MIS ON REKLAAM?

Carl Linn: Genus proximum ldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus

... On mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute vi ideede kohta kasutades selleks ht vi teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... Tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... On levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimgi (2007). Reklaam & imagoloogia, mistevara ... teave, mis on avalikustatud mis tahes ldtajutaval kujul, tasu eest vi tasuta, teenuse osutamise vi kauba mgi suurendamise, rituse edendamise vi isiku kitumise avalikes huvides suunamise eesmrgil

Sdistuskokkuvte: Rakendada kriitilist mtlemist!

Tnapeva tehnilised vimalused annavad vimaluse reklaamiga piiramatult manipuleerida Et reklaam lihtustab, loob stereotpe, rakendab emotsioone, hirme ja tunge Et muudab inimesed/hiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvimetumaks, seksuaalsemaks. Et ei ole loomulik nhtus, Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu, Rgib vaid kauba headest klgedest On vheinformatiivne, On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale, Kasutab mju lastele.

Ehk vljendab reklaam siiski turumajandusliku korra puudusi ise neid phjustamata? Kll aga vib vita, et reklaam peegeldab hiskonna suundumusi ja samas ka konstrueerib vimendunult peegeldatut taas. Ritchard Pollay, reklaamiajaloolane: Isegi siis, kui reklaam peegeldab hiskonna kultuurilisi ja sotsiaalseod vrtusi, on ta midagi enamat kui lihtsalt peegeldus ja teda tuleks vaadelda kui tema poolt kujutatavate elunhtuste tugevndajat ja vimendajat (Belk, Pollay, 1985)

Reklaami rollid
Majanduslik roll / turunduslik roll
Uuring (ERAL; EMOR) 2008. aasta aprillis, 503 inimest.

Uuringu eesmrgiks oli vlja selgitada, kuidas suhtuvad Eesti elanikud reklaami kui nhtusesse ning kas ja millist kasutegurit nhakse selles ksikisikule ja millist hiskonnale Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid Peavad seda enesestmistetavaks ja normaalseks nhtuseks, millel on majandust soodustav mju. vrreldes 90-ndate algusega meeldib reklaam meile olulisest vhem, sest reklaamide hulk on tohutult kasvanud. 86 protsenti vastanutest pidas reklaami hiskonnale vajalikuks, sest reklaami kaudu saavad ettevtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seelbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada hiskonna seisukohalt vajalikke ksikisikut harivaid ja teavitavaid snumeid, niteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid vi heategevusprojektide reklaame. 81 protsendi ksitletute jaoks on reklaam informatsiooni allikas ning samapaljud ootavad, et reklaam looks hea meeleolu tarbija ootab reklaamilt informatiivsust ning meelelahutuslikkust.

Reklaam kui turunduskommunikatsiooni vahend On turunduskommunikatsiooni ks vahendeid Loob margiteadvust Aktiviseerib mki On ks turuvitluse relvist

Reklaami rollid
Kommunikatiivne roll Reklaam on spetsiifiline massikommunikatsiooni liik kasutades kanaleid, millede auditooriumid ulatuvad tuhendeteni, sadade tuhandeteni, miljoniteni .... Ja mille eesmrgiks on kokku viia mja ja ostja, ostja ja kaup.

Reklaami rollid
Sotsiaalne roll Reklaam informeerib, petab eelistama, kasutama, mjutab esteetilisi eelistusi. Mjutab/peegeldab? vrtushinnanguid, hoiakuid. Seob v vastandab tarbijarhmi nt elustiili tunnuste alusel; On mh sotsiaalse suhtlemise ks tukajaid, sotsiaalse meediakunsti vimalikke kivitajaid. Reklaam on ks nn konsumerismi toitja (Komsumerism enesevljenduslik, smbolilise vrtusega kaupade-teenuste tarbimine. Kalmus 2005) Kumb on thtsamKas see, mis mul on vi see, kes ma olen? - Ma nitan, kes ma olen lbi selle, mis mul on.

Reklaami rollid
Reklaami kultuuriline roll On mdiloome (mt lugu v. jutustus, mille abil kultuur selgitab v. mistab tegelikkuse mingeid klgi. R. Barthes) On kaasaegse elukeskkonna paratamatu osa, selle kvaliteedi ks mdupuu on popkultuuri osa ning vljund on kultuuri-uurijate uurimisobjekt On ks suhtlemiskunsti vorme

Reklaami mju konkreetsetele majandusilmingutele

Phiksimus on selles, kas reklaam on informatsioon, mis vimaldab turul funktsioneerida efektiivsemalt vi on ta veenmise vorm, mis pidurdab turu normaalset tegutsemist? (Norris, 1984) Reklaami seos kauba hinnaga Kas reklaam phjustab krgemat mgihinda vi pigem langetab seda? - Reklaami kasutatavatel firmadel tekib suurema tenosusega mahuefekt sama mgikasum saadakse viksema hinnalisandi ja suurema lbimgiga, suureneb kibekiirus, suurema tootmismahu juures vheneb ksiktoote hind. - Vhenevad tarbijapoolsed otsimiskulud (mis samuti kajastuvad tarbija poolt vaadatuna kauba hinnas)

 Reklaami seos kauba tarbimisvrusega - Reklaam vib kaupa vrtustada utilitaarsest kljest tnu infole oskab tarbija kaupa efektiivsemalt kasutada, rakendada selle kiki vimalusi. - Reklaam vib lisada imagoloogilist vrtust

Reklaami seos tarbija valikuvimalustega turul - Kas intensiivsemalt reklaamitud kaubad suruvad teised turult vlja vhendades nii valikuid vi - Annab reklaam vimaluse ka uutele tulijatele end nhtavaks teha ning soodustab toodete innovatsiooni (et oleks uudiseid, snumeid tarbijale)

 Reklaami seos ettevtluse konstentreeritusega - Kas reklaam soodustab turu monopoliseerumist ja piirab konkurentsi, sest intensiivse reklaami abil tekkiv mahukonoomia surub teised turult vlja ja reklaamiga loodav margitruudus tekitab uutele sisenejatele krged barjrid? - Vi on reklaam ikka pigem tagajrg ja mitte selliste nhtuste phjus? (Aaker, Myers, 1982) Kas ei sltu nimetatud raskused siiski hoopis teistest ja spetsiifilistest asjaoludest?

 Reklaami seos majanduse tsklilise arenguga Kas reklaam aitab siluda majandustsklit vi reklaamikulutused hoopis soodustavad tsklite teravust? Teoreetiliselt saab reklaam majandustskleid siluda (Albion, Farris, 1981), sest tootja vldib langusfaasis letootmist ja vabanenud ressursidest osa kulutab siiski reklaamile, et hoida tarbimise taset krgemal, kui ilma reklaamita st pidurdab langust. Samas nitab praktika, et reklaamikulutuste planeerimisel lhtutakse peamiselt kolmest printsiibist:
% eelmise perioodi kibest % prognoositavast kibest Muudest kuludest le jvad rahalised vahendid

Ehk Lbimgi suurenedes reklaamikulud suurenevad ja lbimgi vhenedes reklaamikukutused vhenevad, mis vimendab nii tusu kui ka langust. Pigem peaks ignoreerima sellist praktikat ja tegema kulutusi reklaamile ka lbimgi jtkuva langemise tingimustes.