Pshholoogia - teadus, mis uurib kitumist ja vaimseid protsesse ehk pshikat Pshika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum,

, mille kohta tehakse jreldusi vlist kitumist jlgides Pshilised nhtused: Protsessid - meenutamine, mtlemine seisundid aktiivne, passiivne omadused - inimese vimed, temperament, omadused Pshhofsioloogia - inimkitumise bioloogiliste aluste (philiselt neurokeemiliste) uurimine. NT: tervist mjustavat kitumist ennustavad biokeemilised ja geneetilised markerid, uimastisltuvus Isiksuse pshholoogia - Uuritakse isiksust ehk inimkitumise neid aspekte, mis neid ksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval mral. NT: mitu mdetavat isiksuse omadust on kigile inimestel olemas Sotsiaalpsh - uuritakse inimest hiskonnas. NT: kuidas in kitub mingis grupis Arengupsh - uuritakse lapsi, et vlja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sndinud, millised on hiskonna poolt arendatud jne Pshhofs kuidas meie aju saab vlismaailmast aru. NT: kui kiiresti nidata heledamat ja sellele jrgnevat tumedamat objekti, millist tajutakse kui esimesena ilmuvat? Eksperiment ehk katse, sltuv ja sltumatu muutuja-sltuv (mida uuritakse, see sltub inimesest endast),sltumatu (eksperimentaatori manipuleeritav). NT: laboratoorne katse Vaatlus enesevaatlus, teiste vaatlus Intervjuu - Struktureeritud-kliiniline hindamisvahend, nt isiksusehirete diagnoosimisel-ksimuste maatriks on olemas, rohkem kvalitatiivset infot Poolstruktureeritud-teema olemas, ksimused olemas, mis nt 1h lbi kia Struktureerimata-teemas olemas, ldine jutt, rohkem kvantitatiivset infot * Teaduslik pshholoogia snd 19 saj * Esimese labori rajas W.Wundt 1879 a SXM 4 temperamenditpi (Hippokrates): KOLEERIKUD neid iseloomustab nii sisemine kui vline rahutus. Temperamendina on see kige tasakaalutum. Ta ei suuda takistuse korral end vaos hoida. Ka takistusest mduda on tal raske tnu oma ratsionaalsele sirgjoonelisusele. FLEGMAATIKUD neid iseloomustab nii sisemine kui vline rahu. Tpidest kige tasakaalukam. Introvertne ratsionaalsus annab vaoshoituse ja suletuse. SANGVIINIKUD vliselt rahutu, sisemiselt rahulik, keskmiselt tasakaalukas. Vlise aktiivsuse tttu peavad paljud neid koleerikutele sarnaseks, kuid see pole nii: sangviinik rahuneb prast rritumist kiiresti. Piisab vaid mberllitumisest millelegi muule, mida nad ka teevad tnu oma irratsionaalsele ekstravertsusele. MELANHOOLIKUD vliselt rahulik, kuid sisemiselt rahutu. Melanhoolik on introvert, mistttu varjab oma tundeelamusi rahulikkuse vi elavaloomulisuse maskiga.. Melanhooliku probleem on sisemise harmoonia leidmine, mida vlisfaktorid pidevalt lhuvad.

Biheiviorism - Pole thtsust: vaimsed seisundid, sisemised protsessid,introspektsioon. Tegevus, mtlemine ja tundmine on vrdsed kitumised (in on must kast !!) Humanism - Rhutab inimese kontrolli oma elukigu le. (Inimene on oma olemuselt hea. Tal on vaba tahe ja autonoomsus, vimeline tegema oma valikuid. Soov prgida oma potentsiaali tieliku saavutamise poole. Inimese arengupotentsiaal on piiramatu.) Pshhodn - kitumine on tingitud seesmiste teadvustamata pshilise en.voogude poolt, mille le inimese kontroll on min. In oma teadlikkusega juhib vga vhe ------- mingi ks oli freudiga seotus Kogn.psh - keskendub sellele, lbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, ttlevad jne) ja mistavad maailma. -Vastandub biheiviorismile. - Vline stiimul -> !!! -> kitumuslik vastus Pshhobiol - kitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektriliste protsesside tulemit Operantne ting - kitumise tagajrg mjutab kitumise silimist vi muutmist NT: Situatsioon: pakutakse narkootikumi .Inimese kogemus sarnases situatsioonis teat. viisil kitumisest positiivne: vtsin vastu, sain kamba liikmeks ja mul oli hea olla (vi vastupidi). Kitumine silib, kinnistub Klasssikaline ting (loom assotsieerib neutraalse stiimuli/kellahelin enda jaoks olulise stiimuliga/toit) kui automaatse ppimise ideed inimesele. AJU Oktsipitaalsagar - ngemise ttlus Temporaalsagar - kuulmisel saadud info ttlemine, ruumiline otsimine Parietaalsagar - liigutuste jrjekord Frontaalsagar - mtlemine, analsimine, valikute tegemine, motoorsete tegevuste anals - Ks oli, et mitu ajusagarat on Hipokampus ajuosa mida seostatakse mluga (kukla-, kiiru- ja oimusagar) - Kust viks otsida teadvust? Aju on lateraliseeritud - vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt ja vastupidi. Nrvirakud suhtlevad omavahel keemiliselt, rakk on elektriliselt polariseeritud. Neurotransmitter virgatsained (dopamiin, gutamiin, neradrenaliin) Nrvilpmed asuvad nrvirakus e aksionis Snaps - rakkude kokkupuutekoht, kus toimub nrviimpulsside lekanne Dendriidid jtked nrvirakus, mida mda nrviimpulsid liiguvad Elektroensefalograafia (EEG) - mdab erinevate ajupiirkondade aktiivsust *Ajukuvameetodid, mis kasutavad radioaktiivsust CT or CAT -//- magnetimpulsse MRI, TMS Teadvus - vlise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. *In teadvus erineb loomade omast, kuna meil on reflektiivne e juurdepsu teadvus (melda tegelikkusest absrak., enesetadvus, orienteeruda ajas sh arvestada teistega)

Strukturalistid uurisid: Kuidas primitiivsetest teadvuse elementidest moodustuvad keerukad kogemused ja need omakorda seostuvad fsi sndmustega? (WUNDT) Teadvuse omadused: Kvalitatiivsus iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat tunnet ehk kvaliteeti Subjektiivsus, omavaatelisus seisundid eksisteerivad ainult sedavrd kuivrd nad on kogetud konkreetsete inimeste vi loomade poolt; teatud viis kuidas maailm ilmneb just meile Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki Transparentsus me elame oma teadvust lbi asjade ja maailmana, mitte ajuna vi teadvusena; me ei aisti neuroneid vaid aistime rritajaid ja objekte Thelepanu keskme ja perifeeria eristamine (selektiivne thelepanu), thelepanematusest tulenev pimedus Jagatud thelepanu -> raskem teaduvustada htsus teadvustatud kogemus on htne teadvusvli (conscious field) he ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, vrvidest, lhnadest, kehaaistingutest Slmimisprobleem kui pole selge, kuidas he objekti omadused (vrvus, kuju, suurus, liikumine jne jne), mis on esindatud erinevates aju piirkondades, saavad kokku pandud (ehk slmitud) selleks objektiks htses teadvusmuljes ehk kuidas he obj omadused snkrooni saavad. *Lahendus F. Crick teadvuse neurobioloogiline korrelaat seisneb neuronite aktiivsuse snkroniseerituses 40Hz sageduse mber talamokortikaalses ssteemis, kus hivatud on peamiselt madalamad rakukihid Eneseteadvus - iseendast teadlik olemine ja arusaamine. Kontroll selle olemasolust: lbi dialoogi ja samastumise **Miks nimetatakse Freudi teadvuseksitlust pshhodnaamiliseks? kuna Freud uskus ka, et sisemine (instinkt, ala-, eel-)teadvus ajendab in kituma ?! Nimeta ja kirjelda teadvustamata protsesse. Hormoonid,mis reguleerivad inimese tsirkadiaanset tsklit (magamise-rkveloleku): Melatoniin unisus; Atsetlkoliin (virgatsaine) mj neerupealiste td; Kortisool (hormoon) smise algatamine *Milline looduslik tskkel on vlja kujundanud inimese rkveloleku ja magamise tskli? Kuidas? mittesnkroonsus (in bioloogilise kella ja sihtkoha keskkondliku kella vahel) & deskronisatsioon (liigvarajane rkamine nt -vahetustega t- sellega seotud vsimus) Uni - seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mnedele selle alustele struktuuridele levinud ldine pidurdus. Und uuritakse lbi EEG lbi (kunagi lbi silmaliigutuste) REM uni unengude uni. Kiired silmaliigutused, kiire hingamine ja sdametegevus. Tekib 90-100min peale uinumist - Sain 1 punkti (2st), oleks pidanud rohkem selgitama

**Milline on unestaadiumite jrgnevuse phimte? - Uinumisest jrjest sgavamasse unne leminemine kuni 5ndasse REM-une faasi. Ja nii tskliliselt. **Miks me neme unengusid??? et in piks hirmutavates olukordades reageerima; Uni aitab kustutada mittevajaliku; uni aitab silitada pitut ?? Hpnoos - kompleksne teadvusseisundi muutus, mille puhul on tegemist thelepanu rmusliku kontsentreerimisega fookuses olevatele stiimulitele. Samal ajal vheneb keskkondlike stiimulite teadlik tajumine. Kas hpnoos parandab mlu? Hpnotiseerida ei saa inimest, kes sellega nus ei ole. Ka hpnoosiseisundis jab inimesele vaba tahe alles. - Ksimus oli vaba tahte kohta Taju - tunnetusprotsess, mis ttleb keskkonnast erinevate meelte kaudu omandatud infot htseks, terviklikuks kogemuseks. NT lhna, vrvuse tajumine Aisting meeleelundile toimivast stimulatsioonist aru saamine Protsessid, mis tekitavad taju: Sensoorsed protsessid - nhtusete ksikomadused Pertseptiivsed protsessid - ksikaistingutest terviku mooodustamine Mnestilised protsessid - mlu, sellest mida me oleme ninud Intellektuaalsed mtlemisprotsessid - seoste leidmine **Millest sltub inimese tajukujundi tekkimise aeg? - Taju pole lihtsalt aistingute summa, talle lisandub varasem kogemus, emotsioonid, sltub mtlemisest ning eeldab thelepanu. **Mis on Helmholtzi arvates inimese tajukujundi tekkimise aluseks? keerulised otsustused ja arvutamisprotsessid ** -//- James Gibsoni arvates? valitud muutumatud tunnused Adaptatsioon kohanemisvime, vastuvtvad nrvirakud kohanevad vi vsivad. Apertseptsioon - inimesed tajuvad sama asja suuremal vi vhemal mral erinevalt Disparaatsus silmade erinevast asukohast ruumis tulenev vrkkestakujutiste erinevus. Erinev asukoht ruumis = kaks identset pilti veidi erinevate nurkade alt. -Ajus pannakse need kaks kokku ja tekib kolmas mde ehk sgavuse taju Illusioon ebaige taju, mis tekib kontekstuaalsete vihjete vrtlgendamisest Hallutsinatsioon subj tajuelamus, mille korral vib tekkida taju ilma vastava vlisrrituseta (VAHE: IL on vrtlgendamisest ja HAL tek ilma vliserritajata) **Mida pannakse thele ngu tajudes?- novljendusi (hirm, kurbus, rm, vastikus, viha, llatus) ja muutumatud notunnused ja nende kogumid. Nt lapselik ngu, naiselik ngu, atraktiivne ngu ISIKUTAJU Jrjestuse efekt vastukiva info puhul omistatakse suurem kaal esmasele infole (esmamulje vi viimane mulje) NT Haloefekt positiivse vi negatiivse joone domineerimine NT Stereotbid fikseerunud mulje mnest grupist (rahvus, amet, themrgid jt)

Projektsioon - positiivseteks joonteks peetakse endaga sarnaseid, negatiivseteks endast erinevaid jooni. Kausaalne atributsioon phjuste omistamine kitumise seletamiseks (isikuga seotud, situatsiooniga seotud phjused) Atributsiooni viga --- Enda ebannestumisi seletame vliste phjustega (kiire oli), nnestunuid aga sisemistega (ma ju tlesin kohe). Teiste kitumisi seletame vastupidi!

Kuidas jaotatakse mlu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Mlu jaotus sisu alusel: Endel Tulving neuropshholoog, ajukahjustuste alusel vljattatud mlu struktuur -Semantiline mlu teadmised (kus oleme kinud, mida kuulnud, fakt teadmised) -Episoodiline mis on meiega juhtunud, viksed episoodid (siiatuleku ep, tnane rkamine) -Protseduuriline liigutuste tegemine (trkkimine, jalgratta sit jne) Mlu jaotus kestvuse alusel: - Lhimlu (kestus: 1-2 sek. kuni 30 sek, sensoorne) - Tmlu (lhi ja pika vahepealne; keskkontroll) -Pikaajaline (kestus: kuni eluaegne) Jaotus meelteinfo alusel: Kuulmismlu, ngemismlu, lhnamlu Jne **Millest sltub meeldejtmine, meelespidamine, meenutamine? kordamisest, uue info peale tulemisest, valemlestustest jne Unustamiskver (Ebbinghaus, 1885) - kige kiirem unustamine toimub vahetult peale sndmust, kui infot pidevalt ei korrata Valemlestused - ebakorrektsed uskumused mineviku kohta, mis on saanud mlu prisosaks ja mida in ise usub. Tekib: eksitav info, alkohol, loomulik unustamine ja info modif (uue info peale tulemisel) - Valeml kohta oli ka mingi ksimus **Kuidas uuritakse geneetilisi haigusi? - eri astmete sugulaste sarnasuse uurimine (tunnustekorrelatsioon), ka kasulaste meetod - Gen haiguste kohta oli ksimus, ksimust ennast ei mleta, aga ige vastus oli kaksikutega seotud .. kki oli norm psh tunnuste uurimine .. Kuidas uuritakse normaalsete pshiliste tunnuste prilikkust? **Kasvatus mj inimese arengut - vrtushinnangutele, hoiakutele, eelistustele Eri kasvatusstiilid? autoriteetne, mjuvimas autoritaarne, alistumist nudev lubav, vabatahtlik (jreleandev versus mittehooliv) **Milline on kiindumuse roll inimese arengus? - lapsel on kaasa sndinud omadus

otsida stresssituatsioonis selle isiku lhedust, kellesse on kiindunud **Snnijrjekorra roll? -esmasndinud on meelekindlamad ja neurootilisemad, veidi krgema IQ-ga. Hiljem sndinud on avatumad ja sotsiaalsemad Kognitiivne arenguteooria (Jean Piaget, kuidas areneb mtlemine): -Sensomotoorne staadium (kuni 3.eluaastani) kige maitsmine, katsumine. -Operatsioonieelne staadium (3.-7.a.) - snade ja asjade seosed, kuid ei suuda liigitada ja jreldada. Egotsentrism. -Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) - jreldamine, sndmuste kigus tagasiminemine -Formaalsete operatsioonide staadium (alates 12.a.) - abstraktne, hpoteetiline mtlemine Eriksoni arengustaadium: -Imikuiga - Usaldus vi usaldamatus (0-1) -Varane lapseplv - Autonoomia vi kahtlemine ja hbi (2-3) -Mngu iga - Initsiatiiv vi s (3-6) -Kooli-iga - Tkus vi alavrsus (6-12) -Noorukiiga - Identsus vi rollihmasus (12-18) -Varajane tiskasvanuiga - Intiimsus vi isolatsioon (18-30) -Tiskasvanuiga - Eneseteostus vi stagnatsioon (30- 65) -Kpsus - Terviklikkus vi meeleheide (65-) **Mida thendab sotsiaalne mudeldamine (Bandura)? -ehk imiteerimine, eriti nendelt kellega suudetakse enim sarnastuda Intelligentsus (teaduslikus thenduses) - taibukus (vime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, mrgata phjuslikke seoseid). *Galton (1883) uuris inimeste vaimset vimekust *Binet (koos Simoniga 1904) tegi esimese IQ testi Kirjelda intelligentsusteste - WAIS ja WISC Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? **Kas intelligentsuseid on ks vi mitu? Catelli arvates? Spearmani arvates? Sternbergi arvates? R. Sternberg (s. 1949) arvab, et IQ testid mdavad hte vimet ehk analtilist intel. C. Spearman, Catelli nimetus Liikuv IQ, mdetakse IQ testidega Spearmani mudeli phiseisukoht on see, et eksisteerib ldine vaimne vimekus (general intelligence e. g-faktor), mis avaldub kikides vaimsetes vimetes, s.o taiplikkus, vime arutleda, lahendada probleeme ja melda abstraktselt. **Kuidas erinevad mehed ja naised spetsiifiliste vimete poolest? -Meestel paremad tulemused ruumilises mtlemises ja laialdastes faktiteadmistes -Naistel parem snaline vimekus ja lhimlu

Isiksus - kitumise, mtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed ksteisest erinevad (isiksuseomadused) **Millised on philised isiksuseteooriad? Pshhodnaamiline teooria (Freud) - Alateadvus, tungid ; Id / Ego / Superego ; Kaitsemehhanismid Tunnusjoonte teooriad (trait theories) - Hippokrates 4 temperamenditpi - Kretshmer ja Sheldon kehatp (endomorfne, ektomorfne, mesomorfne; pkniline, asteeniline, atleetlik) - Moodsam lhenemine Allport Kesksed ja teisesed tunnusjooned - Eysenck (bioloogiline tunnusjoonte teooria) Ekstravertsus/introvertsus, neurootilisus, pshhootilisus Kognitiiv-kitumuslikud teooriad - Sotsiaalne ppimine - tagajrg, tulemuse olulisus - Kognitiivne stiil - Seligman pitud abitus - Bandura - enesethusus Humanism, fenomenoloogilisus - Unikaalsus ja arenemisvimelisus (Maslow, Rogers) - Enesekontseptsioon - Kelly konstruktide teooria Viiefaktoriline mudel (Costa ja McRae) suure viisiku mudel! Neurootilisus kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone Ekstravertsus Avatus kogemusele Sotsiaalsus usaldamine Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside le.