Reklaam kui kommunikatsioon

Reklaamitegevus millega seotud?

A Jme alumine osa e strateegiline eelt: Kommunikatiivsete eesmrkide pstitamine Eelduste loomine oodatud afektiivsete reaktsioonide vallandumiseks Eelduste loomine positiivse hoiaku kujunemiseks Omaduste ning tajutavate vrtuste mratlemine ning kujundlikustamine Positsioneerimine - strateegia ja taktika Mainekujundus - strateegia ja taktika Avaliku arvamuse/ldise arvamuse kujundamine - strateegia ja taktika Imidikujundus - strateegia ja taktika

Reklaamitegevus millega seotud?

B Konkreetse reklaamteate puhul:

Loov- ja tehniliste lahenduste otsimine jdes kindlaks eelnevate tegevuste (A) tulemustele/otsustustele Copy Platformi vljattamine (Mis? Kellele? Milleks? Mida? Kuidas? Millal? So What? e milline reaktsioon on oodatud?) Valik: teadliku thelepanu haaramine v alalvine mjustamine Mletamise tagamine Tagasisidestamine Eel- ja jreltestimiste kavandamine Meediaplaneerimine Kampaania korraldamine

Turunduskommunikatsioon
Turundus: Kogum tegevusi, mille abil ettevtted ja organisatsioonid loovad vimalusi vrtuste vahetamiseks oma klientidega. Kommunikatsioon: Protsess, mille kigus indiviidid vi organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja vahetavad snumeid. Turunduskommunikatsioon: Protsess, mille kigus rakendatakse vahendite ja vtete kogumit brndikohaseks infovahetuseks;

SAATJA
Snumi formuleerimine

MEEDIA 1
Snumi vormistamine

Snumi 3 edastamine

MRA
TAGASISIDE
Vastuvetud snumi Vastuvetud snumi

VASTUVTJA Snumi 4
vastuvtt

Snumi

tlgendamine

vormistamine

tlgendamine

Kodeerimine dekodeerimine reageerimine tagasiside - ...

Inimestevaheline kommunikatsioon ei ole triviaalne: tlgendamist ja reaktsiooni mjustab hulk faktoreid, mida on praktiliselt raske arvestada.

Tnapevane kommunikatsiooniteooria lhtub nn ssteemiteooriast. Ssteem Omavahel seotud elementide terviklik kogum. Ssteemi seisukohalt elemente ksitatakse jagamatutena. Elementide seos thendab elementide muutujate kohta teatavate seosetingimuste tidetust.Terviklikkust iseloomustab ssteemi jaoks htne funktsioon, eesmrk, otstarve jne, mis vimaldab ssteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas mbrusest eristuvana. Ssteemi phiomadusteks on struktuuri- ja kitumisomadused. Ssteemid vivad olla fsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalssteemi ks algelementidest.

Reklaam kui kommunikatsioon, kommunikatsioon kui mng ...

Kommunikatsioon on mrkide thenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. Hennessy, 1965 Sna thendus on tema tarvitus keeles. Wittgenstein, 2005
Semiootika- teadus mrkssteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate mrkide uurimisega. Mrk - on iseloomustatav kui fsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud thenduse omaja Thistaja/thistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema smbolilise thistamise vahekord.

Charles Saunders Pierce ameerika lingvist sajandivahetusest, vttis kasutusele indeksiliste, ikooniliste ja smboliliste mrkide misted, uuris tegelikkuse ja selle mrgistamise vahekordi.

Ferdinand de Saussure - veitsi keeleteadlane, seletas thenduste teket mrkide eritlemise kaudu - mrk saab thenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Roland Barthes - Elementes of Semiology (1965), Mythologies (1957); uuris mrkide kujunemist lbi denotatsiooni (otsene thendus) ja konnotatsiooni (kaudne thendus) Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Ternov, P. Torop,

Denotatsioon teatud mrgi n esmane/autentne thendus: see, mis on nhtav. Konnotatsioon - Konnotatsioon on mrgi kaasthendus, mis tekib tnu juba olemasolevatele teadmistele, hiskondlikele/kultuurilistele jms vrtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. Teisisnu, mrgi denotatsiooni all meldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui mrgi konnotatsiooni all meldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda edastatakse. Kui inimene saab teate ABC, lisandub denotatiivsele thendusele ka konnotatiivne (revus). Masinaga seda ei juhtu. Kberneetikat huvitavad vaid signaalid. Kuid inimene vtab vastu thendusi.

Mrgi liigid (Pierce):

1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, phjuslikku seost objektiga 3. Smbol mrk, mille seos objektiga on kujunenud lbi kokkuleppe Kood snumi vorm, keel, kujund, heli ..., reegliprane vastavus thistaja ja thistatava vahel Kood kui mrkide vaheliste hildusmisreeglite stestaja Kultuur keskkond, milles mrgid ja koodid toimivad; sotsiaalse ssteemi kigile toimijaile siduv probleemide lahendamise programm kigis ssteemile olulistes protsessides. Palmaru,PM19.02.09

Reklaam on kommunikatsiooni protsess, kus smbolite/mrkide kasutamine (reklaam ise) mjutab vrtuste (raha ja kaupade) vahetamist. Encyclopedic Dictionary of Semiotics 1992:12

Reklaamikeel - eesmrgiks lakoonilisus, tpsus, vljenduslikkus, emotsionaalsus, veenvus, ... Iseloomulik omadus kikvimalike vljendusvahendite rohkus ning piiridel balansseerimine (NB! moel, mis tidab reklaami eesmrki ja ei kahjusta brndi)

Eduka kommunikatsiooni vtmefaktorid:

saatja peab teadma, mida t p s e l t ta tahab elda saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda teade tuleb kodeerida vastuvtjale arusaadavalt saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvtjas tahab esile kutsuda peab valima kige efektiivsema kanali vi kanalid saatja kohuseks on vlja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida.

Miks vastuvtjal vib snum saamata jda vi miks ta seda adekvaatselt ei mista?

Sest sotsiaalsed ssteemid ei ole triviaalsed, sisemised ja vlised faktorid koostoimes kujundavad lpuni ette ennustamatu tulemi ...
Sisemised phjused thelepanu /taju selektiivsus (mh thelepanu temaatika) valikuline moonutus (mh hoiakute ja emotsioonide temaatika) valikuline meeldejtmine (mh mlu, ppimise temaatika) Teade olgu atraktiivne, selge, heselt mistetav ja korduv.

VAJADUSED
MOTIVATSIOON ldisem asjaolude kogum, mis inimest tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab. MOTIIV on ks kindel asjaolu, mis inimest tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. VAJADUS keha vi pshika toimimise seisukohalt olulise puudujk.

 Vajadus sisemine jud, mis organiseerib taju, intellekti, tahet, tegevust ning muudab inimese ebasoovitavaid seisundeid soovitavate suunas. On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi vi mis vljendub pdluses vi otsingus millegi jrele. J.Serd

Vajadus loob inimesele vrtuse, mistttu vajaduste skaala kattub inimestel vrtuste skaalaga (L. Priimgi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mistevara.)

Vajadused bioloogilised kultuurilised Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine).

Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: aktivatsioonitase ja uni nlg ja smine janu ja joomine suguiha ja seksuaalsuhted
Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ...

Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud pshiline aktiivsus (T. Bachmann, R. Maruste. Pshholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas.

Tahteakti genees
VAJADUS Vajaduse tunnetamine, motiivid vitlus, motivatsiooni teke Soovimine Eesmrgi ja vahendite valik Otsustamine TEGUTSEMINE

T. Bachmann, R. Maruste. Pshholoogia alused. Tln. 2001, Ilo

Abraham Maslow (1908-1970)

Maslow uuris eelkige tervet, kpset inimest ning tema tegutsemismotiive, samuti vaimse tervise allikaid. Artikkel 'A theory of human motivation 1943 (Psychological Review 50, pp.370-396). Ksitleb ja sstematiseerib inimese phivajadusi, mis motiveerivad otsustama, valima, eelistama, kituma, ... Eesti keeles: A. Maslow. Motivatsioon ja isiksus. O Mantra Kirjastus, 2007 (A. Maslow. Motivation and Personality. Pearson Education, Inc., 1970)

Maslow motivatsiooniteooria phialused

Holistlik lhenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mni osa e ei ole genitaalset vajadust v khu vajadust (toit rahuldab John Smithi nlga, mitte tema khu nlga). Kui on nlg v kui inimene keskendunud nljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mlu, thelepanukorraldus, mtlemise sisu jne. Vahend ja eesmrk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis neme, et keskendume just neile andmata aru sgavamatest pdlustest. Teadlikud ihad vivad olla vaid smptomid viidates alateadlikele ihadele. Inimihasid saab jagada ldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi kategooria rahuldamiseks vib olla mitmeid ja erinevaid ... ainult phieesmrgid psivad stabiilsetena.

 Mitmesed motivatsioonid: ka nn madalama taseme (fsioloogilised) ihad (nt seksuaalsed vajadused) vivad olla sootuks krgemate vajaduste smptomiteks (nt avalduv seksuaalne iha vib olla suurenenud kontrollivajaduse smptom, kuuluvus v tunnustusvajaduse smptom). Teol v teadlikul soovil vib olla mitu motivatsiooni. Rahuldused tekitavad uusi motivatsioone: inimene ei ole kunagi rahuldatud, kui, siis ainult suhtelisel v ks-samm-korraga moel. Samuti vib ldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse.

Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmrki ksida). Mda fleetilist (teat. liigitekkeline skaala) skaalat les liikudes muutuvad isud jrjest thtsamaks ja nljad jrjest viksemaks (inimese toiduvalik peab olema mrksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). Mda fl.skaalat les liikudes hbuvad instinktid ja kohanemisel sltutakse ha enam kultuurist.

 Keskkond: inimese motivatsioon aktualiseerub kitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Samas peab uurimise objektiks jma siiski organism ise teades, et inimene muuhulgas ka kujundab situatsioone vastavalt ihadele (mitte kalduda leliia situatsiooniteooriasse!)
htne tegevus: ldjuhul kitub inimese organism htse tervikuna, aga mnikord ei kitu ka me vime teha mitut asja hel ja samal ajal, kusjuures ks tegevus vib teist ka prssida (mis omakorda ei pruugi halb olla). Saavutamise vimalikkus: ldiselt ihkame me teadlikult seda, mis on tegelikult saavutatav. Saavutamise vimalikkuse faktor on oluline aspekt vajaduste/ihade hierarhiasse liigitamise puhul, samuti mistmaks motivatsioonide erinevusi eri klassides antud populatsiooni sees ning eri maade ja kultuuride vahel.

A. Maslow vajaduste hierarhia

ENESEAKTUALISEERIMISE VAJADUSED oma eelduste arendamine ja energiavarude kasutamine ESTEETILISED VAJADUSED vajadus luua ja tajuda ilu INTELLEKTUAALSED VAJADUSED vajadus uurida, teada ja aru saada SOTSIAALSE TUNNUSTUSE VAJADUS vajadus tegutseda tulemusrikkalt ja saada austust, tunnustust; staatus, enesevrikus ARMASTUS JA HTEKUULUVUSVAJADUS vajadus tegutseda koos teistega ja kuuluda kellelegi; kaasatundmisvajadus TURVALISUSVAJADUS vajadus tunda end kindlalt, turvaliselt; majanduslik kindlustatus FSIOLOOGILISED PHIVAJADUSED nlg, janu, puhkus; seksuaalsed vajadused jne.

Fsioloogilised vajadused

Homeostaas A keha automaatsed pdlused silitada psiv, normaalne vereringe seisund (A.M.), mille protsessi on kirjeldatud vere veesisalduse, soolasisalduse, suhkru- ja valgusisalduse, rasvade, kaltsiumi-, hapniku-, alus-happe tasakaalu ja temeperatuurisisalduse abil (Cannon 1932) ehk siis eksistentsiks vajaliku fsioloogilise seisundi saavutamise protsessi. B eneseregulatsioon vastavalt keskkonnatingimuste muutustele (biol.), enesekohandumine standardile vastavaks. Tingimused: fsikalised/objektiivsed tundmuslikud/subjektiivsed

 Fsioloogilised vajadused on kahtlemata kige mjuvimsamad. Kigest eluks vajalikust rmuslikult puudust tundva inimese peamine motivatsioon on just need ja ei midagi muud e inimene, kel on puudus toidust, turvalisusest, armastusest ja austusest tunneb tenoliselt eelkige nlga ja tema tegevused on sellest motiveeritud.
Erakorralised tingimused (nt rmuslik nlg, vsimus, ) on normaalselt toimivas hiskonna harvaesinevad. Pigem vib eeldada, et inimene, kes tleb, et tal on nlg, tunneb pigem isu. Kik fsioloogilised vajadused ja nendega kaasnev tideviiv kitumine toimivad ka kanalina igasuguste teiste vajaduste jaoks. Nt enda arvates nljane inimene vib rohkem taga ajada lohutust vi sltuvust kui valke, ssivesikuid v vitamiine ... Ja vastupidi vajadust toidu jrele on vimalik osaliselt rahuldada nt suitsetamise, haarava tegevuse v vee abil. Vib ksida- mis juhtub esmaste vajadustega siis, kui toitu on piisavalt ja rohkemgi veel? (A.M.)

Turvalisuse vajadused
Samuti vivad domineerida terve organismi le: selle rmuslik puudumine suunab nii kognitiivseid kui intellektuaalseid protsesse, tegevusi, maailmavaadet jmt. Turvalisuse vajadus vib ilmneda kaudselt nt pdlustes sa, olla seksuaalvahekorras, taotluses lakkamatult teenida raha (vaatamata sellele, et seda on piisavalt), aga ka otseselt nt. kindlustuste slmimine, pikaajalise lepinguga tkoha eelistamine, psisuhte loomine, mingi selge maailmapildi vljakujundamine jne

Normaalses hiskonnas on need vajadused suures osas rahuldatud

Vajadus avaldub nt tuntu eelistamises tundmatule, hulkade sarnaste otsuste usaldamist (n usalduskrediit nt tuntud ja paljude poolt v usaldusvrse inimese poolt eelistatud kaubamrgile).

Kuuluvuse ja armastuse vajadused

Ka heaoluhiskondades on nende vajaduste prssimist vi mitterahuldamist hirivalt sageli (vib phjustada tsiseid patoloogiaid). Kuulumine karja tnapevamistes sotsiaalne sidusus avaldub ilmekalt noorte puhul, tiskasvanute puhul varjatumalt. Armastus ei ole seksi snonm! Armastuse vajadused hlmavad nii armastuse andmist kui ka saamist.

Sotsiaalsed vajadused sh austuse vajadus

Neid vajadusi vib klassifitseerida kahte teineteist tiendavasse rhma: 1 Iha tugevuse, saavutuse, adekvaatsuse, meisterlikkuse ja pdevuse, kindluse maailma ees, sltumatuse ja vabaduse jrele. (Individuaalne) 2 Iha maine e prestiii (austuse), staatuse, kuulsuse, tunnustuse, domineerimise, thelepanu, thtsuse, hinnatuse jrele. (Interaktiivne, kollektiivne) Nende vajaduste prssimine tekitab alavrsuse, nrkuse, abituse tunde. Ohtlik on eneseaustuse phinemine teiste arvamusel, mitte tegelikud vimed, oskused ja adekvaatsus. Tegelik eneseaustus sltub Telisest Minast, mitte idealiseeritud pseudo-minast (A.M.)

Eneseteostuse vajadused
Inimesed peavad olema need, kes nad vivad (A.M.), peavad oma loomusele ja eeldustele ning annetele truuks jma st neile on omane eneseteostuse vajadus. Selle vajaduse ilmnemise vorm vib olla vgagi erinevsport, ideaalne lapsevanem olemine, maalimine, leiutamine, maailma parandamine, imelise aia rajamine, vrratu sgi tegemine .... Sel tasandil on individuaalsed erinevused kige suuremad.

Lisaks: Kognitiivsed vajadused

Teadmise ja mistmisega seotud ihad nt uudishimu (omane ka inimahvidele; tegevused, millel puudub instinktidest vi ratsionaalsusest, eelnevast ppimisest tulenev phjendus) Intellektuaalne nlg kognitiivsete vajaduste prssimine vib viia neuroosini, isiksuse hbumiseni, elukvaliteedi langemiseni, jne (naine pikemat aega vikese lapsega kodus, pikemat aega kestev nt seniilse vanuriga seotud hooldussuhe, kinnipidamisasutuses viibimine rmiselt piiratud oludes jmt) Lastele pole vaja petada uudishimulik olemist, kll aga on vimalik neid petada mitte olema uudishimulik (nt hoolekandeasutuses) (A.M.)

Lisaks: Esteetilised vajadused

Mnede indiviidide puhul on esteetiline vajadus teliselt basaalne. Nad on aktiivsed himustajad ning nende himusid saab rahuldada ainult ilu (A.M. 1967) Mingeid tendeid sellest impulsist vib leida igas kultuuris ja igas vanuses koopaelanikeni vlja (A.M.)

Suur kattumine ajeliste ja kognitiivsete vajadustega teeb nende terava eristamise vimatuks. Korra, smmeetria, lpetatuse, ssteemi ja struktuuri vajadused vib omistada nii kognitiivsetele, ajelistele, esteetilistele vajadustele, ka vib olla tegemist sootuks neuoroosiga (pshhogeenne haigus).

 Madalamad vajadused on selgemad, mratletavamad, nhtavamad. Maslow teooria jrgi kalduvad inimesed rahuldama kigepealt madalama astme vajadusi ja siis liiguvad krgemate vajaduste rahuldamise suunas: kui madalamad vajadused pole rahuldatud, siis krgemad ei motiveeri. Samas: kui alama astme vajadused on (mdukalt) rahuldatud, siis nad enam ei motiveeri ning inimene oma psimatuses otsib uusi vljakutseid/motivatsiooni krgema astme ihadele phendudes. Krgematel pramiidiastmetel asuvate vajaduste rahuldamiseks on palju rohkem viise ja vtteid kui madalamate jaoks. Krgemad vajadused on subjektiivselt vhempakilised. Mida krgemale me rhmades liigume, seda raskem on inimesel aru saada, mida ta tegelikult vajab, see on mrkimisvrne pshholoogiline saavutus! (A.M.) Krgemate vajaduste rahuldamist vrtustatakse enam. Madalamad tasandid sisalduvad krgemates. Inimene ei saa ignoreerida madalamaid vajadusi, need pole vaid aktuaalsed.

Reklaam ei loo uusi vajadusi, pigem manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega.

A. Maslow` koostatud vajaduste hierarhia

ENESEAKTUALISEERIMISE VAJADUSED oma eelduste arendamine ja energiavarude kasutamine ESTEETILISED VAJADUSED vajadus luua ja tajuda ilu INTELLEKTUAALSED VAJADUSED vajadus uurida, teada ja aru saada SOTSIAALSE TUNNUSTUSE VAJADUS vajadus tegutseda tulemusrikkalt ja saada tunnustust; staatus, enesevrikus ARMASTUS JA HTEKUULUVUSVAJADUS vajadus tegutseda koos teistega ja kuuluda kellelegi; kaasatundmisvajadus TURVALISUSVAJADUS vajadus tunda end kindlalt, turvaliselt; majanduslik kindlustatus FSIOLOOGILISED PHIVAJADUSED nlg, janu, puhkus; seksuaalsed vajadused jne.

Kauba vrtus
Tarbimisvrtus - Toote tasandil peab pakkuma tarbijaile tema praktiliste vajaduste rahuldamist vhemalt konkurentidega vrdsel tasandil. Toode peab olema korras. Lisandvrtus - tootevline vrtus; lisatud erisus peab moodustama toote funktsioonidega olemusliku terviku; vib olla nii ratsionaalne/praktiline kui ka emotsionaalne/ebapraktiline. Kauba lisandvrtuse omadused on need, millele reklaamis tuleks keskenduda.

Veel VAJADUSEST ... AGA KUI ME SME, SIIS KAS VAID NLJAST? Mis motiveerib meid kord sma mannaputru, kord couscousi? Kord Hiirte juustu, kord mozarellat?

Deficiency motivation & Abundance motivation

(John Rowan. Ascent and descent in Maslows theory. Journal of Humanistic Psuchology, Vol.39 No.3, 1999)

Juba Maslow mrkis, et enamus meie motiividest on juhitud puudusest, osa aga juhinduvad pigem kllusest ning on seotud kikide vajaduste tasanditega. Puudusest ajendatud motiivid enamus pshholoogiast tegeleb nn. puudusest tulenevate motiividega: midagi juhtub ja inimene peab sellega tegelma: homostaas Kllusest tulenev motivatsioon ei ole tingimata tingitud mugavuse v. heaolu saavutamise pdlustest.

Maslow vajaduste hierarhia (J. Rowan)

Deficiency motivated 1. Fsioloogilised vajadusedSmine nlja tttu, magamine vsimusest, seks fsioloogiast tingitult, hgieen kui eluline vajadus ... Abundance motivated 1. Fsioloogilised vajadusedSmine esteetilise naudingu saamiseks; klma, kuuma, tormi nautimine, kehaline hgieen kui esteetiline elamus ...

Maslow vajaduste hierarhia (J. Rowan)

Deficiency motivated 2. TurvalisusvajadusedValu vltimine, kaitse otsimine reaalse ohu puhul, keskkonnamuudatuste vltimine, ohtlike situatsioonide trjumine ... Abundance motivated 2. TurvalisusvajadusedKujutlustes ohu otsimine ja vltimine, ohusituatsioonide otsimine eeldades turvalisust, ebaharilike situatsioonide tahtlik kujundamine, ...

Maslow vajaduste hierarhia (J. Rowan)

Deficiency motivated 3. htekuuluvuse ja armastuse vajadusSoov meeldida, soov armastatud olla, soov teha asju igesti, grupikuuluvuse otsimine, kaastunde otsimine ... Abundance motivated 3. htekuuluvuse ja armastuse vajadusSoov armastada, grupikuuluvuse tunnetamine, grupi loomine, vajadus kaasa tunda, ...

Maslow vajaduste hierarhia (J. Rowan)

Deficiency motivated 4. Sotsiaalne tunnustusaplausi ootus, madal enesehinnang, tegutsemine heakskiidu nimel, ...

Abundance motivated 4. Sotsiaalne tunnustusvalmisolek teisi respekteerida ja samavrse kohtlemise ootus, adekvaatne enesehinnang, ...

Maslow vajaduste hierarhia (J. Rowan)

Deficiency motivated 5. Kirgastuse otsimine religioonist, maagiast, pshhotroopsetest ainetest, ... Abundance motivated 5. Loomine kui tung, soov inspireerida ja olla inspireeritud, riskivalmidus, ...

Veel vib eristada ...

Vline motivatsioon (Extrinsic motivation) soov tegutseda vlise surve vi tmbe ajendil, mitte seetttu, et tegutsemine ise oleks meeldiv vi huvitav. Sisemine motivatsioon (Intrinsic motivation) soov tegutseda kuna tegevus on meeldiv vi huvitav, mitte vlise surve vi tmbe ajendil. E. Aronson, T.D. Wilson, R.M. Akert. Social Psychology. 2001

Kas vib elda, et vajadus viib poodi, motiiv teeb valiku, tahe maksab raha?
Reklaam ei loo uusi vajadusi, pigem manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega: Reklaam (reklaamiline tegevus) loob/leiab sobilikud motiivid. Phjendatud on apelleerida krgema taseme vajadustele inimene pdleb enama ja tiuslikuma poole. Apelleerids peab sihtrhma puhul arvestama motiivide tulenemist kas puudusest vi kllusest. Arvestama peab ka tunnetatud kttesaadavuse faktorit. Arvestama peab tegelike eesmrkide ja vahendite vahekorda kas snum keskendub neist esimesele v teisele? Keskkonna faktoriga arvestamine kujundades keskkonda saab aktualiseerida vajaduse ning suunata kitumist.