1

Õppematerjal “väikekoolidele”.
© Ene-Silvia Sarv

1. Uurimistegevusest koolis / õpetajatöös - sissejuhatavalt

Uurimistöö teeb võimalikuks anda põhjendatud, objektiivsusele pürgiv vastus lapse küsimusele
“kuidas mul läheb?”, lapsevanema küsimusele “Kuidas lapsel läheb?”, kolleegi, koolijuhi,
kontrollija küsimusele, kuidas lapse areng kulgeb. Olulisim aga – annab aluse õpetaja-kasvataja
tervikpildile lapsest ja tema arengu, edenemise erinevatest külgedest. Uurimistöö teine oluline
aspekt on oma tegevuse tulemuste korrigeerimine ja kolmas – enese professionaalse arengu
jälgimine ja edendamine. Nüüdisajal on üha enam kasutatavad komplekssed – kvantitatiivseid ja
kvalitataiivseid meetodeid ühendavad uurimused. Nende osa on oluline ka nt sõnalise hindamise
ning mitmesuguste tagasisidestavate tabelite, maatriksite jm põhjendatud kujundamisel.
Komplekssete uuringute vajadus on eriti ilmne alushariduses ja I kooliastmes, mis panevad aluse
inimese vaimsele ja emotsionaalsele toimetulekule läbi kogu elu, kuid mil lapsed ise pole
võimelised oma elamusi, teadmisi jm adekvaatselt ja täiskasvanute maailmas tavapärasel viisil
õpetajale edastama.

Mõiste “uurimine” omab laia tähendustevälja, mis kaasajal kiiresti täieneb.

Eesmärkide poolest on otstarbeks eristada uurimist,
 mis on suunatud õpilasele, et saada infot tema seisundist ja arengust – isiksusena, õppijana,
kodanikuna, samuti et anda talle tagasisidet; õpilasele suunatud uurimine võib olla nii
õpetajapoolne, kaaslaste poolt sooritataud – vastastikune kui eneseuuring;
 mis on teabeallikaks õpetajale (kaudselt või otseselt ka administratsioonile, lastevanematele,
järelevalve organitele jt.) nt saavutataud õpitulemuste profiilist, tasemest, programmide
täitmisest, väärtushoiakutest, hirmudest jne;
 õpilase ja/või klassi õppimise tulemuslikkuse monitooringuks ja kokkuvõtete tegemiseks;
 oma õpetamistegevuse adekvaatsuse, tulemuslikkuse hindamiseks;
 enesearenduse hindamiseks-kavandamiseks.

Uurimistegevus on õppeprotsessi koostisosa, on õpetaja poolt vähem või enam teadvustatud.

Õpetaja kutsealase meisterlikkuse kasvades areneb ka nö spontaanse uuringu võime. Teadlik
uurimistegevus on õpetaja töös arenev ja formaliseeruv protsess, mis oluliselt võimaldab
mõjutada, tõsta kogu õppe-kasvatusprotsessi kvaliteeti ja põhjendatust.
Kutseliste õpetajate-kasvatajate ülesanne on esimestena tõlgendada teadussaavutusi ja areneva
ühiskonna vajadusi, mõista muutuste sisu ja suunda, õppida samm-sammult igapäevases töös
toimima üha täienevatele teadmistele vastavalt. Kutseliste pedagoogide ülesanne on aidata ka
teistel lapsega kokku puutuvatel inimestel seda mõista ning oma ootusi, käitumist muuta.
Uurimstegevus on selleks üks rikkalikke võimalusi pakkuv vahend.

2. I kooliastme eripärast. Lapsest I kooliastmes

Koolieelses eas on laps spontaanne õppija-uurija. Naeratus, häälitsus, maitsmine, kuulatamine,

roomamine, esimesed sammud, sõnad, küsimine, mina-tamine, kahtlemine, matkimine,
hüppenööriga hüppamine, jutustamine, elu ja muinasjuttude läbimängimine leludega - kõik see ja
palju muud on spontaanse õppimise näited. Koolieelses eas ja esimestel kooliaastatel kujunevad
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 2

keerukad närviseosed, mis on aluseks täiskasvanu käitumisele ja mõtlemisele, väärtushoiakutele

ja vaimsele terveolekule. Kujunevad ka mudelid “asjadest aru saamiseks”, “järelemõtlemiseks”
ja “otsustamiseks” – kui emotsiooni-mõtte-tahte mustrid ajus ja kehas.

Oma elus puutub laps kokku erinevate hinnangutega, mis edastavad teistele tema toimingute
tähenduse ja tagasisidestavad talle selle, kuidas teised neid mõistavad. Koolituleval lapsel on
kogemusi nii miimikast, pilgust, kehakeelest kui sõnadest, sümbolitest, hinnangutest. Halvemal
juhul - ka füüsilise vägivallana väljendatud otsustustest.
Koolivalmidus tähendab teatud küpsuse saavutamist nii psühho-füüsilises kui vaimses ja
sotsiaalses arengus. Enamik lastest saab kooliküpseks seitsmeaastaselt, kuid individuaalne
kooliküpsuse, koolivalmiduse muster võib olla erinev. See oleneb nii lapse pärilikust eripärast,
embrüonaalse arengu tingimustest (ema tervis, emotsionaalne seisund, eluviisid), tervisest, kui
ka arengukeskkonnast sünnimomendist alates.
Koolivalmiduse oluliseks küljeks on lapse kui õppija küpsus. Siia kuulub teatav tase käelistes
ja kehalistes tegevustes, emotsionaalne tasakaal ja võime koostegevuseks, juhtnööride
järgimiseks, eale vastav ja samas isikupärane vaimsete võimete kompleks. Loomupäraselt on
lapsel olemas seesmine huvi ja motivatsioon õppimiseks. Jälgides ja toetades loomulikku
õppimist saavutatakse õppetöös parim tulemus. Õppimise all mõistame rahva ja inimkonna
kultuurikonteksti omaksvõtmise protsessi. Kitsamalt on õppimine protsess, mille
tulemusena muutub mõtlemine, käitumine, oskused, protseduuride ja teadmiste valdamine.
Sageli ei ilmne õppimine väliselt, mis ei tähenda, et õppimist pole toimunud. Olenevalt lapse
loomupärasest õpistiilist ja õpitavast võivad tulemused ilmneda hiljem “plahvatusena” peale
pikemat laagerdumist.
Õpetajal on vaja töös I kooliastmes võtta arvesse mitmeid viimaste aastakümnetega laste arengus
üha süvenevaid ilminguid, vajadust mööda teadlikult kompenseerida puudujääke oma õppe-
kasvatustegevusega ning arvestada lapse/klassi eripära hindamisel. Sellest koorub ka vajadus
mitmekülgseks uurimistegevuseks
1) Paljudel lastel on väga nõrk ja ühekülgne mängimiskogemus - st, et spontaanse õppimise
kogemus pole piisavalt mitmekülgne, et selle alusel kujuneks välja hea vundament teadlikuks
õppimiseks. Mängude primitiivsus või vaba ja arendava mängu puudumine ei lase areneda
tahtel, püsivusel.
2) Laste peenmotoorika on sageli vähearenenud - see raskendab otseselt nt kirjutamise õppimist,
kaudselt aga on peenmotoorika (sõrmed) seotud ka nägemisega, silmade liikumisega ja nii on
pärsitud ka lugemine ning mitmed psüühilised protsessid.
3) Laste meeled on sageli vähearenenud - kõigi meelte arengu tarvis on ikka vähem materjali last
ümbritsevas keskkonnas, nägemise (värvitaju) tundlikkust pärsib ka teleri- ja arvutiekraani
värvigamma ning pidevalt vilkuv pilt.
4) Paljude laste emotsionaalne areng ning kujutlusvõime on häiritud, kuna nad tänu loomulikule
matkimisvõimele omandavad telesaadete vaatamisel ja arvutimängudest primitiivsed ning
jämedakoelised, sageli vägivaldsed käitumis-, tunde- ja mõttemudelid, mis on enamasti lapse
eale, mõistmisvõimele mittevastavad. Tasakaalustav sisukas kontakt eriealiste pereliikmetega ja
oma vanematega on sageli vähene.
5) Nii kooli kui vanemate poolt esitatakse lastele mitte-eakohaseid nõudmisi kooliastumisel -
eriti lugemis-arvutamis-mõtlemisoskuse vallas. Vajalik edu saavutatakse paljude laste jaoks kas
drilli või lapse potentsiaalsete võimete ülepingutamisega. “Ettearendatud” lastel ilmneb sageli

2
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 3

tagasilöök kas õppimise tulemuslikkuses ja motivatsioonis või emotsionaalsete, sotsiaalsete

võimete lamenemises (sagedamini puberteedi saabudes).

Eeltoodu ei pruugi alati segada lihtsamate teadmiste ja oskuste omandamist, pärsib aga paljude
eluks vajalike pädevuste kujunemist, keerulisemate intellektuaalsete ja emotsionaalsete oskuste
omandamist (koostöö võime, refleksiooni- e eneseanalüüsi võime, loovus ja analüütilise
mõtlemise arenemine jpm). Edukat mitmekülgset arengut häirib ka see, kui on toimunud
seesmise motivatsiooni väärastamine väliseks motivatsiooniks nt sõnaliste või isegi numbriliste
hinnete ja teistega võrdlemise abil.
Eelnev tähendab, et esimestel kooliaastatel on kõige olulisem luua igale konkreetsele lapsele
võimalus oma arengus saavutada hea vundament edaspidiseks elukestvaks edukaks
õppimiseks ja enesega ning kaasinimestega toimetulekuks. Oluline roll on siin sellel, kui
täpselt ja mitmekülgselt suudame lapse, laste, nendevaheliste suhete jm arengut jälgida, sellest
järeldusi teha ja neid edasises tegevuses arvesse võtta.

Eelkõige I kooliastmes on oluline lapse arengu kui terviku jälgimine ning selle võimalikult
paljudele aspektidele sagedase ja positiivse hinnangu andmine. Nii on esimese kooliastme
hindamine eelkõige lapse kui unikaalse isiksuse arengu teenistuses. Selleks on vaja tunduvalt
paindlikumat ja lapse jaoks tähendusrikkamat hindamismehhanismi kui numbriline 5-palli-
süsteem. Sõnaline hinnang - nii suuline kui kirjalik, võimaldab suuremat paindlikkust ja laiemat
kasvatuslikku ning arendavat mõju.
Hinnangute andmise alused ja viis - s.o. hindamissüsteem - peaks olema vastavuses õpetaja
poolt tunnustatud/kasutatava lapse arengupildiga ja kuuluma õpetaja õppe- v ainekavasse.
Kõik I kooliastmel antud klassi õpetavad õpetajad peaksid olema teadlikud üksteise tegevuse
aluseks olevatest vaadetest lapse arengule ja kooskõlastama oma hindamispraktika. Kui
vastuolud pole meeskonnatöös kõrvaldatavad, peaksid laste arengu huvides määravaks jääma
klassiõpetaja vaated ja hindamismudel.
Nihe õpetajakeskselt lapse-kesksele ja õppimiskesksele tunnile ning õppekavale tähendab
seda, et juba I kooliastmes on lapsed haaratud ka enese-hindamisse ja refleksiooni (kuidas läks?
mida ma õppisin? mida ma teeksin järgmine kord teisiti?). Nii saavad nad ikka täielikumalt ja
mitmekülgsemalt oma õppimist mõista ja kontrollida, muutuda oma õppimise juhiks.
Nagu juba mainitud, on I kooliaste vundamendi loomine tulevaseks õpimotivatsiooniks,
eneseusuks ja õpivõimeks. Siin tuleb teha tasa võimalikud puudujäägid nt meelte arendamisel,
avastada ja võimalust mööda korrigeerida düsgraafia, düsleksia, düsmatemaatika jt
kalduvused/eelsoodumused, anda vajalikku logopeedilist abi jm. See tähendab paljude laste jaoks
individuaalse õppekava või selle elementide kasutamist, hindamise, sh eriti sõnaliste hinnangute
individualiseerimist ebaedu elamuse, ebaõnnestumise hirmu vähendamiseks ning parima
kasvatustulemuse saavutamiseks.

4. - 6. klassist

4. - 6. klass on suurte võimalustega ja töörohked aastad ning ka hea aeg kokkuvõtteks/saavutatu-

kogutu ülevaatamiseks. Väiksemates koolides oleks see ka aeg klassi peatamiseks, milleks tuleb
lapsi hästi ette valmistada. On mõistlik seada sihiks valmistada lapsi ette astumiseks
tava-/keskkooli luues sidemed nende koolidega, kuhu lapsed suunduvad, nende õpetajatega, kes

3
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 4

tööd jätkavad. Pädevuste liinis oleks otstarbekas valmistada ette lapse pädevusarengu kirje, et
uues koolis suudetaks kohe algul lapse individuaalsust ka selles valdkonnas arvestada.

9 ja 11 aasta vahel armastavad lapsed omandada fakte (see on sageli kollektsioneerimisiga).

Kasulik oleks teadvustada see faktide-numbritehulk, mida nad kultiveerivad edaspidi järgnevatel
kooliaastatel, mis toovad enesega palju üldisi alusteadmisi (palju sellest saab mõistetavaks alles
keskkoolis, kuid mäletamine on hea alus hilisema mõistmise kergendamiseks) millele on üles
ehitatud / põhineb arusaamine maailmast.

4
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 5

Õpikeskkond

Milliseid aspekte peaksime uurima so valitud/põhjendatud tunnuste järgi kirjeldama v

mõõtma, tulemusi analüüsima, tegema erineva taseme üldistusi ja kavandama
korrigeerivaid tegevusi

Füüsiline õpikeskkond:
 kaasaegne õpikeskus (trükised+audio-visuaalne+Interneti- ja Intranetiühendusega
arvutid individuaalseks kasutuseks); office-tüüpi iseseisva v navigeeritava õppimise
võimalus (st ka õpetajate-teadmisnavigaatorite olemasolu)
 projekti- ja pisirühma töö ruumid
 paindliku interjööriga klassi/õpperuumid (kergesti kohandatav erinevate õppevormide,
sh ka kunstitegevuse tarvis)
 esteetiliselt eakohane (algklassidel ja keskkooliklassidel on erinevad vajadused nii
värvilahenduse kui sisustuse suhtes

Emotsionaalne õpikeskkond:
 kaitstus, vabadus hirmudest, hubasus
 õpi- ja loomingukesksus
 meisterlikkuse ja tulemuslikkuse taotlemise positiivne tunnustamine vs tunnustus
standardi alusel
 tunnetus- ja esteetilise naudingu taotlemine ja toetamine

Vaimne/intellektuaalne õpikeskkond:
 kool = õpilaskond+õptajaskond+teenindav personal = koostöö- ja õppiv
organisatsioon, kus õpilased on selle organisatsiooni obligatoorne osa ja arengu
indikaator, innovatsioonide peamine agent
 teadmusloome soodustamine
 üksikjuhtude, lokaalsete ja globaalsete aspektide ning erinevate mudelite, paradigmade
pidev käsitlemine
 uurimistöö - õppeprotsessi loomulik osa

5
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 6

Mida minu meelest on äärmiselt oluline tähele panna ja teha

Püüda sisimas, vaimusilmas hoida lapse ealise arengu pilte, tajuda, millist "toitu" vajab
arenguks keha, tundemaailm, meeled, mõistus. Mitte unustada alateadvust ja eitada super-
e üliteadvust - mõnikord aitab selline mudel leida seletust lapses toimuvale, mõnikord –
tajuda lapses/lastes omadusi/arenguid/probleeme, mis tavaliselt “käest libisevad”.
Kasutagem uurijana-analüüsijana nii oma vasaku kui parema ajupoolkera võimalusi-
omadusi.
Püüda tajuda lapse sisemiste ja väliste "lävede" olemust, teda (ja vanemaid) saabuvateks
kriisideks ette valmistada. Mitte unustada - tahtejõule ja seesmisele moraalsele üldhoiakule
pannakse algus esimesel seitseaastakul, hingerikkusele ja südametunnistusele, austusele
elava ja elutu vastu, moraalsele selgroole ja tulevasele mina-pildile - teisel seitseaastakul.
Temperamendikujundus on tõhus enne kümne aasta kriisi, iseloomukujundus - puberteedi
ajal.

Tasub esitada enesele alljärgnevaid küsimusi

Millised on ühe või teise lapse andekuse varjuküljed - vastasküljed?
On vaja suunata last nende “töötlemisele”, isiksuse "ümardamisele"
(nt abstraktse mõtiskleja puhul - mõtete, kujutluste väljendamine värvides)
Kas laps teadvustab oma õppimist protsessina? – õpisammude teadvustamine,
protsessinägemuse ja selle "hargnemisvõimaluste" nägemine
Milline on lapse kujutlusvõime? - rikka kujutlusvõime arendamine on vaja võtta hooleks,
samuti tasakaalustatud suhtumine “vähem-andekatesse”

Õpetaja võiks uurida eriti Montessori, Waldorf- ja Freinet`pedagoogika meetodeid. Need on

igaüks tervikuna ja ka üksikute metoodiliste elementidena väga arendavad, tasakaalustavad ja
Waldorf-pedagoogika ka terapeutiline. Ealised võimed leiavad erilist tähelepnu Montessori
pedagoogikas. Ealised vajadused on täpselt arvesse võetud Waldorf-pedagoogikas. Mõlemas on
omaette kvaliteediks tegelik orienteeritus pädevusõppele (kuigi seda terminit neis kusagil ei
kohta).

Mistahes lapse puhul on hea toetada temas kaasloojat maailmas, elu temas sellisena, nagu see on.

6
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 7

3. Hindamise põhimõtteline kulg I kooliastmes (vt ka Lisa 11) - väljavõte metoodilisest

käsitlusest

I kooliastme vältel muutub nii hindamise loomus kui roll. Kui hinnete sisu mõistmine kujuneb
järjepidevalt ja ei teki vastuolusid üksikute õpetajate hinnete tähenduste vahel, on sõnalistelt
hinnangutelt I klassis võimalik jõuda numbriliste hinnete kasutamisele III klassis säilitades lapse
seesmist õpimotivatsiooni, õppides arvestama välise hindamisega ning vältides ebaedu- ja
hindehirmu.
.Hindamise vorm ja sisu areneb esimestes klassides pidevalt, olles tihedas seoses nii lapse arengu
kui õppekava nõuetega. Selle protsessi üldist kulgu on püütud modelleerida/üldistada tabelis,
Lisa 11.
Selline samm-sammuline hindamise evolutsioon on lapse loomulikku seesmist õpimotivatsiooni
säästev ning toetab heade õpiharjumuste kujunemist.

Hindamine I kooliastmes dokumenteeritakse vaatluslehtede või -päevikutega, mis on aluseks

veerandi- ja klassitunnistuse väljaandmisel. I - II klassis sisaldab see sõnalisi, kirjeldavaid
hinnanguid. Lisaks on otstarbekas koostada laste arengukirjed vähemalt I ja II klassi lõpus.

Vaatluslehed võivad enesest kujutada mitmesuguseid tunni käigus või/ja koolipäeva lõpus, kord
nädalas, kuus, õppeveerandis täidetavaid tabeleid jms mille täitmine on piisavalt kiire.
Otstarbekas oleks need üldistamise ja analüüsi hõlbustamiseks viia ka arvutisse. Nimetus
vaatlusleht, hinnanguleht on suhtelised - vaatlemise tulemusena kujundatakse ja sõnastatakse
sageli hinnang, hinnanguleht kujuneb vaatluste tulemusena või arvestab seda..

Õpetajate jaoks on vajalik lapse arengut , sh õpitulemusi ülevaatlikult kirjeldava koondtabeli

olemasolu kui alus järjepidevaks ja adekvaatseks õppe- ja kasvatustöö kavandamiseks ning
kaasõpetajate ja lapsevanemate informeerimiseks. Mitmesuguste vaatlus- ja hinnangulehtede
näidiseid on toodud lisades. Vaatlus- ja hinnangulehtede ning koondtabelite sisu ja vorm võib
erineda lisades toodutest. Otstarbekas on teha lapse arengu jälgimise ja õpitulemuste hindamise
ning oma oskuste ja võimete seisukohalt optimaalne valik ning oma oskusi pidevalt täiendada..
Küll on iga lapse arengut (sh õpitulemusi) kajastava dokumentatsiooni olemasolu nõutav.

Õpilaste hindamise kord näeb ette, et sõnaliste hinnangute aluseks on õpetaja märkmed
vaatluslehtedel, vaatlusvihikus. See tähendab õpetajale vaatlusoskuste kujundamise vajadust
ning korrapärast vaatlusdokumentatsiooni täitmist.
Oleks otstarbekas, kui vaatlusdokumendid (vaatlus- ja hinnangulehed, märkmed, koondtabelid
jms) oleks koondatud ühte kohta. See tähendab, et (klassi)õpetajal on klassi kohta tervikuna
mapp - klassimapp (nt kiirköitja, vt lisa 9), kus on koht
1) klassi üldise arengu ja õppimise kohta käivate jooksvate tähelepanekute ja hinnangute jaoks
(psüühiliste protsesside, üldpädevuste, õpioskuste, ainepädevuste vaatluslehed v -tabelid jm;
selles võivad olla ka teised õpetajale vajalikud materjalid - nt üldõpetust ja keskustusteemasid v
läbivaid teemasid puudutavad materjalid, ainekavad jm);
2) koondtabelite ja kokkuvõtete jaoks (tunnistuste alusmaterjal);

7
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 8

3) iga lapse arengu ja edenemise kohta käivate tähelepanekute, hinnangute jaoks (vaatluslehed,
tabelid, tööde näidised jm) ja muud materjalid, mida õpetaja .lapse arengu monitooringuks
otstarbekaks peab.
.
Veerandi ja kooliaasta lõpus vormistatav tunnistus tugineb sellisesse mappi koondatud
materjalidele.

8
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 9

4. Hindamise põhiprintsiibid. Õpi- ning õpetuseesmärgid ja hindamine

Alljärgnev on ülevaade mõnedest üldtunnustatud hindamise printsiipidest nüüdisajal.

 Nüüdisaegne hindamine on orienteeritud pika-ajaliste, kaugemate eesmärkide
saavutamisele nii isiksuse arengus kui õpioskuste, käitumismudelite jms kujunemisel
 Hindamine on õppimis-õpetusprotsessi loomulik koostisosa. See jaguneb kolmeks
põhivaldkonnaks:
 õppija enesehindamine,
 kaaslashinnang,
 õpetajahinnang.
Koduste/vanemate hinnang lisandub siia neljanda komponendina.
Õpetaja kavandab hindamise koos kogu õppetööga arvestades kõigi nelja komponendi
kasvatuslik-arendavat mõju nii igale üksikule/individuaalsele õppijale kui rühmale/klassile.
Hindamise käik ja tulemused räägitakse regulaarselt ja arusaadaval viisil lapsevanematega ja
õpilastega läbi. Õpetaja annab õppimise tulemustele hinnangu iga päev.
 Hindamine peegeldab kahte võrdselt tähtsat valdkonda: lapse arengut ja õppekava oodatud
tulemusi (riikliku ja kooli õppekava nõuded, eriti kooli õppekava üldosas sätestatud
pädevused, ainekava ja õpilase individuaalse õppe-arengukavaga määratletud tulemused).
 Hindamine on lapse eneseväärikuse ja eneseusu toetaja. Hindamine austab õpilase kohta
käiva teabe konfidentsiaalsust ja tagab seda.
 Ainealase õpitulemuse hindamisel ei tohi hinnet mõjutada sellest väljaspool seisvad asjaolud.
Aines ei tohi panna hinnet täitmata/tegemata töö eest, õppevahendite puudumise eest,
soovimatu käitumise või hoiaku eest. Need aspektid peegelduvad hinnangulehtedes jm.

I kooliastmes on hindamisel kõige olulisem õiglus lapse suhtes - tema individuaalsetest

iseärasustest ja arengust lähtudes. Hindamiseks tuleb eriti I kooliastmel luua emotsionaalselt
turvaline, meeldiv õhkkond, kus kellelgi pole hirmu eksida.

Hindamine on seotud eesmärkide saavutamisega. Õppija seab enesele õpieesmärgid, õpetaja -

seab enesele õpetuslikud eesmärgid. Õpetaja seatud eesmärgid tulenevad nii laste
arenguvajadustest kui õppekavas seatud nõuetest.
Õpilane on tänapäeval võrdne partner õppetegevuses - tal on vaja teada ning mõista nii
õppekava/programmi eesmärke, nende olulisus õppija enese jaoks kui eesmärkide saavutatuse
üle otsustamise (hindamise) protseduure.
I kooliastmel tähendab see, et
 oodatavad õpitulemused (eesmärgid) tuletatakse õpilaste huvidest - st õpieesmärkide ja -
tulemust aktuaalsust, tähendusrikkust õppija, lapse jaoks
 oodatavad tulemused arutatakse kõigile arusaadavalt läbi ja eeskujustatakse, mis annab
lapsele võimaluse selgelt mõista, kuhu ta oma eesmärki taotledes võiks jõuda ning samas
kasutab õppimise huvides ära lapse matkimisvõime
 räägitakse läbi eesmärgile liikumise sammud ja lepitakse kokku, kuidas tulemuse üle
otsustatakse

Olulisim hindamise vorm on õppija enesehindamine ja refleksioon (eneseanalüüs) . See

hõlmab nii formaalset õppimist (kas ma sain 5-ga korrutamise selgeks? ) kui ka sotsiaalset jt

9
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 10

valdkondi (Kas ma tegin kellelegi head? Mis täna koolis kõige enam rõõmu valmistas? Millega
ma andsin oma panuse klassi/rühma edusse?).
Häid õppimis- ja refleksiooni /eneseanalüüsi harjumusi on hindamise kontekstis võimalik
juurutada juba algklassides

On oluline, et hindamise ja hinnangu objektiks oleksid saavutused eesmärgi poole

püüdlemisel - nii aineõpetuses kui üldpädevuste arendamisel. Seepärast on hindajale kasuks, kui
 eesmärgid on kooli õppekavas selgesti sõnastatud;
 õpetaja näeb eesmärke lapse silmadega
 õpetaja on oma õppekava, teema v tunnikava jaoks need ümber sõnastanud õpilase
seisukohalt lähtuvaks
 õpetaja innustab ja õpetab õpilasi püstitama ning sõnastama oma eesmärke. Hinnang aitab sel
juhul otsustada, kuivõrd eesmärk on saavutatud ja kui reaalne see oli.

Kõrvuti õpitulemuste hindamisega on oluline diagnostiline hindamine, mis on suures osas

suunatud õpetaja enese teabevajaduste rahuldamisele. Erinevalt vanematest klassidest on see
põhiliselt kaudne, näiteks kunstimeetoditele põhinev. Erivajadustega laste puhul, kelle
individuaalne õppekava nõuab enam kohandusi, on enam vaja ka diagnostilist hindamist,
sobivate kohanduste tegemiseks ning formatiivset nende õppimise ja õpetaja õpetuse
adekvaatsuse, tulemuslikkuse tagamiseks.

5. Sõnalise hindamise valdkondi, hinnangu vorme ja hindamisviise

5.1. Sõnalise hinnanguga kirjeldatavad valdkonnad.

Sõnaliselt Hinnatava valdkonna aspekte Otsustuse allikas hinnangu

hinnatav dokumenteeri
valdkond mise viis
psüühiliste keskendumisvõime õpetaja vaatlus, vaatluslehed,
protsesside areng emotsionaalne tasakaalukus vaatlustabelid v - märkmed
impulsside kontroll maatriksid
oma vajaduste ja situatsiooni
vastavuse arvestamine
tähelepanu jaotamine jt omadused
tahe ja enesedistsipliin
hirmud ja ebakindlus
temperamendi ilmnemine ja
tasakaalustamine jne
üldpädevuste ja keeleline ja suhtluspädevus õpetaja vaatlus - vaatluslehed ,
ealiste aritmeetiline e numbriline pädevus tabelite, rubriikide, märkmed
(kooliastme) loova ja analüütilis-kriitilise skaalade jm
pädevuste mõtlemise pädevus täitmine;
areng tehnilis-tehnoloogiline pädevus ilmnemine
/kujunemine isiksuslike väärtuste ja sotsiaalsete tegevustes,
võimete pädevus kirjalikes töödes,

10
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 11

liikumis- ja terveoleku-pädevus joonistustes jne

emotsionaalne pädevus
kunstilis-kultuuriline pädevus
iseseisva ja sõltumatu õppimise
pädevus
õpioskuste jäljendamis-matkimisvõime; õpetaja vaatlus, vaatluslehed,
kujunemine kogemisvõime; hindamisrubriigid, märkmed,
kogemuse teadvustamine ja enesehindamine tööde näidised
analüüsimine; jm
uue kogemuse kavandamine
s.o. tegevuselt-mõistmisele võime
areng;
suuliste juhendite jälgimise,
mõistmise ja täpsustamise võime
ülesandesse süvenemine
oma õpikeskkonna kujundamine oma
(töö) vajadustele vastavaks (nt
vasakukäelisuse või nägemise
arvestamine) jne

õppekavalised vastavalt ainekava nõuetele, kirjeldab õpetaja vaatlus; tulemuslehed,

teadmised ja antud perioodil (tunnis, veerandis) eneseanalüüs ja tunnistus
oskused, õpitulemuste saavutamist kaaslashinnang;
ainepädevused erinevate tööde
tulemused,
mõõtmised
õppeprotsessis seesmine aktiivsus /motivatsioon õpetaja vaatlus; vaatluslehed,
osalemist entusiasm õpilase tunnistus
väline asjakohane aktiivsus eneseanalüüs ja
pingutuse iseloom tulemuse kaaslashinnang
saavutamiseks (meelsasti?) jne

5.3. Hindamisviisidest

Kasutatavate hindamisviiside valik on alates esimesest klassist väga lai. Iga hindamisviisi tuleb
kohandada laste eale. Kõige sagedamini tuleb arvestada laste lugemis- ja kirjutamisvõimet.
Praktiliselt kõik hindamisviisid võimaldavad sõnalist hindamist.
Allpool loend soovitatavatest hindamisviisidest ja neist mõne lühike seletus.
:
Korralduslik  Hindamispunktid e hindamiskeskused - vt kirjeldus allpool
 Individuaalne hindamine
 Rühma hindamine - rühma poolt koos täidetud ülesande hindamine
 Lepped - õpilas(t)e ja õpetaja vahel sõlmitud kirjaliku (algklassides ka
suulise) kokkuleppe kohane hindamine
 Enese- ja vastastikune hindamine õpilaste poolt

11
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 12

 Mapi-hindamine

Andmete-tulemuste  Kirjalikud, jutustavad kirjeldused

fikseerimise  Vaatluslehed, vaatlusmaatriksid
tehnika  Skaalad, rubriigid

Õpilaste tegevus:  Kirjalikud tööd

 Tegevused, praktilised ja harjutustööd, kunstitööd
 Esitused (suulised v tegevuse, tulemuse demonstratsioonid)
 Kodutööd

Kontrolltööd ja  Suulised kontrollid

testid  Praktiliste oskuste kontroll
 Lühivastustega kirjalikud kontrollid
 Avatud vastustega tööd
 Valikvastustega tööd
 Õige/vale vastustega tööd (viimased kahe kasutamine hääbub
tänapäeval) jne.

Sagedamini soovitatavateks hindamise korraldamise viisideks (millistest mõned meil alles

hakkavad levima) on näiteks alljärgnevad:

 Hindamiskeskused e hindamispunktid
Hindamiskeskused e -punktid on piirkonnad klassis või väljaspool klassi, kooli, mis on õpetaja
poolt määratud ja korrastatud hindamiseks kasutamiseks. Need võivad olla selleks, et õpilased
saaksid näidata oma oskust midagi teha (käsitöös, arvutamises, muusikas jne), vaadelda,
allikmaterjalidega tegutseda. Õpetaja võib õpilaste tegutsemist jälgida tehes märkmeid, täites
oma vaatlus- v hindamistabelit v hindamisrubriiki. Need võivad olla ka enesehindamiskeskused ,
kus õpilased kontrollivad ja hindavad omaenese tööd, täites nt kirjaliku enesehinnangulehe või
kontrollülesande. Ühe teema, õpiülesande jaoks võib olla otstarbekas mitme hindamispunkti
olemasolu, mida läbides õpilane saab hinnata oma töö erinevaid aspekte, alateemasid /-
ülesandeid. Kui õpetajal on klassis õpi- või tegevuskeskuste loomise kogemus, on
hindamiskeskus(t)e lisamine lihtne.

 Individuaalne hindamine
Individuaalne hindamine ja hinnangud on keskendatud üksikõpilase individuaalsele edenemisele.
Hindamisele kuuluvad tegevused täidab õpilane individuaalselt. Need võivad olla nii kirjalikud
kui suuliseks esitamiseks, esituseks mõeldud õpiülesanded, tööd.

 Rühma hindamine
Rühma hindamisel keskendutakse õpilasrühma edenemisele - kuidas on toime tuldud, arenetud
õpetaja poolt kavandatud tegevuse sooritamiseks omavahel koopereerudes ja koostööd tehes. Et
hinnata sotsiaalseid võimeid ja oskusi ja koostööõppe protsessi võib õpetaja lasta teha kirjalikke,
kunsti-, jt tõid kollektiivselt.

12
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 13

 (Õpi)Lepingud
Lepingud on kokkulepped õpilase või õpilasrühma ja õpetaja vahel selle kohta, milline tegevus
ette võetakse, kes seda teeb, kuidas, millal see lõpetatakse, kuidas ja mis alustel seda hinnatakse.
Lepingud võivad olla nii individuaalsed kui rühma-lepingud, haarata kaasa kirjalikke ülesandeid
ja hindamist, esitusi, võimete-oskuste näitamist, kunsti- ja muusika kasutamist jm. Osa lepingu
täitmise hindamisest võib moodustada ka õpilaste enesehindamine. I kooliastmes on lepingute
sõlmimine võimalik eelkõige suuliselt.

 Enese- ja kaaslashindamine
Enesehindamise puhul hindab õpilane ise oma edenemist nt teadmiste, oskuste, protseduuride ja
tegevusviiside, suhtumiste/hoiakute jm valdkonnas.
Kaaslashindamine tähendab teiste õpilaste hindamist õpilase poolt. Kaaslashindamist saab
juhtida-korraldada kas individuaalselt või koostegevusena rühmas.
Enese- ja kaaslashindamise tegevusi võib olla väga mitmesuguseid - igaühe enese pingutus,
pingutused rühmas osalemisel, igaühe enese kirjalik ülevaade või koos koostatud rühma-
ülevaated ja esinemised, oskuste ja töökäigu ettenäitamine jm. Samuti võivad õpilased ise
hinnata oma toimetulekut kontrollülesannete, testide ja küsimustega.
Lepingutes on tavaliselt ka enese- ja kaaslashinnangu punkt.

 Mapi-hindamine
Mapp on kogu õpilase töödest, mis aitab õpilasel ja õpetajal teha järeldusi kuidas õpilase
õppimine on edenenud. Mappi kogutud tööd võib valida õpilane või õpetaja, parem veel -
mõlemad koos asja üle aru pidades. Kasulik kogemus võib olla ka mapi koostamine koos
vanematega ja individuaalmappide ning rühma koondmapi koostamine rühmas.
Mappi võib kuuluda väga mitmesuguseid asju - ülesandeid ja kodutöid, lepinguid, hinnangud
esitustele, ettekannetele, oskustele ja töödele, protseduuridele, küsitlused, tunnikontrollid jms.
Aga ka igapäevase töö näited, loovtööd, joonised, päevikud jne.
Ka rühmas tehtud tööd võivad olla individuaalmappi lülitatud, samuti enese- ja kaaslashinnangud
jms. Vanemates klassides on oluline, et mapil oleks oma kontseptsioon - mida ma sellega näidata
tahan, et see sisaldaks refleksiivset osa - mida ma mapis peegeldatud (õpi)tegevusega ja mapi
koostamisega õppisin. Nooremate laste puhul võib nii kontseptuaalne kui refleksiivne osa
toimuda vestlusena õpetajaga või rühmas.

13
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 14

5.4. I klassi hindamisest.

I klassis tehakse pidevat tööd lapse tundmaõppimiseks. Alljärgnevalt toodud lapse vaatlemise ja
tema võimete, tegevuse tulemuste analüüsimine on õpetaja igapäevategevus, mis on
lahutamatult seotud aineõppega. Lapse õpitulemuste analüüs ja võrdlemine teiste õpilaste
tulemustega on I kooliastmes tegevus, mis toimub vaid õpetus- ja kasvatusprotsessi
adekvaatsema kavandamise ja teostamise jaoks. Lapse jaoks selle tulemusi ei võimendata.

Mida eriti uurida, kuidas seda teha, kus uurimine fikseerida ja säilitada, milline on uurimise
tähtsus/väljund õpetajale, kuidas jõuab see lapseni ja lapsevanemani - on püütud näidata
allpool.

I klass
september-oktoober:
Mida:
 lapse üldise kooli- ja õppimisküpsuse ilmnemine (psühho-füüsiline, vaimne, sotsiaalne
küpsus, teadliku ja spontaanse õppimise võimed),
 lapse eriti esiletungivad iseärasused (nt käelisus, peenmotoorika areng, nägemise-kuulmise
iseärasused, liikuvus-tasakaalustatus jm)
 lapse arenguvõime (aeglaselt- või kiireltõppija, sotsiaalselt ebasoodsatest oludest tulija
edenemisvõime jm)
Kuidas
 lapse tegevuse (sh kunstialase ja mängulise tegevuse) ja käitumise vaatlemine ning
operatiivne või perioodiline fikseerimine märkmete või tabelina
 lapse erinevate, mitmekesiste õpiülesannete tulemuste (sh kaudsete ja ülekantud
tulemuste).analüüsimine nii lapse enese arengu näitajana kui võrreldes klassi üldise tasemega
 eelneva dokumenteerimine/fikseerimine (tabelid, maatriksid, lapse tööde näidised vm)
Kus :
 vaatluslehed, -päevik, märkmed
 vaatluslehtede ja näidiste koondamine klassi või õpilase mappi
Väljund õpetajale :
 klassi ja üksikute õpilaste arengu vajadustest konkreetse pildi kujunemine
 korrektuurid ja täpsustused õppekavas, kasutatavates õpetus- ja hindamismeetodites
 õpilaste individuaalsete arengukavade skitseerimine või arenguvajaduste ja neile vastamise
viiside väljatoomine vaatlus- jt tabelites, -lehtedel jne
 hinnangute formuleerimise kohandamine klassi eripäraga ja individuaalsetele õpilastele
antavate hinnangute (kasvatuslikult, arendavalt) otstarbeks sõnastamine
 tunnistuse/hinnangulehe hinnangute sõnastamine
Väljund lapsele:
 õpetaja toetavad suulised hinnangud (lapsele) mõistetavas ja tähendusrikkas sõnastuses
 tunnistus (soovitavalt kena kujundusega hinnanguleht või eduleht igale lapsele)
Väljund lapsevanemale:
 tunnistus
 lapse arengu arutelu klassi- või lapse arengumappi kogutud näidiste, vaatluslehtede jm põhjal

14
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 15

november - märts
Mida:
 lapse areng eelmistel kuudel tähelepanu all olnud valdkondades (psühho-füüsiline, vaimne,
sotsiaalne, teadlik ja spontaanne õppimine),
 vaatluste suunamine lapse temperamendi ja/või mitmik- /multi-intelligentsuse moodulite
tundmaõppimisele
 lapse õpioskuste arengu ja spetsiifilise õpistiili, õpiraskuste vaatlemine
 õpitulemuste pidev jälgimine
 lapse areng üld- ja ealiste pädevuste valdkonnas
Kuidas
 lapse tegevuse (sh kunstialase ja mängulise tegevuse) ja käitumise vaatlemine ning
operatiivne või perioodiline fikseerimine märkmete või tabelina
 lapse erinevate, mitmekesiste õpiülesannete täitmise tulemuste (sh kaudsete ja ülekantud
tulemuste).analüüsimine nii lapse enese arengu näitajana kui võrreldes klassi üldise tasemega
ja oodatavate õpitulemustega
 eelneva dokumenteerimine/fikseerimine (tabelid, maatriksid, lapse tööde näidised vm)
Kus :
 vaatluslehed, -päevik, märkmed
 vaatluslehtede ja näidiste koondamine klassi või õpilase mappi
 soovitav: lapse arengumapi või õpimappi sisseseadmine
Väljund õpetajale :
 klassi ja üksikute õpilaste arengust konkreetse ja mitmekülgse pildi omamine
 korrektuurid ja täpsustused õppekavas, kasutatavates õpetus- ja hindamismeetodites
 õpilaste individuaalsete arengukavade koostamine või arenguvajaduste ja neile vastamise
viiside ning saavutatud ja oodatud tulemuste väljatoomine vaatlus- jt tabelites, -lehtedel jne
 hinnangute formuleerimise kohandamine klassi eripäraga ja individuaalsetele õpilastele
antavate hinnangute (kasvatuslikult, arendavalt) otstarbeks sõnastamine; suuliste hinnangute
kõrval kirjalike hinnangute kasutamine ja vastavate sõnastuste pidev täpsustamine
 tunnistuse/hinnangulehe hinnangute sõnastamine
Väljund lapsele:
 õpetaja toetavad suulised hinnangud (lapsele) mõistetavas ja tähendusrikkas sõnastuses
 loetavad ja mõistetavad, edu toetavad kirjalikud hinnangud
 tunnistus (soovitavalt kena kujundusega hinnanguleht või eduleht igale lapsele)
Väljund lapsevanemale:
 tunnistus
 lapse arengu arutelu klassi- või lapse arengumappi kogutud näidiste, vaatluslehtede jm põhjal,
kodu arendava rolli täpsustumine (sh konkreetse õpiabi osutamise vajadus ja viisid)

Aprill-mai
Mida:
 lapse areng eelmistel kuudel tähelepanu all olnud valdkondades (psühho-füüsiline, vaimne,
sotsiaalne, teadlik ja spontaanne õppimine),
 lapse temperamendi ja/või mitmik- /multi-intelligentsuse mustri ja selle arvestamine
tulemuslikkus arengus
 lapse õpioskuste arengu ja spetsiifilise õpistiili, õpiraskuste arvestamise tulemuslikkus

15
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 16

 õpieesmärkide sõnastamise ja saavutamise võime

 õpitulemuste pidev jälgimine, ainepädevuste (õpitulemuste) taseme kaardistamine
 lapse üld- ja ealiste pädevuste vaatluste täpsustus
Taotleda üldise vaate/pildi olemasolu/saavutamist lapse kui terviku arengust õppeaasta jooksul .
Kuidas
 lapse mitmesuguse tegevuse vaatlemine ning operatiivne või perioodiline fikseerimine
märkmete või tabelina
 õpieesmärkide saavutamise jt keerulisemate hinnangute jaoks nt tabelite v rubriikide
kasutamine
 lapse enesehinnangute ja kaaslashinnangute tähele panemine ja võimalusel fikseerimine
 lapse erinevate, mitmekesiste õpitulemuste (sh kaudsete ja ülekantud tulemuste).analüüsimine
nii lapse enese arengu näitajana kui võrreldes klassi üldise tasemega ja õppekavaliste
õpitulemustega
 eelneva dokumenteerimine/fikseerimine (tabelid, maatriksid, lapse tööde näidised vm)
Üldpildi loomiseks kasutada klassimappi ja/või lapse arengu- ja õpimappi
Kus :
 vaatluslehed, -päevik, märkmed
 vaatluslehtede ja näidiste koondamine klassi või õpilase mappi
 lapse arengumapis või/ja õpimapis
Väljund õpetajale :
 klassi ja üksikute õpilaste arengust konkreetse ja mitmekülgse pildi omamine
 õppekavas tehtud täpsustuste, kasutatud õpetus- ja hindamismeetodite sobivuse ja
tulemuslikkuse üle põhjendatud otsustamine (s.o. õpetaja eneseanalüüs)
 õpilaste individuaalsete arengukavade või arenguvajadustele vastamise viiside ning
saavutatud ja oodatud tulemuste väljatoomine vaatlus- jt tabelitest, -lehtedest, lapse arengu-
või/ja õpimapi põhjal, nende adekvaatsusse ja tulemuslikkuse hindamine (õpetaja
eneseanalüüs)
 soovitav: hinnangute formuleerimine lapse arengukirjeks
 tunnistuse/hinnangulehe hinnangute sõnastamine
Väljund lapsele:
 õpetaja toetavad suulised ja kirjalikud hinnangud (lapsele) mõistetavas ja tähendusrikkas
sõnastuses
 õpimapi ja(või arengumapi hindav arutelu kaaslaste ja õpetajaga
 soovitav: klassi lõpu edu- või arengukirje igale lapsele, soovitused suviseks (arendavaks ja
õppimis-) tegevuseks
 tunnistus (soovitavalt kena kujundusega hinnanguleht või eduleht igale lapsele)
Väljund lapsevanemale:
 tunnistus
 soovitavalt lapse arengukirje ja soovitused suviseks arendus- ja õpitegevuseks
 lapse arengu arutelu klassi- või lapse arengumappi kogutud näidiste, vaatluslehtede jm põhjal,
kodu arendava rolli täpsustumine (sh konkreetse õpiabi osutamise vajadus ja viisid)

II klassis jätkub analoogne tegevus. Vaadeldavad ja hinnatavad valdkonnad muutuvad samm-

sammult oodatavatele õppekavalistele õpitulemustele orienteeritumaks. Lapse tervikarengu
hindamisel tulevad esiplaanile üldpädevused ja enesehindamisvõime ning enesejuhtimise ja

16
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 17

teadliku õppimise võimed. Suureneb lapse enesehindamise ja kaaslashindamise osatähtsus.

Kergendust peaks tooma see, et lapsed loevad ja kirjutavad veidi - lihtsamaid
hindamistoiminguid saavad nad ise teha. Õpi- ja arengumappide kasutamine hindamise alusena
on juba tavakohane. Rubriikhindamise kasutamine (kus toimub punktide kokkuarvamine)
valmistab lapsi ette numbrilise hinde sisu avaramaks mõistmiseks. Klassi lõpukuudel võib
kasutada lühemaid sõnalisi hinnanguid ja “tõlkida” need numbriliseks hindeks (üldjuhul numbrit
kirja panemata). Ilmtingimata tuleb hoolitseda, et saavutatud enese edu ja arengu nägemine (s o
seesmine motivatsioon) õppimise sihina ei taanduks välisele - nt teisega võrreldes paremale
hindele. Kindlasti peaks hoiduma fraasidest nagu: “Selle eest ma panen sulle … hinde“.
Paremad väljendid on “Mis sa arvad, millise hinde selle töö eest võiks saada?” “Millist hinnet
see töö väärt on?” - st enesehindamisele suunavad sõnastused. Kui õpetaja lapse otsusega ei
nõustu, tuleb kummagi poole arvamust põhjendada ning seejuures säilitada täielik lugupidamine
lapse vastu. Hinnang ja hinne ei tohi olla täiskasvanu võimu väljendus lapse üle.,

17
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 18

6. Alus hindamiseks - lapse alus- ja arengukirje

Lapse aluskirje tuleks püüda luua suhteliselt kiiresti esimeste koolikuude jooksul. Mitmed
aspektid oleks võimalik panna kirja juba kevadel lastega lasteaiarühmas tutvudes või kodu
külastamise ajal. Kooli algul võimaldab aluskirje kiiremat koostamist see, kui kaasa löövad kõik
lapsega tegelevad õpetajad.
Koolivalmidusel eristatakse sagedamini psühho-füüsilist, vaimset ja sotsiaalset aspekti.

Koolivalmiduse kirje e lapse aluskirje koostamiseks on hea kasutada raamatus “Lapsest saab
koolilaps” toodud intervjuusid ja vaatluskaarte. Seal on olemas ka täpsemad metoodikad
vaatlusteks.
Selle kirjega on vaja perioodiliselt võrrelda oma märkmeid, et märgata arengut. Analoogse kirje
võib koostada kõige olulisemaks peetavate valdkondade jaoks iga klassi kohta: see on selgelt
sõltuv antud klassi kordumatust omapärast ja õpetaja(te) kalduvustest ning võimetest. Sellise
kirje üheks vormiks on lisas 1 toodud õpikäitumise/õpioskuste tabel.

Lapse arengukirje peaks viitama selles eas olulistele arengu valdkondadele, koolis õpitavaga
toimetulekule ning viitama, mille kallal veel vaeva tuleb näha. Arengukirje põhimõtteline sisu
ja/või struktuur peaks olema vastava kooliastme lõikes kooskõlastatud, kuid klassiõpetajal peaks
selle koostamisel olema sedavõrd suur vabadus, et tulemus oleks võimalikult sisukas ja
tähendusrikas. Arengukirje, nagu ka muud I kooliastmes väljastatavad dokumendid ei tohi mingil
juhul olla negatiivse sisuga. Probleemid ja puudused võimaldavad alati sõnastust “selle poole
tuleks püüelda, järgmisena peame saavutama, et … “ jne.
Arengukirje võib olla seotud tekst, aga see võib olla ka tabelikujuline. Viimasel juhul tuleb olla
kindel, et lapsevanemad arengukirjest aru saavad.

18
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 19

7. Õpilane hindajana

Enese tegevuse ja tulemuste analüüsimise võimet - metatunnetuse oskusi - tuleb tarvis kogu elu.
Õpilane kui hindaja ei saa ega peagi täitma õpetaja rolli. Õpilashinnang on väärtuslik seetõttu, et
hindab toimuvat ja tulemusi lapse, õppija enese seisukohalt ja huvide ning tegelike võimete
kohaselt. Seetõttu on õpetajal õpilashinnangust väga palju õppida oma hindamise täiustamiseks.
Õpilashindamise puhul on oluline jälgida, et see ei oleks kritiseeriv, õleolev, ebaobjektiivne.
Toetada tuleb asjalikku ja põhjendatud hindamisstiili, kus ühtki väidet ei saa jätta
arguneteerimata. Samm-sammult on selline hindamisviis kujundatav I klassist alates - esialgu
enese- seejärel kaaslashinnanguna.
Allpool on rida küsimusi-vastuseid, mis aitavad kujundada lapsel võimet oma tööd analüüsida.
Õpetajal oleks kasulik järele katsuda, millised küsimuse vormid ühe või teiste tegevuse juurde
sobivad ja millistele õpilastele. Pole paha koostada enesele sellistest refleksiivsetest küsimustest
loend v tabel, kodeerida küsimused ja seada sisse vaatlusleht, et jälgida, kuidas need küsimused
konkreetse klassi puhul töötavad. Loomulikult võib ja tuleb alljärgnevat loendit täiendada,
kohandada sõnastus konkreetse töö, tegevuse, aga ka lapsega.
 Mida see töö sulle näitab? See minu töö/näidis näitab, et ma võin/suudan …….
 Milliseid samme sa tegid selle töö koostamisel/…? Sammud, mida ma tegin selle töö
loomiseks/koostamiseks, on järgmised ....
 Kas see töö näitab, et sa suudad mõnda asja eriti hästi teha, et sul on mõni eriti tugev külg?
Ma mõtlen, et see töö näitab, te mul tuleb eriti hästi välja …, et ma oskan eriti hästi järgmisi
asju : ....
 Kui sul oleks selleks tööks olnud palju enam aega, mis siis oleks teistmoodi olnud? Kui mul
oleks olnud rohkem aega oma tööd teha, oleksin ....
 Kas on midagi, mida sa võinuks oma arvates teisiti teha? Oleksin arvatavasti võinud veidi
enam harjutada…. Oleksin võinud/tahtnud kasutada pisut enam abi …. (selleks ja tolleks).
 Kui sa oma tööd hästi uurid ja võrdled seda oma eelmiste töödega - mis on muutunud? Mida
sa oled juurde õppinud? Kui ma uurin/vaatan oma tööd/mudelit/…., siis …. ja …. on
edasiminek märgatav. ….. ja …. on paremini õnnestunud, …… oskan paremini
 Tundub, et vajan veidi rohkem aega, et tulla toime/saada hästi kätte järgmised asjad : .....
 Kas su töös on midagi, mis sulle tundub eriti tähtis/huvitav? Kui vaatan seda tööd, on huvitav
märgata, et .....Kui tegin seda tööd, oli minu jaoks kõige huvitavam/tähtsam/üllatavam… ,
Sedalaadi küsimustes sisaldub eneserefleksioon ja see on ka õpetajapoolse sõnalise hinnangu
kaudne väljendus.
On äärmiselt oluline, et õpilast võrreldaks vaid tema enese eelneva tasemega, tema enese
oskustega, mitte teistega!
I kooliastme lapsel tuleb samm-sammult õppida oma tegevust ja selle tulemusi objektiivselt
hindama. Kui kirjutamisoskus veel vähene (ja hiljemgi), on otstarbekas kasutada
sümbolhindamist - seda nii lapse enesehindamise väljendajana kui tagasiside andmiseks
õpetajale. Mõnusateks sümboliteks on “näod” - nt rõõmus-rahulolev, ükskõikne, morn. (Vt lisa
2.) Neid võib kas õpetajale näidata või oma tööle kleepida. Mappi kogutuna annavad selliselt
tagasisidestatud tööd õpetajale ja lapsevanemale teada, kuidas laps oma tulemust hindas, kas talle
tegevus oli jõukohane, huvitav jne.
Mitmesuguste rühmatööde puhul on oluline, et arendataks kooperatiivse e koostööõppimise
harjumust ja oskusi, mis sisaldavad eneses ka mitmel tasemel hindamist. Üks tase on rühma kui
terviku saavutuse, õpitulemuse hindamine. See tähendab kollektiivse esituse, töö,

19
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 20

demonstratsiooni vm hindamist kas õpetaja või ka kaaslaste poolt. Teine tase on rühmasisene
hindamine - seejuures hinnatakse igaühe panust lõpptulemusse. Kooperatiivse e koostööõppimise
korral on tähtis, et iga rühma liige omandaks kogu õpitava materjali - nii selle, mida ta
rühmasisese tööjaotuse järgi ise õppis ja teistele õpetas, kui ka selle, mida teistelt õppida tuli.
Siin on taas rühmasiseses kaaslashindamise võimalus. Kui õpilastel lugemine-kirjutamine täiesti
selge on, saab rühmahindamisel kasutada rubriike. I kooliastme puhul on otstarbekas kasutada
sümbolhinnanguid, kirjutades rubriigi küsimused selgelt välja või esitades need suuliselt.

20
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 21

8. Õpetaja hindamisalane eneseanalüüs.

Igaks uueks tunniks ja teemaks valmistusde vaatab õpetaja eelmistes tundides tehtule.
Õpetamise analüüsi lahutamatuks osaks on hindamisalane eneseanalüüs. Kas hindamise ja
hinnangute valik oli laste õppimist edendav või pidurdav? Kas see oli kooskõlas
õpetuseesmärkidega?
Perioodiliselt, kindlasti iga õppeveerandi ja klassi lõpus on vajadus sügavamaks eneseanalüüsiks.
Kolmanda klassi viimaks veerandiks peaks õpetaja suutma anda detailse hinnangu klassi
arengule/progressile nii õppeaineti kui nt pädevustele. See on ka aeg, kus tuleb tõsiselt hinnata
oma õpetuseesmärkide saavutatust riikliku ja kooli õppekava suhtes. Selline protseduur on
aluseks ka õpetaja realistlikule enesehinnangule, hinnangule õpetamise kohta (eelistatavalt
koostöös kolleegidega).
Lisas 8 on üks võimalikke tabeleid õpetaja hindamisalase eneseanalüüsi jaoks. See on kohandus
Saskatchewani (Kanada) õpetajate Interneti-käsiraamatust.

21
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 22

9. Hindamise eriküsimusi. Individuaalsest ja kohandatud õppekavast. Hindamine ja

koolivahetus.

9.1. Individuaalsest/kohandatud õppekavast ja hindamisest:

Kui lapse jaoks on vaja rakendada individuaalset õppekava või kohandada selle mõnd
konkreetset lõiku, mõjutab see ka hindamist. On otstarbekas toimida järgmiselt.
 Kutsuda kokku need, kes on seotud õpilase arengukava kui sellise modifitseerimisega: nt
lapsevanemad v hooldajad, õppeala juhataja v administratsiooni esindaja,
spetsialist/konsultant/nõustaja, jt
 Arendada välja õpilase kirje - mida temast teame, mida ta vajab
 Arendada välja õppesituatsiooni /õpikeskkonna /õpetajakirje: õpetaja eripära (erioskused-
võimed), klassi suurus ja eripära, abivahendite (sh õppematerjalide jms) olemasolu, vajalike
konsultantide ja nõustajate olemasolu koolis v kättesaadavus ja teiste õpetajate valmisolek.
See on vajalik realistliku individuaalse arengu kava koostamiseks, täiendavate vajaduste
kavandamiseks.
 Kahe eelneva kirje/mapi alusel arendada välja ja panna kirja programm, mille poole koos
õpilasega püüelda. Enamasti on see klassi üldprogrammi kohandus. Piiritleda hindamisele
tulevad valdkonnad ja kriteeriumid ja täpsustada, kas lapse erivajadused võimaldavad nende
saavutamist.
 Millised eritingimused kirjapandu põhjal on õpilasele vajalikud? Ülesannete hulk, ulatus ja
raskus - väiksemad sammud ja sagedamini? enam aega ülesannete täitmiseks? edukuse
kriteeriumide rakendamine - üldistel alustel või kohandustega? suuliste vastuste kasutamine
kui lugemisvõime pole programmikohane? kas õpilase hindamislagi muutub - nt arvestatakse
laeks 70% teiste/tavalaest? jne
 Teha koostatud plaanist koopiad ja kindlusta, et õpilane, vanemad/hooldajad ja teised
õpetajad, administratsioon sellest aru saavad.
 On käepärane, kui erivajadustega lapse hindamiskaardid on analoogsed teiste õpilaste
kaartidega, kuid neisse on sisse viidud vajalikud korrektiivid - see võimaldab mistahes
jooksva hindamise-vaatluse jne puhul pidada silmas lapse erisust. Plaan tuleb regulaarselt üle
vaadata, teha vajalikud täpsustused.
 Hinnangud ja hindelehed peavad arvestama nii lapse eripära - st tulemuslikkust individuaalse
arengu/õppekava eesmärkide suhtes kui viitama tasemele klassi keskmise ja õppekava nõuete
suhtes. Need peavad olema kindlasti positiivse saavutuse esiletõstmise iseloomuga.
 Erivajadustega lapse puhul on eriti vajalik, et vanemad/hooldajad saaksid last jälgida teiste
hulgas, et näha lapse tegelikke võimeid ja võimalusi tema abistamiseks ning veenduda
hinnangute, hinnete paikapidavuses.

Laste eripärast tingituna tuleks teha ülesannete täitmine ja hindamine paindlikumaks. Mõned
näited selle kohta.
hinnatava töö liik, kohandus näide, seletus
kontrolli viis jm
tingimused
kirjalik töö oskuste, teadmiste praktiline
ettenäitamine

22
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 23

kirjalik töö suuliselt vastamine Lapsed kirjutavad jutukest v vaatluse kirjeldust.

kirjutamishälvetega laste “Maiu ja Artur - teie jutustate teineteisele, mida
puhul tähele panite”
ajaliselt piiratud töö piisava aja võimaldamine “Selle ülesandega katsume kõik toime tulla. Kellel
ülesande lõpetamiseks, eriti aega rohkem vaja, jätkab senikaua kui kõik kenasti
flegmaatilistele ja valmis on. Kärmemad teevad seni ülesande kohta ka
melanhoolsetele lastele pildi”
ülesande suuline v ülesande ja selgituse
kirjalik esitamine esitamine/kordamine
õpetaja poolt lihtsamas sõnastuses
tööde hindamine, numbrilise hindega päädivate “Kui kaks arvutustulpa on tehtud ja kontrollitud,
hinnete v tulemuste kontrolli-hindamisobjektide oleme oma tänase ülesandega toime tulnud.”
avalik teatamine, hulga viimine miinimumini; “Mitmel õnnestus lahendada ka kaks lisaülesannet -
hinnete kasutamine kasutatavate hindamisviiside kas on õiglane, kui nemad saavad “viie”?”
lihtsus ning selgus
eesmärgi saavutatuse oodatavate tulemuste, “Muinasjutupilt on valmis siis, kui pildil pole enam
hindamine (kvaliteet) kriteeriumide tüübi valgeid, värvimata kohti ja raami-muster on lõpuni
kindlaksmääramine; vastuste joonistatud”
või tööde korralikkuse,
lõpetatuse määratlemine
eesmärgi saavutatuse lõpetatud või tehtud tööde “Selle asja harjutamiseks on vaja teha 5 harjutust, aga
hindamine (kvantiteet) koguse vähendamine ka need, kes jõuavad ära teha / teevad lõpuni 3
harjutust on tublid “
eesmärgi saavutatuse avaldada ootust/nõuda et üle “Anni ja Juhan püüavad leida, kas seda ülesannet
hindamine (täitmistase) keskmise lapsed pakuvad saab teisiti lahendada.”
ülesandele mitu lahendust
etteütlus, kirjalik töö - düsgraafikute jt puhul
jutuke, raamatu arvestada eraldi nt suuri
koostamine vm algustähti, komasid jm
elimineerides nende eripärast
tingitud aspekti hindamise;
kolmanda klassi lõpus ja
hiljem võib kasutada
tekstikorrektorit
(paralleelselt tavalise
kirjutamisega, pikemate
tööde viimistlemiseks jm)
õpiülesannete täitmine muuta ülesandelehti ja Nt värvipimedal lapsel võib pöörde-käändelõppude
ja esitamine (pilt, ülesande täitmise vormi nii, värvilise eristamise asendada eri tüüpi katkendlike
töölehed jm) et see ei sõltuks õpilaste joontega allakriipsutustega.
nõrkadest külgedest
õpiülesannete täitmine alandada laste “Et seda salmi klassi ees soravalt esitada, harjutame
ja esitamine (suuliselt) vastamishirmu, ahistatust nii, et ütleme salmi enne pinginaabrile
pakkudes neile turvalist ja /rühmakaaslastele üles”.
harjunud keskkonda ning
eelharjutamise võimalust

23
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 24

9.2. Hinnangud ja koolivahetus

Koolivahetust enne põhikooli lõppu ei saa üldjuhul pidada lapse arengule soodsaks. Eriti
traumeeriv ja arengut pärssiv on see enne II kooliastme lõppu. Kui sellina vältimatu vajadus aga
tekib, on vaja anda lapse uuele õpetajale, koolile teavet nii lapse eripära ja arengu kui läbitud
õppekava kohta. See teave on hädavajalik ja selle adekvaatne koostamine ning edastamine ühelt
poolt ning maksimaalne kasutamine teiselt poolt on pedagoogilise eetika üks olulisi külgi.
Nimetame seda siin lühidalt üleminekukirjeks v üleminekuteabeks.
Üleminekukirje peaks sisaldama
 lapse arengu üldise kirje, lapse eripära ja kasutatud individuaalse lähenemise kirjelduse
 selgituse läbitud õppekava kohta ning viited neile asjadele, mis selles klassis, koolis on
omapärased
 selge kirjelduse kasutatud hindamismudelist ning lapse hinnangulehed vms
 kui õpetajatel puudub võimalus omavaheliseks kontaktiks, oleks soovitav lisada õppeainete,
teemade hinnangud ja paralleelselt hinnangule vastavad numbrilised hinded.
 Edukama lapse puhul tuleb kõne alla lapse arengu- /vaatlusmapi edastamine uuele
klassiõpetajale.

Kui õpetaja on kasutanud arengu- või õpimappe, tal on lapse kohta olemas koondtabelid jm,
tuleks kaaluda nende üleandmist järgmisele klassiõpetajale. Seda ei peaks tegema ilma lapse ja
vanema nõusolekuta. l
Uue kooli klassiõpetajal, samuti kõigil lapsega töötama hakkavatel õpetajatel on kohustus
tutvuda lapse arengu- ja hinnangulehega ning koostada tema jaoks individuaalne adapteeriv
õppe/arengukava. Eriti tähelepanelik tuleb olla hindamisküsimustes. Lapses juurdunud tagasiside
ja motivatsiooni stereotüüp tuleb väga ettevaatlikult kohandada uuele olukorrale. Kindlasti on
kasuks lähenemine, mille puhul lapselt eneselt võimalikult tihti küsitakse:
Kuidas sinu eelmises klassis seda tehti?
Mida sinu eelmine õpetaja oleks selles töös kiitnud? õnnestunuks pidanud?
Kuidas su eelmine õpetaja seda oleks ütelnud?
Kuidas sa ise selle kohta ütleksid/ seda hindaksid?

Oluline on püüda iga klassis antav hinnang lapsele selgeks rääkida ja näitlikustada. Ttuleb kõne
alla, et lapsele püütakse kujundada kokkuvõttev hinnanguleht nii uue kui vana kooli vormi
kohaselt.

24
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 25

LISAD
Lisa 1

1.1. Emotsionaalse pädevuse vaatlusleht

Hinnatav kriteerium On /tase Ei

ole
sageli, kesk harva Kommentaar
enam miselt
asti
Suhtumine ülesandesse:
On entusiastlik
teeb teistega koostööd
töötab püüdlikult ja taotleb tulemust
tegutseb iseseisvalt
suudab töötada tiimis
hoolitseb teiste töötingimuste ja ohutuse eest
Motivatsioon:
võib töötada omaette, iseseisvalt
suudab mõista ülesannet ja täita seda ilma
täiendavate korraldusteta
on huvitatud nii protsessist kui tulemusest

Usaldatavus:
on usaldatav
suudab järgida suulisi (kirjalikke) juhendeid
ei raiska aega/kasutab aega sihipäraselt
võtab vastutust

Paindlikkus:
on võimeline, valmis õppima tuntud tegevust
uutmoodi või kergemini tegema
kohandub kergesti uute ülesannetega
järgib hästi talle antavaid detailseid juhendeid
ja töö kestel tehtavaid täpsustusi

I kooliastmel tuleb pidada meeles, et laste erinevused (temperament ja eelnev sotsiaalne kogemus)
ilmnevad tugevasti. Seetõttu on hinnangu andmisel ja väljendamisel lapsele, vanemale, kaasõpetajatele ja
administratsioonile vaja neid iseärasusi arvesse võtta.
Toodud vaatlusleht annab ülevaate peamiselt emotsionaalse pädevuse valdkonnast, võimaldab otsustada
ka lapse emotsionaalse intelligentsusmooduli üle. Kui lapse kohta sellist vaatlust teha 1 - 2 korda aasta,
on hinnangute sõnastusega võimalik (kõrvuti õpitegevusega) suunata lapse arengut.
See vaatlusleht võib olla aluseks vastava hinnangu sõnastamisel tunnistusele või arengu-, pädevuskirjesse,
otsustuste põhjendamiseks vestluses vanemate ja administratsiooniga.

25
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 26

1.2. Rühmatöö vaatluslehe näidis

Rühmatöö vaatlus-/hinnanguleht
Vaatluskuupäev või -aeg
…………………………

Vaatlusaspektid Kommentaarid/hinnangud rühma liikmete ja rühma kui terviku kohta

Õpilased
Õpilane suudab ……... …… …… ……. Rühm tervikuna
(hinnang)
olla
tasakaalustatult nii
kõneleja ja kuulaja
teistest lugu pidada
osaleda aktiivselt
esitada oma
arvamust
täita efektiivselt
rühma teabe
fikseerija rolli
täita efektiivselt
osaleja rolli
täita efektiivselt
ajajälgija rolli
………….

………….

Tabelis nimetatud vaatlusaspektid võivad varieeruda olenevalt laste vanusest ja rühmatöö

iseloomust. Ka rolli täitmine rühmas oleneb vanusest ja oskustest. Näiteks võib aja jälgimine
toimuda I - II klassis liiva- või vesikella abil, kirjalike märkmete asemel korratakse olulist
suuliselt jne. Rühmatöö rollide jaotusest kinnipidamine on hinnatav valdkond, kuid tuleb
arvestada. et I kooliastmel seda alles harjutatakse. 2-3 vaatluslehte annavad aluse sõnastada
hinnang lapse koostegevusoskuste kohta rühmatöös.

26
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 27

1.3. Õpioskuste kaart

………………………………… (õpilase nimi) ….. klass
Koostaja ………………………………… …………….. (kuupäev, ajavahemik)

Õpilane pidevalt, pidevalt, mõni harva märkused,

asjakohas kaootilisel kord kommentaar
elt t
esitab küsimusi
väljendab oma huvisid
ilmutab soovi õppida
osaleb klassi vestluses
kuulab kaaslasi tähelepanelikult
väljendab oma mõtteid
jagab kaaslastega teadmisi ja teavet
teeb kaaslastega koostööd
on tähelepanelik teiste vajaduste
suhtes
on aktiivne klassi ühistegevustes
on asjalik vestlustes ja koostöös
leiab iseseisvalt vajalike raamatuid,
meisterdamismaterjale ja muid
õpimaterjale
viib ettevõetud tegevuse lõpuni
oskab teha valikuid
oskab oma vigu märgata
suhtub eksimustesse ja vigadesse kui
õpikogemusse
leiab enesele ise tegevust
……………
……………..
…………….

Sama kaarti võib kasutada mitu korda tehes nt septembris märkused sinisega, novembris
rohelisega jne. Nii on areng “silmaga nähtav”, hinnagu sõnastus tunnistusel objektiivsem.

27
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 28

1.4. Pädevuslehe näidis

I kooliastme pädevused

õpilane ületab oma on ealise arendamise

eale vastavat saavutanud pädevustaseme võimalus
keskmist oma eale saavutamisele
taset vastava tuleb veel
keskmise püüelda
taseme
on valmis suhtlema (kirje või (kirje või (kirje või
hinnang hinnang hinnang lahtris)
lahtris) lahtris))
mõistab, et inimesed,
nende arvamused ja
soovid on erinevad
käitub teisi arvestavalt,
püüab konflikte rahulikult
lahendada, ei kasuta jõudu
tunneb kombeid, oskab
viisakalt käituda
saab aru koostöö
vajalikkusest ja suudab
rühmas töötada
oskab oma tegevust ja
käitumist teistega võrrelda
…………

Sedalaadi tabelit võib kasutada näiteks pädevuste taseme hindamiseks konkreetse õpilase puhul
või, vajadusel, klassi kui terviku hindamiseks. Selleks tuleks iga lahter täita vastava kirjeldusega
- mida tähendab nt “oskab suhelda” I , II või III klassi lapse puhul. Kui seda tööd pole koolis
õppekava koostamisel veel jõutud teha, võib piirduda mitme õpetaja poolt antava
“eksperthinnaguga”.

28
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 29

1.5. Lapse intelligentsusmustri uurimisleht

Intelligentsus laste nimed

moodul ja
alavõimed

Soovitav on hinnata iga intelligentsusmooduli alavõimet 3-pallilises skaalas, mis seejärel

summeeritakse:
1 - ei suuda, ei taha peaaegu üldse
2 - mõnikord, mitte meelsasti
3 - suudab, teeb meelsaati.
See tabel võimaldab (võrdlevalt) näha, millised on laste “intelligentsusmustrid” ja seda arvestada
nii õppetöö kavandamisel kui hinnagute andmisel. Näiteks tugevalt intrapersonaalne laps ei saa
olla loomupäraselt aktiivne ja entusiastlik rühmas töötaja. Küll tuleks teda aktiivsusele ergutada,
aga mitte hinnanguga “karistada”.

29
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 30

Lisa 3. Rubriigi näidis

Suulise esinemise tervikhindamise rubriik

taseme kirje
Aspekt Ootusi ületav tase Ootustekohane tase Püüdluse seisundis Kommen-
(vastava ea tavalist (vastavale klassile olev tase (vastava taarid v
taset mõnes või keskmiselt omane, ea ja õppekava täpsustavad
mitmes aspektis õppekavaga suhtes alles hinnangud
ületav tase), kooskõlaline tase) püüdluste järgus
oivalisus olev tase, oluliste
puudustega )
punkte 5 - 4,5 4 - 2,5 2-1 pun
kte
Hääldus ja sõnad on selgelt ja mõned sõnad pole palju ebaselgeid
keele- õigesti välja öeldud, selgelt öeldud, sõnu, sõnalõpud
kasutus keelekasutus on üksikute sõnade sageli “kadunud”,
sobiv ja rikkalik lõpud “kadunud”, keelekasutus on
keelekasutus on vaene, esineb
sobiv, sõnavara ebakohaseid sõnu,
piisav poolikuid või
ebakorrektseid
lauseid
Ilmekus Hästi valitsetud hääl, Hääl varieerub veidi, Hääl on
sobiv kõne kiirus ja kohati on kõne liiga ühetooniline, kõne
rütm, pausid ja kiire, lauseis on on liiga kiire või
rõhud on sisuga mõned ebakohased aeglane, pausid ja
sobivad pausid ja rõhud puuduvad või
kiirendused pole sobivad esituse
sisuga
Esinemise Entusiastlik ja Üsna asjalik, Rabe, auditooriumi
stiil piisavalt asjalik, väikesed suhtes lugupidamatu
reageerib klassi kõrvalekalded või hirmunud
/auditooriumi passiivsuse või
käitumisele erutatuse poole,
adekvaatselt hämmeldub
auditooriumi
reageeringust või
küsimustest
Esinemise Esinemise ülesehitus Esinemise ülesehitus Esinemine pole
ülesehitus on terviklik, on üldiselt terviklik terviklik, on palju
loogiline ja huvitav ja loogiline, kuid seostamata detaile ja
seosed on lõdvad teema seisukohalt
mõttetuid lauseid,
pole huvitav
Näitlikusta Toetas selgitust Toetas selgitust Ei suutnud kasutada
mine, ettevalmistatud selgitust juhusliku joonist vm vajaduse
selgitavad asjakohaste, joonisega tekkimisel.
ja korralike ja töövihikust
abimaterjal maitsekate

30
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 31

id joonistega või
tahvlile ette läbi
mõeldud skeemi
visandamisega
Ettevalmist Esinemise Esinemine on ette Õpilane pole
atus ettevalmistuseks on valmistatud esinemiseks
õpilane teinud ettenähtud ja valmistunud
tublisti tööd, enamasti sobivat
loominguliselt materjali kasutades
kasutanud ettenähtud ja pingutades,
materjali ning esinemine on
kogutud ootustekohane.
lisamaterjali,
harjutanud esinemist
Auditooriu Klass on huvitatud, Klass kuulab Klass on
mi/klassi elab kaasa ja passiivselt diskrimineeriv,
suhtumine reageerib segab vahele
entusiastlikult asjakohatult.
Punkte kokku
Hinne

Sõnalised Ettekanne õnnestus Esinemine läks Sul on varem Numbrilised

vasted tänu tublile korda - see, mida mitmed ettekanded vasted võiksid
(näiteks) pikaajalisele tööle ja plaanisime selgeks paremini välja olla:
pakkus meile saada oli kenasti ette tulnud. Selle 35 - 30 p - “5”
huvitavat/vajalikku kantud. Sa kõnelesid materjali esitamiseks 29 - 21 p - “4”
materjali lisaks palju soravamalt kui peaksime vist koos 15 - 20 p - “3”
sellele, mida mitmel varasemal tööd tegema. Kuidas
kavatsesime koos korral ja mitmed sa arvad, kas
õppida. Teema on laused olid kenasti ülehomseks saame
lõpetatud ja sõnastatud. koos sinuga
esinemine hakkama?
viimistletud. Esinemine

Rubriigi sisu on I kooliastmeks vaja kohandada konkreetse vanuseastme ja klassi iseärasustega.

Kriteeriumid kõneleb õpetaja lastega läbi. III klassis võiks katsetada (lihtsustatud tekstiga)
rubriigi järgi kaaslase v enese hindamist.

31
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 32

Lisa 5. Õpikirje näidis

Tiit on eriti hästi edasi jõudnud arvutamises. Ta on tähelepanelik juhiseid kuulates

ja suudab keskenduda oma tööle palju paremini kui sügisel. Suvel oleks hea
harjutada joonistamist ja kirjutada paar kirja kirjatähtedega - siis muutuksid käed
ja silm sügiseks täpsemaks. Lugemise on Tiit saanud nii selgeks, et võib suvel mõne
pisemas kirjas raamatu läbi lugeda.

Lisa 6. Arengukirje näidis

Selle aasta jooksul on Anni muutunud osavamaks. Ta on kiirem ja paindlikum nii

palliplatsil kui matemaatika ülesandeid lahendades. Sügisene ebamugavus suure
hulga klassikaaslastega suhtlemisel on muutunud seltsivuseks. Kui Anni suvel kohtub
uute sõpradega, on hea julgustada teda ise vestlust alustama.

32
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 33

Lisa 7. Arengu koondtabeli näidis

Hinnatav Laste nimekiri
valdkond
…. ….

Kommentaa
rid (haigus,
eriprobleem
id jm)
Mida ette
võtta

Sellises tabelis on hindamine otstarbekas teha võimalikult lihtsalt, nt tingmärkidega või

värvidega :
“+” - lapse tase on väljapaistev, ületab klassi keskmist ja eakohaseid ootusi
“v” - lapse tase on keskmine, selle ea jaoks ootuspärane
“+” - lapse tase on alla keskmist ja selles eas ootuspärast.

33
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 34

Lisa 8. Õpetaja hindamisanalüüsi näidis

Analüüsi teema/aspekt Kommentaarid ja Mida teha

vaatlused
Kas planeeritu (vaatlustabelid jm) haaras piisavalt :
 teadmisi
 mõistmist
 võimeid/oskusi (sh peenmotoorikat)
 suhtumisi ja motivatsiooni
 protsesse, protseduure
 kasvu/arengut
Kas mu hindamiskava võimaldas mul aega tulusalt
kasutada?
Kas mu hindamiskava tagas erinevate
hindamistehnikate/mooduste kasutamist?
Kas minu poolt kasutatavate hindamistehnikate
/mooduste valik võimaldas mul tõlgendada
/interpreteerida ja hinnata õpilaste edenemist?
Kas ma pean oma hindamistehnikaid
kokkusobivateks kasutatud õpetamisviisidega, -
lähenemistega?
Kas hindamistehnikad olid vastavuses/ sobivad
teabega, mida ma vajasin?
Kas mu hindamistehnikad andsid õpilastele
võimaluse näidata oma parimat?
Olid mu tehnikad lihvitud ja olid nad kasutatud
peenelt/tundlikult? (arvestades laste iseärasusi)
Kas minu poolt kasutatud hindamisviisid tõid kaasa
õpilaste teadmiste muutmise elukogemuseks
/elamuseks?
Kas ma lülitasin oma hindamisprotsessi õpilaste
enesehindamise? enesetunnetuse?
Kas ma rääkisin oma õpilastega kasutatavad
hindamisviisid ette läbi?
Kas ma rääkisin hindamistulemused regulaarselt
läbi õpilaste ja nende vanemate/hooldajatega?
Kas mu hindamisprotseduurid olid mõistetavad ja
tähendusrikkad õpilastele ja nende
vanematele/hooldajatele?

34
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 35

Lisa 9. Klassi koondmapi sisust

Jooksvad Klassi nimekiri
materjalid
Üldosa vaatlus- ja õppeained tulemuslehed
hinnagulehed
pädevused
psüühilised
protsessid
õpioskused

kokkuvõtvad koondtabelid ja
materjalid hinnangulehed

Personaalne osa laste

vaatluslehed,
märkmed
tööde näidised
II - III kl ka
kirjalikud
enesehindamised

35
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 36

Lisa 10. Lapse poolt täidetavaid arengulehti

10.1. Lugemust kajastav kaart.

Seda võiks täita nt 1. klassi algul paar korda lapsevanem v õpetaja, hiljem aga kindlasti laps ise.
Samasse või teise nimekirja võib kanda ka vaadatud telesaated, (multi)filmid, muuseumi-, teatri-
ja kontserdikäigud. Lapse omakäelised kirjutused täidavad ka kirjutamisnäidise rolli.

Mina, ……………………………………………………
olen lugenud neid lugusid ja raamatuid

millal (kuu, raamatu, jutu pealkiri autor

kuupäev)

10.2. Kirjutamisnäidised (nt iga kuu, üle nädala)

Kuupäev Kirjutamisnäidis

Kuupäev Kirjutamisnäidis

Kuupäev Kirjutamisnäidis

Samalaadseid näidistelehti võib koostada ka teiste ainete, valdkondade kohta.

36
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 37

Lisa 11. Hindamise põhimõtteline kulg I kooliastmes

I klass

Valdkond Spetsiifika kooliaasta lõikes Lõppväljund

sügis (I veerand) talv (II - III kevad (IV
veerand) veerand)
üldise lapse arengu lapse arengu lapse arengu Lapse v klassi
arengu aluskirje aluskirje v aluskirje v - aastakirje või
jälgimine koostamine või tabeli tabeli tabel
alustabeli täiendamine, täiendamine
sisseseadmine täpsustamine
lapse areng sõnaline sõnaline sõnaline Hinnang
(üldine, üldhinnang üldhinnang üldhinnang (lühikirje)
terviklik tunnistusel tunnistusel tunnistusel tunnistusel,
areng) /hinnangulehel, /hinnangulehel, /hinnangulehel, lapse
mis kajastab mis kajastab mis kajastab arengukirje
arengut arengut arengut
pädevused vaatluslehed v - vaatluslehed v - vaatluslehed v - kajastub arengu
tabelid tabelid tabelid üldkirjes ja -
hinnangus
tunnistusel
õpioskuste vaatluslehed v - vaatluslehed v - vaatluslehed v - kajastub
kujunemine tabelid tabelid tabelid tunnistusel
spontaanse ja kajastub kaudselt
teadliku tunnistusel õpitulemuste
õppimise võime kaudselt hinnangutes või
jm õpitulemuste on toodud eraldi
kajastub hinnangutes või välja
tunnistusel on toodud eraldi
kaudselt välja
õpitulemuste
hinnangutes või
on toodud eraldi
välja
õpiprotsessis vaatluslehed v - vaatluslehed v - vaatluslehed v - hinnang
osalemine tabelid tabelid tabelid tunnistusel
hinnang hinnang hinnang
tunnistusel tunnistusel tunnistusel
osalemise osalemise osalemise
aspektide kohta aspektide kohta aspektide kohta
edu edu
väljatoomisega väljatoomisega
Õpi- ainete olulisemate ainete ainete hinnang
tulemused õpitulemuste olulisemate olulisemate tunnistusel

37
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 38

esiletoomine õpitulemuste õpitulemuste

lapse esiletoomine esiletoomine
individuaalse edu lapse lapse
seisukohalt seda individuaalse individuaalse
konkreetselt ja edu seisukohalt edu ja tema
lühidalt konkreetselt ja võimete
kirjeldades lühidalt seisukohalt
kirjeldades
õpitulemuste lapse lisaks eelnevale erivajadused, Vaatlustabelite
hindamisel kooliküpsus, temperamendi eriandekus põhjal
arvestatavad erivajadused, ja multi- temperamendi arengukirjesse v
faktorid eriandekus intelligentsuse ja multi- arengu
iseärasused; intelligentsuse koondtabelisse,
mõtlemise iseärasused; hinnangute
eripära; mõtlemise sõnastusse
eripära
Hindamise sõnaline, suuline; sõnaline, sõnaline,
vorm õpetaja- ja suuline; suuline ja
enesehinnang õpetajahinnang; kirjalik,
(sümbol- enesehinnang õpetaja- ja
hinnanguna, kui sümbol- enesehinnang;
klass on hinnanguna tolerantses
tolerantne) (emotsionaalset klassis ka
rahulolu kaaslashinnang
kajastav ja õpimapp
eesmärgi
saavutatust
kajastav)
õpimapp
Lapsevanema Koolivalmiduse Arengu arutelu Arengukirje v - Arengu arutelu,
teavitamine ja esialgse (õpimapi abil, tabeli arutelu tulemuste ja
arengukirje v - vanemate mapi- (õpimapi abil), koduse toetava
tabeli arutelu, hindamisega tulemuste ja tegevuse
täpsustamine harjutamine), koduse toetava täpsustamine
koos vanematega. tulemuste ja tegevuse koos
Hindamis- koduse toetava täpsustamine vanematega;
põhimõtete tegevuse koos soovitused lapse
selgitamine ja täpsustamine vanematega. suviseks
näitlikustamine koos Hindamis- arendamiseks.
vanematega põhimõtete
Hindamis- selgitamine ja
põhimõtete näitlikustamine,
selgitamine ja vajadusel koos
näitlikustamine lapsega, lapse
õpimappi ja
tööde näidiseid

38
Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 39

kasutades

39
 Ene-Silvia Sarv Õppematerjal hindamisest-uurimisest 40

Õpilase motoorsete võimete/oskuste vaatlusleht

Õpilane …………………………………….. (nimi)

Vaatlusaeg …………………………………. (aeg, kuup.)

Mitte- suurepärane
aktsepteeritav
1. Näitab selget arusaamist kasutatavatest 1 2 3 4
liikumismustritest/-mudelitest
2. On võimeline täpselt, hoolikalt jälgima ja
järgima suulisi ja kirjalikke juhendeid
3. Valib ja kasutab ülesande täitmiseks sobivaid
materjale ja varustust
4. On võimeline kasutama valitud varustust
efektiivselt ja korralikult
5. Kasutab varustust vajalike ohutus-
protseduuridega
6. Märgib üles või esitab vaatlusi suuliselt
süstemaatilisel viisil
7. Teeb vaatluste põhjal järeldusi
8. On võimeline rakendama tegevusmustrit/mudelit
mujal/teises situatsioonis
9. Puhastab, korrastab töökoha tunnustatud
protseduuride kohaselt

40