Tallinna likool Pshholoogia instituut

Lapse fsiline ja sotsiaalne areng

Referaat

Autor: Maarja Prits,Brigitta Saarniit Rhm: SPS-2

Tallinn 2011

Sisukord

Sissejuhatus ... 3 Lapse fsiline areng .... 4 Lapse sotsiaalne areng ...... 6 Lapse sotsiaalne vimekus .. 8 Kokkuvte .... 9 Kasutatud kirjandus ..10

Sissejuhatus

Temin arengviitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea joosksul. Inimeste puhul toimuvad kige suuremad arengumuutused snnieelses arengus, imikueas ja lapseplves. Arenguprotsesse on peamiselt seostatud vanusega. Sotsiaalsuse areng hlmab nii spetsiifilisemaid kui ldisemaid teemasid, alates lapse kujunemisest kaaslastele mnguseltsiliseks kuni moraalseks, demokraatlikke vrtusi kandvaks hiskonnaliikmeks kasvamiseni. Lapse sotsiaalsuse areng toimub ppimise kaudu, mitte ei juhtu iseenesest. Laps pib iseseisvalt mbritsevat keskkonda uurides, dede-vendade ja eakaaslastega suheldes ning tiskasvanutelt toetust ja juhiseid saades. Kige mrgatavam on lapse fsiline areng. Selle kigus muutuvad kehamtmed, niteks pikkus ja kaal on selgesti mdetavad ning sellega seoses ka vrreldavad. Keha muutub jrkjrgult, kige aeglasemalt kasvavad jalad. Lapse sotsiaalsuse areng toimub ppimise kaudu, mitte ei juhtu iseenesest. Laps pib iseseisvalt mbritsevat keskkonda uurides, dede-vendade ja eakaaslastega suheldes ning tiskasvanutelt toetust ja juhiseid saades.

Lapse fsiline areng

Kige kiiremini kasvab laps looteeas esimese eluaasta jooksul. Jrgmine kiirema kasvu periood saabub murdeeaga. Lisaks kasvamisele toimuvad ka hormoonide mjul hulga kvalitatiivseid muutusi, mille tulemusena saab lapsest tiskasvanu. Fsilise, kui anatoomilise arengu suurimaks mjutajaks on toit (ja sellest saadavad toitained) ning ka eluviis ja keskkond. Kui lapsel on kehv toitumine (kas vhene vi lihtsalt ebatervislik) ning ta ei liiguta ennast ka aktiivselt, vib lisaks kaaluhiretele tekkida ka tsine puudujk organismi arengus. Selliseid kahjustusi on aga tunduvalt raskem ja valulikum ravida, kui lihtsalt oma elustiilile thelepanu prata. Imikuiga Esimesel eluaastal kasvab imik tormiliselt. Tavaliselt lapse kaal kolmekordistub aasta jooksul, pikkusele lisandub keskmiselt 25 cm. Samuti vib elda, et vastsndinu pea moodustab 25% tema keha pikkusest. Vastsndinul on ajurakke sama palju kui tiskasvanul- see thendab et elu jooksul ajurakke juurde ei tule. Esimesel paaril elukuul leiavad liigutuste arengus aset nn. eeltoimingud. Neljandast elukuust lisandub teadlik haaramisliigutus ning umbes seitsmendast elukuust korrelatiivsed toimingud, kus laps paneb asju ksteise sisse. Aastane laps aga juba otsib, milliseid erinevaid toiminguid saab asjadega teha- funktsionaalsed tegevused. Vikelapseiga Oluline muutus lapse elus on kndimahakkamine. See leiab aset vikelapseea alguses. Samas kahaneb kasvamise tempo. Kolmandaks eluaastaks on lapse kehahoiak juba muutunud, laps seisab sirgemalt, kuna seljalihased on tugevamad. Liigutuste koordineerimine ja valitsemine on juba otseselt seotud lapse tahte arenguga. Peenmotoorika kiire areng vimaldab lapsel niteks raamatulehti prata ja pilti vrvida. Eelkooliiga Neljanda ja seitsmenda eluaasta vahel kasvab laps ikka veel judsalt. Lapse keha muutub saledamaks ja normaalse lihaste arengu puhul muutub kehahoiak ha sirgemaks. Eriti kasvavad jalad, samuti ka musklid, sest laps on hsti aktiivne ja liikuv.
4

Viiendaks eluaastaks kujuneb vlja ka eelistatud ksi- selgub kas laps on parema- vi vasakukeline. Liigutused muutuvad aja mdudes ha stereotpsemaks ning ka automaatseteks. Noorem kooliiga Seda perioodi vib lugeda snagi aeglaseks kasvu perioodiks. Tdrukute kasv toimub poistest ldiselt kiiremini. Kaheteistkmnendaks eluaastaks vib lapse ajumahtu pidada vrdseks tiskasvanu omaga. Vanem kooliiga Saabunud on murdeiga ning laps kasvab taaskord hoogsalt. Kasvutempo oleneb murdeea pikkusest. ldiselt kasvavad oma pikkuse tis kiiremini tdrukud. Nd moodustab pea 1214% keha kogupikkusest. Proportsioonide muutumine aga tingib selle, et nooruk peab uuesti liigutuste koordinatsiooni ppima. See vib kaasa tuua kohmakust. Kvalitatiivseks muutuseks murdeeas on sootunnuste lplik vljakujunemine, mis peegeldub ka pshikas ning isiksuse arengus.

Lapse sotsiaalne areng

Peamine osa laste sotsiaalsest arengust toimub suheldes oluliste tiskasvanute ja eakaaslastega. Need suhted omakorda aga asetsevad laiemas sotsiaalses kontekstis, kultuuris ja hiskondlikes organisatsioonide. Nendes interaktsioonides omandatakse minapildi phielemendid, suhete sisemised mudelid ning ka sotsiaalsed kompetentsused. Lasteaed on kodu krval teine vga oluline lapse sotsiaalse arengu kujundaja. Kui pris vikesed lapsed kasutavad vastastikust suhtlemist oma esmaste vajaduste rahuldamiseks ja arendavad suhteid nendega, kellesse nad on kiindunud, siis veidi vanemad lapsed jlgivad ja mingil mral tlgendavad neid mbritsevate inimeste tegevusi ja reaktsioone. Kooliminek vimaldab palju rohkem suhtlemiskogemusi. Lastel areneb enesetaju ja teiste seisukohtade mistmine ning oskus olla grupi liige. Noorukieas on sprus ja gruppidega liitumise kergus suurima thtsusega. Laps ja lapsevanemad Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad. Olgugi et umbes teisel eluaastal astub laps juba laiemasse maailma lasteaiakaaslaste ja petajate sekka, jb perekond siiski kige mjusamaks teguriks lapse arengus. Lapseplves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja vrtustele, sotsiaalsete normide jrgimisele. Lapsevanemad toetavad laste sotsiaalset arengut vhemalt viiel erineval moel: armastavate hooldajatena rollimudelitena petajatena kogemuse pakkujatena lapse enesekontseptsiooni kujundajatena. Lapsed omandavad juba vga varakult teda mbritsevate inimestega kontaktis olles oluliste suhete (kiindumus, sprus) sisemised tmudelid. Seotussuhe on ks varaseimaid ja olulisemaid lhisuhteid inimese arengus ning kujuneb vlja esimese eluaasta lpupoole. Seotus on defineeritav kui vime luua keskendunud, psivaid ja emotsionaalselt
6

thenduslikke suhteid oluliste teistega ning varajase seotussuhte alustaladeks on just vanemate vi esmase hooldaja poolt pakutud kindlus- ja turvatunne. Lisaks suhtluspartneriks olemisele on vanemad lastele ka identifitseerimise objektiks vi mudeliks, niteks erinevate sotsiaalsete kitumiste osas. Sotsiaalse ppimise teooria kohaselt on laps vimeline ppima lihtsalt vaatlemise teel, ilma et ta kitumist ise katsetaks, selle eest kiita vi karistada saaks. Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku kitumist, vrtusi vi reegleid petades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks ning need on lapse suhtluskeskkonnas pidevalt olemas. Lapsed kasutavad tasusid ja karistusi kui olulist tagasisidet oma tegevuse planeerimisel. Suhted ja suhtlemine eakaaslaste grupis. Lapse suhted eakaaslastega arenevad osaliselt sltumatult suhetest tiskasvanutega. Eakaaslased on oma suhtlemisoskuste tasemelt sarnased ega oska kompenseerida lapse puudulikke oskusi ning tulla toime tema mittekohase kitumisega. Tiskasvanud saavad sellega enamasti hakkama. Eakaaslastel on sageli hised huvid ja hised ettevtmised. Tiskasvanud tdinevad neist toimingutest sna kiiresti, kuid mngude ja tegevuste kigus eakaaslastega omandatakse uusi sotsiaalseid oskusi ning suhtlemisreegleid. Kaaslaste roll on dede-vendadega vrreldes mnevrra teine, kuna kaaslased on lapsega enam-vhem samaealised ning sarnasel arengutasemel, ed-vennad aga kas vanemad vi nooremad. Kui laps mngib eakaaslastega, siis toimub suhtlemine vrdsega ning laps saab kogemuse, mida tal kuskilt mujalt vimalust saada pole. Suhe eakaaslastega omab olulist rolli elus edukalt hakkama saamisel. Sprus Laste vanemaks saamisega suureneb ka vajadus sotsiaalsete suhete jrele. Eriti selgelt on lapse thelepanu prdumine endast vljapoole nhtav mngu arengus, aga ka sprade tekkes. 3-4-aastased lapsed nitavad eelistusi koos tegutsemiseks konkreetsete lastega ning nende snavarasse ilmub sna sber. Uurimused nitavad, et ligi kolmel neljandikul koolieelikutest on vastastikused sprussuhted, millest paljud on ajas sna stabiilsed. Need sprussuhted on eristatavad teistest suhetest aja hulga poolest, mida lapsed koos vahetus lheduses veedavad, ning vastastikuste ja teineteist tiendavate tegevuste poolest. Sprusele on igas vanuses iseloomulik vastastikkus. Koolieelses eas sisaldub selles ennekike koos tegutsemine, koos mngimine. Hiljem, algklassides, lisandub kaaslaste omaduste hindamine,
7

rgitakse lojaalsusest, usaldusvrsusest. Varajases teismeeas rhutatakse smpaatiat, eneseavamist ja muid sotsiaalse intiimsuse aspekte.

Sotsiaalne vimekus

Seda vib mista kui kombinatsiooni sotsiaalsetest oskustest ja sotsiaalsest kompetentsusest (Sheridan & Walker, 1999), sest kumbki neist ei seleta tielikult sotsiaalse kitumise arengut ja valjendumist. Esiteks peab laps ppima erinevaid sotsiaalseid oskusi, mis on vajalikud paljudes olukordades. Teiseks tuleb tal ppida teiste jaoks vastuvetavalt kituma erinevates sotsiaalsetes olukordades (nt teatris, spordivljakul, matustel). pitud kitumise kasutamise edukus sltub suuresti suhtlemissituatsioon kontekstist ja sellest, kuidas laps sellest aru saab. Et olla sotsiaalselt vimekas, peab laps olema teadlik suhete vastastikusest, sealhulgas oma kitumise mjust teistele ning suutma vaadata asju teise inimese vaatepunktist. Ta peab oskama ara tunda erinevaid sotsiaalseid olukordi, omama mitmeid alternatiivseid. sotsiaalseid reageerimisviise ning moistma, millisel moel kaitumine on sobilik ja teistele (nii lastele kui ka taiskasvanutele) vastuvoetav konkreetses olukorras.

Kokkuvte

Arenguid on erinevaid, kige silmnhtavam on fsiline areng. Fsiline areng thendab muutusi pikkuses, kaalus, aju suuruses, motoorsetes oskustes. Fsilise arengus saabub suhteliselt stabiilne periood, kus laps juab oma kehaproportsioonide muutusega kohaneda ning tunneb end selles mugavalt. Fsilise, kui anatoomilise arengu suurimaks mjutajaks on toit Kui pris vikesed lapsed kasutavad vastastikust suhtlemist oma esmaste vajaduste rahuldamiseks ja arendavad suhteid nendega, kellesse nad on kiindunud, siis veidi vanemad lapsed jlgivad ja mingil mral tlgendavad neid mbritsevate inimeste tegevusi ja reaktsioone. Kooliajal muutub eakaaslastega suhtlemine kigile lastele igapevaseks normiks. Sellest hetkest hakkab vhenema perekonna mju laste sotsiaalsele arengule ja suurenema koolimilj ning kaaslaste osathtsus selles. Siiski, suhet vanematega peetakse veel vga thtsaks. Laste sotsiaalsed kontaktid arenevad koos sotsiaalse pdevuse tiustumisega. Sotsiaalse arengu thtsaks verstapostiks on ka telise sbra leidmine ja selleks olemine. Vastastikune kiindumus vimaldab vljendada lhedust, tsta eneseusku ja ppida, mida thendab olla sber ja kaaslane.

Kasutatud kirjandus
Smith, Peter K ., Cowie, H., Blades, M. (2003). Laste arengu mistmine. Neljas vljaanne. E.Kikas(2010). ppimine ja petamine esimeses ja teises kooliastmes E.Kikas(2008). ppimine ja petamine koolieelses eas ldkontseptsioon lapse areng I kooliastmes

10