Kognitiivne skeem e kognitiivne struktuur: kuidas informatsioon on organiseeritud ajus.

Kognitiivne sisu: eeldused, veendumused, reeglid.

Tänu sellele on võimalik luua erinevaid mustreid.

Täiskasvanu ülesanne on luua lapsele kognitiivseid seoseid. Töömällu mahub ainult 4+/-1 ühikut.
Töömälu maht on piiratud ühikute arvuga, kuid mitte ühikute sisuga.
Ei saa õpetada termineid, mille kohta õppijal puudub sisu.

Sensomotoorne periood (sünnist kuni 2 aastani)

* Liigutuste eesmärgipäraseks muutumine
* nähtu jäljendamine, esemete permanentsuse taju (umbes 9. elukuu)
* Oma potentsiaalsete toimingute, tuttavate objektide või nähtuste ettekujutamine.

Operatsioonide eelne periood (2-7)

* Kujuneb kõnekeel
* Eristub sõna kui sümbol ja sellele vastav objekt. Lihtmõisted e sümbolid. Rohkelt küsimusi.
* Raskendatud on objektide klassifitseerimise, alajaotuste ja osadest tervikute moodustamine,
sündmuste käigu mõtteline pööramine. Ei suuda loogiliselt arutleda ja järeldusi teha. Tajupõhine,
enesekeskne, „poolloogiline” mõtlemine – laps püüab seletada oma igapäevaelu mõistatuslikke
hsündmusi. Seob enda käitumise ja kogemistega. Mõtted on omavahel seotud juhuslikult, mitte
loogilise seose alusel (näiteks laps kukkus maha, sest sai haiget), laps otsustab teo üle, toetudes
välistele näitajatele (nt kui suur oli tekitatud kahju), mõistmata sisemisi muutujaid (nt inimese
kavatsust). Piiratud sotsiaalne tunnetus.
* Ei suuda mõttes tagasi minna (5a - vedeliku katse)
* Enesekesksus (ei ole egoism, vaid puudulik enda ja maailma eristamine, tajub mõistab ja
tõlgendab maailma „minast“ lähtuvalt). Kõrge egotsentrism. Kuni laps on enesekeskne, mängib ta
tegelikult omaette.
* Suureneb mängus kaasalöömine, mängu jäljendamine.

Õpetajana kasutada õpetamisel kordamisi, erinevaid õppemeetodeid. Nt nädalapäevi õpetades –

mõttekas on õppida nädalapäevi nädala vältel, lugeda sh nt „Jussikese 7 sõpra”, õppida läbi laulu,
eristada päevad värvidega, kujundada õpisein laste silmade kõrgusel. Hommikuringis lugeda
esimene – esmaspäev, teine – teisipäev, kolmas – kolmapäev jne.

Konkreetsete operatsioonide periood (7-11/12)

* Keerulisemate mõistete omandamise periood, suureneb loogikast arusaam. Jaotub tähelepanu
sündmuste jälgimisel ja klassifitseerimisel, põhjus-tagajärg seosed. Hakkab nägema sündmuste
põhjuseid väljaspool iseennast, taandub enesekesksus, suurenb sotsialiseerumine. Kujunevad
jäävusmõisted.
Abstraktsed probleemid võivad olla veel keerukad (väärtused).
* Suureneb arusaam mõtete ja tunnete erisustest inimestel.
* Arengu eesmärk on asjadevaheliste suhete ja kategooriate mõistmine, struktuuri loomise oskus.
Õpetajana tuleb lapse arengut toetada, mitte liigselt sekkuda. Nt oli 7-aastase lapse joonistustes
tegevus, liikumine, väljendatud emotsioonid. Kunstitunnis õpiti joonistama inimest. Õpetaja arvates
olid lapse joonistatud inimese kõrvad liiga suured, ta kustutas need ära ja joonistas õige
proportsiooniga kõrvad. Laps joonistas seepeale edaspidi paberi alumisse poolde tegevusetuid
figuure, selliseid nagu oli õpetatud.

Formaalsete operatsioonide periood (alates 12)

* Loogiline mõtlemine abstraktsetes mõistetes,
* Hüpoteeside püstitamine ja kontrollimine, enesejuhtimisoskus.
* Huvitundmine oma mina vastu, oma suhete teadvustamine muu maailmaga.
* Oskus säilitada ja analüüsida infot, planeerida egevusi.
* Areneb metakognitsioon. Laps hakkab alates 12- eluaastast suutma talletada pikaajalisse mällu.
Selleks, et asjad meelde jääksid, peab olema kaasatud tahteline vahemälu, peab looma soseid
pikaajalises mälus. Selleks, et asju mäletada, tuleb neid sagedasti meenutada.

Soovides, et lapsele asjad meelde jääks, tuleb sagedasti uuesti samu asju rääkida, kasutades selleks
erinevaid õpetamismeetodeid. Juba õpetatud teemasid küsime lastelt, et nad ise neid meenutaksid.
Mida suuremad on kognitiivsed skeemid, seda suurem on tõenäosus, et saab mingi teadmise kokku
lõimida.
Sügavaim õppimine toimub töömälu keskmise koormatuse korral.