Tartu likool Filosoofia teaduskond

PIOSKUSTE KUJUNDAMISE STRATEEGIAD JA MEETODID KOOLIS Referaat

Juhendaja:

Tartu

pioskuste kujundamise strateegiad ja meetodid koolis 7.1.ldiste mtlemisoskuste, ppimisoskuste ja metakognitsiooni seos.

ppimisoskuste kujundamise olulisus ja eripra erinevatel kooliastmetel. ldiste ppimisoskuste liigid PPIMISOSKUSED ppimisoskus on oskus planeerida, teostada ja hinnata oma ppimistegevusi. ppimisoskuse juures on eristatavad jrgmised dimensioonid:

pistiil pistrateegiad pitehnikad, -vtted

Joonis 1 pioskuste dimensioonid pistiil - on indiviidile omane ja harjumuslik viis ppimiseks, pitulemuste kasutamiseks ning ppimisse suhtumiseks (Brookfield 1995, Tomusk 1993; Liimets 1999). ppima ppimine thendab oma pistiili teadvustamist, mille kigus ppija saab teadlikuks, milliseid ppimise viise on ta seni harjumuslikult kasutanud ning millised viisid on tema jaoks ppimisel kige sobilikumad ning tulemuslikumad. pistrateegiad, mis on kaugemate eesmrkide saavutamiseks meldud, teadvustatud ja paindlikud pitegevused (Kadajas 1997). pistrateegiad on need tegevused, mida ppijad sooritavad, et terviklikult saavutada hte pieesmrki. Kui ppija eesmrgiks on niteks osata autoga sita, siis tema pistrateegia hlmab autokoolis loengute kuulamist, ppesitusid, liikluslesannete iseseisvat lahendamist, tuttavate autojuhtidega vestlusi jms. ppima ppimine thendab erinevate pistrateegiate kasutamiskindluse suurenemist. ppija julgeb ning oskab varieerida erinevaid tegevusi oma eesmrkide saavutamisel.

 pitehnikad ja vtted, mis on ppimistegevuste viksemaid osad (Krull 2000; Brockett &Hiemstra 1991). pitehnikatest ja vtetest koosnevad kik ppija tegevused ppimisel. Niteks koosneb konspekteerimine kui ppimistegevus jrgmistest pitehnikatest ja vtetest: erinevate vrvide kasutamine, allajoonimine, taandridade kasutamine, nummerdamine jne. ppimisoskus vimaldab inimesel oma ppimistegevust teadlikult ja sihipraselt juhtida. Juhuslik ning kaootiline ppimine on ressursse raiskav kulutakse rohkem aega, kasutatakse enam, kuid paraku tulemusteta erinevaid ppevahendeid, tegutsetakse ilma soovitud eesmrke saavutamata jne. Enesejuhtimine ppimisel vimaldab inimesel paremini juhtida kogu oma elu. Protsessi, mille kigus areneb indiviidi oskus ppida, nimetatakse ppima ppimiseks. ppima ppimine thendab, et ppija omandab vilumuse erinevate pivtete ja tehnikate kasutamisel. Oskusliku ppijana ei pea thelepanu prama sellele, kuidas ta ppimisel hte vi teist tegevust teeb. Niteks on vilumuseks mrkmete tegemisel see, kui ppija joonib loengu kige olulisema snumi alla ilma, et ta kahtleks kas, mida ja kuidas loengust esile tsta. ppima ppimine thendab oma ppimise tugevate ja nrkade klgede teadvustamist, tugevuste kasutamist oma eesmrkide saavutamisel ning nrkuste arendamist (Kadajas 1997, Lindberg 2000, Jams &Leclerq 1997 jt). ppima ppimine thendab ppida oma pingutesse teadlikult suhtuma. VAIMSE VIMEKUSE JA PPIMISOSKUSTE VAHELINE SEOS Inimestel kujunevad koolipingute ja elukogemuse tulemusena ldised oskused, mis aitavad neil muuta oma kitumist mitte ainult ppimisega seotud olukordades, vaid ka teistsugustes olukordades. ldisteks oskusteks on niteks: kriitiline ja loominguline mtlemine, probleemide lahendamine, otsuste langetamine, oskus kuulata ja lugeda informatsiooni ning analsida oma pdlusi ja eesmrke.

Need oskused on eesmrgiprase kitumisoskuse kujunemise aluseks.

Snydermani ja Rothmani (1987) mratluse jrgi on inimeste kognitiivseid (vaimseid) vimeid iseloomustavad tunnused jrgmised: Vime toetuda artutluses abstaktsioonidele (ideedele, seostele, mistetele ja printsiipidele) vastandatult konkreetsete esemete vi objektide keeles mtlemisele (mehhaanilised triistad, esemed jne). Vime lahendada probleeme: toimetulek uutes situatsioonides vastandatuna harjumuslikele reageeringutele tuntud situatsioonides. Vime ppida, sh mista abstraktsioone (niteks snu ja smboleid) ning kasutada neid. (Krull 2000: 66) Kik need oskused on vajalikud pilaste iseseisvaks tks koolis. Osad pilased omandavad need oskused ppimise kigus, osadele peaks ldiseid mtlemis- ja ppimisoskusi petama. (Krull 2000: 362) Aga kas see on vimalik? Koolis petatakse neid oskusi liiga abstraktsel kujul, mis ei lase neid praktikas rakendada. Mtlemisoskusi pitakse konkreetsete situatsioonidega liiga seotult. Teadmise liigne situatiivsus takistab selle ldistamist ja lemrane abstraktsus rakendamist. (Krull 2000: 362).Seega vga raske on leida parimat viisi mtlemis- ja ppimisoskuste petamiseks. Siiski on enamik pedagooge ksmeelel, et krgema astme mtlemisoskusi tuleb arendada. Tuleb thelepanu prata sellele, et pilased piksid: * teadvustama ja analsima oma arutlusviise, * valima teadlikult vlja sobivad tegevusstrateegiad ja vajadusel neid thustama vi muutma. METAKOGNITSIOON, METAKOGNITIIVNE TEADMINE Metakognitsioon inimese mtlemine oma tunnetustegevuse, sh infromatsiooni ttlemise le. ppimisega seostuv metakognitsioon hlmab mtteid selle le, mida teame ja kuidas suuname oma ppimist. (Krull 2000:253) Kiki pilasi tuleb petada kavandama ja jlgima oma tegevust. Osadel kujuneb see vanemate eeskujul, osad pivad justkui iseenesest oma tegevust (ppimist) kavandama, aga suurema osa pilastega tuleb nha tsist vaeva, et neid kujundada. Kuidas metakognitsioonivimet kujundada? Niteks lheb ppimine hoopis paremini, kui pilane esitaks endale selle kigus alljrgnevatega sarnaseid ksimusi:

1) Mida ma pitavast juba tean? ( Loob konteksti uue tajumiseks ja seostamiseks teadaolevaga). 2) Kui palju lheb aega? (Loob eelduse plaanipraseks tegevuseks). 3) Kuidas seda otstarbekamalt ppida? (Loob eelduse efektiivsuse hindamiseks). 4) Mida peaksin oskama ppimise tulemusena? (Annab ettekujutuse resultaadist). 5) Mida olen valesti teinud? 6) Kuidas tehtud viga avastada? 7) Kas saan aru, mida ma loen? 8) Mida peaksin tegema, et loetavat mista? (Krull 2000:255) Metakognitiivse teadlikkuse arendamiseks tuleb petada nii konkreetseid teadmisi ja oskusi kui ka tegevusstrateegiaid pilastele arusaadavate eesmrkide saavutamiseks. Veelgi olulisem on petada, millal ja miks seda vi teist teadmist, oskust vi strateegiat kasutada. Alguses tuleb pilasi detailsemalt suunata ja juhendada, et nad saaksid selgelt aru oma tegevuse eesmrkidest ja piksid arutlema selle le, ning seejrel suurendada iseseisvust piotsuste langetamisel. (Krull 2000:363) Arusaamisega lugemine kui ks ppimisoskustest nuab strateegilist lhenemist, st ige lhenemisviisi valikut ja selle kasutamisthususe jlgimist. See eeldab: thelepanu pramist lugemise eesmrkidele eelteadmiste aktiveerimist keskendumist phifaktidele sisu hindamist seesmise kooskla ja varasemate teadmiste seisukohast arusaamise jlgimist jrelduste kontrollimist (Paris, Wasik & Turner, 1991) modifitseeritud kognitiivsete ppe-eesmrkide taksonoomia

S.Bloomi

(ANDERSON et. al. 2001), selle dimensioonid, phikategooriad ja kasutamine ppelesannete klassifitseerimisel. S. BLOOMI modifitseeritud ehk ANDERSONi kognitiivsete ppeeesmrkide taksonoomia puhul on tegemist kahemtmelise dimensiooniga. Phikategooriad on siingi sisumde ja soorituslik mde. Selle jrgi saab klassifitseerida ppelesandeid. Sisumte ehk teadmiste mte (ehk vertikaalse mte) phikategooriad on:

Faktiteadmine (phielementide teadmine - terminoloogia, spetsiifliliste detailide ja elementide teadmine), kontseptuaalne teadmine (phielementidevaheliste seoste teadmine klassifikatsioonide, kategooriate; printsiipide ja ldistuste teadmine; teooriate, mudelite ja struktuuride teadmine),

protseduuriline teadmine (kuidas midagi teha ainespetsiifiliste oskuste ja tegevusmallide teadmine; ainespetsiifiliste vtete ja meetodite teadmine; protseduuri kasutamise sobivuse le otsustamise kriteeriumide teadmine),

metakognitiivne teadmine (ldine teadmine tunnetustegevusest, sealhulgas teadlikkus oma tunnetustegevusest srateegiline teadmine (intuitsioon ehk sisetunne), teadmine tunnetuslikest lesannetest, sealhulgas kontekstuaalne ja tingimuslik teadmine; teadmine iseenda kohta)

Soorituslik ehk kognitiivsete protsesside mde (horisontaaljoonel) on: Pea meeles (Teadmine) inimese vime reprodutseerida olulist infot pikaajalisest mlust. ra tundmine ja meenutamine minimaalsete arutlusprotsesside tulemusena, vastamine vrdlemisi kiiresti. Saa aru (Mistmine - arusaamise madalam aste) - ppeotstarbelise snumi thenduse kindlakstegemine: interpreteerimine, nitlikkustamine, klassifitseerimine, summeerimine, jreldamine, vrdlemine ja seletamine. Rakenda (rakendamine): sooritamine ja tide viimine. Analsi (Anals) materjali jaotamine koostisosadeks, seoste ja struktuuri ratundmine: eristamine, organiseerimine, omistamine. Hinda (Hindamine) otsuste langetamine kriteeriumide ja standardite phjal: kontrollimine ja kritiseerimine. Loo (Sntees) elementide kokku panemine koosklalise terviku vi originaalse produkti loomiseks: tekitamine (genereerimine), planeerimine, produtseerimine. Selles modifitseeritud taksonoomias on hindamine ja sntees vahetanud kohad vrreldes 1956.aasta kognitiivse taksonoomiaga. (Krull 2000:51-55) Uurimused kinnitavad, et petamisega saab thustada metakognitsioonivime kujunemist pilastel. Metakognitiivsete oskuste petamine aitab kaasa nii madalamate kui krgete vimetega pilaste ppimisele. Paljudel pilastel ei kujune ilma krvalise

abita isegi oskust jlgida oma ppimist endale ksimuste esitamise ja neile vastamisega. (Krull 2000 254 255). Osal pilastest kujuneb selline ldine aruka tegevuse oskus ja ka hoiak vanemate eeskujul. PIOSKUSTE KUJUNDAMINE pioskuste petamisel on kaks lhenemist: ksikute ppimisoskuste petamine ja treenimine pitulemuste ja tegevuse tagajrgede jlgimis-, hindamis- ja analsioskuse kujundamine pioskuste paljususes orienteerumiseks tuleb need sstematiseerida. J.Hattie, J.Biggs ja N. Purdie (1996) tid vlja kolm ppimisoskuste kujundamise taset: kognitiivne, metakognitiivne, afektiivne sekkumine (1996, lk 100). Kognitiivne sekkumine - tegemist on konkreetse lesande lahendamiseks vajaliku oskuse arendamise vi tiustamisega (nt. mrkmete tegemine, resmeerimine). Neid vib ksitleda ka taktikaliste lihtvtetena, mida saab grupeerida strateegiateks. (Inimene kasutab konkreetses ppimissituatsioonis, et hlbustada teadmiste vi oskuste omandamist). (Krull 2000:367) Metakognitiivne sekkumine - lesanne on arendada ppimiseks tehtavate pingutuste planeerimise, teostamise ja jlgmises oskusi ning tingimuslikku teadmist. ( millal, kus, miks ja kuidas kasutada vtteid ja strateegiaid). (Krull 2000:367) Afektiivne sekkumine - Puudutab ppimiseks vajalike emotsionaalsete seisundite, nagu pimotivatsiooni ja enesekontseptsiooni kujundamist. See on olulise thtsusega, sest pioskuste petamisel osutuvad edukamaks need lhenemised, mis pravad enam thelepanu positiivsete hoiakute ja pimotivatsiooni kujundamisel pilastel. (Krull 2000:367) C. Weinsteini ja R.Mayeri (1986) viis ppimisoskuste liiki pilase teadvuses toimuva informatsiooni ttlemise iseloomu ja seda mjutavate faktorite jrgi: 1. Kordamis- ehk meeldejtmisoskused: lesanne hoida informatsiooni alal lhiajalises mlus; vimet reprodutseerida pikaajalises mlus silitatavat informatsiooni lhiajalises mlus. Niteks lihtsamateks vteteks selle saavutamiseks on pitava suulise ja kirjaliku materjali aktiivne kordamine. (kva hlega kordamine, olulise alla kriipsutamine)

2. Arendus ehk seostamisoskused: lesanne on luua uue ja juba tuntu seosed (mber snastada edastatud aitavad ja informatsioon, ppimisel (pitu vastata integreerida ldistamine, ksimustele, uut juba kommenteerida). 3. Organiseerimisoskused: olemasolevate arendamine). 4. Monitooringuoskused: thendavad pilaste suutlikkust teadvustada oma pitegevust, jlgida tegevuskava thusust ja seda vajadusel korrigeerida. Need oskused on oluliseks lliks pilaste iseseisva ppimisoskuse kujunemisel. 5. Emotsionaalse kohanemise oskused: hlmavad pisoskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida, thelepanu koondada, keskenduda, sooritushirmust le saada ja aega mistlikult kasutada. Kiki pilasi tuleb petada kavandama ja jlgima oma tegevust. pioskusi tuleb petada, sest vastasel korral ei suuda pilane edukalt ppida juba algklassides, sest ta ei suuda pikaajaliselt keskenduda, pingutada ja psida paigal, tal on madal motivatsioon ning krge hirmu ja revuse tase. Veel suuremaks takistuseks saavad puudulikud pioskused phi- ja keskkoolis, sest pilane ei oska planeerida oma aega, tal on puudulikud mluvtted, ebaadekvaatne enesehinnang ning ta ootab pidevalt petaja juhiseid. (Kikas 2005: 50) Oluline on, et pioskused oleksid omandatud juba algklassides ning phikoolis saaks neid edasi arendada ja ppida paremini kasutama, sest heks phjuseks, miks koolist vlja langetakse, ongi halvad piharjumused ning -oskused. pioskuste ja -strateegiate olemasolu kergendab pilaste ppimist. Kui ei ole hid pioskusi, siis ei saa kujuneda ka head piharjumused. (Kadajas 2005: 14) teadmiste oskustega lekande

Kasutatud kirjandus Krull, Edgar.(2000) Pedagoogilise pshholoogia ksiraamat. Tartu likooli Kirjastus Siirman Kristi (2012) PIOSKUSTE ARENDAMINE III KOOLIASTMES: EESTI KEELE JA KIRJANDUSE TUNNID TALLINNA KOOLIDES (Magistrit); saadaval: http://e-ait.tlulib.ee/276/1/siirman_kristi.pdf Riina Beljajev, Ktlin Vanari (2005) PPIMINE JA PPIMISOSKUSTE ARENDAMINE TISKASVANUNA Sisekaitseakadeemia, Tallinn; saadaval: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16254/Oppimine...;jsessionid=1 8AACF186BC0BBB2E56FCA1E281B4CD9?sequence=1