, ma tahan, et te pööraksite mulle ja vaid mulle tähelepanu

loengu ajal. Ma võin seda mitmeti saavutada: sunnijõud,
manipuleerimine, teie ära ostmine. Aga ma võin püüda teid ka veenda.
Või teine näide: mulle näib, et 2020. aastal vastuvõetud pensionireform
oli halb. Millised kaalutlused aitaksid seda selgitada, st kuidas võiks selle
järelduseni jõuda.
 Näide
Lähtepunkt:
Kui sa ei ole loengus tähelepanelik, siis sa ei märka mida ma
räägin.

Järeldus, milleni tahame jõuda:

Sa peaksid loengus tähelepanelik olema.

Milliseid eeldusi peaksime lisama, et jõuda lähtepunktist soovitud

järelduseni?
Elulise tähtsusega argumendid
 Argumendi osad
Argumendi eeldused ja järeldused on väited. Propositsioon on
väite sisu, mis saab olla kas tõene või väär.
Üks ja sama lause võib väljendada mitut erinevat
propositsiooni. Ja erinevad laused võivad väljendada üht ja
sama propositsiooni.
Näiteks:
„See on literally minu elu halvim päev.“
„Lumi on valge.“ – „Snow is white.“
 Argumendi osad
Kuidas ära tunda järeldust: seepärast, järelikult, seega, seeläbi,
siit tulenevalt, vastavalt, me võime järeldada et, jne.
Kuidas ära tunda eeldust: sest, teades et, eeldusel et, kuna.

Kas küsimustega saab midagi väita? Küsimus pelgalt tõstab

kahtlust või nõuab selgitust.
Samas: retoorilised küsimused. Ja igasugused märgid. Ja
vaikus.
 Tõeväärtustest
Klassikaliselt on nii, et on vaid kaks tõeväärtust: tõene ja väär,
1 või 0. Kui ütleme et midagi on tõene, siis selle eitus on väär.
Aga maailm ei ole nii lihtne ja binaarne. Näiteks väide:
„Tallinnas sajab vihma“ või „Pesumasina trummel on täis“.
Need pole sellised 1 või 0, lihtsalt tõesed või mitte.
Selliste olukordade jaoks mõeldi välja hägusloogika (fuzzy
logic), kus tõeväärtustel on skaala 1-0. Seega väite tõeväärtus
võib olla 0.3 või 0.77777 jne.
(1) Šmekkimine suurendab zauside arvu inimese kehas.
(2) Mida kõrgem on zauside arv kehas, seda
tõenäolisem on, et inimesel tekib tsuti.
(3) Seega, inimesed peaksid kui vähegi võimalik,
vältima šmekkimist.
 Kaht tüüpi väited (1)
On kaht erinevat tüüpi väiteid. Võõrsõnadega: deskriptiivsed ja
normatiivsed. Kujunditena: faktid ja väärtused. Mõtte poolest: väited,
milline maailm on, ja väited, milline maailm peaks olema või milline
oleks hea maailm.
„Eestis on kanepi tarbimine seadusega karistatav.“ vs „Kanepi tarbimine
on halb.“
Oluline sest:
1) Ei saa normatiivset järeldust vaid deskriptiivsetest eeldusest
2) Normatiivse ja deskriptiivse eelduse tõde selgub erinevalt
 Kaht tüüpi väited (2)
Probleem: kõik väited ei jaotu selgelt kahe grupi vahel.
„X on hea“ või „Donalt on halb inimene“
Juhul kui „hea“ ja „halb“ on üheselt määratud, siis pelk
kirjeldav väide.
„Meeli jalatallast kuni pealaeni on 195 cm“ vs „Meeli on pikk“
„Triin on julge“ või „Rasmus on arg“
Justkui ainult kirjeldab, aga samas sisaldab ka
väärtushinnangut.
NB! „arvamus“ on täiesti eraldiseisev kategooria
 Deduktiivsed argumendid
Deduktiivses argumendis eelduste tõesus on mõeldud garanteerima
järelduste tõesuse

(1) Kõik tudengid õpivad ülikoolis.

(2) Mari on tudeng.
(3) Seega Mari õpib ülikoolis.

Tihti öeldakse, et deduktiivne argument liigub üldiselt juhtumilt üksikule.

Vahemärkus: mida tähendab olla „loogiline“ või mõelda „ratsionaalselt“?
 Induktiivsed argumendid
Induktiivsetes argumendis eelduste tõesus on mõeldud tõstma
järelduse tõesuse tõenäosust.
See võib olla nii üksikjuhtumilt üldisele juhtumile või vastupidi.
(1) Kõik seni vaadeldud luiged on valged.
(2) Seega kõik luiged on valged.

(1) Enamikel meestel Antiik-Kreekas oli habe.

(2) Sokrates oli mees Antiik-Kreekas.
(3) Sellest tuleneb, et Sokratesel oli habe.
 Kuidas neil vahet teha
Kas argument on kehtiv? Kui jah, siis tavaliselt deduktiivne.
Kui ei ole kehtiv, siis kas eeldused tõstavad järelduse tõenäosust? Kui jah,
siis tavaliselt induktiivne.

Mari on üliõpilane, seega ta õpib ülikoolis.

Mari on üliõpilane, seega ta on väga intelligentne.
Füüsika ütleb meile, et molekulid jagunevad aatomiteks, aatomid
jagunevad prootoniteks, neutroniteks ja elektronideks, mis omakorda
koosnevad kvarkidest. Seega saame järeldada, et mateeria on lõputult
osadeks jagatav.
 Kehtivus ja korrektsus
Kehtiv argument: kui eeldused on tõesed, siis järeldus peab
olema tõene.
Kehtivus käib argumendi struktuuri kohta. Millises suhtes on
eeldused järeldustega. Kehtivus ei käi kummagi tõesuse või
vääruse kohta.
Korrektne argument: argument on kehtiv ja eeldused on tõesed.
Induktiivsete argumentide puhul me hindame nende tugevust ja
mitte kehtivust: kui palju rohkem on järeldus tõenäoline, nende
eelduste valguses.
 Harjutused
(1) Kui propositsioon on tõene, siis peab seda uskuma.
(2) ‘Rohi on roheline’ on tõene.
(3) Seega peab uskuma, et rohi on roheline.

(1) Kui ma mõtlen, siis ma eksisteerin.

(2) Ma eksisteerin.
(3) Millest tuleneb, et ma mõtlen.
 Harjutus
(1) Kui eetiline hedonism on tõene (vaid naudingud on väärtuslikud), siis
me ei kaota midagi väärtusliku kui asume elama naudingute rohkes
virtuaalses maailmas.
(2) Me kaotame midagi väärtuslikku kui elaksime naudingute rohkes
virtuaalses maailmas.
(3) Mis tähendab, et eetiline hedonism ei ole tõene.

(1) Heroiin on uimasti.

(2) Heroiini müük on ebaseaduslik.
(3) Millest tuleneb, et heroiini tarbimine on ebamoraalne.
 Harjutus
(1) Kui Dublinis on rohkem elanikke kui Londonis, siis mulle meeldivad
Tom Hanksi filmid.
(2) Dublinis on rohkem elanikke kui Londonis.
(3) Järelikult mulle meeldivad Tom Hanksi filmid.

(1) Michael Jackson kas tapeti või ta suri loomulikul teel.

(2) Michael Jacksonit ei tapetud.
(3) Seega Michael Jackson suri loomulikul teel.
 Kordamine
Argumendi tüüp Omadus Kas on võimalik?
Kehtiv argument Kõik eeldused on väärad
Kehtiv argument Kõik eeldused on väärad, aga
järeldus on tõene
Kehtiv argument Kõik eeldused on tõesed, aga
järeldus on väär
Kehtiv argument Mõned eeldused on väärad, aga
järeldus on tõene
Korrektne argument Järeldus on väär
Korrektne argument Mõned eeldused on väärad
 Kordamine
Argumendi tüüp Omadus Kas on võimalik?
Kehtiv argument Kõik eeldused on väärad JAH
Kehtiv argument Kõik eeldused on väärad, aga
järeldus on tõene
Kehtiv argument Kõik eeldused on tõesed, aga
järeldus on väär
Kehtiv argument Mõned eeldused on väärad, aga
järeldus on tõene
Korrektne argument Järeldus on väär
Korrektne argument Mõned eeldused on väärad
 Kordamine
Argumendi tüüp Omadus Kas on võimalik?
Kehtiv argument Kõik eeldused on väärad JAH
Kehtiv argument Kõik eeldused on väärad, aga JAH
järeldus on tõene
Kehtiv argument Kõik eeldused on tõesed, aga
järeldus on väär
Kehtiv argument Mõned eeldused on väärad, aga
järeldus on tõene
Korrektne argument Järeldus on väär
Korrektne argument Mõned eeldused on väärad
 Kordamine
Argumendi tüüp Omadus Kas on võimalik?
Kehtiv argument Kõik eeldused on väärad JAH
Kehtiv argument Kõik eeldused on väärad, aga JAH
järeldus on tõene
Kehtiv argument Kõik eeldused on tõesed, aga EI
järeldus on väär
Kehtiv argument Mõned eeldused on väärad, aga
järeldus on tõene
Korrektne argument Järeldus on väär
Korrektne argument Mõned eeldused on väärad
 Kordamine
Argumendi tüüp Omadus Kas on võimalik?
Kehtiv argument Kõik eeldused on väärad JAH
Kehtiv argument Kõik eeldused on väärad, aga JAH
järeldus on tõene
Kehtiv argument Kõik eeldused on tõesed, aga EI
järeldus on väär
Kehtiv argument Mõned eeldused on väärad, aga JAH
järeldus on tõene
Korrektne argument Järeldus on väär
Korrektne argument Mõned eeldused on väärad
 Kordamine
Argumendi tüüp Omadus Kas on võimalik?
Kehtiv argument Kõik eeldused on väärad JAH
Kehtiv argument Kõik eeldused on väärad, aga JAH
järeldus on tõene
Kehtiv argument Kõik eeldused on tõesed, aga EI
järeldus on väär
Kehtiv argument Mõned eeldused on väärad, aga JAH
järeldus on tõene
Korrektne argument Järeldus on väär EI
Korrektne argument Mõned eeldused on väärad
 Kordamine
Argumendi tüüp Omadus Kas on võimalik?
Kehtiv argument Kõik eeldused on väärad JAH
Kehtiv argument Kõik eeldused on väärad, aga JAH
järeldus on tõene
Kehtiv argument Kõik eeldused on tõesed, aga EI
järeldus on väär
Kehtiv argument Mõned eeldused on väärad, aga JAH
järeldus on tõene
Korrektne argument Järeldus on väär EI
Korrektne argument Mõned eeldused on väärad EI