J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mjutaJa. PeetaKse heks olulisemaks kaasaegse arengupshholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku pshholoogiaajakirja rajaja.

1903-1908- Andis vlja oma kolmekitelise sarja Geneetiline loogika. See ksitleb lapse mtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub lbi jrjestikuse ksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasndinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine lbi erinevate arengustaadiumite sltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rhutab, et lapse areng on vrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Prit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin rgitakse keskkonna mjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Rgime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-1961- Stanley Halli pilane. Gesell ei jaganud petaja vaadet ontogeneesi ja flogeneesi vahel. Ta uskus et areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. Kpsemisteooria- bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse kpsemiseks. Ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate vimete ilmnemiseks eriti olulised nhtused. Teda huvitas motoorika ja taju areng- seda pidas ta normaalsete tingimuste juures mdapsmatuks ja automaatseks. Tema innovatsioonid metodoloogias aitasid oluliselt arendada uurimistd. 1914-1927 - Rajati alus arengupshholoogia empiirilisele baasile (me oleme seda uurinud, meil on olemas standardiseeritud meetodid, on olemas valim ja grupid ja saame elda mida need metoodikate abil leitud vastused thendavad- elust enesest). - Arenes vlja etoloogia (Darwin, Lorenz, Tinberger) ja sotsiobioloogia Arengupshholoogia oli ikka veel mjutatud rekapitulatsiooni teooriast?? - I.Pavlov- fsioloog. ppimisteooriad - Thelepanu koondamine ppimise seadusprasustele. - Biheiviorismi tekkele viisid selle ajal tehtud td J. B. Watson- 1878-1957- keskkonnateoreerilist lhenemist (keskkond vs bioloogia). Mjutatud Lockei poolt (filosoof- inimkitumist vib seletada kogemuste ja ppimise terminites. Teadvuses ei ole midagi enne olla, kui ei ole kogemust.). 1909- inimkitumise phjuseks on tingimine ja ppimisprotsess. Ta uskus bioloogiasse vhe. tles, et vib kujundada tervest imikust kskik kelle. Ta uskus ka, et inimese vasaku vi paremakelisus on tingitud varasest ppimisest mitte geneetikast. Kas hirm loomade eest on kaasa sndinud vi mitte? 1913- Pshholoogia peab olema lpuni objektiivne, mistttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid, mis knelevad teadusest. Teiseks: inimese kitumine ei erine kvalitatiivselt loomade kitumisest. Lisaks: - Teene: muutis pshholoogia eesmrki, mis siiani oli valdavalt kirjeldav. Rhuasetuse muutis ta ennustamisele ja kontrollimisele. - kski vime ega isikuomadus pole kaasa ssndinud.

- Arenevat last peeti hsti vormitavaks ja vastuvtlikuks. - Vaated peegeldasid optimismi, teisalt rmuslikku usku inimese plastilisusesse. Kpsemisteooria- juhtiv jud bioloogia. Enne ei saa petada, kui ole kpsemisaeg, mis on oskuse jaoks vajalik, kes. Kogemuse omandamiseks on vaja kpseda. ppimis (biheiviorismi) teooria- harjumuse tekitamist (potile vimalikult vara), treenimine, kordamine. B. F. Skinner- 1904-1990- Operantne kitumine e kitumist mjutab tagajrg. Tingimiste mehhanism (reinforcement), sarvustus- saab eristada erinevaid tingimisi. Kui annan positiivse kinnituse, siis tahetav kitumine peaks suurenema. Kui ma annan negatiivse kinnituse, siis kaa kitumise suurenemine. Kinnitus vib olla positiivne ja negatiivne. Kui on kinnitus, siis kitumise tagajrg suureneb. Midagi halba vetakse ra, et oleks hea. Biheiviorismi kohta: arengupshholoogia tekkephjusteks olid: - Ei piisanud enam ldpshholoogia seadusprasustest arengupshholoogiliste efektide vi seadusprasuste seletamiseks. - Pshika arengu uurimisel tuli ka sisse evolutsiooni idee. - Hakati rhutama tunnetuslikku thtsust. - Praktilised vajadused pshhopatoloogias, meditsiinis ja lasteasutustes. Oli kujunenud valmidus ja vimalus teatavate koolkondade rakendamiseks. Arengupshholoogia oli saanud alguse. L. Vgotski-, C.L. Morgan, J.Piaget, J.B.Watson, H. Werrer. Arenguteooriad Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida fakte. Fakt iseenesest ei thenda midagi. Respekteerivad ldist teadmist. Igal hel neist on ldine ja isiklik teadmine. Isiklik teadmine vs ldine teadmine- mida hiskond arvab ja mida mina ise arvan. Phimtteliselt kontrollitavad. Enamik pshhoanaltilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. Pshhoanaltilised teooriad tegelevad nii teadustamata kui ka teadustatud protsessidega. Teooria peab olema vhem keerukam kui inimene ise, ehk teooria jtab alati mingid asjad seletamata, sest inimene ei saa luua teist nii keerulist ssteemi, kui ta ise. On ldistavad, st et teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on ldiselt enamusel. On olemas teadmisi, vljatlemisi, mis on filosoofia aga vib muutuda ka teadmiseks. Varased arenguksitlused. Preformatsiooniteooria (17-18 saj) Antony van Leeuwenhork (1632-1723), Nicolas Hartsoeker (1656-1725) Metafsiline arenguteooria, kus oletati et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub ainult kvantitatiivne areng (suuremaks ja laiemaks). Teooria oli valitsev kuni Baer avastas munaraku. John Locke (1632-1704)- filosoof, materialistliku sensualismi esindaja. Meedik

1671 alustas ja 1690 aastal lpetas Essee inimmistusest. Arvamus ja anals inimmistusest, selle vimetest, piiridest ja selle snnitistest. ks peamiseid kriitika objekte Lockeil oli see, et tollel ajal peeti inimese kaasasndinud ideid peamiseks teadmisallikaks. Teadmisteks on aistingud ja reflektsioonid. Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteetide teooriad. Ta jagas mateeria omadused kahte liiki: 1. Objektiivsed ehk matemaatilised. 2. Mitteobjektiivsed nt vrvus, lhn, temperatuur ei saa katsuda. listas oma ideid ja tsiteeris vastaseid haruharva. Srane kirjutusviis tegi tema ideede mberlkkamise keeruliseks. Info maailmast saadakse aistingute kaudu (meelte kaudu). Tunnetusteooria phitees mistuses ei ole midagi mida varem ei ole olnud meeltes. Meeleline kogemus on kikide teadmiste allikas. Tabula rasa idee- vastsndinu mistus on valge paberileht, millele keskkond ja kogemused kirjutavad lapse elu. Assotsiatsioonid e seoste tekkimine. Koer hammustab- ohtlik- ei lhe torkima. Paljud tunded ja mtted arenevad lbi assotsiatsioonide. Assotsiatsioone on vimalik luua. Knlavalgus vib seostuda paljude asjadega: julud, romantika, elektrit ei ole.. Kordamine- palju inimese kitumises tuleneb kordamisest. Kordamine viib harjumiseni. Nt hambapesu Jljendamine- laps pib jljendades ja muutub keskkonnaga samalaadseks. Tasu ja karistus- ppimisest tasu ja karistamise kaudu. Inimesed on kergesti haaratavad sellistesse tegevustesse, mis toovad kasu. Ta uskus, et need 4 printsiipi ttavad koos. Ta rhutas, enesekontrolli ja enesedistsipliini (eelduseks on see, et organism on terve), reeglitega peaks olema ettevaatlik, lapsele reegleid seada ei tohiks. Lapse petamiseks on tal 2 soovitust: - Vaja kasutada mudeleid ja eeskuju- lbi selle petada. - Suuliste korralduste asemel teha praktilisi harjutusi. Tegevus + teadmised. Laste kognitiivne vimekus piiratud- see on tolle aja kohta vga phjapanev nide. Ta rgib et nende mtlemine on teistsugune kui tiskasvanutel. Snniprane uudishimu Locke rgib ka sellest, et laste temperament on vanusest olenev. Locke vlistab, et on kaasa sndinud. Matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Matemaatika thendus oli teine kui tnapeval. Tielikult fsilise karistamise vastu- tnu sellele vib tekkida vastumeelsuse vi tahtmatuseni. Locke ideedest on tnapeval tuntud lause: Keha ja mistus peavad arenema harmooniliselt koos. ppimisprintsiipidest on saanud ppimisteooriate nurgakivid. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) isa oli kellasepp (ka tantsupetaja), ema suri snnitusel. Isa sdistas ema surmas last. Maksuametnik, preester, muusik.. kusagil polnud pikalt. Vttis varakult vastu seisukoha, et looduse ees on kik inimesed vrdsed. Nativistlik vaade. Inimesed snnivad snnipraselt headena. Rhutab seda, et looduse ja inimhiskonna mjud on vastanduvad. Inimese areng toimib kaasasndinud protsessidest. Inimhiskond rikub last. Lapse snniprased omadused peavad olema vabalt tagatud, ehk laps peab nii palju

kui vimalik saama ise areneda. Lastel on oma viis nha ja tunda, lastele ei tohi peale suruda tiskasvanute teadmisi nt seks, vgivald. Kognitiivne ja emotsionaalse arengu tase pole sealmaal, et ette kujundada ja sellest tuleb moondunud arusaam. Lapse mistus tuleb hoida nii kaua laisana vlise mjutusena nii kaua, kui vimalik. Laps areneb ise. Treenida tuleb lapse keha. Hinnangud tuleks eemale hoida. 1762- Emile ehk kasvatusest- kasvatusest. Ilukirjanduslik vorm pedagoogilistest kasvatustest. Ideaalsest kasvatusest koosklas loodusega. Samuti kehalise karistuse vastu, tleb ka et inimese ette seatavad raskused tuleb tal endal letada. Samuti on ta pheppimise vastu. Lastel on asjadest aru saada vaja ssteemselt, sisuni juda. Arengustaadiumid: - Imikustaadium 0-2 eluaastat- laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat. Lbi meelte. - Varane lapseplv 2-12 eluaastat- laps hakkab ise knelema, kndima, saab eluliset hakkama, enda eest hoolitsetud. Laps hakkab taipama phjuseid. - Hiline lapseplv 12-15 eluaastat- suudab lahendada probleeme (ka filosoofilisi mttearendusi) kuid pole omandanud tiuslikkust teoreetiliseks mtlemiseks. - Noorus 15 eluaastastIgal arenguastmel on oma tiuslikkus. Rousseau li lapsekeskse lhenemise arengupshholoogias. Rousseau kannatas vaimuhaiguse all elu lpus ja arvas spradest ja mttekaaslastest, et nad on tema vastu koostanud vandenu. 1780 aastal suri. PSHHODNAAMILINE / PSHHOANALTILINE PARADIGMA Inimese sisemised konfliktid ja siseprotsesside dnaamika. Sigmund Freud 1856-1939 KONTEKST oluline Sndis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi kokaiini mjule nrvissteemi kohta. Hsteeria neuroos. Vttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille alusel ta tles et saab leida teed probleemini. Rkis kolmest tungist: Seksuaaltung Surmahimu Eluinstinkt (eluhimu) Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele judu annavad. Kige phjapanevam on tema isiksuseteooria. Ta jaotab isiksuse struktuurideks: ID- tema- instinkte teeniv osa, allub mnuprintsiibile. Inimene pole sellest teadlik (pshika osa). Irratsionaalsete alateadvuslike impulssidega mis on oma olemuselt fsioloogilised. Eluinstinkt. Surmatung. Miski sundis mind seda tegema. EGO- mina- teadvustatud osa. Inimene on teadlik, identifitseerib selle, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. SUPER EGO- super mina- internaliseeritud vrtused kui isiku kohtumistja. Mis on internaliseeritud vrtused- keelud, ksud, normid, phimtted, vrtused.. limoraalne. Kui ego ritab olla moraalne ja superego on limoraalne, siis ID on amoraalne. Kik see, mis on moraalitu. Instinktid.

S. Freud pshhoseksuaalsed arenguastmed- seotud faasidega. Faasid on kirjeldatud sellega, missuguse keha erogeense stsooniga seondub sel arenguetapil suurim nauding. 1. oraalne- snd kuni 1 eluaasta- rahuldus suu kaudu- rinna imemine, pidla imemine.. 2. anaalne faas- 1-3 eluaasta- rahulduse saamise prototbiks on defekatsioon 3. falliline faas- 3-6 eluaasta- alguses mtlemad mlemist soost lapsed, et neil on fallus (peenis) ja sel ajal ilmnevad oidipuse kompleks (poistel) ja ttarlastel elektra kompleks (peenisekadedus). 4. Latentne faas- 6-14 eluaasta-seksuaalsete ihade mahasurumine. 5. Genitaalne faas- 14-20 eluaasta- adekvaatne seksuaalsus. Peab olema eneseseksuaalsuse tunnistamine vlja arenenud. See vib kesta ka krge eani. Freud eeldab, et sekssuaalne energia e libido on fikseerunud teatud faasis, mis tingib teatud iseloomu. Kui on fikseerunud oraalsesse faasi, siis seda inimest iseloomustavad sltuvuse vajadused. Anaalses agressiivsus kas lekontrolli vi alakontrolli viisil. Fallilise puhul on probleeme seksuaalse identiteediga. Erik Homburger Erikson (1902-1994). Isast ei tea midagi, ema abiellus lastearstiga. Eriksonile ei meeldinud ppida, talle meeldis reisida. Kohtus Anna Freudiga (Sigmund Freudi ttrega). Harvardi likooli professor omandaMATA krgharidust. Pshhosotsiaalne arenguteoorie (ego-analtiline). Erikson arvab, et sotsiaalne mbrus on olulisem kui seksuaaljud (arenguseisukohalt). Inimene on hiskonna produkt. Kige olulisem EGO. Inimene on olemuselt ratsionaalne, mtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Kige rohkem meeldib rkida Egost. Areng toimub astmete kaupa. Igal etapil on sotsiaalne konflikt. Siis saab edasi kui on lahendatud. htegi konflikti vi kriisi pole vimalik tielikult lahendada. Elu muutub vanuse kasvades jrjest keerulisemaks, on vaja et inimene oleks kriisi lahendanud piisavalt selleks, et ta oleks lahendustega varustatud tulemaks toime nuetega mida jrgmine aste eeldab. Rgib personaalse identiteedi kujunemisest. Protsess sltub arengu konfliktide samaaegsest integreerimisest nii individuaalses kui ka sotsiaalses plaanis. Indiviidid hindavad ennast lhtuvalt sellest, kuidas nad arvavad teisi ennast hindavat vrdluses enda ja nende jaoks oluliste eeskujudega. Thtsaim isiksuse komponent ego, inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust. Pshhosotsiaalne arenguteooria. (astmete kokkuvte) 1. Usaldus vi usaldamatus (snd kuni 1,5a)- usalduse kriisiga (konflikti lahenemisega). Suhted on sellel perioodil emaga kige intensiivsemad. Seotus emaga. Kohanemismehhanismiks on omandamine ja andmine. Fsilised (fsioloogilised) tarbed ja pshholoogilised tarbed peavad olema rahuldatud. Usaldussuhted maailmaga on LDISELT positiivsed. On vimalik luua tskliliselt (heaolu langed ja tuseb). Omandab teatud teadmise, et maailm on kas tore ja hea vi negatiivne. Ebameeldivad suhted vivad viia usaldamatuse arengule. 2. Autonoomsus vi hbi ja kahtlus (1,5 a- 3 aastat)- intensiivne suhe ema JA isaga. Peaks arenema sltumatus ja autonoomia, kui lapsi julgustatakse otsima ja vabadust. Ta hakkab liikuma (vime iseennast kontrollida ja suunata). Hakkavad ise sma,

riietuma. Kui tekib liigne piiratuse tunne ja liigne kaitstus, siis see suurendab hbi. Samuti iseendaga seotud kahtluste ja nnetuse tunde teket. Hbi tuleneb sotsiaalsest survest. Teised tlevad, et nii peab aga kas ikka peab nii, kui laps pole aru saanud kuidas peab? Kui lapsevanemad liiga vhe kontrolli kehtestavad (laps ei tea piiri), muutub laps liiga nudlikuks ja kontrollivaks. MINA areng. Erikson rhutab, et arengu ks oluline jud peaks olema enesekontroll. Laps peab ppima kontrollima oma kitumist (aga mitte lplikult vlja arenema). Vimutarbevljendus (mina- kui kaugele, kuidas, kuidas teised minu peale vaatavad..). 3. Initsiatiiv vi s (3-6 eluaasta)- ema, isa, ed, vennad. 4 aastaselt hakkab laps aru saama teistest. Nad hindavad oma vimeid le ja seetttu on vanus tundlik. Nad tahavad katsetada ja proovida ja nnestumise soov on suur. Initsiatiiv ja stunne on peamised konfliktid lapse pdluse vahel alustada toiminguid iseseisvalt ja stunde vahel, mis tuleneb sellise kitumise mitte soovitud ja ootamatute tagajrgede poolt. Kui vanemad reageerivad iseseisvuspetele positiivselt, on kriis lbitud positiivselt. Iseloomustab PDLIKKUS. Laps peab ppima soove pstitama nii, et see ei oleks vastuolus sotsiaalsete normidega. 4. Usinus vi alavrsus (6-12 a)- vanemad, petaja, kool, eakaaslased, ed-vennad. Lapse puhul juhtivaks juks sotsiaalsete ja fsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sots.kui ka fsil.kompententsi nudvates valdkondades viib usinuseni ja teiselt poolt alavrsuseni. Selles vanuses tahavad lapsed palju vistelda, ennast proovile panna. Thtsaks saab VRIKUS ja vrikustunne. 5. Identiteed vi rollisegadus (noorukiiga 12-20u)- eakaaslased. Nooruk hakkab vlja pakkuma ideaale. leminek lapsest tiskasvanuks. Tuleneb rollihmasus, identiteediksimus. Tekivad ka esmased enesemratlused, mis on omased tiskasvanutele. Erikson rgib ka sellest, et see MINA areneb jlle. Fsiline pool areneb jlle. Oma identiteeti saab korrastada (astuda helt rongilt teisele). Vib tekkida pettumine vanemates. Maksimalism, perfektsionalism. Nooruk ei oska leida oma kohta maailmas. lesehitatud maailm vajab mberkorrastamist. Samas soovib ta ennast kellegagi samastada (vanematest hakkab distantseeruma), iga valik llitab eelmise vlja. 6. Intiimsus vi isolatsioon (varane tiskasvanuiga u 18-30)- juhtivad suhted spradega ja romantilised. Kige intensiivsemad sprus- ja armastussuhete loomised. Peaks suutma hoida suhteid- positiivne lahend. Egoistlikku suhet on vaja, et tajuda ja mitte ra kaotada enda piire. 7. Generatiivsus vi stagnatsioon (keskiga u 30-60)- eneseteostus, soov kellegi eest hoolitseda. Suhted olulised tkohas ja perekonnas. 8. Ego terviklikkus vi ahastus (hiline tiskasvanuiga)- suhted inimkonna ja lhedastega ja ta tleb, et nd formeerub isiksuse individuaalsuse kvaliteet. Iga tasemega kivad kaasa lesanded. lesannete puhul ta rhutab, et kahe lahendi vahel tuleb ppida leida tasakaal (tuleb kogeda mlemit). Kui areneks vlja LIIGNE usaldus, poleks vimalik hiskonnas eksisteerida. Ta rhutab ka, et igal tasemel on optimaalne aegliiga kiiresti pole mtet tugata helt etapilt teisele ega pidurdada. Kui tase on positiivselt lahendatud, siis on inimene pshholoogiliselt tugev.

Erikson ei tle midagi arengu phjuste kohta. T on kirjeldav levaade arengust. Misted ebatpsed ja kirjeldab enam mehe, kui naise arengut. Hoolimata kriitikast on see ks arvestavamaid teooriaid nende vheste hulgas, mis inimese elukiku kirjeldavad. Alfred Adler (1870-1937) 1911- li oma koolkonna: individuaal pshholoogia. Freudil oli teadvus vee peal, siis Adler thistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puul. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Teadvus on see, mis jb peale ja alateadvus on viksemamahuline. Esimene, kes hakkab rkima alavrsustundest, mis kujuneb lapseplves. Tiskasvanud pole seda alavrsuse tunnest, mis on lapseplves tekkinud, vimelised letama. Adler tleb ka, et varases lapseeas tekib meil kigil alavrsustunne. See on normaalne (me neme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, tiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest le saada, kujuneb lapsel vimutahe. See vimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest le. Arendab lbi selle vlja oma oskused. Negatiivne lahend- domineerimine ja agressiivsus, mis jvad ka tiskasvnueas. Positiivne lahend- tunnetab htsust teistega. Samuti rgib ta teleoloogiast (ei seostu alavrsusega)- eesmrgipdlus. Adler tleb, et eesmrk tuleneb nrgast kohast, mida ptakse letada. Inimesed pavad kompenseerida nii enda reaalseid kui tajutud puudusi, arendades seelbi uusi oskuseid ja kompetentsust. Inimese kitumist motiveerivad teatud eesmrgid. Snnijrjekord- Adler oli see, kes hakkas rkima snnijrjekorrast ja olulisusest inimese arenemises. Ta rgib, et esimene laps on neurootik (nrviline) eelkige seetttu, et thelepanu lheb teisele lapsele. Samas on nad akadeemiliselt kige vimekamad. Teise lapse kohta tleb, et teda iseloomustab lbilgivime ja edukuse ja karjrisiht. Viimane laps on probleemne, sest ta on ppinud eelnevatelt lastelt kitumismudeleid ja tal on pidev soov neid letada. Esimene laps vib olla akadeemiliselt vimekas aga viimane vib elus kige kaugemale juda. Margaret Mahler (1897-1985) Phihuviks lapse normaalne areng. Laps on sndides pshiliselt eikeegi. Tal on suur hulk valmidusi, suur hulk ajusse kodeeritud teadmisi aga tal pole sndides valmis MINA. Ei ole seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. Lapse pshholoogilist MINA kujundavad lapse ja hoidja vahelised vastastikuse mjutamise suhted. See kestab 3-6 esimest eluaastat. Arengu etapid: (1968, tiendamine 1975) normaalne autism (snd-2elukuu)- enesesulgus. Laps on hoidjaga suheldes kskikne ja endasse tmbunud. See ei thenda, et ta elaks omaenda suletud maailmas. Vastupidita jlgib, saab meelelisi aistinguid (nt kuuleb, neb, tunneb) ja on vimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid. Ta ei saa aru, mida kuuldu vi nhtu thendab. Normaalne smbioos (2-5 elukuu)- smbiooliline jrk. Kiindumust ilmutab kuid samal tundub talle, et ta on hoidjaga ks. See on seotud lapse minatunde puudumisega. Kujuneb lapse esmane kiindumus teisesse inimesesse ja see on hiskonna liikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lhtekoht.

Ta tleb, et lapsele jb meelde sellest ajast tema ise, hoidja kui hooldaja ja ka hooldus. Ta rgib ka, et hooldamist tuleb ajastada ieti. Lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab mrku selle vajadusest. Pettumused, mis selles vanuses tekivad, phjustavad pshilisi hireid. Hlbeid lbi selle, et alguses on tal vaja kiinduda ja kui ta selle smbioosi on saavutanud, suudab ta eralduda. Ta tleb, et vajaduste rahuldamise liiga pikk ooteaeg phjustab juba poole aastasel lapsel agressiivset kitumist. Sage lehooldamine (vajadust polegi aga juba rahuldatakse, mida arvatavasti viks rahuldada) tekitab passiivse ja pikaajalise sltuvuse hoidjast. Lapsel on nutuks alati phjust. Lapsel hakkab tekkima kehast ja selle piiridest kujutlus. See paneb lapse MINAle elamusliku aluse. Mingisuguse smbioosi jtku on vimalik veel kirjeldada II eluaasta lpuni. Seda just mtlemise ja tunnetustasandi kokkupuute kogemusel. Laps kujutleb, et tema on hoidjaga ks ja et tema saab hoidjat mjutada. Hdes ema kohese saabumisega jb tal mulje et ta saab vanema kitumist mjutada. Seda kikvimsuse tunnet vaja et enesevrikus viks kujuneda. See kikvimsuse tunne hakkab taanduma siis, kui ta saab aru, et ta ei ole ks hooldajaga. Eraldumine ja individuatsioon 1. Eristumine e diferentseerimine (saab alguse 4-5 elukuu)- esimesed katsed ennast smbiootilisest sulamist eristada. Tekib see, et imik hakkab vrdlema ema teiste inimestega. Pshholoogiline snd (MINA looma hakkamine). 2. Harjutamine (saab alguse 7-10 elukuu)- aktiivse liikumise ppimine, tekib autonoomia tunne, ta saab ennast iseseisvalt emast eraldada kehaliselt. 3. Lhenemine (saab alguse 16-19 elukuu)- nd laps tajub selgemine oma eraldiolekut emast, seetttu tekib tugev eraldatuse revus ja algab tervikliku mina kujunemine ja soo-identsuse kujunemine. 4. Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus (algus u 30 elukuud)- psivn individuaalsustunne ja mina-konseptsioon. Emotsionaalne objekt konstantsuse tekeema (see, et pole nha, ei thenda et pole olemas). Vanemate nudmisi internaliseerides tekib superego- vahetud normid omastatakse ja pannakse teadvustamata osasse, mis kontrollib meie tegevust. Erik Fromm (1900-1980) Humanistlik pshhuanals. Tema teooria on sotsio-pshhoanaltiline teooria. Arvestab inimese sotsiaalset olemust hiskonda ja kultuuri. helt poolt tahab inimene olla vaba aga teiselt poolt seotud. Snni hetkel saab inimene kaasa ksimuse, kuidas leida htsust iseenese, kaasinimeste ja loodusega. ige lahend on tielikult sndida. Arendada oma tunnetust ja mistust ning armastusvimet sellise piirini, kus letatakse egotsentriline piiratus ja saavutatakse uus hinemine maailmaga. Eraldatuse tunne loob kannatatuse, ahistatuse ja hbi. Fromm eristab kahte sorti vabadust- Vabadus millestki ja vabadus millekski. Ta rhutab, et inimesel on raske toime tulla ilma sotsiaalsete sidemeteta. Inimene peab oskama iseennast armastada. Paraku on tnapeva inimene orienteeritud vlismaailma ja kitub nende ootustele vastavalt. BIHEIVIORISM Tingitud ja tingimata refleksid.

Pavlov ehk klassikalise tingimise isa- seose tekkimine stiimulite vahel- tingimatu stiimul saab vrdvrseks tingitud stiimulitega. Kui X hakkab mjuma Yga, siis hakkab X esile kutsuma reaktsioone, mille esialgu kutsus esile Y. Korduvesitamine on vajalik. Operantne tingimine- ppimise eelduseks on suutlikus meelde jtta saadud kogemust. Kitumise vormimine- kitumise tingimine- Skinner i puhul oli positiivne, negatiivne kinnitus, karistus; Watson 1900 astus Chicago likooli, kige rohkem viskas ta katseisikuks olemist. Vi kui pidi introspektsiooni tegema. Ta valis loomapshholoogia eriala. Ta uuris rotte. 1903 kaitses ta doktorikraadi. Ta oli kige noorem PHP kraadi saaja- oli tusev tht. Doktorikraad oli valgete rottide pshilisest arengust. Ta kirjutab, et sel perioodil oli ta valmis vastu vtma ka Freudi teooriat. Ta polnud lepingest vimeline enam magama. Ta pidi ette vtma pikki jalgsi matku. 1903 abiellus salaja ja alles 1904 nad tunnistasid seda. Avaldas oma teooria, et inimese kitumise phjuseks on tingimine ja ppeprotsessid aastal 1909. 1913 aastal kirjutab Watson, et inimese kitumine ei erine kvalitatiivselt loomade kitumisest. Ta tleb ka, et pshholoogia peab olema lpuni objektiivne, mistttu introspektsiooni andmeid kasutada ei saa. Pshholoogia eesmrgiks sai ennustamine ja kontrollimine. 1919 saavad Watsoni peamisteks katseisikutest imikud. Nad ei ole vimelised verbaalseid vastuseid andma. Ta uurib nende kaasasndinud emotsionaalseid reaktsioone. 1. Hirm 2. Viha 3. Armastus Kik muud ja hilisemad reaktsioonid on neist kolmest tingitud. Mis neid siis tinginud on? Assotsiatsioonid (seosed), tingitud reaktsioonidest. Keskkonna teoreetik. Ta arvas et vastavalt stiimulile kujunevad reaktsioonid. Biheiviorism on suunatud enesekehtestamisele. Uuritakse tegelikult kitumise produkti tulemuslikust- puhtalt huvitab kitumise akt, mitte tunded. Hirm on pitav. B. F. Skinner(1904-1990) Ta pakkus vlja sotsiaalse ppimise teooria. Uskus, et kitumine on mjutatud eelkige vliste teguritega. Oluline on, milline on kitumise tagajrg (kas kinnitus vi karistus). Operantne kitumine on see, et kitumist mjutab tagajrg. Ta rkis sellest, et on olemas skeemid kuidas anda kinnitust ja sarvustust. enda kige olulisemas panuses. Ajavahe sarvustus- antakse iga kindla fikseeritud ajaintervalli tagant. Nt magamaminemisel kiitus (muinasjuttude lugemine..), julud, kooli lpus vahvad ritused, palk... Suhte sarvustus- iga mingisuguse konkreetse tegevusega vi seosega seotud sarvustus. Nt Thorndike leidis, et rotte on vimalik panna kituma nii, et nad saavad aru mitu korda nad peavad klahvi vajutama, et saada maiustada (nt 192 korda). Juhusarvustus- sarvustuste ajavahe pidevalt muutub (ei tea millal oodata). Nt kasiino

Ta tleb, et inimene on algselt neutraalne. Kogemused teevad inimese kas heaks vi halvaks. Esimesena tles, et tingitud refleksid ei suuda seletada, kuidas kujunevad elu jooksul omandatud kitumise vormid. Nt kne. Ta toob juurde ka selle, et lisaks vliskeskkonnamjudele reageerimisele, avaldab organism ise mju ja opereerib teda mbritseva keskkonnaga. Kognitiivne Beage on vlja pakkunud kognitiivse arengu kompositsiooni. Beage isa oli ajaloo professor aga ema vaimne tervis oli kehv. Beage huvitus loodusest. Ta on tuginenud Baldwini teooriale ja kirjutab tema 3 kige mjukamat raamatut oma kirjaniku karjri jooksul, mis tuginevad tema 3 lapse vaatlusele. Ta vaatleb mtlemist ja knelemist. 1. Intelligentsuse ltted lastele- 1936- kirjeldab inteligentsuse progresseeruvat arengut imiku poolt korratavate tegevuste kaudu. 2. Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt- 1937- kuidas tekivad arengu kigus ruumi, aja, fsiliste objektide ja phjuslikkuse misted. 3. Mng, unenod ja jljendamine lapseeas- fantaasia ja smbolismi teke vikelapse eas. Ta rkis intellektist. Intellektil on tema arvates olemas sisu ja skeem. Skeem- teatud tpi miste, kategooria vi strateegia, mis seostab erinevaid kuid sarnaseid ksteisele jrgnevaid tegevusi. Funktsioonid- kuidas skeeme omavahel suhestatakse (tdeldakse). Samuti on intellektil ka laiemaid funkstioone kui on skeemidega seotud funktsioonid. On olemas ka skeemides ja funktsioonide puhul vimalik rkida krgematasemelised skeemid. Funktsioonides vime ka teostada operatsioone. Operatsioon on krgema taseme skeem. Operatsioonid vimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Krgematasemelistel skeemidel igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis vimaldab esimese tegevuse thistada. SEE EI OLE ENAM SKEEM, see on funktsioon!!! Mis on adaptatsioon? Kohanemine. Assimilatsioon- vliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri. (rinna imemine, mng). Kuidas muuta keskkonda enda huvitde jrgi. Akommodatsioon- kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks. Nt matkimine. Vaatab kuidas teised ees ja teeb siis jrgi. Areng toimub kahe protsessi, assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. Piaget tleb, et alguses on neid kahte eristada keerukas, eristamine kib teise eluaasta alguses. 1970 Piaget: lapsed lbivad oma arengus 4st erinevast staadiumist koosneva seeria kindlas jrjekorras, mis on kigil hesugune. Ta psis seisukohal, et need astmed ei erine mitte ainult igal astmel omandatud informatsiooni kvantideedil vaid samuti teadmise ja mistmise kvaliteedil. Piaget seisukoht oli interaktsionistlik. laps omandab asjakohase kogemuse. Piaget tleb, et staadiumid on reaalselt eristatavad, kindla arengulise jrgnevusega. vimalik on suur varieruuvus. staadiumid on hierarhilised. krgema arengutaseme staadiumid sisaldavad elemente madalamatest staadiumitelt. Hilisemad tasemed on tiuslikumad, sest haaravad rohkem elemente ja elementidevahelised seosed on tugevamad.

Kognitiivse arengu staadiumid : on ettevalmistuseks jrgnevatele staadiumitele. Staadiumi esimene aste: Sensomotoorne 0-2 eluaastat kik kogemused saab laps vahetult meelte abil. Sellel perioodil avastavad fsilist keskkonda. Laps sltub mbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kopententsus kujundeid, keelt ja teisi smbolite arusaamisel suhteliselt vike lapsel. jrelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget tleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mnguasja. Etoloogilise teooria neli peamist ideed. Liigispetsiifiline kaasasndinud kitumine Evolutsiooniline vaatenurk ppimise eelsoodumus Etoloogiline metodoloogia- Etoloogia laiendab arusaamu, millest koosneb arengu seletus. Nii niteks saab lapse kitumist paremini mista, kui kaasata oma ngemusse suurem raamistik. Niteks laiem sotsiaalne kontekst ja vib kaasata ka pikema ajaskaala. See hlmab niteks liikide ajalugu. Organism on koos oma geneetiliste, fsioloogiliste, pshholoogiliste ja kitumuslike aspektidega osa ssteemist, mis sisaldab ka keskkonda koos selle fsiliste interpersonaalsete ja kultuuriliste aspektidega. Seetttu tuleb uurida kiki neid tasemeid, et lpptulemusena mista tervet organismkeskkonnassteemi. Seega on etoloogilised printsiibid potentsiaalselt hendav jud arengupshholoogiasse. Etoloogid keskenduvad kitumise kohanemisele. Seetttu kasutatakse kohanemise ideed pigem kultuurilise kohanemise mttes. Etoloogia teoreetiline panus on ka see, et uuritakse organismi lbi kogu elu. Metodoloogiline panus- loomulikus keskkonnas vaatluse kasutamine. Etoloogilist vaatlust saab kombineerida ka ksitlusega just inimeste puhul. Mida uut ti etoloogia? Ti sisse kiindumusteooria- uus uurimisvaldkond. See astus vastu ppimise teooria. NrkusedTeoreetilised piirangud on: - etoloogia kirjeldab rohkem, kui seletab - kuidas kitumine funktsioneerib ellujmisvahendina? See teema pole piisavalt testust leidnud. Metodoloogiline piirang: - eetilisi uuringuid inimesega teha ei saa. Loomulik vaatlus- vib tekitada juriidilisi probleeme. - Loomulik vaatlus on keeruline ja trohke, vajab palju aega ja pingutust. - Vaatleja vib muuta inimese kitumist. - Kontseptuaalsed probleemid kitumisvoolu jagamisel hikuteks. - Kui me vaatleme, siis ei pruugi meile huvipakkuv sndmus selles kitumises sisalduda. Huvipakkuv tingimus vib olla seotud niteks stressisituatsiooniga mida ei pruugigi tekkida. Loomulik vaatlus on laste ja imikute puhul eriti sobilik. Tiskasvanute puhul vib vaatleja fenomen mjutada vga oluliselt tulemust, mida kitumisest saame. Vaata boulbi kiindumusteooriat

KONTEKSTUALISM- Rhutatakse mbritsevat keskkonda. Mis on oluline? Oluline on see, mis tuleb vljaspoolt. Lev Vgotski (1896-1934)- sndis Venemaal, juba 15aastaselt kutsuti teda vikeseks professoriks. Hariduse sai ta Moskva likoolis. Pshholoogias alustas ta ssteemset td 1924. Pshholoogia Mozart. Ta eristas kahte tpi pshilisi protsesse: - madalamad (loomulikud)- arenenud evolutsiooni kigus ja on inimestel krgemate loomadega hised. - Krgemad- pshilised protsessid on arenenud inimkonna kujunemise kigus ja on spetsiifiliselt inimlikud. Ta toob nite, kuidas inimesed asju meelde jtavad (loomad seda ei suuda)- nad tekitavad assotsiatsiooni.. Vi seovad taskurti slme (loomad seda teha ei suuda). Ta arvab, et keskkond ja laps mjutavad teineteist vastakuti. Organismi ei saa keskkonnast eraldi vaadelda. Ka kultuuriajalugu mjutab meid. Konkreetne kultuur on oma ajaloo produkt ja keskkonna kujundaja, mis vormib laste kitumist ning htlasi ka kultuuri tulevikku. Lhima arengu tsoon- Vgotski keskne idee, mida ta ise enim kirjeldas. Erinevus selle vahel, mida laps on vimeline saavutama ksinda ja mida tiskasvanute vi eakaaslaste grupi abil. - Esimene ja aktuaalne vljakujunenud tase on see, millal ta on vimeline iseseisvalt ttama. - Potentsiaalne tase, millel ta vajab petamist. Lhima arengu tsoon on see, kus laps viksemagi juhendamisega omandab uued teadmised. Ta tleb, et alati peab lapsele leidma midagi sellist, mis on lapsele natuke raskem. ppimine toimub lbi lhima arengu tsooni. Lapsel on sisemine motivatsioon ja huvi teha asju, millega ta pris ise veel hakkama ei saa aga abistamisel tuleb toime. Seega on vaja last suunata alati veidi krgemale lapse konkreetsest arengutasemest. Vgotski rhutab, et last ei tohiks jtta ksi, teda peaks stimuleerima ja abistama. Ta ka rhutab, et konkreetset last tuleb hsti tunda, sest siis saab planeerida efektiivsemat petust. Kriisietapid inimese arengus0-2 elukuud- snnikriis 2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine 1 eluaasta- kriis (seoses kndima ppimisega) 1-3 eluaasta- varajane lapseplv (stabiilsus) 3 eluaasta- eneseteadvuse ehk mina lbimurre 3-6 eluaasta- stabiliseerumine 6-7 eluaasta kooliea alguse kriis 7-12 eluaasta- noorem kooliiga (stabiilne) 9-13 eluaasta murdeeakriis 13-17 eluaasta- stabiilne 17- nooruki kriis- tegelikkuse ja ideaalide kokkuprge. Kriis vaheldub stabiliseerumisega. Philine, mida neb Vgotski. Hinnang: Lhima arengu tsooni mistet peavad kriitikud liiga hmaseks. Nad tlevad, et keegi tpselt ei tea mis motiveerib last edasi arenema. Samuti peetakse kultuurilise ajaloolise tausta uurimist kllaltki keerukaks. Tugevus- Vgotski toob vlja kultuurierinevust. Ta rhutab, et areng on spetsiifiline erinevates kultuurides. Seotud on see keele erinevast kasutusulatusest ja vimalustest. Nt eskimod arenevad teisiti kui lunariikide elanikud. Ta

rgib ka erinevate valdkondade (majandus, poliitika, ligvistika???, kunst, ajalugu, sotsioloogia) olulisusest arengu ksitluses. Jaan Valsiner (1951-)- Vgotskist mjutatud. Rgib kolme tsooni konseptsioonist. Toetub Vgotskile. Vaba Liikumise Tsoon- lapsel on vabadus valida mingite kitsenduste seast (nt on 50 palli aga lapsele tstetakse 10 nurka ja lubatakse nende hulgast valida). Samaaegselt lapse tegevuse struktuur keskkonnas antud hetkel ja ka hilisem mtlemise struktuur. Algselt on kindlad juhised aga hiljem ta teab ise kuidas ja mida tohib ja saab teha. Soositud Tegevuse Tsoon- toetav. Objektid mida lapsele soovitatakse. Need ei kohusta last aga ldiselt vanemate soosinguid hakkavad lapsed ka ise jlgima. Lhima Arengu Tsoon (Vgotski) Kik omavahel seotud. Areng toimub seal, kus saavad kokku kolm tsooni. Urie Bronfenbrenner (1917-2005)- koloogilise arengu mudel (1979). Idee sai ta Venemaa matrjoka nukkudest. he suure nuku sees on veel mitu samasugust viksemat. Indiviid on nii keskkonnalooja kui ka produkt. Iga ssteem sisaldab endas rolli (mida inimene omab), norme, reegleid, mis vivad mjutada arengut. Mikrossteem- esmane keskkond (kige lhemal isikule- pere, kool, eakaaslased..). Ta areneb, saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Vib kodu fsiline keskkond innustada vi ka prssida. Ta peab thtsaimaks emotsionaalset kliimat. Last mjutab ka vanemate pritolu, kasvatus, haridus.. Laps saab ssteemi kige vahetumalt mjutada. Arusaam oma rollist on mikrossteemist aga seotud on see ka makrossteemiga. Makrossteem- ideoloogia, mis vib mjutada oma rolli ngemist. Ta ei rgi ainult pshholoogilistest tingimustest vaid ka fsilistest. Mesossteem- lapse ja keskkonna laienenud seosed. On seotud kaks mikrossteemi. ks mikrossteem on see, milles ta osaleb ja teine see, milles ta vahetult ei osale. Niteks milline on petaja ja lapse ema-isa suhe. Koolis (mikrossteemis) ta osaleb ja kodus (mikrossteem) ta osaleb aga kahe mikrossteemi suhtes ta ei osale. Mesossteem tekib siis, kui laps liigub hest mikrossteemist teise. Lheb lasteaeda, kooli, t.. lemineku ajal on inimene kergelt haavatav. Tegemist on mjudega nii rollile kui ka mbritsevale keskkonnale. Sujuv leminek on seotud tunnetega, mida leminek kaasa toob- positiivne vi negatiivne. Samuti on olulised ka kaaslased ja lemineku kulgemine. Eksossteem- keskkonnastruktuurid, mis mjutavad lapse arengut, milles ta ise otseselt ei osale (poliitiline, majanduslik..). Mjutused toimuvad nende indiviidide kaudu, kellest laps sltub (vanemad, petajad, sotsiaalsete institutsioonide kaudu millega ollakse kontaktis). Makrossteem- laiem sotsiokultuuriline kontekst ja see mjutab lbi niteks etniliskultuuriliste, religioossed sotsiaalmajanduslikud tegurid- siia kuuluvad niteks vrtused, ka ideoloogilised suundumused. Lapseni juab see ennekike lbi vanemate (hoiakud, vrtusmaailmad, kodune ideoloogia). Laps seda ise mjutada ei saa. Kronossteem- sndmused, mis toimuvad tnu aja edasiminekule. See viitab muutustele kui ka psivatele asjadele lbi aja seoses konkreetse isikuga. Lahutus- kuidas mjutab abielulahutus inimest lbi tema edasiste liikumiste ja tegemiste. Isik jb psivaks aga roll muutub. Ka keskkonnas tervikuna vib aset leida. Nt sda, katastroof. koloogiline

leminek leiab aset siis, kui indiviidi positsioon keskkonnas on muutnud rolli, on tekkinud muutus keskkonnas vi on tekkinud muutus seoses konkreetse isikuga. Nt ennustatavad leminekud nagu kooliminek, abiellumine, tle minek jne. Teooriat tunnustatakse, sest see annab vimaluse hendada nii sotsiaal- kui ka arengupshholoogia. Ta hlmab endas rohkem faktoreid, mis mjutavad lapse arengut, kui kski teine teooria. MORAALI ARENG Lawrence Kohlberg (1927-1987)- loonud moraalse arengu staadiumite teooria ja kirjeldanud moraalsete arengute staadiumeid. Tugineb Biagetle. Ta jlgis 75 poissi 12 aasta jooksul. Teooria phiideeks on see, et oluline pole laste stunne ja kas ta kitub ausalt vaid oluline on otsustuste moraalne baas. I TASE- eelkonventsionaalne (kige madalam). Karituse ja hvituse terminites. 1. Aste- orientatisoon snakuulelikkusele. Reegleid jrgitakse, et vltida karistust. Snakuulelikkus enda prast (muidu saan karistada). 2. Aste- orientatsioon hvitusele. Reeglite jrgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hvitust. II TASE- konventsionaalne. 3. Aste- hea poisi moraalsus. Huvi on teiste lugupidamise silitamise vastu. Teeme seda, mida meilt oodatakse, selleks, et meie hea maine vi teiste inimeste lugupidamine siliks. 4. Aste- autoriteedi ja sotsiaalse korra silitamine. ige on see, mida hiskond peab igeks. III TASE- postkonventsionaalne 5. Aste- kokkulepete, inimindiviidi iguste ja demokraatlikult vastu vetud seaduste moraalsus. Mis on vastu vetud, tuleb kinni pidada. Vajadusel saab seaduseid ja kokkuleppeid muuta. 6. Aste- individuaalsete printsiipide ja sme moraalsus. Krgeim tase. Seadused phinevad universaalsetel eetilistel printsiipidel. Need seadused, mis neid konkreetseid printsiipe ei arvesta, neid ei ole vaja tita. Universaalne eetiline printsiip tuleb ka religioonist. Nt varastamine. Valdavalt jvad inimesed kolmandasse, neljandasse astmesse. Tema teooriaid on kritiseeritud, et kas viies,kuues aste on vimalik saavutada vi sinna juab liiga vhe inimesi? Kige suurem kritiseerija on Carol Gilligan, kes on tema pilane. Ta on feminist. Carol Gilligan- erinevate sotsialiseerimiskogemuste tttu eksisteerib phimtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset kitumist nevad. 1982- naiste sotsialiseerumine- sellel phinev moraaliareng. See on saanud sama palju kriitikat. Naistel on 3 astet vrreldes meeste 6ga. 1. Orientatsioon individuaalsele ellujmisele- naiste egoismi, eneseaktualiseerimist. Et ainult endal oleks hea. Heitlikud suhted, suur valivus jne.. 2. Headus eneseohverdusena. Naine ohverdab ennast tielikult. Kui naine saab lapse (juba raseduse ajal). 3. Vgivallatuse moraalsus- naine saab aru, et lisaks endale peab ka teistel hea olema. Ta hakkab ennast aktualiseerima aga pidevalt jlgides teiste inimeste huvisid ja vajadusi. Ta ei lhe le teiste vajaduste.

Vib juhtuda, et kolmandale astmele ei juta. Ta seostab he bioloogilise fenomeni, mida meestel lihtsalt polegi. PRENATAALNE ARENG - Tehnoloogia on arenenud, mille lbi on rohkem uurima hakatud. Metodoloogia pole siiski veel piisav, et hlmata seda, mis on lplik teadmine. Me ei oska siiani paljutki seletada, miks fakt on tekkinud. - Kuni 80ndateni kasutusel olev mudel oli hsti meditsiinikeskne. Sndivale lapsele ei omistatud praktilislt meeleelundite tundlikkust ( laps ei kuule, ei ne), imikutel arvati, et valutundlikkus puudub (protseduure tehti ilma valuvaigistiteta). - Inimeste tervisenitajad hakkasid halvenema ja hakati uurima, kuidas muuta rasedust turvalisemaks. Milline on jrglase saamise thendus olnud inimesele lbi aegade? Prandus, bioloogiline tung, abistamise ja toetamise roll (tksi feodaalajastul), surematus mis saavutatakse lbi laste, elukutse edasi andmiseks, soov jagada hellust ja soojust... Mdid- Laste saamisega seotud jne Traditsioonid- ristimine, nime prandamine toome palju sotsiaalset konteksti, mis mrab sotsiaalse raamistiku Tabu- vallaslapsed, mida raseduse ajal tohiks teha ja mida mitte. Lapse sndi on lbi aegade toetanud sotsiaalne raamistik. Protsess kasvamine- akt lapse snd. Inimese he paljunemise tskli (menstruaaltskkel) edukus on 25-30%, imetajatel aga 80%. Seadusprasused arengus: (PEAB TEADMA!!!) 1. Tsefalokaudaalne trend- areng toimub (tsefalo (aju)) levalt alla. Enne areneb pea (aju) ja hiljem keha. 2. Proksimodistaalne trend- keskelt vljapoole. Arenevad lapse oskused ennast liigutada. Enne oskab laps ennast keerata, kui puru srme vahele vtta. 3. ldiselt spetsiifilisemaks- alguses on ldisemad liigutused (ka areng ldine- tekivad suuremad elundkonnad) ja siis muutub see jrjest spetsiifilisemaks. 4. Diferentseerumine / eristumine- Liigutused (motoorika) hakkab omandama konkreetset lesannet. Liigutusmustrid eristuvad. 5. Integreerumine/ htselt funktsioneeriv tervik- laps hakkab juhtima oma liigutusi lbi pshika ja ta suudab oma liigutusi kordineerida. Alguses on need refleksid ja lpuks peaks olema liigutused omavahel integreeritud. Osad jlgivad bioloogilist poolt, teine pool rgib rohkem motoorikast, kuidas see pool peaks vlja ngema. Seemnerakud- Hollandi mikroskopist Antony van Leeuwenhoek (1632-1723) oli esimene inimene, kes omavalmistatud mikroskoopi kasutades kirjeldas mitmeid erinevaid rakutpe, ka inimese seemnerakke. Seniajani ei teatud kuidas toimub viljastumine. Tema kirjeldas seda metafsilistes arenguteooriates, et spermatosoidi peas on ks inimene, kes on kvantitatiivselt tielikult arenemata aga kvalitatiivselt on tal kik olemas. Ta peab lihtsalt kasvama- naise roll oli ainult paiga pakkumine. Tnapeval teavad kik, et pole olemas vikest inimest, kll on olemas teatud infot kandvad rakutbid.

Munarakk- Munaraku avastamise au kuulub Eestist vrsunud baltisaksa loodusteadlasele Karl Ernst von Baerile- 1862. Munarakk on organismi kige suurem rakk. 1875. aastal demonstreeris embroloog ja tstoloog Oskar Hertwig, et viljastumise kigus tungib spermatosoid munarakku. Munaraku viljastab 1 spermatosoid aga munarakk teeb valiku. Kuidas? Ta lkkab ebasobivad ra. Mis kriteeriumite abil ta eemale lkkab, seda keegi elda ei oska. Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, mille tulemusena tekib herakuline sgoot, mis kohe hakkab arenema. sas on areng vga intensiivne. Tavaliselt viljastab munaraku 1 seemnerakk. Kui munarakku siseneb rohkem kui 1 seemnerakk, juhtub vga harva. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munaJUHA lpposas (sarvedes), mille jrgselt viljastunud munarakk liigub 3-5 pevaga emakande ning 1-2 pevaga implanteerumis- e. pesastumiskoha (kus ta hakkab kinnituma). Kui ta on judnud emakasse (pesastumiskohta), siis sinna ta juab plastotssti staadiumis (ta on juba rakukogum). Pesastumine kas emaka ees- vi tagaseinas. Protsess kestab 5 peva. Prenataalne areng- igas keharakus on 46 kromosoomi, ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosomi. Sgoot (peale viljastumist) sisaldab 23 paari kromosoome(iga paari ks liige on emalt, teine isalt), mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse. Sellal, kui mned geenid vastutavad kigi inimliigi esindajatele histe ssteemide- sdame, vereringessteemi, aju, kopsude jms. Arengu eest, kontrollivad teised geenid tunnuseid, mis muudavad iga indiviidi unikaalseks n no kuju, kasv, silmade vrv ja muu. Ka lapse sugu on mratud geenide kombinatsiooniga. Sugurakkude kromosonaalsed omadused Munarakk- 22 kromosoomi ning ks sugukromosoom (X kromosoom). Seemnerakk- 22 kromosoomi ning ks sugukromosoom (X vi Y). Kui kaks sugurakku saavad kokku, siis arvuks on kokku 44 ja lisaks XX vi XY sugukromosoom. Mehel on vimalus mrata sugu aga samas me ei tea, mille phjal teeb munarakk oma valiku. XX- tdruk, XY-poiss. (Katseklaasi phja jvad XY ja peale XX). Snnitusthtaja mramine- raseduse pikkus 280 peva alates viimasest menstruatsiooni esimesest pevast, seega 40 ndalat. Elundalaid on 38, rasedusndalaid 40. On teada, et: - Poisslapsi snnib veidi rohkem, kui ttarlapsi - Ttarlaste sndide arv tuseb koos vanemate vanuse tusuga - Poisslapsi snnib rohkem sdade ajal ja prast sda, ttarlaste sndide arv on suurem prast looduskatastroofe. - Ttarlapse snni vimalus suureneb snnituse arvuga- esimestel snnitustel snnib sagedamini poisse. - Poisslapsi on rohkem paaridel, kes on sagedamini vahekorras.

sasisese arengu staadiumid: Germinaalstaadium- viljastumisest kmnenda pevani Embronaalne staadium- 10. Pev- 8.rasedusndal Looteline staadium- 9. Rasedusndal- 38.rasedusndal. Lootevesi on sama maitsega, kui rinnapiim. 11. Rasedusndal ta neelab juba vett. Imemahakkamine ongi seotud sellega, et lhn ja maitse on samad. 5.ndalast hakkab loode tundma valu. 12.rasedusndal- organssteemid on vlja arenema. Keha hakkab kpsema ja ssteemid arendavad td. Naise soovil enam aborti teha ei saa. Platsenta kaitse on praktiliselt olematu. Kahjustab suitsetamine, halb toitumine, alkohol- ei ole ohutut doosi, kohvi sdame vereringele, negatiivsed mtted (tekitavad hormoone- kilpnrme kahjustus), liigne vibratsioon, olmemrgid, ravimid- aga kasu peab letama kahjumid, viirusinfektsioonid (punetised), mikroobidega seotud haigestumised, protseduurid (hambaravi ja diagnostika, rntgen), narkootikumid. 16. rasedusndal- lapse liigutused muutuvad ha keerukamaks, ta pib haarama, imema, grimasse tegema. 20. rasedusndal- veresooned kumavad lbi ja nahk on hsti lbipaistev 24. rasedusndal- laps kuuleb (vliskeskkonnast tulevaid helisid) ja tajub valgust, tasakaal on vlja arenenud, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lhnadele. Hakkavad tle ka maitsenrmed. 32. rasedusndal- ajukoor on nii kps et arvatakse vlja arenenud ka teadvus. Arvatakse, et inimese vimetele pannakse alus juba enne tema sndi- ajal mil laps emakas areneb. Virginia Apgar- 1953 aastal li hindamisssteemi. Hinnatakse: sdame lgisagedust, hingamist, naha vrvus, lihastoonus, vastus rritusele. Hinnatakse esimesel ja 5 eluminutil. Kui seisund kehv, siis veel 10 minutit ja 15 minutit... Rahuldav- 7-10 Nitab fsioloogilistel nitajate tulemusi. Brazletoni skaala: vastsndinu maharahustamise kergus, rrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Kaasasndinud reflekside abil hinnatakse lapse nrvissteemi seisundit: rkvelolekus on lapse ked-jalad painutatud Kui pda last tmmata ktest hoides seliliasendist istuvasse, tundub pea raske ega tule hsti les Kui tsta last, samal ajal teda khu alt hoides, jb ta kindlasse asendisse Haarderefleks: katsutakse srmega lapse peopesa vi jalatalda ja laps pab sellest haarata Puudutades srmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja pab imema hakata- vajalik lapse sma hakkamiseks. refleks ei kao. Sammurefleks: kui hoida laps kaenla alt nii, et jalatallad toetuvad maha siis ta teeb samme (see peab kolmandaks elukuuks ra kaduma) Asetades lapse alusele khuli, vtab ta roomamisasendi, talla alt loetades pab ta veidi edasi liikuda.

Osa reflekse, mida snni jrel saab kontrollida, kaob esimeste elukuude jooksul (sammurefleks). Alguses on refleksid vajalikud selleks, et kohaneda, hiljem peab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollima. Geneetilised haigused. Viksemate krvalekalletega, mis on vaevumrgatavad vi kergesti korrigeeritavad, snnib umbes 4-5%. Tsisemad snnidefektidega, mis phjustavad pikaajalisi haiguseid vi puuet ning avaldavad mju kogu lapse edasisele elule, snnib 2-3% lastest (ka kromosoomid seal sees). Kromosoomihaiguste esinemissagedus sltub ema vanusest. Kromosonaalseid haiguseid on elussndidest 0,5%. Trisoomia 21- daun (lisakromosoom on 21.paaris)- esineb vaimne ja fsilise arengu puue. Trisoomia 18- Edwardsi sndroom- 1/3000 elusnnile. Kige sagedasem surnult sndinud laste vrareng. Hulgivrarengud. Trisoomia 13- Patau sndroom- 1/5000 elusnnile. Kige sagedasem aborti esile kutsuv vrareng. Kui snnivad, siis elavad kusagil kuuenda elukuuni. PERINATAALNE ARENG- 22. Rasedusndalat kuni seitsmenda elupevani. Esmased lesanded snnijrgsed: Toitumise muutus- suukaudne, toiduks rinnapiim Hingamise muutus- kopsud peavad hakkama toime tulema Seedeeritus- seedessteem peab hakkama tle (areneb alles kolmandaks elukuuks) Temperatuuri regulatsioon Erinevused stimulatsioonis- valgus, hk, puudutused Wolff (1959, 1966) eristas 6 vastsndinu (kitumist) seisundit: Sgav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne rkvelolek, aktiivne rkvelolek, nutmine. Eneseregulatsiooni saavutamine- kige olulisem lesanne. Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad ksteisest: Emotsionaalsus- kui kergelt on vimalik vastsndinud mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele vljendusele ja kui tugev see vljendus on. Aktiivsustase- energia hulk, mille laps normaalses pevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see hulk energiat kulutatakse. Sotsiaalsus- beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivrd on suhtlemine lapse jaoks vrtuslik tasu. Neuroloogiline areng: sndides on lapse aju 25% tiskasvanu aju suurusest, esimese eluaasta lpus 50% ning teise eluaasta lpus 75%. Vastsndinu meeleline tundlikkus - Ngemine- neb 20-30 sentimeetrit (ja seal kige teravamalt), meeldib silmitseda inimese ngu ja huvi no vastu on kaasasndinud. On tehtud katse vastsndinud laste eelistuste kohta (4 erinevat pilti, 40 tiskasvanut). Keskmine vanus 9 minutit. Kus oli inimese ngu ieti, oli laste huvi suurem.

Kontrastsed vrvid (kige pilkupdvam must-valge), umbes neljandal elukuul oskab laps tajuda vahemaad, mis jb silmade ja eseme vahele (ruumiline taju). Samuti oskab tajuda sgavust. Arvatakse, et 2-3 ndalaselt suudab laps sndida vanemate nod vrastest. Laps tajub feromoone ja ema tajub lapse feromoone. Kuulmine- 24. Rasedusndalal kuuleb ta vljaspoolt tulevaid helisid. Inimese hl meeldib vastsndinule kige rohkem. Rtmimaagia (ema sda) jb alateadvusesse. Meeldib, kui arvestatakse, et kuulmiselund on tundlik- pidev taustamra halb. Lhnatundlikkus- eelistused lhnade tajumisel (oma ema rinnapiima lhn), ka emadel on lhnatundlikkus vga tugev. Puutetundlikkus- nahk on ligi 5 korda hem kui tiskasvanul, tundlik puudutustele, rhule, temperatuuri muutustele. Maitsetundlikkus- oma ema rinnapiim, ka magus.

Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal - pib kasutama oma keha Koosklastada lihaste td (roomamine, kimine), pib kega esemeid haarama, suhtelisi mtmeid, kaugust-lhedust mtma. Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma ktt ja srmi. Toimub jrkjrgult- alguses hoiab kes suuri esemeid, hiljem viksemad. Tasapidi toimub refleksi esilekutsuv haistingu ja sellega kaasneva motoorse reaktsiooni vahelise seose teadvustumine, ja umbes teisel elukuul hakkab laps jrkjrgult omandama oskust tahtlikult oma liigutusi juhtima. Siis peab ta hakkama liigutusi koordineerima ppima. Meeleelundite, keha ja liigutuste omavahelise koosklastamise etapp kestab umbes neljanda-viienda elukuuni. ppimisele on eelduseks kpsemine. Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kne arengut, mlu, mtlemisvimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning vimet lahendada probleemsituatsioone (leida ese rtiku alt). Aistingute omavaheline seostumine (kuuleb ema hlt- neb, tunneb ema lhna- peab keerama). Objektipsivus- 9 elukuul. Hakkab tekkima phjus-tagajrg-seos- 4-5 elukuu. Kaheksandal kuul oskab koosklastada erinevaid toiminguid, et juda eesmrgini (paneb klotsid mbrisse ja vtab vlja). 12elukuul hakkab thelepanu keskenduma toimingutelt eesmrgini- huvitab see, kuidas iga hinna seest saada klots sisse. Kui klots on mbris, on ta rahul. Kne arengppimisteooriad- kinnituse mudel. Laps rgib seda, mida on kinnitatud, ka jljendamine (mudelpe). Lapsed rgivad hooldajatest erinevalt. Nativistlik teooria- inimesed on bioloogiliselt programmeeritud keelt omandama. Kige kehtivam on interatsionalistlik- keele areng on seotud bioloogiliste ja keskkondlike tegurite koosmjuna. Keele omadused- loov, struktrueeritud, thenduslik, viitav (keel viitab ja kirjeldab reaalse maailma asju ja sndmusi), interpersonaalne ehk kommunikatiivne (sisaldab rohkem kui he inimese mtteid samal ajal).

Eellingvistiline periood- lpeb esimese thendusliku sna vljatlemisega. 8-10 ndalat peale sndi hakkavad lapsel hlikud moodustuma. Alguses juhuslikud (koogamine). 3-4 elukuu- lalin (arvatakse, et sellest saab kne alguse)- laps kasutab tishlikuid vi tis ja kaashlikutest moodustatud silpe. Selles vanuses hakkab lapsele meeldima kne ja suu jlgimine. Vaatlusest selgub, et laps hakkab suua jrgi tegema sarnaseid liigutusi. Tal tekib huvi suu liikumise vastu. 6kuu eelistab laps kuulata kui kneleda. Mngib kne valjusega. 8elukuu- oskab lisada lalinale keele liikumist, et muuta heli. Intonatsioon ja miimika lisandumine. Selle ajani ei ole vanemate rkimisest knearengule mju (emotsioonidele kll). Esimese arusaadava sna tleb laps alles 2 eluaasta alguses (11-12 elukuud). Fraasi periood- kasutab ksikuid snu. 18 elukuud- 50 sna. 2aastane- 200 sna- 3 aastane1000 sna. ldnimed, spetsiaalsed nimed (emme, issi), tegevussnad, piiritlevad snad (siia, taha ette..), sotsiaalsed snad (tere, headaega), funktsionaalsed. Ta pib ka sna thendusi . Ala laiendamine (sna kasutatakse liiga kitsalt- konkreetne auto on auto), thenduse leidmine, laps leiab et sna thendus on laiem ja toimub lelaiendamine (kik asjad on autod), omandab konkreetse sna thenduse. KIINDUMUS K. Lorenz- vaatlused linnupoegadega H.Harlow (1958)- katse ahvipojaga- mida ahvipudel eelistab. Pehme kunstema- sa ei saa. Kva kunstema- saab sa. Laps oli koos 18 tundi pehme asendusemaga, 2 tundi klma asendusemaga. Kas ikka on nii, et kes toidab, seda armastatakse? John Bowlby (1969)- inimlastel snniprane vajadus seotusele he kindla isikuga. Sensitiivne aeg jb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. Hiljem ei suuda laps luua tugevat emotsionaalset sidet ema vi teise isikuga. Seotuseteooria- tugineb pshhoanaltilisele suunale. Rgib lapse emotsionaalsest arengust. Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse pshholoogiliselt tervele elukigule. Ebaindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse pshholoogiliselt ebaterve arengukigu. M.Klaus ja J.Kennell (1975)- jlgisid, kuidas emad kitusid oma vastsndinud lastega. Erinevad puudutusrtmid, kuidas ja mida silitavad. Emad tunnevad ekstaasi peale lapse sndi ja kik kes seal juures on, on levas meeleolus. 1976- hpotees, mille kohaselt on seotussuhete kujunemises kriitiline periood vahetult peale lapse sndi. Kige sensitiivsem aeg on 2-3 tundi peale sndi (selle hpoteesi koha pealt). Alus suhtele pannakse esimesel eluaastal. Kiindumus: - Arengu - Isiku - Suhete pshholoogia Imiku suhtest emaga kujuneb vlja see konstruktsioon, kuidas ta edaspidi oma eakaaslastega suhtleb. Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mida areneb lapse ja teatud isiku vahel. Kiindumus=seotus.

Kiindumuse kujunemine on kige olulisem vikelapseeas toimuv sotsiaalse arengu vorm. Suhe emaga annab lapsele esimesed oskused ja teadmised selle kohta, kuidas maailm temasse suhtub ning kuidas peaks tema maailmaga suhtlema. Ema on maailma. Sealt kujunevad ootused. MILLAL SAAB ALGUSE KIINDUMUSSUHTE KUJUNEMINE? - Ainult ema saab anda lapsele seda mida ta vajab (vastastikune meeleline tundlikkus) - Esimeste eluaastate jooksul kujuneb vlja lapse baasturvalisus (ema ja isa tundlikkus, vastuvtlikkus, vajaduste rahuldamine: kiirus+piisavus). Kiindumussuhte kujunemist mjutavad tegurid - Soovimatu rasedus ja ema suutmatus kohaneda lapseootusega - Pikaajaline vi korduv haiglas viibimine lapse esimese kolme eluaasta jooksul - Vanemate ebarealistlikud ootused lapsele - Vahelduvad lapsehoidjad. LAPSED ARENDAVAD OOTUSED OMA HOOLDAJATE KTTESAADAVUSEST Olen vrtuslik (hooldaja on lapse kogu maailm)- kui mind maailm armastab, olen vrtuslik Olen vrtusetu- teised on hoolimatud ja ratukavad. Kui arvan, et teised on hoolimatud ja ise olen ka vrtusetu, siis pean kuidagi vlja arendada toimetulekuvrtused, et stressiga toime tulla. - Minimiseerin oma vajadusi (nutan vhe, olen leplikthelepanu minu ebamugavusele ja hooldaja kttesaadavusele langeb). --- ligips tunnetele langeb. - Maksimiseerin (hsti nudlik ja ei kontrolli ldse impulsse)--- negatiivne representatsioon oma hooldajast ja endast (pshhopatoloogia). Miks on beebile vaja puudutust? Ta on harjunud (rasedus) saama puudutust. Endorfiin (opioid), mis tekitab nnetunnet, vhendab valu. Beeta-endorfiin- HALB. Tekib ainevahetuse tulemusena. Alguses on lapse areng likiire. Kige enam on vaja organismi arenguks vaja valke. Lapsed vajavad puudutust, sest sisemine pinge on suur, neil on eluliselt vaja puudutust ( nad nhivad). Boulby rgib, et kui on turvaline suhe, siis on laps uudishimulik ja tal on sisemine motivatsioon, lisamotivatsioon pole vajalik. Nad on edukamad nii akadeemiliselt kui ka emotsionaalselt. Soovitused: - Peaks hoolitsema peale lapse sndi ise lapse eest - Vajadustele kohe vastama - Pakkuma kehalist kontakti - Naine peab ennast usaldama - Toida last rinnaga - Ole lapse lheduses ja kehalise lheduse pakkumine - Maga koos beebiga hes toas. THELEPANU

Pshilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksusele psiv vi situatiivne thendus. Tahtmatu, tahteline ja tahtelisjrgne thelepanu. Tahtmatu- orienteerumisrefleksile. Ei pea pingutama, ei pea juhtima. Ta lihtsalt on aga ma tahtlikult ei suuna. Vikelapsel on ka alguses tahtmatu thelepanu. Mng- 1aasta- 14min, 2-aasta- 21 min, 3-aasta- 27min, 4-asta- 50min, 5-aasta- 83 min, 6aasta- 96min Tahteline- seotud inimese teadlike kavatsustega ja eeldab tahtepingutust. Aktiivse ja keerulise struktuuriga vahendatud protsessiga mis on seotud eneseregulatsiooniga. On arendatav. Tekib 4,5 aastastel lastel. Tahtelisjrgne- tahtepingutus komponent tegevuse kigus kaob ja tegevus muutub isemotiveeruvaks. Objekt on teadlikult ja kavatsuslikult valitud. Thelepanu kidavad: janu, nlg, valu (bioloogilised komponendid), liikumine, vrvid, tavaprasest erinev... - 4-5 aastased otsivad visuaalset infot juhuslikult - 6-7 aastased alustavad ssteemikindla info otsinguga Imikuiga (12kuu lpp)- tahtmatu thelepanu, valiv ja eelistab tundmatuid tuttavatele (ainuke erand ema). Vikelapseiga (kuni 3 lpp)- tahteline thelepanu ikka puudub , thelepanu maht ja psivus on vike- iga uus rritaja tmbab thelepanu. Lhnad, helid, liikuvad esemed. 4-5 tekib tahteline thelepanu 5-6 (7)- psivus oluliselt kasvab aga jaotada on rmiselt raske. mberllitamine ka raske. Vahetada kehaasendit, sest tegemist on tahtelise thelepanuga. thelepanu individuaalsed iserasused, mis sltuvad temperamendist ja kasvatusest. Juhtiv thelepanuvorm on tahtmatu kuid tahtlik thelepanu on olemas piiratud ajas (ta vsitab). Noorukiiga- kujuneb lplikult vlja individuaalne thelepanu stiil. Tekib vajadus thelepanu kui tahtelise pshilise tegevuse arenemise jrgi. pitakse thelepanu teadlikult kontsentreerima. MLU E.Tulving- elusorganismi vime omandada ja silitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Lhiajaline mlu- tajutud materjal psib lhikest aega, mnest sekundist poole minutini. Pikaajalina mlu- peale ajalise kestvuse iseloomustab ka suur maht. Miller 1920- mlu maagiline arv. 9-10 hikut ehk 7+-2 - Imikuiga- tahtmatu mlu, taastumise (meeldetuletamise) periood 8-9kuusel laspsel 2-3 ndalat - Vikelaps- tahtmatu mlu - Koolieelik- hakkab arenema snalis-loogiline mlu. Kkujundimlu vib vga hea olla. - Kooliiga (8-9)- tahteline omandamine peaks juhtivaks vormiks muutuma. Oht mehhaanilise mlu lethtsustamine (pheppimine algklassides). - Murdeiga (11,12- 15,16)-tahab aru saada ja tahab vhem mehaanilist mlu kasutada. Samas on see hiilgeaeg pheppimiseks. ppimisstrateegiad, mis on kasutaja teadliku kontrolli all (organiseerimine- vastuvetud info korrastamine; harjutamine- info kordamine prast selle esitamist- 5-10 ea; kujutlusvtmesnad). Inimesed erinevad oma vime poolest mista keerulisi ideid, ppida

kogemustest, mtelda ldistes kategooriates ja juda kiiresti probleemide lahendustenvimed kognitiivsel tasandil on erinevad INTELLIGENTSUS Vimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, nha toimuva mtet, taibata sndmuste phjuseliseid seoseid 1. Liikuv- vime tajuda ja manipuleerida informatsiooniga. Vime tulla toime uute situatsiooniude ja probleemidega. Sltub kiirusest, neuroloogilistest ja fsioloogilistest protsessidest, muutused hakkavad ilmnema juba varajases tiskasvanueas. 2. kristalliseeruv konkreetset liiki teadmiste ja kogemuste kogunemise phjal. Strateegiad, mis on omandatud voolava intelligentsuse kasutamise kaudu. Sltuv formaalsest haridusest ja igapevasest elukultuurist. NOORUKIIGA Noorukiikka vib sisse lugeda ka murdeea. . see on seotud pshholoogiliste, sotsioloogilised ja bioloogiliste muutustega. Murdeea bioloogilised muutused algavad 2 aastat enne kui sekundaarsed muutused ilmnevad. 8-9 eluaasta on eelpuberteet. - Suurenenud tundlikkus lhnadele, mningased muutused kehakujus (pikkus, laius). Bioloogilised muutused toob esile hormonaalne muutus- suguhormoonid. Tdrukutel naissuguhormoonid ehk strogeenid, poisslastel meessuguhormoonid ehk androgeenid aga mlemad hormoonid on mlemil olemas, vastavalt ks juhtiv. - 10-11...14-15 on vimalik kirjeldada sekundaarsete sugutunnuste ilmnemist. Poistel pikkus, tdrukutel rinnad, intiimpiirkonnas karvad. Neuroloogiliselt- melinisatsioon nrvirakukest mbritseb meliin kest aitab edasi kanda impulsse, seega rohkem ppida ja salvestada. Kujunevad vlja keerulised snaptilised hendusteed lisaks olemasolevatele(=rohkem kogemusi). Juhtiv on frontaalajupool, prefrontaal ajukoore kujunemine, areng. Sotsiaalsed muutused- vanemate osathtsus vheneb, sprade roll suureneb Sotsiaalpshholoogiline- riskivalmidus- minuga seda kll ei juhtu, unikaalsus, lavatunnetus (arvatakse, et ollakse laval ja esinetakse igapevaselt). helt poolt otsitakse unikaalsust aga teiselt poolt tahetakse ka kuuluda (eristumine ja sulamine). Otsene efekt- puberteedi bioloogiline alus loob ebastabiilse ja tormilise isiku vljendusvormid. Kaudse efekti seadus/teooria- puberteediga seonduvad ilmingud eelkige pshholoogilised ja sotsiaalsed muutused kitumises on sotsiaalsete, biloogiliste ja pshholoogiliste muutuste interaktsioon (vastastiku mjust sltuvad). Greydanus: - Varane noorukiiga (10-14 e.a)- kiired kehalised muutused, tekib teatud vastandumine vanematele (peab hakkama lahti laskma; iseennast hakata paremini tundma ppida), leiab aset enda vrdlemine eakaaslastega, soorolli tienemine ja arenemine ja seksuaalsusega seotud ettekujutlused on romantilised ja fantaasiarikkad. - Keskmine noorukiiga (14-18e.a)- suureneb sltumatuse vajadus ja kaaslaste mju. Kujuneb ettekujutus endast tiskasvanuna ja tekivad romantilised,seksuaalsed kogemused. Suhteid iseloomustab jrjestikune monogamo- 1 korraga, palju jrjest.

- Hiline noorukiiga (18-21)- enda koha leidmine tiskasvanuna, loogilise ja abstraktse mtlemise areng, kasvab pidevalt vime aruteludeks ja kujunevad vlja tiskasvanulikud seksuaalsuhted. - Varane tiskasvanuiga (20...40-45)- uuritud kige vhem kikidest teistest. Fsilised muutused, mis toimuvad, on aeglased, vhem ilmsed. Pikaldasemalt toimivad. Sotsiaalsed muutused nii lahknevad, et keeruline on neid kategoriseerida. Bioloogiline- 18-25- inimeste jud fsiliselt kige suurem. Refleksid on kige kiiremad. Reproduktiivsed vimed kige krgemal tasemel, haigestumus kige madalam. 25-... hakkavad aset leidma kvantitatiivsed muutused. Keha toimimine efektiivsuse osas langeb (refleksid), vastupanuvime haigustele langeb, reproduktiivsus hakkab langema. Peamine muutus reproduktiivsete (jrglased) vimetega seotud. Meestel mitte, just naistel. Meestel vananemise protsessid sujuvamad. Pshholoogilised raskused omistatakse mitte fsilisse taandarengusse vaid sotsiaalse keskkonna poolt nooruslikkuse liialdatasu standarditele mitte vastavusele. D.Levison- 1986- tiskasvanu arengu mudel- neljakmne mehe peamiste elusndmuste uurimisel (kigepealt mehed, hiljem naised). peale leminekuperioodi (u20a) on varase tiskasvanuea astmed seotud oma perekonna seast lahkumise ja tiskasvanute maailma astumisega- peab hakkama tegema valikuid. (17-22ea.) 22-28- tiskasvanuikka astumine- vaja teha valikud talaselt, leida elukaaslane, luua tiskasvanule omane vrtusmaailm, kujuneb vlja elustiil. Tormiline aeg. 28-33- elustruktuuri muutused. Kas valikud sobivad vi ei. Vib ka olla tormiline 33-40- maharahunemine- leitakse koht, elu stabiliseerub, tiskasvanulik rollikitumine (tuleb rakendada erinevaid rolle ja vastata erinevatele ootustele) 40-45- tormiline aeg- hakatakse elu ksimrgi alla panema. Thenduste otsimine. Mistetakse, et elu on lplik ja kogedes fsilise vananemise mrke, mistetakse et karjr ei progresseeru edaspidi mrgatavalt. 45-50- inimesed muutuvad teisi ja nende elusid arvestavamaks, muretsevad vhem selliste probleemide prast, mis neid varem hirisid. Selles vanuses vidakse hakata end nimetama vanaks, enamasti ptakse vlja arendada elutarkuse tunnet. Naised- nad lbivad kll samad astmed aga erinevus on 22-28 ja 28-33 astmes, sest naistel on suurem vastuolu emaduse ja talase karjri osas. Nad llbivad neid astmeid keerukamalt. Naised kogevad suuremat konflikti oma vrtusmaailma ja rollide kujundamisel. VANADUS 65-... Bioloogiline- kige ilmsem on silmaga nhtav- nahk kortsus, juuksed heledamaks, hambumus, llisammas vib kverduda, meelte teravus (ngemine, kuulmine, maitsetundlikkus- hapu ja kibe psivad kauem suus aga magus ja soolane kaovad), reaktsiooniaeg aeglustub, fsiline vastupidavus langeb. Vastuvtlikkus haigustele suureneb, fsilise koormuse jgne taastumine aeglasem. Samas ollakse vhemtundlik valule. - Geneetilise etteprogrammeerituse teooria- inimrakkude reprodutseerimisel on sisse ehitatud ajalimiit. Peale teatud aega pole nad enam vimelised jagunema. Mned rakud on geneetiliselt ette programmeeritud kehale kahjuliseks muutuma. Peale teatud aja mdumist phjustavad keha sisemise bioloogia enesehvituse.

- Kandmis ja kulutamise teooria: phineb arvamusel, et keha mehhaanilised funktsioonid lpetavad efektiivse ttamise. Ning jkained, mis energiatootmise krvalproduktidena kogunevad, phjustavad rakkude taastootmisel vigu. Neid on nii palju, et uute tootmisel tulevad vead sisse. Keha kulub ra. Keegi ei tea, mis on ige miks kik vananevad, miks ei ole seda vimalik peatada Pshholoogiline ja sotsiaalne pool intelligentsuse teema (voolav intl langeb)hakkab langema varajases tkvn; kristalliseerunud intl silib, kui see on seotud vanuri elustiiliga. Lihtsalt IQ testiga ei saa midagi vita. Lhimlu vimekus taandareneb harva, kige tpilismead muutused on pikaajalises mlus. (ei saagi elda et mlu vimekus kigil langeb, selle le suur disskussioon. Kas on haiguslik vi vanusega seotud) 5-10 prot neoronite kadu 70ndks , prast seda vga kiiresti Sots kaks teooriat: I hivamatuse teooria Iiaktiivsuse teooria I hivamatutuse vananemine kui samm-sammuline eemaletmbumine maailmas, selle fsilisel pshholoogilisel ja sotsiaalsel tasandil, F aktiivsus langeb. P kese nihuk teistel endale, Sotsiaalseid suhteid jb vhemaks. Vheneb hiskonanas osalemine. See ongi vajalik, et ennast ettevalmistada suremiseks. Keset pidu on nme surra, on vaja tempo enne maha vtta. Kriitika miks peaks inimene prduma oma varasematest kitumismustrites ra, vanur vib jda aktiivseks II aktiivsuse teooria kige edukamad vananejad on need, kes silitavad oma huvid ja aktiivsused , mis olid neil keskeas. Vanur peaks vastupanema igasugusele taandarengule teiste inimestega suhete hulgas ja liigis. Peaks jma arvuline kooslus ja sisu kirevus. Kriitika see, et vanur on aktiivne , ei karanteeri tema rahulolu. Vastuolud kahe teooria vahel. Individuaalsed iserasused tagavad rahulolu. Oluline, miks nad nii teevad. Elukaareuurimusi c. bhler(1893-1974) elukaareuurimuse algataja. Inimene on oma phiolemuselt tegutsev, eesmrkidele ja eneseteadvuseele pdlev. Ta vib olla tema ise vaid muutudes vi olles valmis muutusteks,kui sisemised vi vlimisde lesandedseda nuavad I 0-15 ei suuda indiviid oma tegevust kuigi palju individuaalselt suunata II 15-25 on inimene kogev, otsiv, iseseisev II25- 45(50) indiviid sihikindel, prevaleerub eesmrgikindel tegevus IV 50 65(70) indiviid on iseenda ja minekviku tegevuste suhtes kriitiline V 65-... eesmrkide tienemin, vib esineva kibestumust Erikson (!!) olme lbi vaadanud, kolm mjujudu : bioloogilised mojud ja jud ehk prilikkus, keskkond ja kultuur ehk ppimisega seotu, individuaalsus ehk MINA Levinson (1920-1994) enne vetud Elukaare idee lhtekohad: inimese areng jtkub kogu eluaja, ka tisea ja kpsuse elujrkudes tekib inimeses uuednuvaid vimeid ja jude. Iga inimese elu moodustab ainulaadse

individuaalse terviku. Suurtest erinevustest hoolimata vib elukaarelt leida arengu ldisi seadusprasusi. Indiviidi arengu sndmusi vib, sltumata selelst, millistesse elujrkusesse need kuuluvad, kige paremini mista kui neid vaadelda seoses mainitud arengu ldiste seadusprasustega. Inimese arengut periodiseerivad erinevad elukaareuurijad erinevalt !!!! Lapsekasvatusstiilid D. Baumrind (1971, 1991) kuidas last psivalt kasvatada. - autoritaarne: krged ootused lapsele, madal soojus, madal toetus avastamistegevuseks, karmid reeglid, eksimine vga halb, tulemus vhe vimalusi otsuseid teha, vivad olla head hinded ehk vimalik akadeemiline edukud, kui reaalselt sisemist motivatsioon pole, vib olla puudulik oskus riskisituatsioonides kituda,sots suhtete probl, noorukieas igatseb kampasid sest vajab, et tetda kamandatakse, intelligentsete vanemate lapsed - lubav, mittekeelav: madald ootused, krge soojus, luba avastamistegevuse suhtes, piirid vga raskesti lapse jaoks tajutavad,pere kontrollib laps madal suhtlemisoskus, sest on saanud kik mis tahab, ei oska lbi rkida, vivad muutuda agressiivseks (ronisit, nts vastu otsaesist) - lubav, mittehooliv: madalad ootused, madal soojus, madal kontroll, kskiksus avastamistegevuse suhtes, piirid pidevalt muutuvad, laps kitub katse eksituse meetodil ta ei tea, mis tema teole jrgneb; pole piisavalt motivatsioon ireeglitele alluda, otusused ja teod on ettearvamatud, kehvad suhtlemisoskused, kehv akadeemilne vimekus, (sel hilja saabub miks sa kolistad mitte kust sa ni hilja tuled) - autoriteetne: krged ootused, krge soojus, mistlik kontroll, toetav lapsele ohutu avastamistegevuste suhtes; head suhtlemisoskused, oskus otsuseid langetdada, oskus riske hinnata, head akadeemilised tulemused, motiiv on ppida ise ja endale Kiindumus M. Ainsworth (1913-1999) 1960ndatel tuli vlja. Iga episood on 1 minut, valimis 1aastased lapsed, osalejad ema ja laps ja tkv vras. I ema ja laps on vras ruumis II ruumi siseneb vras, ema lahkub III ema tagasi , vras lahkub IV ema lahkub, vras tagasi Vras lahkub, ema tagasi 1.Uuritakse avastamsitegevust, kuidas erinevates episoodides kitub 2. Reaktsioon ema lahkumisele 3. revus vraga koos olles 4. Mida laps teeb, kui ema naaseb Reaktsioonis lhtuvalt jaotatakse lapsed: turvaline kiindumus (lapsed uurivad ruumi iseseisvalt, kuid tulevad aeg-ajalt ema juurde tagasi. Kui ema lahkub, lapsed distressis, ema naastes lhevad ema juurde. Hirm kaob kui ema tuleb tagasi) vltiv trjuv kiindumusstiil (uurib keskkonda, kuid vhem eelnevast. See ei sltu sellest, kes temaga on. Ema lahkudes ei nuta, ema naastes nib laps teda vltivat. Vrast ei kohelda emast oluliselt erinevalt. Vljakujunemata emotsioonide regulatsioon, kujuneb kui lapse vajadustele ei ole vastatud piisavalt kiiresti.)

rev ambivalente(nitavad les ravaust enne ema minekut. On vha huvitatud mbrusest, pidevalt hoiavad ema lhedale, valvavad,et neid maha ei jtaks. Distress. Ema naasmisel on limalt distressis, mis vljendub ka ntks ambivalentses kitumises, vastuolulises kitumises. Kujuneda, kui ema kord hellitab liiga siis jlle ei reageeri, ebareegliprane signaalidele vastamine. Kiindumusstrateegiad kujunevad terveks eluks.