Professional Documents
Culture Documents
Õpiülesanded ja juhised
Tartu 2009
SISUKORD
2. Ülesanne 4: probleemlahendusprotsess 4
3. Ülesanne 5: eneseanalüüs 5
6. Referaat ja retsensioon 7
2
Ülesanne 3: minatasndid ja enesekehtestamine
1.1 Tiiu peab patsiendile selgitama, et tema kannatused on tingitud valest elustiilist.
LV:
L:
TK:
1.2 Kaja on ärritunud, et sõbranna tema probleemidest teistele rääkis.
LV:
L:
TK:
1.3 Mart on otsustanud, et küsib ülemuselt palka juurde.
LV:
L:
TK:
2. Palun tee järgmistest lapse tasandi lausetest täiskasvanu tasandi laused.
3.1 No mida Sa passid, iga teine mees oleks ammu juba korda saanud selle toru!
3.2 Vaata, milline Sa välja näed, kas peeglisse oled vaadanud?
3.3 Kas Te ei näe silti, seal suurelt kirjas, et välisjalanõudega ei tohi edasi minna. Kelle jaoks neid silte riputatakse!
Seisad peale väsitavat koolipäeva toidupoe pikas järjekorras ning sinu taga olev härra palub, et sa laseksid
tal ennem maksta, sest tal on kiire. Sinul on korvis leib-sai-piim, härral on terve suur korv erinevaid asju
täis.
Vanemad teatavad sulle reede õhtul, et sul tuleb ilmtingimata laup. -pühap. koju tulla, sest neil on puude
laadimisel sinu abi vaja. Sinul aga on sõpradega nädalavahetuse plaanid juba tehtud, millest sa ei taha
loobuda.
3
Ülesanne 4: probleemlahendusoskused
a)
b)
c)
d)
e)
4. Lahendusvariantide hindamine
7. Tulemuste hindamine.
4
Ülesanne 5: eneseanalüüs
Eneseavamine: kas, kellele ja kui palju ennast avan ja miks, mis seda tõestab?
Milliseid suhtlemistõkkeid kasutan, kellega ja mis eesmärgil? Näide?
Minu kuulamisoskused: mida ise arvan, mida teised arvavad, mis kinnitab seda?
Minatasandite kasutamine: kas, millal ja miks kasutan? Näide?
Minu enesekehtestamisoskused: mida ise arvan, mida teised arvavad, mis kinnitab seda?
Minu probleemlahendusoskused: mida ise arvan, mida teised arvavad ja mis kinnitab seda?
Minu meeskonnatöö oskused: mida ise arvan, mida teised arvavad ja mis kinnitab seda?
Minu positiivsed ja negatiivsed mõtted ja tunded: kas, millal, kuidas, miks väljenduvad? Näide?
Eesmärk: saada ülevaade psühholoogia olemusest, seostest teiste valdkondadega ning uurimismeetoditest.
Iga rühm teeb kokkuvõtte etteantud teemal.
Rühmatöö arutelusid saate pidada vastavas foorumis
Koostage 1.5 lk. materjal ning lisage materjal foorumisse, et kaasõpilased saaksid ka sellega tutvuda
Kirjaliku kokkuvõtte lõpus peab olema vähemalt 5 kirjandus (interneti) allikat kust materjali saadi.
Kõik rühmad loevad ka teiste koostatud materjale, sest need moodustavad ühe osa arvestusküsimustest.
Teemad:
1. rühm: Sotsiaalpsühholoogia olemus (teemad, millega tegeletakse, kuidas läbi selle seletatakse inimkäitumist)
2. rühm: Sotsioloogia seos psühholoogiaga
3. rühm: Antropoloogia seos psühholoogiaga
4. rühm: Filosoofia seos psühholoogiaga
5. rühm: Neuropsühholoogia olemus
6. rühm: Vaatlus psühholoogia uurimismeetodina (millistel juhtudel kasutatakse, mis on vaatluse plussid-miinused)
7. rühm: Eksperiment psühholoogia uurimismeetodina
8. rühm: Intervjuu psühholoogia uurimismeetodina
9. rühm: Juhtumi analüüs psühholoogia uurimismeetodina
10. rühm: Psühhoteraapia meetodid (millised meetodid on olemas, milles need seisenevad, mis on kõige
efektiivsemad jne.)
11.rühm: Psühholoogide spetsialiseerumise võimalused (milliste valdkondade psühholooge on olemas, m is
on nende ülesanded jne.
5
Rühmatöö 2: Arengupsühholoogia/Intellitentsus/Isiksus
Teemad:
Rühm Teema
1. rühm Kirjeldage, millistel juhtudel kasutatakse lapse arengu uurimisel vaatlusmeetodit. Selleks tutvuge
andmebaasides olevate artiklite abstraktidega. Tooge näiteid konkreetsetest uurimustest ja saadud
tulemustest.
2. rühm Kirjeldage, millistel juhtudel kasutatakse lapse arengu uurimisel longitudinaalmeetodit. Selleks
tutvuge andmebaasides olevate artiklite abstraktidega. Tooge näiteid konkreetsetest uurimustest ja
saadud tulemustest.
3. rühm Lapse keeleline areng esimestel eluaastatel: etapid, mõjutegurid jne.
4. rühm Kirjeldage, millised on Piaget teooria tugevused ja nõrkused (hilisemate teoreetikute kriitika J.Piaget
teooriale jne.). Kuivõrd kultuur mõjutab staadiumite läbimist.
5. rühm Võrrelge J.Piaget ja L.Kohlbergi moraalse arengukäsitluse erinevusi ja sarnasusi. Tooge välja
hilisemate teoreetikute (nt. J.Gilligan, E.Turiel jt.) kriitika L.Kohlbergi teooriale.
6. rühm Leidke, milliseid dilemmasid L. Kohlberg laste moraalse arengu uurmisel kasutas. Tooge välja, kuidas
lapsed L.Kohlbergi teooria järgi lahendavad Heinzi dilemma (leiate eraldi failina konspektide alt).
7. rühm A. Binet roll intelligentsuse testimise arengus. Mida tähendab IQ, kuidas see leitakse? Kirjeldage K-
ABC testi: kelle puhul kasutatakse ja millistest osadest koosneb?
8. rühm Kirjeldage isiksuse arengut S. Freudi psühhoanalüüstilise teooria järgi.
9. rühm Kirjeldage S.Freudi psühhoseksuaalse arengu mudelit (ajalugu, staadiumid koos iseloomustusega).
Samuti tooge välja psühhoanalüütilise teooria kohta avaldatud kriitika
10.rühm Kirjeldage 4 isiksusetüüpi: sangviinik, flegmaatik, melanhoolik, koleerik (tunnused, käitumine,
tuntumad esindajad ajaloos ja tänapäeval)
11.rühm Iseloomustage struktureeritud (MMPI) ja mittestruktureeritud (Rorschachi tindiplekk, TAT)
isiksuseteste. Millistel juhtudel neid kasutatakse, mis on testide olemus ja milline usaldusväärsus.
6
Ülesanne 6: Referaat ja retsensioon
I osa:
II osa:
Teema – aktuaalsus, uudsus, vastavus teooria osas käsitletud valdkondadele (palun retsensentidel
välja tuua, millise teooria osaga antud teema seostub), tähtsus ja rakendata vus õe töös.
Sisu - kuivõrd selgelt on väljendatud autori seisukohti ja põhjendusi teema kohta (e. miks seda
teemat on oluline üldse uurida?). Kas on esitatud ka võimalikud alternatiivsed seisukohad? Kas on
osutatud levinumatele vastuväidetele valitud teema kohta? Kas referaadi autorid on väljendanud
oma seisukohti teemas? Kuivõrd selgelt on väljendatud uurimuse autorite järeldusi selle kohta, miks
selliste tulemusteni jõuti, mis seda võis mõjutada jne.? Millised olulised järeldused referaadi
koostajate poolt annavad referaadile uudse ja edasist uurimist väärivad mõtted?
Esiletõstmist väärivad momendid: tulenevalt töö sisust sõnastavad need retsensendid, arvestades
teema aktuaalsust, kasutatud metoodika originaalsust, probleemiasetuse uudsust, empiirilise
materjali mahtu ja sisukust, uurimustulemuste tähtsust õe töös jms.