Individuaalsed erinevused.

Erivajadustega pilased

Hariduslikud erivajadused
Vajadused Erivajadused (Hariduslike) erivajadustega pilasi (students with specal educational needs) mratletakse erinevalt, definitsioonid erinevad nii spetsialistiti, dokumenditi jne. Erivajadustega on lapsed, kelle petamisekskasvatamiseks on vaja spetsiaalseid vtteid, programme jne. Erilisust vib defineerida normaalkvera abil: tavalised keskel, erilised need, kes jvad rtesse. Mnel eluetapil esinenud erivajadused 20-30% pilastel.

Klassifitseerimine: meditsiiniline lhenemine

Inimeste (laste) klassifitseerimine: haiged ja terved RHK 10 klassifikatsioonid Probleemne laps on haige laps, petajad jt ei vastuta tema probleemide eest. Probleemsed lapsed klassifitseeritakse ja eraldatakse (eriklassidesse, erikoolidesse)

Klassifitseerimine: kontekstuaalne lhenemine

Inimesed erinevad vimete ja isiksuse omaduste poolest Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest krvalekalded Probleemi mratlemist mjutavad: Kui palju lapse kitumine erineb keskkonna normidest Normid eri keskkondades erinevad, traditsioonilinealternatiivne haridus, mida loetakse normiks Kui palju lapse kitumine erineb vanuselistest normidest Mis hes vanuses lubatud, see teises mitte >petajad on probleemi eest kaasvastutavad

Thomas Achenbach: 3 probleemide gruppi

Kitumishirete ehk alakontrollitud kitumisega lapsed (eksternaliseeritud probleemid) Tundeelu hiretega ehk lekontrollitud kitumisega lapsed (internaliseeritud probleemid) piraskustega lapsed

Eetilised probleemid HEV laste abistamisel: pshholoog ja petaja koost

Lapsevanema nusolek tks lapsega Pshholoogi ts reguleeritud

Testimine (testid, ettevalmistus, tulemuste avalikustamine) Nustamine, teraapia

Konfidentsiaalsus

Internaliseeritud probleemid (tundeelu hired, emotsionaalsed probleemid)

Emotsionaalsed vajadused, nendega seotud probleemid

Eluga rahulolu ja nnelikkus Enesehinnang-enesethusus ksildus Kaasneb: revus Hirmud ja foobiad; koolitrge Depressioon

Hirm Kolme tpi reaktsioonide muster tajutud ohule: Motoorsed reaktsioonid (nt vltimine, eemaldumine, nutmine, simamine, knte nrimine) Subjektiivsed-emotsionaalsed reaktsioonid (nt verbaalsed ebamugavustunde vljendused, kurbus, kollide ngemine, mtted ohust, enesekriitilised mtted, ebakompetentsuse mtted) Fsioloogilised reaktsioonid (nt sdamekloppimine, higistamine, kiire hingamine).

Hirmud Norm ja patoloogia Uurimustes: kui lasta lastel koostada hirmude nimekirju, saadakse vhem hirme kui siis, kui lasta hirme hinnata tulemused erinevad ksitledes erinevaid inimeste kategooriaid lapsed, vanemad, petajad

Enamlevinud hirmud
<1a 1-3
4-6 7-8 Toetuse puudus, kvad helid Vanema kaotus, kvad helid, loomad, maskid, koletised Loomad, kurjad inimesed, vanema kaotus, ksinda magamine Pimedus, leloomulikud elukad, kehaline valu, ksiolek Testid ja vastamine koolis, surm, vlimus, kehaline valu Halvad hinded, valu, ksildus, kallaletung, sda, looduskatastroofid, suhted kaaslastega, karistused, majanduslik toimetulek (endal ja perekonnaga seotult)

9-12
13+

Hirmud Uurimustes: kui lasta lastel koostada hirmude nimekirju, saadakse vhem hirme kui siis, kui lasta hirme hinnata tulemused erinevad ksitledes erinevaid inimeste kategooriaid lapsed, vanemad, petajad

Koolihirm, popitamine, koolitrge

Koolihirmu kaks taset:

mduka hirmu korral kib laps koolis vastumeelselt, kuid on pidevas pinges, pib alla vimete raskemal juhul puuduvad lapsed koolist mitte fsilise haiguse tttu, nitavad koolimineku eel revust. Tunnevad end halvasti, higistavad (vt kolme komponenti)

Koolihirm Pshhodnaamiline:
Phjused ema-laps suhetes. Ema on kasvatanud oma lapse sltuvaks, millest tuleneb hirm emast lahkumise ees.

ppimisteooriad:
pitud kitumisviisid, mille tulemusena hakatakse kooliskimist vltima.

Mlemast: mida lauem laps koolist eemal on, seda raskem on tagasi prduda

Koolihirm: levinumad perioodid

Kooli algus: revus, vanematest lahus leminek algkoolist phikooli: raskused kohanemisel 14jj: sgavamad probleemid, depressioon?

Koolitrke funktsionaalne seletus (Kearney)

Phjused, miks lapsed koolist puuduvad: Negatiivsete situatsioonide ja olukordade vltimine Sotsiaalsete situatsioonide ja suhtlemise vltimine Vajadus vanemate thelepanu jrele Koolivline orienteeritus ( popitegemine)

2,8 2,6 2,4 2,2 2,0 1,8 1,6 1,4 1,2 1,0 2 3 4 5 KLASS 6 7

Neg olukorrad Thelepanu Suhtlemine

8Popitamine 9

Abistamine
Sltuvalt phjusest (funktsioonist) abistamise viisid erinevad

Depressioon: Afektiivsed/emotsionaalsed nitajad

Kurvameelsus revus, rrituvus, hirm Madal enesehinnang Kurdab pidevalt Pidev stunne

Kognitiivsed nitajad
Otsustusvimetus Kontsentratsiooniraskused Enesetapumtted Madal enesehinnang ja madalad ootused tuleviku suhtes (niikuinii ei lhe hsti!) Surmamtted

Sotsiaalsed nitajad
rrituvus hperaktiivsus Agressiivsus, antisotsiaalne kitumine Korrarikkumine tundides Suurenenud sltuvus Trjutud, ksik Tagasilangus mngib endast nooremate lastega Paistab ja kitub tlpinult, vsinult Vrastab, hoidub suhtlemisest ja kontaktidest eemale Hirmud ja foobiad

Akadeemilised nitajad
Ootamatu ja jrsk langus hinnetes (tulemustes) Huvipuudus koolit vastu Pingutusvime langus Korrapratu ja lohakas t Annab kergesti alla Ei tida korraldusi Kurdab, et pole energiat koolitd teha

Fsilised nitajad
Unehired (kas liiga palju vi liiga vhe) Kaaluprobleemid (nii le- kui alakaaluline) Muutused isus Vsimustunne Pshhomotoorne rahutus

Veel olulist
Negatiivne suhtumine (Beck)
Endasse Maailma Tulevikku

Lastel oluline perekond ja selle mju!

Depressiivsed vanemad Vhe positiivseid emotsioone Vhene kokkukuuluvustunne perekonnas, konfliktid, karistamine

Agressiivsus
Agressiivsus on kitumisakt, mille tagajrjel tehakse teisele indiviidile haiget. Agressiivsus avaldub jrgnevas: lemrane kaklemine, huligaanitsemine, julmus inimeste ja loomade vastu, kilised vihapursked, psiv snakuulmatu kitumine, suhetega manipuleerimine. Vanuseti avaldub erinevalt

Agressiivsuse tbid Proaktiivne agressiivsus. Agressiivsus, et saavutada oma eesmrki. Need lapsed vivad olla liidrid. Reaktiivne agressiivsus. Teiste poolt rritatav Reageerivad konfliktsituatsioonides vihaselt. Need lapsed trjutud, halvasti koolis kohanenud.

Agressiivsed strateegiad
Fsiline
Verbaalne Kaudne, suhetega manipuleeriv

Riskifaktorid
Perekond Kaaslased Koolikeskkond hiskond Verbaalsed vimed (jreldamine, oma tegevuse planeerimine) Uskumused

2 gruppi lapsi
Eluaegne grupp: agressiivsus avaldub vara, algselt vastuhakk vanematele, koolis petajatele, popitamine, kodust ra jooksmine. Lisanduvad nii varjatud kui avalikud antisotsiaalsed aktid. Hiljem lisanduvad depressiivsus, emotsionaalsed probleemid, mnuained. See grupp 3-5% poistest, tdrukuid vhem. Agressiivsus kui isiksuse omadus. Murdeeaga piirduv grupp: valdavalt poisid, kelle agressiivsus tuseb murdeeas. Kirjeldatakse sotsiaalse ppimise teooria abil, on pitud kitumisviis, et eluga kohaneda; ei saa rkida isiksuse joonest.

Thelepanupuudulikkus
Koos alaaktiivsusega Sellised lapsed: 1) unistavad ja mtisklevad sageli; 2) on mtetes hajevil, segaduses; 3) on aeglaste liigutustega, nn pikatoimelised; 4) prnitsevad omaette; 5) tunduvad apaatsed ja mittemotiveeritud.

Thelepanupuudulikkus
Koos hperaktiivsusega (st kaasneb impulsiivsus, krsitus) Sellised lapsed: 1) on raskustes paigalistumisega; 2) ei suuda jrjekorras seista; 3) segavad tundi (havad vahele, togivad kaaslasi jne); 4) tegutsevad ilma mtlemata (ei taju reaalset ohtu); 5) vastavad ilma mtlemata; 6) lesannete lahendamisel on kiired, aga mtlematud (ei svene); 7) neil esineb motoorseid liigutusi (pliiatsiga toksimine, jalgade kigutamine), rabelevad palju ka une ajal; 8) on kaaslastega suhtlemisel jutukad ja krsitud. 3-9%. 3:1 poiste ja tdrukute suhe.

HATP lapsed:
Ei innustu tulemustest, olgu head vi halvad. Tdinevad kiitusest ja laitusest Pole probleeme, kui lesanne neid huvitab (nt videomngud, TV saated). Vahetevahel on nende tulemused vga head. Seega osaliselt: neil on raskused teha asju, mis neid seesmiselt ei huvita.

Kaasnevad probleemid
Opositsioonisolek (40% algklasside lapsi ja 65% noorukeid): hakkavad vastu tiskasvanutele, ei tunnista autoriteeti (vivad muutuda elaks kui peavad alluma), on agressiivsed. Raskused kaaslastega suhtlemisel (50%). Vimetele mittevastav ppimine (80%). Raskused kirjutamisega, halb motoorika, madal planeerimisoskus, raskustes mtete korrastamisega, lugemisel raskustes loetu mistmisega, thenduse leidmisega Raskused tidesaatva kitumisega. Halvad planeerimisoskused Raskused leminekul hest ssteemist teise (st 1.klass, phikoolis leminek ainepetajate ssteemile) Raskused murdeeas vanematest eemaldumise ja iseseisvumisega (tormiline murdeiga) Erilisi raskusi ennustavad: trjutus, varajane antisotsiaalne kitumine

Kitumise pidurdamatus Suutmatus pidurdada potentsiaalset vastust Suutmatus katkestada praegust vastust Vhene kontroll konkureerivate segavate stiimulite le

Kehv tmlu (mitteverbaalne)

suutmatus sndmusi mlus hoida vimetus manipuleerima tegevustega

Kne internaliseerimine takistatud (puudulik verbaalne tmlu) halvad probleemilahenduse oskused kehv lugemisoskus madal reeglite jrgimise ja loomise vime

Ebakps emotsioonide Regulatsioon

piiratud afektide reguleerimise vime madaldunud vime motivatsiooni reguleerida suunatud tegevuses kehv erutuse reguleerimine

Takistatud (sndmuste, mistete jne) mber-konstrueerimine

piiratud vime tegevust analsida ja snteesida verbaalne paindlikkus madaldunud vhenenud eesmrgile suunatud loominguline tegevus

Vhenenud motoorne kontroll (paindlikkus/tegevuse sntaks)

lesande jaoks mitteolulised vastuseid ei suruta alla vhenenud eesmrgile suunatud kitumise psivus kitumine pole paindlik

Abistamine
I pilastega ttavate tiskasvanute uskumuste ja hoiakute muutmine. II pilase elu- ja ppekeskkonna modifitseerimine. Distsipliiniga seotud ksimused III pilaste kitumise muutmine. IV T lastevanematega V Ravimid

Kontrollida kitumise eeltingimusi:

Kindlad, selged piirid. petada ja arutleda nende le. Kindel pevakava. Jaotada lesanded viksemateks osadeks. Konkreetsed ja lhikesed juhised ja selgitused. Abistada t alustamisel (1-2 lesannet lahendada koos). Istekoht petaja lhedal. Kutsuda tihti vastama ja anda tagasisidet. Sobib arvutil ppimine, ka siin saab tagasisidet. Kui on kirjutamisega raskusi, teha osa lesandeid suuliselt (ettekanne referaadi asemel). Pda anda huvitavaid lesandeid, mngulises vormis, elulised probleemid Anda valikuid: kellega tahab koos ttada, mis vormis jne. Vib parandada tulemusi oluliselt.

Kontrollida sarrustajaid, kitumise tulemusi.

Prast iga vikest saavutust vajalik positiivne kinnitamine. Positiivne kinnitamine oluline, ei suuda ppida negatiivsetest kogemustest. Kinnitajaid sageli muuta (tdineb ka neist) Kodu ja kooli vaheline koost (nt pevikus iga pev petaja kirjutab levaate lapse kitumisest, kui palju +punkte sai. Kodus vanemad tasustavad kitumist vastavalt) Harjutada suhtlema vheste lastega. Soovitada vanematel kutsuda klla paar spra korraga. Suures grupis satub raskustesse. Aeg-maha tehnikad. Eraldada laps tunni tegevusest selleks kohandatud klassiruumi ossa (1-2 min eluaastale). See pole karistus, vaid maharahunemiseks.