Üldoskuste Areng

Lisa 1
LDOSKUSTE ARENG
1-2 AASTASED
Teisel eluaastal toimuvad lapse arengus tormilised muutused. Kige silmatorkavamad on need vikelapse
kehalises arengus. Ta teeb oma esimesi samme ning hakkab seejrel aina rohkem ja osavamalt liikuma,
jooksma, ronima ning hppama; areneb silma ja ke koost. Teine mrgatav muutus lapse arengus on tema
kne kure edenemine esimestest snadest paari-kolmesnaliste lauseteni. Intellektuaalne ja keeleline areng
vimendavad teineteist: keele arenguks on vaja teatud intellektuaalse arengu taset, keeleline areng soodustab
aga omakorda vaimset arengut. Suured muutused on ka sotsiaalses arengus: imikust saab vike enesekindel
laps, kes tahab suhelda, osaleda teda mbritsevate inimeste tegevuses ning matkida neid igal vimalikul
juhul.
Tunnetus- ja pioskused
Lapse aju areneb sel perioodil teist korda lapse eluea jooksul tormilise kiirusega. Ajus tekib palju uusi
nrviseoseid. Uurimused on nidanud, et uute seoste rohkus sltub keskkonnast ja selle rikkusest, mis
vimaldavad lapsel ohutult avastada ning mngida. Lapsel, kellega selles eas ei rgita ega mngita, jb
tenoliselt osa arenguks vajalikke ressursse kasutamata.
Tegutsemine ja tegutsemiskindlus
Lapse fsiline areng ning tema suurenenud liikuvus aitavad ha paremini mbritsevat maailma tundma
ppida ja selle kohta uusi teadmisi hankida. Lapse kontroll oma keha le on hea, teda huvitava asjani
judmine vi sellega tegelemine ei nua enam jgitut thelepanu ning ta saab enam keskenduda ppimisele
ja tegevusele: niteks ronib ta madalale toolile, et aknast vlja vaadata vi riiulilt midagi ktte saada; suudab
vtta eseme ja viia selle teise kohta, kaotamata tasakaalu vi pillamata seda maha. Suureneb keline osavus
ning keskendumisvime (nt helmeste lkkimine, pusled, raamatulehtede keeramine).
Tegevuse organiseerimine
Teisel eluaastal ei suuda laps keskkonda ega uut infot veel ise korrastada, ta vajab tiskasvanu abi, kes teabe
hulka tasakaalustaks ja reguleeriks. Tiskasvanu peab jlgima, et last ei mbritseks liiga palju mra,
mnguasju ega tegevusi. Ta saab last tegutsema hutada, tema valikuid juhtida ja nende titmist jlgida.
Tiskasvanu korraldab lapse pevareiimi.
Tegevuste liigid
Lapse tegevused on lihtsad (nt liiva kallamine, veega ldistamine, toksimine jms). Talle meeldivad ka
uurimismngud (vett hest anumast teise valada, liivaga mngida, tsta liiva krusse ja maha kallutada).
Mrgatavalt on arenenud lapse keline tegevus, niteks suudab ta vormida savi. Ta sobitab erinevaid
materjale ja esemeid, niteks katsetab, mis asjad psivad vee peal, mis vajuvad phja; asetab augulauale
lihtsad figuurid (ruut, ring, kolmnurk); leiab sarnased kujundid (autod, pallid); talle meeldib asju millestki
vlja vtta. Kaheaastane saab hakkama lihtsamate rhmitamis-lesannetega he nhtava omaduse vi
tunnuse (vrvuse, suuruse, vormi vm) jrgi, niteks leiab paarid esemete vi piltide seast, paneb eraldi suured
ja viksed asjad. Ta suudab kokku panna lihtsamaid mosaiikpilte (4-5osalised raamitud mosaiikpildid),
tunneb huvi suurte, lihtsate konstruktorite vastu (klotsid, pulgad), mida ksteise otsa vi krvale laduda, ning
talle meeldivad ksteise sisse mahtuvad mnguasjad (matrjokad, topsid). Kaheaastane tunnetab keskkonna
mju ning avastab seoseid oma tegevuse ja selle tagajrje vahel, samuti lihtsamaid phjuse-tagajrje suhteid,
saab aru kuuluvusest ja erisusest (nt kui nupule vajutada, hppab konn vlja), tuleb toime pildidoominoga.
Lapse huvi tekitamiseks on vaja tugevaid, silmatorkavaid stiimuleid, nagu uusi, eredavrvilisi, ebatavalisi,
ootamatuid esemeid ja helisid ning nende omadusi (kuum ja klm).
Kne
Laps loob tegevuse kaudu seosed knega, kujunevad esimesed misted. Niteks ei thista sna kutsa enam
konkreetset koera, vaid nii telist koera, mngukoera kui ka koera pildil. Laps saab aru mistetest ks ja
palju, mistab lihtsamaid korraldusi vljaspool harjumusprast konteksti (nt leiab palli ka siis, kui ta seda
khe ei ne; toob selle teisest toast). Talle meeldib kuulata ning rikkusest, mis vimaldavad lapsel ohutult
avastada ning mngida. Lapsel, kellega selles eas ei rgita ega mngita, jb tenoliselt osa arenguks
vajalikke ressursse kasutamata.
Lapse fsiline areng ning tema suurenenud liikuvus aitavad ha paremini mbritsevat maailma tundma
ppida ja selle kohta uusi teadmisi hankida. Lapse kontroll oma keha le on hea, teda huvitava asjani
judmine vi sellega tegelemine ei nua enam jgitut thelepanu ning ta saab enam keskenduda ppimisele
ja tegevusele: niteks ronib ta madalale toolile, et aknast vlja vaadata vi riiulilt midagi ktte saada; suudab
vtta eseme ja viia selle teise kohta, kaotamata tasakaalu vi pillamata seda maha. Suureneb keline osavus
ning keskendumisvime (nt helmeste lkkimine, pusled, raamatulehtede keeramine).
Teisel eluaastal ei suuda laps keskkonda ega uut infot veel ise korrastada, ta vajab tiskasvanu abi, kes teabe
hulka tasakaalustaks ja reguleeriks. Tiskasvanu peab jlgima, et last ei mbritseks liiga palju mra,
mnguasju ega tegevusi. Ta saab last tegutsema hutada, tema valikuid juhtida ja nende titmist jlgida.
Tiskasvanu korraldab lapse pevareiimi.
Tegevuste liigid
Lapse tegevused on lihtsad (nt liiva kallamine, veega ldistamine, toksimine jms). Talle meeldivad ka
uurimismngud (vett hest anumast teise valada, liivaga mngida, tsta liiva krusse ja maha kallutada).
Mrgatavalt on arenenud lapse keline tegevus, niteks suudab ta vormida savi. Ta sobitab erinevaid
materjale ja esemeid, niteks katsetab, mis asjad psivad vee peal, mis vajuvad phja; asetab augulauale
lihtsad figuurid (ruut, ring, kolmnurk); leiab sarnased kujundid (autod, pallid); talle meeldib asju millestki
vlja vtta. Kaheaastane saab hakkama lihtsamate rhmitamis-lesannetega he nhtava omaduse vi
tunnuse (vrvuse, suuruse, vormi vm) jrgi, niteks leiab paarid esemete vi piltide seast, paneb eraldi suured
ja viksed asjad. Ta suudab kokku panna lihtsamaid mosaiikpilte (4-5osalised raamitud mosaiikpildid),
tunneb huvi suurte, lihtsate konstruktorite vastu (klotsid, pulgad), mida ksteise otsa vi krvale laduda, ning
talle meeldivad ksteise sisse mahtuvad mnguasjad (matrjokad, topsid). Kaheaastane tunnetab keskkonna
mju ning avastab seoseid oma tegevuse ja selle tagajrje vahel, samuti lihtsamaid phjuse-tagajrje suhteid,
saab aru kuuluvusest ja erisusest (nt kui nupule vajutada, hppab knn vlja), tuleb toime pildidoominoga.
Lapse huvi tekitamiseks on vaja tugevaid, silmatorkavaid stiimuleid, nagu uusi, eredavrvilisi, ebatavalisi,
ootamatuid esemeid ja helisid ning nende omadusi (kuum ja klm).
Kne
Laps loob tegevuse kaudu seosed knega, kujunevad esimesed misted. Niteks ei thista sna kutsa enam
konkreetset koera, vaid nii telist koera, mngukoera kui ka koera pildil. Laps saab aru mistetest ks ja
palju, mistab lihtsamaid korraldusi vljaspool harjumusprast konteksti (nt leiab palli ka siis, kui ta seda
kohe ei ne; toob selle teisest toast). Talle meeldib kuulata ning ta mistab lihtsamaid realistlikke jutustusi,
mis seostuvad tema enda kogemusega ja aitavad maailma asju paremini mista. Ta naudib laulukeste
kuulamist ning hlt tegevate leludega mngimist.
Mlu ja thelepanu
Kaheaastane kordab nhtud tegevusi, paludes vajaduse korral neid endale ette nidata. Tema mlu on vahetu
ja lhiajaline, ta suudab keskenduda lhikeseks ajaks hele tegevusele, silmatorkavale stiimulile vi
omadusele. Laps vib he mtte vi tegevuse ootele jtta, kuni ta millelegi muule mtleb. Niteks vaatab ta
teie poole, kui temaga rgite, seejrel jtkab mngu sealt, kus see oli pooleli jnud. Ta mtleb kll ette,
kuid pib ikka katse- ja eksitusmeetodil, uurib, avastab ja otsib ning plaanib lihtsaid asju (nt lheb kapi
juurde ja vtab sealt tassi; toob mtsi ja kindad, kui riidesse pannakse). Snalise juhendamise ja tegevuse
suunamise korral on ta sna psiv, niteks aitab tiskasvanut vi matkib tema tegevust (triigib, sdab
nukke).
pioskused
Uute seoste omandamisel on lapse jaoks oluline vahetu, korduv ja aktiivne tegutsemine. Mida viksem on
laps, seda vhem tugineb ta tegutsedes petusele ning seda rohkem peab ta ise katsetama ja harjutama. Nii
vib ta lihtsamat lauda erinevatest figuuridest kokku panna 4-5 korda, enne kui ta sellega korralikult toime
tuleb. Saadud kogemus tuleks kinnistada kne abil: ,,Tubli, see kaas sobib sellele suurele krbile."
Omandatud teadmisi, seoseid ja tegevusi ksutab laps samas situatsioonis ja kontekstis, suudab lihtsamaid
seoseid le knda ning sarnastes lesannetes ja olukordades ksutada. Niteks kammib ta nii enda kui ka
nuku juukseid, sb ja joob ise ning sdab ja joodab ka oma nukku.
Kuidas neid oskusi arendada?
1. Lapse keskendumisvime arendamiseks vhendage hirivaid krvalmjusid, nt llitage vlja
televiisor, jtke keulatusse ksnes need lelud, millega laps parasjagu mngib jne.
2. Lapse kuulmistaju ja thelepanu arendamiseks:
prduge tema poole nimega ning jtkake alles siis, kui ta teile kuulamisvalmilt otsa
vaatab. Mida rohkem laps kuulab, seda rohkem ta pib;
ksutage heli tekitavaid mnguasju, riisi vi liivaga tidetud anumaid vi esemeid,
mis raputades hlt teevad. Selgitage, kust helid tulevad;
juhtige thelepanu erinevatele olmedetailidele.
3. Lapse kompimismeelt arendavad voolimine ning mngud vee ja liivaga, mille kaudu ta pib tundma
erinevaid materjale, nende kuju, suurust ja mustreid.

4. Lapse vrviteadlikkuse arendamiseks juhtige tema thelepanu niteks riiete, lelude jne eri vrvustele.
Soovitatav on alustada ainult hest vrvusest, niteks paluge lapsel keskenduda kllasele, otsige
koos seda mbrusest, riietelt jne. Looge seoseid.
5. Mlu arendavad mitmesugused peitusemngud ning vikeste lugude ja salmide lugemine. Sobivad
ka riimisalmid, mida saadab mingi kindel toiming, nt ,,Tii-tii-tihane", Aadamal oli seitse poega" jt.
6. Esemete liigitamise ja vaatlusoskuse arendamiseks sobib paarilise leidmise mng, esialgu ainult he
tunnuse alusel (nt vrvuse vi suuruse jrgi). Rhmitamisoskuse ppimist hlbustab argitoimingutest
rkimine, nt ,,Riided paneme kappi, aga mnguasjad riiulile" jne. ksteise sisse kivate esemete
toel saab ppida ruumimisteid sees ja vljas.
7. Mtlemisoskuse arendamiseks:
ergutage last proovima erinevaid lahendusi ja korduvalt katsetama, nt paluge tal leida
karbile sobiv kaas vi kokku panna matrjoka;
hutage last oma tegevust jlgima ning osalege selles vimaluse piires;
rkige lihtsalt ja lapsele arusaadavalt, miks te midagi teete, ning vastake
ksimustele. Laps pib tiskasvanut jlgides, ksimusi esitades ja tiskasvanu
tegevust matkides. Illustreerige oma tegevusi vimaluse korral mitteverbaalselt.
8. Lapse mtlemisoskuse ja kne ergutamiseks paluge teda enne tegevust sellest rkida.
Kui nete,
et tal on plaanis ehitama hakata, ksige, mida ta teha kavatseb.
9. Lapse thelepanu ja psivuse arendamiseks jlgige tema thelepanu keset, pdke kiki
tema huviobjekte pidevalt kommenteerida ning vltige suunavaid mrkusi.
Kui ta on keskendunud oma mngule, rge tmmake tema thelepanu mujale;
nii aitate tal omandada uusi snu ja tegevusi. Mida enam tiskasvanu lapse thelepanu
keset jlgib, seda hlpsamalt omandab laps uusi snu ja tegevusi.
10. Rkige lapsega aeglaselt, valjusti ja meloodiliselt.
11. Kasutage lhikesi lauseid, sest laps ei mista veel pikki ja keerukaid.
12. Kasutage rohkesti kordusi, ht ja sama sna erinevates lausetes ja olukordades.
13. Iseseisvuse arendamiseks sobivad tegevused, mida laps ise juhib ja kontrollib. Leidke
sobiv
tasakaal lapse ja tiskasvanu vahel - tiskasvanu peab alati olema lapse lhedal, et
teda
tegevuses
toetada ja talle vastata, kui ta nu ksib.
Teise eluaasta lpuks on laps omandanud jrgmised tunnetus- ja pioskused:
1. hangib mbrusest aktiivselt infot ning loob selle hankimiseks ise uusi vimalusi. Keskkonnast tuleva
info hulka tasakaalustab, reguleerib ja organiseerib lapse jaoks tiskasvanu;
2. keskendub lhikeseks ajaks hele tegevusele, silmatorkavale stiimulile vi omadusele; snalise
juhendamise ja suunamise korral on ta psivam;
3. tegutseb teistega krvuti ja osaleb histegevuses vahelduvas vormis;
4. mngib teiste lastega lihtsamaid igapevaseid olukordi ja tegevusi kajastavaid rollivahetusega
mnge;
5. loob tegevuse kaudu seoseid knega; snad ja objektid saavad tema jaoks miste thenduse;
6. suhtleb valdavalt l-2snaliste lausetega nii mngus kui ka igapevategevustes peamiselt tuttava
tiskasvanuga ning ksutab mitteverbaalseid suhtlusvahendeid (osutamine, miimika);
7. rgib ja saab aru ksnes sellest, mida ta tajub;
8. tunneb huvi raamatute vastu ning mistab lihtsaid realistlikke jutukesi, mis seostuvad tema enda
kogemustega;
9. tunnetab keskkonna mju, avastab seoseid oma tegevuse ja selle tagajrje vahel, lihtsamaid phjusetagajrje suhteid ning saab aru kuuluvusest ja erisusest;
10. sobitab erinevaid materjale ja esemeid;
11. rhmitab he nhtava omaduse jrgi;
12. omandab uusi seoseid vahetu, korduva ja aktiivse tegutsemise ning kelise tegevuse kaudu;
13. ksutab omandatud teadmisi, seoseid ja tegevusi samas situatsioonis ning kontekstis, kannab le
lihtsamaid seoseid ning ksutab neid sarnastes lesannetes ja olukordades.
Sotsiaalsed ja enesekohased oskused

Emotsioonide tajumine ja vljendamine
Kaheaastane pib mbritsevat jlgides ja matkides. Sel kombel pib ta teistega suheldes oma emotsioone
vljendama ning vaidlustes oma tahtmist saama. Tema emotsioonid on lihtsad ja tugevad ning vahelduvad
kiiresti, ta reageerib jonni ja protestiga piirangutele ning ebannestumistele ega suuda oma emotsioone
kontrollida. Lapse reaktsioonid tulenevad vahetust situatsioonist ja mbritsevate inimeste kitumisest ega ole
alati adekvaatsed. Kui teda keelata tegevuse juures, mis vib talle ohtlik olla, hakkab ta ikkagi jonnima ega
saa aru tegevuse vimalikest tagajrgedest.
Kaheaastane vljendab oma tundeid juba snadega, mitte ainult nutu vi rahutusega (nt ,,Man-nu paha tuju"
jms). Ta on tundekllane oma vanemate vastu, ent nitab kiindumust ka teiste inimeste vastu. Vraste
lhenemiskatsetele reageerib ta ettevaatlikult ja umbusuga.
Eneseteadvus ja mina areng
Selles vanuses laps on enesekeskne. Ta ei taju veel teiste seisukohti, kuigi ritab neist aru saada. Laps vib
mista, et tema kitumine vib inimesi nutma panna (nt tirib teist juustest), kuid ta ei eelda, et see viks
valus olla (kui ta ise valu ei tunne, miks siis teine peaks tundma). Ta on ha roh kem teadlik iseendast kui
isikust, niteks tunneb end ara nii peeglist kui ka hiljuti tehtud fotodelt, kuid ei saa aru, et vike beebi
varasematel fotodel on samuti tema ise. Lapse isetegemise soov on suur ning ta tunneb uhkust ja rahulolu
uute kordaminekute le. Ta ilmutab abivalmidust: tal on hea meel, kui paluda tal midagi tuua vi ara viia.
Koost- ja prosotsiaalsed oskused
Kaheaastase tegevus on suunatud enda ja keskkonna vahelistele seostele, huvi teiste tegevuse vastu pole veel
psiv. Talle meeldib kll omasuguste seas olla, kuid mngitakse krvuti, mitte koos. Laps ei oska asju
teistega jagada. Tema arvates vib teiselt luba ksimata asja vtta, aga kui talle sama tehakse, hakkab nutma.
Talle on jukohane vahelduvas vormis histegevus, nt peitusemng, kus kord peidab ema ja laps otsib, siis
vastupidi. Selles vanuses laps mngib paralleelmngu, rollivahetusega mnge ja lihtsamaid seemnge,
milles kajastuvad igapevased olukorrad ja tegevused.
Kaheaastase kitumist reguleerib, suunab ja kontrollib tiskasvanu. Kuna lapse uurimistungi ei toeta veel
kogemus, vajab ta pidevat jrelevalvet. Ta matkib nii teisi lapsi kui ka tiskasvanuid.
Enesekohased oskused
Laps oskab ksipuust hoides trepist les-alla kia, suudab peagu kogu peva psida kuiv ja puhas ning on
valmis harjutama potil kimist. Ta sb ja joob iseseisvalt sna vilunult, saab hakkama lihtsama pesemise
ning riidessepaneku ja lahtivtmisega (nt le pea ja jalga tmmatavad riided).
1. Eneseteadvustamise arendamiseks:
mngige peeglimnge;
rkige lapse asjadest, ksutades tema nime (,,Need on Mati riided").
2. Minapildi arendamiseks vib teha lapse kohta vikese pildiraamatu. Valige mned sndmused
(nt
pev lasteaias, mere res vms). Tehke raamatule ka tiitelleht, see tekitab pnevust, sest juttu tuleb temast
endast.
3. Lapse enesemratluse ja iseseisvuse arendamiseks laske tal uusi lesandeid ise proovida (kui
see
on ohutu). Otsese kogemuse kaudu pib ta iseenda ja oma vimete kohta palju uut. Et rahuldada
lapse
otsustamisigust, andke talle vikesi valikuvimalusi, nt laske tal valida,
mida ta tahab magustoiduks
(khukest vi banaani), vi lubage tal otsustada, mida selga
panna, sest see tekitab suuremat soovi ise
riietuda.
4. Enesekindluse ja positiivse enesehinnangu arendamiseks vltige lapse kritiseerimist ning mistke
hukka ainult tema kitumine. rge elge: ,,Sa oled halb laps", vaid: ,,Sa oled hea
laps,
kuid
sinu
praegune tegu ei meeldi mulle." Pdke negatiivsele mrkusele alati lisada
positiivne
kommentaar,
ktust olgu rohkem kui kriitikat. Tiskasvanu lhedus ja
heatahtlikkus on lapse enesekindluse
aluseks.
5. Potil kimise petamiseks ktke teda, kui tema tegevust saadab edu, ning lohutage, kui asi ei nnestu.
6. Sotsiaalsete oskuste arendamiseks petage lapsi:
omavahel suhtlema;
asju jagama, nt andke talle kolm kpsist ja paluge need jagada kaaslasele,
tiskasvanule ja lapsele endale;
jrgima esmaseid viisakusreegleid.
7. Mlu arengu toetamiseks aidake lapsel teisi inimesi vi asju meenutada. Tuletage koos lapsega
meelde hiseid tegevusi ja mngukaaslasi.
8. Et arendada lapse enesekontrolli, petage teda jrjekorras ootama ja kituma: vtke endale juua enne,
kui annate lapsele; laske mngukaaslasel enne oma jutt rkida. Juhtige thelepanu sellele, et telefoniga
rkivat inimest ei tohi segada.
9. Kehtestage kindlad reeglid, mis vimaldavad lapsel iget kitumist ppida. Rutiin ja korrapra
annavad talle kindluse ning turvatunde. Reeglite otstarvet tuleb selgitada lihtsate snadega (nt ,,ra
l mind, sest see teeb haiget ja ma hakkan nutma"). Kui laps ei taipa, miks need kehtestatud on,
rikub ta neid esimesel vimalusel.

10. Vastutustunde arendamiseks andke talle vikesi lesandeid, nt ergutage teda enda jrel koristama,
mnguasju ara panema, sginusid kraanikaussi viima jms.
11. Vikelapsega suheldes jlgige tema kehakeelt. Ksutage ka ise sama signaali, sest nii annate talle
mista, et olete temast aru saanud. Niteks kui laps raputab protesti mrgiks pead, raputab ka
tiskasvanu pead ja kommenteerib: ,,Ei taha herneid?"
Teise eluaasta lpuks on laps omandanud jrgmised sotsiaalsed ja enesekohased oskused:
1. vljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti;
2. teadvustab ennast, ksutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning oskab keelduda
ja ei elda;
3. ritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed;
4. hindab oma oskusi ja suutlikkust paremaks, kui need tegelikult on;
5. teab oma ees- ja perekonnanime ja elementaarseid viisakusreegleid ning ksutab neid, kui seda on
talle petatud;
6. sb, joob ja riietub lahti valdavalt iseseisvalt ning psib suurema osa pevast kuiv ja puhas;
7. reageerib sltuvalt situatsioonist ja mbritsevate inimeste kitumisest;
8. mistab selgelt vljendatud keeldu ,,Ei tohi!", ,,ra tee!" jne;
9. tunneb huvi teiste laste vastu, jlgib neid ja mngib nendega krvuti;
10. toetub vrastega suheldes ja enesekindluse saavutamiseks tuttavale tiskasvanule;
11. matkib tiskasvanu tegevusi, millele saab tagasisidet.
2-3 AASTASED
Kolmandal eluaastal on suurimad muutused lapse identiteedi areng ja eneseteadvustamine,
arusaam sellest, et ta on isiksus oma iguste, soovide ja tahtmistega. Laps on teadlikum kategooriatest mina
ja minu, seetttu katsetab ta tiskasvanute reaktsioone ning seda, kuivrd suudab ta kontrollida ja saavutada
oma tahtmist. Selleealisele on iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud, mis enamasti on
siiski ajutised. Ta esitab ksimusi nii enda tegevuse kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast,
oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest.
Tegevuste organiseerimine
Endiselt pib laps koos tiskasvanuga igapevategevustes ja teiste lastega mngides, tegelikkust vtab ta
vastu meeltega. Teda mbritsev on uute muljete tekkimise alus, sestap peab keskkond teda piisavalt
stimuleerima, kuid samaaegu ei tohi see olla liiga koormatud. Nii nagu aasta nooremate laste puhul tuleks
ndki jlgida, et lelud oleksid terved ja harjumusprasel khal, nii et nende otsimine last ei eksitaks.
Kolmandal eluaastal on lapse thelepanuvime lhiajaline ja ebapsiv. Tal on huvi hankida uusi muljeid ja
kogemusi ning soov avastada uusi asju ja phjuslikke seoseid. Tegutsemisajendi leidmisel, tegevuse
planeerimisel ja organiseerimisel vajab ta ikka veel tiskasvanu abi, kes juhib ja korraldab lapse tegevust
kne kaudu. Laps ei tunneta ohtu, sestap peavad tiskasvanud pidevalt thelepanu prama turvameetmetele.
Korra loomine on lapse arengus oluline, sest ta tajub, et reeglitele ja kindlale korrale toetumine aitab tal
mbruses orienteeruda ning turvaliselt hakkama saada: kui kik mnguasjad on omal khal, laabub mng
trgeteta. Kui tiskasvanu peatub tnaval alati punase fooritule ees, vtab ka laps selle reegli varsti omaks.
Ta omandab uusi seoseid, misteid ja teadmisi korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ning mudeli ehk
nidise phjal ppimise kaudu. Et omandamine oleks vimalikult edukas, vajab ta oma tegevusele
tagasisidet.
Tegevuste liigid
Kolmeaastane tegutseb vahetult nii konkreetsete asjadega kui ka neid kujutavate smbolitega (nt ksutab
ehtsa noa asemel puupulka). Uurimismngus suudab maimik tnu paremale keha-kontrollile ning silma ja
ke koostle ksutada ha mitmekesisemaid materjale. Tema parema vi vasaku ke eelistus on kindlalt
vlja kujunenud. Uurimistegevustes pib ta palju asjade vrvuse, kuju, suuruse ja tekstuuri kohta. Kolmanda
eluaasta lpuks tunneb laps 6 phivrvustja oskab neid nimetada, suudab laduda 8-10 klotsist torni ning
panna kokku 3-4 tkist koosneva raamita pusle. Lapse peenmotoorika on ha tpsem, niteks suudab ta
voltida paberi kokku vertikaalselt ja horisontaalselt, kuid diagonaalis voltimiseks pole tema ngemistaju veel
piisavalt arenenud. Tal on ettekujutus arvumistest, ta saab aru mistest kaks ja loendab mehaaniliselt 5ni.
Vikelapse tegevuse phivorm on konstruktiivne ehk lesehitav mng (nt laob klotse autokasti, paneb juhi
istmele, veab klotsid teise kohta ning ehitab neist garaai) ja lihtne rollimng, milles ta kordab ning jljendab
varasemaid kogemusi ja mlupilte (nt peseb Mmmi riided, seejrel kuivatab ja triigib need ning paneb
selga; etendab hiljutist hambaarsti juures kimist). Rollimng suurendab oluliselt lapse arusaama maailma
asjadest ning tekitab sageli vestlusi, mis aitavad sndmusi mista ja arendavad nii lapse mtlemis- kui ka
vljendusoskus!. Selles vanuses hakkab kujunema koosmng ning lihtsamad reeglimngud.
Kolmandal eluaastal kujuneb lapse oskus klassifitseerida asju he vi mitme tajutava omaduse (suurus,
vorm, vrvus) vi nimetuse (sginud, mnguasjad) jrgi. Ta oskab liigitada esemeid nende otstarbe alusel
(nt nud, millest sakse; riided, mis pannakse selga). Vrdluse alusel leiab ta esemetes hiseid ja erinevaid
jooni ning nendevahelisi seoseid (nt vrdleb khe objekti kaalu vi mtmeid: kummal taldrikul on rohkem
putru, kumb mber on raskem, kas liiva vi lumega tidetud). Samas ei pruugi tema jreldused alati iged
olla. Kolmeaastast huvitavad ka terviku pisikesed osad kige viksemateni (nt kehaosad: ripsmed, kned;
riietus: nbid, v).
Kne
Kiiresti arenev tegevuslik suhtlemine nuab lause moodustamist ja snavormide omandamist. Kolmanda
eluaasta lpuks on lapse keeleoskus tasemel, mis vimaldab mista knet ilma toetavate vihjeteta. Niteks
saab ta kutsest ,,Lhme liivakasti mngima!" aru ka siis, kui ei ne meie kes vastavaid lelusid. Maimik tajub
ha paremini, mida teised inimesed teavad ning mis on neile uus.
Niteks tleb laps klalistele: ,,See on minu venna. Tema nimi on Matu." Oma pere liikmed niisugust
selgitust ei vaja.
Laps hakkab huvituma esemetevahelistest phjuslikest seostest. Keeleoskus vimaldab tal infot hankida, ta
mistab ksimusi miks'? ja kuidas! ning reageerib neile asjakohaselt. Miks-ksimust esitab laps ka esemete ja olukordade kohta, mida ta vahetult ei taju.
Lapse kne hakkab muutuma mtestatuks ning mtlemine verbaliseerub, kne on saanud
mtlemise triistaks. Ta rgib sageli omaette, justkui harjutaks mtete snastamist. Seni kasutas ta snu
peamiselt oma tegevuse kirjeldamiseks, nd pab aga nende abil selgust luua mitmesugustes mistetes ja
mtetes: ,,Need on suured ..., need on emme omad. Need on viksed ..., need on tita omad." Ta kordab
korraldust, alles seejrel asub seda titma, st laps juhindub oma tegevustes omaenda knest (varem ainult
tiskasvanu knest).
Mlu ja thelepanu
'Mtlemislesannete lahendamiseks ei vaja laps enam alati konkreetseid esemeid ega neist saa-cjd vahetuid
tajusid; lihtsamates lesannetes saab ta hakkama ka mlukujutlustega. Ta oskab taustateadmisi ja
minevikukogemusi paremini ksutada ning oma tegude tagajrgi ette nha, kuigi toimib ikka veel
impulsiivselt, niteks: ,,Kui ma praegu selle tooli ara vtan, siis istub tdi prandale. Kui tass mber ajada,
voolab jook maha."
pioskused
Lapse ajataju avardub, lhemate ajahikute (tunnid) selgeks saamise krval hakkab ta mistma pikemaid
ajavahemikke - pevi. Ta mletab eile tehtud asju, vib meenutada varem toimunud pnevaid sndmusi ning
teeb vahet mistetel tnaja homme.
Lapsele meeldivad raamatud, mis ksitlevad teda huvitavaid misteid (suurus, hulk, vrvus). Tema
elukogemus on parasjagu suur, et eristada realistlikke ja fantastilisi sndmusi, seeprast on talle jukohased
ka lennukamad lookesed, kus niteks autod ja loomad rgivad ning kituvad nagu inimesed. Ta ksutab
omandatud teadmisi sarnastes situatsioonides ja kontekstis (nt peseb enne magamaminekut hambaid ka klas
olles).
1. Reegleid petades olge vankumatu, piire seades aga kokkuhoidlik, sest learu palju reegleid vib muuta
lapse trksaks, liiga vhe reegleid aga jtta kindlustundeta.
2. Ergutage tunnetuslikku aktiivsust, uurimistegevust ja uudishimu jrgmistel viisidel:
tegevused ja mngud liiva ning veega. Laps saab vimaluse uurida, kuidas midagi teada saada.
Tegevuse ja mngu ajal vivad lapse seisukohad muutuda, kuid ta pib erinevate nhtuste kohta
ksimusi esitama ning saab neile varem vi hiljem ka ige vastuse;
vaatlemine, nt kuidas vesi eri situatsioonides kas tilgub, voolab, imbub vms;
titmine ja thjendamine, nt kui kiiresti vi aeglaselt mingi anum titub vi millistest nudest on
kige kergem kallata ja millistest ldse ei saa. Liiva vib nii valada, seluda kui ka vormida, sellest
saab ka ehitada;
seebimullide puhumine jne.

3. Kuulamisoskuse arendamiseks sobivad mitmesugused mngud, nt. telefonimng ja helide kuulatamine
(tilkuv kraan, kella tiksumine, liiklusmra jms). Kigepealt kuulatage, siis rkige sellest ja kuulatage jlle.
Kuulamisoskus on vundament, millele tuginevad paljud hilisemad saavutused (nt lugemisoskus).
4. Ajataju arendamiseks selgitab tiskasvanu tulevikus toimuvaid sndmusi kindlate pevasndmuste kaupa,
nt tleb: ,,Homme, reedel lheme teatrisse." Rkige lapsega millestki, mida eile koos tegite, seejrel viige
jutt mnele erilisele sndmusele, mida kogesite koos mni ndal tagasi (nt karneval lasteaias).
5. Lapse mtlemise arendamiseks sobivad mitmesugused sortimismngud ja asjade liigitamine: paluge tal
hte krpi korjata loomad, teise sidukid; paluge nimetada asju, mida saab sa; mngige mngu ,,Vale ese
vlja" (nt on korvis viis una ja ks banaan, taldrikul neli saiaviilu ja ks lusikas, krbis neli looma ja ks
auto jne).
6. Lapse mtlemisvimet arendavad ksimused, mis julgustavad teda edasi mtlema, nt ,,Mis juhtub, kui sa
lksid klotsiga selle klaasi pihta?".
7. Mlu arendamiseks paluge lapsel mnd lihtsat lesannet titma asudes enne juhiseid valjusti korrata. See
suurendab lhimllu salvestatava teabe mahtu. Mlu arendavad ka mitmesugused mngud:
lapse ees laual on 5-6 majapidamisriista vms. Paluge tal neid asju vaadata ja need meelde jtta.
Seejrel ktke asjad kinni ja paluge, et laps neid meenutaks. Et tal asjad paremini meelde jksid,
soovitage neid vaatamise ajal mitu korda nimetada;
mng ,,Mis on kadunud?". Lapse ees laual on 5-6 eset. Paluge tal need meelde jtta. Seejrel paneb
laps oma silmad kinni, teie vtate aga he asja ara.
8. Vljendusoskuse, kujundliku mtlemise ning seoste loomise arendamiseks soovitage lapsel endal mni
vike jutuke vlja melda ja jutustada. Need jutud vite les kirjutada ja tema raamatusse lisada.
Kolmanda eluaasta lpuks on laps omandanud jrgmised tunnetus-ja pioskused:
1. leiab tegutsemisajendi, plaanib ja organiseerib tegevusi tiskasvanu abiga; tiskasvanu
2.
3.
4.
5.
suunab lapse tegevust kne kaudu;

plaanib osaliselt oma kitumist ja tegevust iseendale suunatud kne vahendusel;
keskendub tegevusele lhikeseks ajaks, tema thelepanu ei ole veel psiv;
tegutseb vahetult nii konkreetsete asjadega kui ka neid kujutavate smbolitega;
kordab ja jljendab varasemaid kogemusi ning mlupilte nii konstruktiivses mngus kui ka
lihtsas rollimngus;
6. mngib mnda aega koos teistega ja jrgib lihtsamaid reegleid;

7. on omandanud snavara, mis vimaldab tal ennast vljendada;
8. osaleb dialoogis;
9. jlgib lihtsaid lookesi ja eristab kogemusele tuginedes realistlikke sndmusi vljameldud
lugudest;
10. mistab osaliselt lihtsamat knet ka ilma toetava vihjeta ning saab aru lihtsamatest
lekantud thendustest;
11. rhmitab asju ja esemeid he vi mitme tajutava omaduse vi nimetuse jrgi;
12. tal on ettekujutus arvumistest ja vrvuste nimetustest;
13. leiab vrdluse alusel asjades hiseid ja erinevaid jooni ning nendevahelisi seoseid, ksutab info
saamiseks keelt;
14. tema ettekujutus oma teadmistest ja oskustest on ebarealistlik;
15. omandab uusi seoseid, misteid ja teadmisi korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ning mudelite
jrgi ppimise kaudu; vajab oma tegevusele tagasisidet.
Sotsiaalsed ja Eneseteadvus ja mina areng

Lapse sotsiaalne ja emotsionaalne areng juab kolmandal eluaastal uude jrku, kuna kujuneb minatunne. Ta
suhestab ennast mbrusega, teab tpsemalt, kes ta on, tunneb oma tugevaid ja nrku klgi, meeldimisi ja
vastumeelsus! ning seda, kuidas teised inimesed temasse suhtuvad.
Lapse eneseteadvus on selgelt vlja arenenud ning ta kaitseb oma valdusi ja personaalruumi. Kui keegi
tungib tema arvates le tema isiklike piiride vi vtab luba ksimata tema asju, phjustab see nrdimust ja
protesti. Kik see on lapse suurema kpsuse mrk. Ta saab aru mistetest minu oma ja tema oma, ometi on
tema omanditunne oma asjade suhtes veel tugev ning ksnes vahel on ta nus neid lhikeseks ajaks teistega
jagama.
Kolmandal eluaastal on lapsele iseloomulikud tugevad emotsionaalsed reaktsioonid, oma mina nitamine ja
sagedased jonnihood ning armukadedus dede-vendade vastu. Talle meeldib teha valikuid igapevastes
olukordades ja olla neid tide viies snagi iseseisev, kuigi valikud on sageli vastukivad (nt tahab kord end
ise riidesse panna, kord mitte). Mngus ja igapevatoimingutes ilmutab ta aktiivsust ja initsiatiivi ega pruugi
lasta ennast juhtida, niteks ei lase tegevusi asendada vi suunata, kui on parasjagu millegagi vga hivatud.
Valides talle antud lihtsate vi keeruliste lesannete vahel, eelistab ta keerulisemaid tegevusi.
Kolmeaastasel on elav kujutlusvime ja kikuv enesekindlus, mistttu vivad kergesti tekkida hirmud.
Tpiline on vikeste ja kiiresti liikuvate loomade ning pimeduse kartus. Ta vib sattuda revusse, kui peab
lasteaeda ksinda jma. Kindlustunde saavutamiseks vajab ta turvalisust, tunnustust, rutiini ja reegleid.
Kolmanda eluaasta alguses mngivad lapsed juba lhikest aega ksi, ent neile meeldib, kui tis-kasvanu on
lheduses ja jlgib nende mngu. Sageli tahab laps, et ka tiskasvanu tema kujutlusmngus osaleks. Tekivad
esimesed koosmngukatsed teiste lastega ning algeline arusaam mngu-reeglitest (nt ootab ta
kiikumisjrjekorras).
Kolmanda snnipeva knnisel muutub laps hoolivamaks, seltskondlikumaks ja tundlikumaks. Ta on
teadlikum teiste inimeste tunnetest: eriti pab ta aidata ja lohutada kurba inimest. Selles eas hakkavad
lapsed rohkem koos mngima ning neile meeldib histegevus. Tekivad esimesed sprussuhted nendega,
kellega tihti koos ollakse; paljudel vikelastel on vljameldud sber. Laps
hakkab end ha selgemalt tunnetama isik ning tajub ha paremini, et teistel inime vivad olla tema omadest
erinevad tun ja vajadused. Tnu sellele hakkab kujune kujutlusmng, kus laps mitte ksnes ei ji da nhtud
tegevusi ja olukordi, vaid loob r kombineerides uusi (nt etendab isa, nuW tema laps ja koos vetakse midagi
ette). Kontakte luues ja silitades tegutseb sihipraselt. Ta algatab vestlust eri inimest erinevatel teemadel
ning tajub, mida part temast juba teab ja mis on talle uus. Lapse
kne suunab tema kitumist, niteks noomib ta ennast, kui jtab midagi tegemata. Ta ootab heakskiitu ja
ksib sageli: ,,Kas nii on ige?" Ta suudab rkida oma tunnetest, vajadustes murest, oskab keelduda ning
saab aru lihtsast huumorist, naerdes sndmuse ja kokkusobimatu snakombinatsiooni le (nt koer laulab).
Talle meeldib nalja teha, mistes, et see lbustab ka teisi (nt ,,Miks tibu le tee lks? Ta tahtis le tee pseda
...").
Laps vastab igesti ksimusele, kas ta on poiss vi tdruk. Kui teda on petatud, vib ta va: ta ka
lihtsamatele enesekohastele ksimustele (ees-ja perekonnanimi, vanus).
Reeglite jrgimine
Lapsele on jukohane jrgida igapevaelu rutiini ja lihtsamaid sotsiaalseid reegleid (nt tnamine ja palumine,
tervitamine ja hvastijtt), tuginedes eeskujule.
Kolmanda eluaasta lpuks saab laps hakkama eneseteenindamisega, tal on kujunenud tualetiharjumused.
1. petage lapsele, milline kitumine on sobiv ja milline mitte. ige sotsiaalse kitumise ergutamiseks
kiitke teda kena koosmngu eest ning laitke ebaviisakat kitumist vi agressiivsust.
2. Jagage talle palju armastust, see suurendab turvatunnet. Lapse enesekindlus on kikuv ning selle
saavutamiseks vajab ta turvalisust, tunnustust, rutiini ja reegleid.
3. rge tehke hirmu tundva lapse le nalja, vaid toetage ja julgustage teda. Kui ta ei taha hommikul
emast lahkuda, julgustage teda rhmaruumi tulema, rkides, millised toredad mnguasjad teda ees
ootavad. Lhike ja sdamlik hvastijtt lapsevanemaga taastab tema enesekindluse kige kiiremini.
4. Abistage teda leju kivate lesannete korral. Valige sobiva raskusega tegevus ja mnguasjad. Kui
ta nendega toime ei tule, tehke selgeks, et pole mtet endast vlja minna. Soovitage uuesti proovida
ning nidake talle ktte mni uus vaatenurk. Lapse enesekindluse arenedes aidake teda, kui ta mne
uue asjaga tegeleb, ning ktke saavutuste puhul. Kui laps mnda seatud eesmrki ei saavuta, rkige
talle tema tugevatest klgedest, mitte nrkustest.
5. Andke nu, kuidas teiste laste seltsis paremini hakkama saada.
6. petage teda asju jagama (nt teistele toitu pakkuma). Kuigi see vib pingeid tekitada, jge oma
nudmise juurde. Olge valmis eakaaslastega mngivale lapsele tuge pakkuma. Erimeelsused vivad
ilmneda kiiresti, sest selles eas ei mista lapsed ldlevinud seltskonnas kitumise reegleid.
Summutage tekkinud tli vimalikult kiiresti ning julgustage last edasi mngima.
7. Lapse iseseisvuse ja otsustusvime arendamiseks andke talle vimalus vikseid asju ise otsustada (nt
mis vrvi pll endale valida).
8. Et arendada lapse vastutustunnet, kaasake teda igapevatoimetustesse ja andke vikseid lesandeid
(nt phkida laud prast smist, koristada mnguasjad, rullida vaip enne puhastamist kokku jne).
9. igeid smisharjumusi petades veenduge enne, et sginud, lusikad ja kahvlid oleksid lapsele
keprased (mitte liiga suured, viksed ega rasked), tema tool ige krgusega, portsjon (1/2-1/3
tiskasvanu omast) lapsekohane ja toidu temperatuur paras.
10. Julgustage teda kahvlit ksitsema ja knnust jooki valama ning vajaduse korral aidake teda.
11. Riietumisel abistage last, vajaduse korral vib thistada niteks pkste ja T-srgi esipoole pildi vm
mrgiga.
Kolmanda eluaasta lpuks on laps omandanud jrgmised sotsiaalsed ja enesekohased
oskused:
1. saab aru, et inimestel vivad olla tema omadest erinevad tunded ja emotsioonid;
2. tal on osaliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus;
3. vljendab tugevaid emotsioone, oma mina;
4. vib karta tundmatuid ja uusi asju;
5. tahab igapevastes olukordades valikute le ise otsustada ning ritab neid ka tide viia;
6. tema enesekindlus on kikuv; enesekindluse saavutamiseks vajab ta turvalisust, tunnustust, rutiini ja
reegleid;
7. osaleb tiskasvanuga histegevustes; teisi lapsi pigem jlgib, tegutseb nendega krvuti; 3)
8. jagab mnikord oma asju ka teistega, valdavalt on ta siiski omandihoidja;
9. loob sprussuhteid nendega, kellega on tihti koos; tegutseb kontakti luues ja silitades sihipraselt;
10. algatab vestlust eri partneritega erinevatel teemadel; tajub, mida teised teavad ja mis on neile uus;
11. tidab igapevaelu rutiini;
12. jrgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jljendab igapevaelu rolle ja
tegevusi.
3-4 AASTASED
Neljandal eluaastal paraneb lapse liigutuste koordinatsioon ja tpsus, ta on aktiivne ning pidevas liikumises
ja tegevuses. Tal on suur soov uute teadmiste ja muljete jrele, ta on uudishimulik ning tahab rohkem teada
iseenda ja maailma kohta. Laps kuulab hoolega ning seob kik oma varasemate kogemuste ja mlupiltidega.
Ta on suur isetegija, kusjuures sageli hindab ta oma oskusi ebarealistlikult, segi kipuvad minema soovid ja
tegelikkus. Uued teadmised tekitavad tihtipeale palju hirme. Neljas eluaasta on lapse kige magusam
mnguiga.
Laps on oma tegevusi planeerides ja organiseerides juba iseseisvam ega vaja otsest juhendamist, kll aga
autoriteete. Ta jlgib tiskasvanute tegevusi ning kopeerib palju seda, mida neb, niteks esitab
kodumngudes erinevaid rollilahendusi vi arvestab toimetustes tegevuste jrgnevust: tassib puid, paneb
ahju kdema jne.
Tegevuste liigid
Lapse juhtiv tegevus on mng, mis hlmab konstrueerimist, rolli- ja vistlusmnge ning loovtegevusi. Tal on
raske eristada tegelikkust ja reaalsust, niteks elab ta kaasa raamatu- ja filmitegelastele, teatris etendust
jlgides tahab htta sattunud kangelasele appi tormata. Lapsele on jukohane rhmitamine lihtsamate
ldmistete vi mitme tunnuse alusel, niteks saab ta hakkama loomade, skide jms liigitamisega.
Kne
Lapse tegevuse planeerimisel, juhendamisel ja kinnistamisel muutub oluliseks kne, eriti minakeskne kne.
Niteks jagab ta endale klotsimngu juures hlekalt korraldusi: ,,Nd panen psti seinad, nd ehitan
katuse" jne. Laps suudab end keele abil vabamalt ja ksikasjalikumalt vljendada. Selles vanuses on talle
arusaadavad mned lihtsamad ruumimisted (all, peal, sees). Lapse ja tiskasvanu suhtlus on valdavalt
situatsioonivline ning lapse ksimused on phjuse-tagajrje seoste krval seotud uue teabe otsimisega.
Laste omavahelises suhtluses on valdavaks tegevus, areneb dialoog ja laps kohandab oma juttu erinevatele
vestluskaaslastele, niteks rgib ta tiskasvanu ja tuttavaga teisiti kui eakaaslase vi vraga.
Mlu ja thelepanu
Laps on tegutsedes psivam, sihiprasem ja ssteemsem ning suudab osaliselt lhtuda seatud eesmrkidest.
Suureneb tema thelepanu tahteline osa ja paraneb keskendumisvime, niteks ei lkka ta tegevuse ajal
koristades kiki asju htekokku, vaid leiab igale asjale oma kha; pus-lesid kokku pannes tegutseb ta
svenenult, kuni pilt saab valmis. Ta suudab thelepanu mnevrra jaotada ning tegutsedes keskenduda
mitmele nhtavale ja eristavale tunnusele (nt vrvus,kuju). Kuigi laps toetub lesandeid lahendades ja
tegutsedes mlukujutlustele, on tema mlu siiski veel lhiajaline. Niteks oskab ta kirjeldada, kuidas ta lheb
iga pev lasteaeda, kuid ei oska seletada, kuidas ta lheb sbra juurde, kus ta kib harva.
pioskused
Teadmiste ja oskuste omandamisel muutub neljandal eluaastal oluliseks emotsionaalne komsonent ning
kogemuse seostamine olemasolevate teadmistega. Laps omandab uusi teadmisi nt aeg, snd ja surm, elus ja
eluta) praktiliste situatsioonide, positiivsete/negatiivsete kogemuste ning kujutluste kaudu. Need teadmised
vivad aga tihtipeale olla vrad, kuna tema kogemused on piiratud. Lapsel tekib arusaam kll arvumistest,
kuid ta ei mista arvu ja suurema hulga vastavust, niteks viit kommi kokku lugedes loendab ta kolmeni.
Tekib huvi thtede vastu, ta avastab, jt teatud thele vastab teatud hlik. Ta oskab omandatud teadmisi
kasutada uudses olukorras, niteks kui laps avastab, et muld on potis liiga kuiv, tahab ta potilille kasta.
1. Lapse mtlemise arendamiseks sobivad mitmesugused sortimismngud ja asjade liigitamine.
Liigituse aluseks vivad olla nii vlised tunnused (vrvus, vorm, pikkus ja suurus) kui ka lihtsamad
misted (loomad, mbel, riided, sk jne). Niteks paluge lapsel hte krpi korjata loomad, teise
riided, sk jne ning paluge igat eset ka nimetada. Vib teha ka vastupidi: paluge lapsel leida ese,
mis ei sobi teiste asjadega kokku.
2. Erinevate mistete ppimiseks looge seoseid mistete ja konkreetsete asjade vahel lapsele tuttavast
keskkonnast:
ruumimistete ppimiseks nidake lapsele erinevaid esemeid mitmes ruumiasendis: ees, taga, peal,
all jne. Paluge lapsel panna niteks pall laua alla, nukk tooli ette, auto voodi peale jne. Harjutage
ebatavalisi kombinatsioone (nt laske panna padi voodi alla);
vrvinimetuste ppimiseks nimetage vrv ja nidake lapsele konkreetset eset. Paluge lapsel nidata
veel mnda kollast, punast, rohelist vi sinist vrvi asja. Nidake erinevaid asju ja ksige, mis vrvi
need on;
pikkus-ja suurusmistete ppimiseks nidake lapsele kaht erineva pikkusega (suurusega) eset.
Paluge tal nidata tema ette pandud esemetest niteks pikka (lhikest) pliiatsit, suurt (vikest) palli.
Laske tal joonistada vi voolida erineva suuruse vi pikkusega esemeid;
raskuste (kaalu) ppimiseks andke lapsele sarnaseid, kuid erineva kaaluga asju. Nidake ja elge,
kumb on raske, kumb kerge. Ksige lapselt, kumb liivamberon raske (kerge).
3. Mtlemisvime arendamiseks ning seoste mistmiseks nidake ja seletage lapsele lihtsamaid seoseid
ning loogilisi paare. Nidake lapsele ja paluge tal leida loogilisi paare, nt ksi ja kinnas, sokk ja jalg,
Iilija vaas, tass ja lusikas jne. Pesu nrile riputades ksutage pesulkse ning seletage, et tuulise
ilmaga vib pesu nrilt maha kukkuda.
4. Thelepanu ja vaatlusoskuse arendamiseks sobivad mitmed harjutused ja mngud:
detailide mrkamine. Paluge lapsel leida inimese pildilt 1-2 puuduvat kehaosa (jalg, silm jne);
sarnasuste leidmine. Laske leida sarnase paberiga kmm vi samasugune pilt. Seda harjutust saab
teha erinevates keskkondades: poes, kdus, lasteaias jne. Pidage silmas, et laps vajab selget lesande
esitust ega jaksa pikalt oma thelepanu hoida;
thelepanu suunamine. Paluge lapsel vaadata ainult teatud tunnustega asju, nt rohelisi jopesid, musti
autosid, vanu inimesi jne.
5. Kuulmisthelepanu arendamiseks petage last kuulama, eristama erinevaid helisid ja hli.
Paluge tal silmad kinni panna, kuulata erinevaid helisid ja elda, mida ta kuulis. Pange
suletavatesse topsidesse erinevaid materjale (liiv, kuulikesed, kivid jne) ning paluge lapsel
leida mne topsi seast just selline, mis teeb samasugust heli.
6. Mlu arendab kordamine. Paluge lapsel korrata niteks vahetult eldud numbreid vi
korraldust,
rkida asja toimunud sndmusest vi mngust. Esitage sellekohaseid ksimusi.
petage
lapsele
lihtsaid mnerealisi kordustega laule ja luuletusi.
7. Lapse kne ja vljendusoskuse soodustamiseks:
saatke oma tegevust knega ja vestelge lapsega palju. Eeskuju toel pib ta paremini ja julgemalt
vljenduma ning paranevad tema lauseehitus ja snakasutus;
ksutage oma knes omadussnu ja misteid, vajaduse korral korrake lapse tlust ise igesti;
ergutage last ksima ja rkima sellest, mida ta neb vi kuuleb. Vaadake koos lastesaateid vi
raamatuid ning osutage detailidele vi tegelastele. Tuttavat raamatut vaadates vi juttu lugedes jtke
lause lpetamata ja paluge seda teha lapsel. hutage teda kirjeldama, milline neb vlja maja, tuba
vi nt pkapikk vi mis maitsega on ks vi teine toit jne.
8. Esitage korraldused selgelt, lihtsalt ja positiivelt (nt ,,Palun pane uks kinni!") ning vltige
negatiivseid vorme (nt ,,ra jta ust lahti!").
9. Arvumiste ppimisel on oluline petada lapsele numbrite jrjestust. petage numbreid l-5ni;
laps ei pea veel aru saama sellest, et number on vastavuses teatud esemete hulgaga.
Neljanda eluaasta lpuks on laps omandanud jrgmised tunnetus- ja pioskused:
1. oskab osaliselt oma tegevusi plaanida ja organiseerida ning tegutseb iseseisvalt otsese
juhendamiseta, kuid autoriteetide toel;
2. plaanib minakeskse kne abil oma tegevust ja lahendab probleeme;
3. hangib tnu keeleoskusele uut teavet; tema kne toetub mlule ning sltub sellest, kellega ja mis
olukorras ta koos on;
4. saab aru mistatustest ja lihtsamatest piltlikest vrdlustest;
5. jrgib lihtsaid reegleid;
6. huvitub vistlusmngudest ja tahab olla edukas;
7. osaleb histegevuses ning teeb koostd teiste lastega; konstrueerib, osaleb rolli-ja
vistlusmngudes ning loovtegevustes;
8. liigitab lihtsamate ldmistete vi mitme tunnuse jrgi; keskendub tegutsedes mitmele nhtavale ja
eristavale tunnusele ning jaotab oma thelepanu;
9. saab aru arvumistest; huvitub thtedest;
10. omandab uusi teadmisi praktiliste olukordade, kogetud emotsioonide, kujutluste ja kne kaudu.

Neljandal eluaastal on lapsel teiste inimeste tunnetest ja mtetest veel piiratud ettekujutus. Tema meeleolud
vahelduvad endiselt vga kiiresti: ta vib olla levoolavalt rmus, kuid mne aja prast juba nnetu ja
pahur. Sageli ksutab laps oma emotsioone piiride kindlakstegemiseks, mitte niivrd tunnete vljendamiseks,
niteks soovib ta poes olles saada kindlasti kommi ega ole nus ilma selleta poest lahkuma vi protestib
hlekalt, kui tal palutakse oma asju koristada. Oma emotsioone, soove ja tahtmisi vljendab laps kne abil,
ta oskab elda, kas ta on kurb, rmus vi on tal paha tuju. Lapsel hakkab mbritseva kohta kujunema
emotsionaalne hinnang, niteks seostuvad tal haiglaga ja arsti juures kimisega negatiivsed kogemused.
Laps ritab asju teha kll iseseisvalt, kuid sageli ei kujuta ta ette, mida ta suudab (nt on ta kindel, et oskab
mmelda vi uisutada). Selles vanuses vib ta olla enesekriitiline, samas aga ennast kta, suurustada,
uhkustada, eputada ning rkida soovidest kui tegelikkusest. Ta on uhke oma saavutuste le, kuid vajab siiski
oma tegevuse tunnustamist ja tiskasvanu thelepanu. Tuttavates olukordades on ta enesekindlam ning
naudib tegevuste kordamist, niteks pakub kindlustunnet he ja sama jutukese kuulamine ning jutustamine
vi he ja sama mngu mngimine. Lapsele meeldivad rituaalid ja rutiin, niteks htujutt vi hised
htusgid, ndalavahetused ning klaskigud vanavanemate juurde.
Koost-ja prosotsiaalsed oskused
Laps pab vahel teisi abistada ja lohutada. Ta mngib meelsasti 1-2 lapsega, tema jaoks muutuvad oluliseks
suhtlemine, mng, histegevus ja koost teiste lastega. Teistega koos suudab ta tegutseda siiski lhikest
aega. Tal on jtkuvalt suur omanditunne, kuid ta vib vahel oma asju teistega jagada ja vahetada ning oodata
oma jrjekorda.
Reeglite jrgimine
Neljandal eluaastal jrgib laps lihtsamaid reegleid ning arvestab neid mngudes vi tegevustes, mida juhib
autoriteet (tiskasvanu vi vanem laps). Ta hakkab mistma seltskonnas kitumise reegleid ning neid
igapevastes tegevustes ja mngudes ksutama (nt teretamine, hvastijtt, liikluses rohelise tulega tee
letamine vi keelu jrgimine). Selles vanuses tekib lapsel ettekujutus valetamisest ja taunitavast kitumisest
(nt ei tohi teisi la).
Neljandal eluaastal saab laps hakkama eneseteenindamisega ning tal on kujunenud tualetiharjumused. Ta
teab ja oskab teistele elda nii oma ees- kui ka perekonnanime.
1. Prosotsiaalsete oskuste arendamiseks andke lapse kitumisele positiivset tagasisidet,
nt ktke teda hooliva ja abistava kitumise eest. Paluge lapsel pakkuda niteks maiustusi ka teistele.
2. Reegleid pitakse kogemuste kaudu. Selleks sobivad:
lauamngud. Seletage lapsele lihtsamaid mngureegleid ja phimtteid ning tuletage neid pidevalt
meelde;
rollimngud. petage lapsele lihtsamaid viisakusreegleid (tervitamist, hvasti jtmist jt) ning
harjutage neid.
3. Lapse enesekindluse suurendamiseks ja turvalisuse vajaduse rahuldamiseks lohutage teda
ebannestumiste korral.
4. Kinnistage sobivat kitumist ja eirake sobimatut. Vimaluse korral selgitage sbralikult, mida
vinuks teha teisiti.
5. petage lapsele, kuidas lahendada vaidlusi ja konfliktsituatsioone. Selgitage, milline
kitumine
on sobiv, milline mitte (agressiivsus) ja miks.
6. Enesekontrollioskuste arendamiseks petage last ootama ning oma reaktsioone edasi
lkkama.
Selleks sobivad lauamngud, mida mngides pib ta oma jrjekorda ootama.
petage teda kaaslast
kuulama. Selgitage, et vestluses tuleb tal oodata oma jrjekorda ning
teise inimese juttu ei tohi poolelt
snalt katkestada.
7. ppimise ja enesekindluse soodustamiseks vajab laps igapevastes tegevustes rtmi ja rutiini
jrgimist. Hoolitsege, et tema pevakava oleks paigas. Korduvad tegevused lubavad
harjutada ja
harjuda, mis on omakorda aluseks omandamisele ja ppimisele.
8. Soosige ning soodustage iseseisvust ja isetegemist. Arvestage, et laps pole veel kigis tegevustes
osav. Kuigi riietumine vtab rohkem aega, lubage tal siiski riietuda.
9. Kituge ise nii, nagu ootate seda lapselt, sest ta pib mudelite jrgi. Erinevaid kitumismudeleid
saab ta kas vanematelt, eakaaslastelt vi telesaadetest.
Neljanda eluaasta lpuks on laps omandanud jrgmised sotsiaalsed ja enesekohased oskused:
1. vljendab verbaalselt lihtsamaid emotsioone, oma soove, tahtmisi ja seisukohti ning pab juda
kokkuleppele;
2. tahab olla iseseisev, kuid sageli ei ole tal enda suutlikkusest realistlikku ettekujutust;
3. saab hakkama eneseteenindamisega (riietub, sb, joob iseseisvalt), tal on kujunenud
tualetiharjumused;
4. teab oma nime, vanust ja sugu ning mrkab soolisi erinevusi;
5. seab endale mningaid eesmrke ja tidab neid;
6. vrtustab oma saavutusi, ent vajab oma tegevuse tunnustamist ja tiskasvanu thelepanu;
7. pab vahel teisi abistada ja lohutada; tal on mningane ettekujutus teiste inimeste tunnetest ja
mtetest;
8. osaleb lhikest aega histegevuses eakaaslastega, kuid eelistab ht mngukaaslast rhmale;
9. arvestab reegleid mngudes ja tegevustes, mida juhib autoriteet;
10. saab aru lihtsamatest seltskonnas kitumise reeglitest ning jrgib neid igapevases suhtluses; pab
tita kodukorra reegleid;
11. saab aru valetamisest kui taunitavast kitumisest;
12. huvitub vistlusmngudest ning tahab olla edukas.
4-5 AASTASED
Viiendal eluaastal huvitub laps kigest uuest ja pnevast, ta on vga aktiivne nii tegutsedes kui ka
vljendades. Tema tasakaalutunne on parem, liigutused sujuvamad, ta oskab liikuda eripindadel, on kiirem
ning suudab teha korraga mitut asja. Selles vanuses kujuneb vlja ka anule omane knniliigutuste
kinemaatika ning suureneb huvi laua taga tehtavate keliste te vastu. Laps rgib ja ksib palju. Samas on
tal ikka veel raske oma kitumist kontrollida. Ta ootab kiitust, tahab teistele meeldida, kike hsti teha ja
seejuures mitte eksida. Viiendal ai ajab laps veel segi tegelikkuse ja fantaasiad, te ja vale.
Tunnetusprotsessidest muutub olulisemaks mlu roll. Areneb kaemuslik-kujundiline mtlemine, mis tugineb
kujutlustele, Selles vanuses kujunevad vlja soolised stereotbid.
Suurenevad lapse initsiatiiv, kohusetunne ja psivus. Tegutsemine ja tegevus ise ning sellega kaasnevad
tunded on talle vga olulised, sageli isegi thtsamad kui tegevuse tulemus. Ta mletab ja meenutab paremini
emotsionaalselt mjusaid tegevusi ja sndmusi. Viieaastane on oma tegemistes kllaltki iseseisev, kuid vajab
ka tiskasvanu abi, et saavutada tegutsemiskindlust, juhtida kitumist ja emotsioone ning kontrollida
impulsse. Tal on raske oodata oma jrjekorda lauamngus vi kiige juures, ometi on vaja seda ppida, sest
eneseregulatsioon on vga thtis. Oluliseks muutub eakaaslaste roll, laps otsib abi nii tiskasvanutelt kui ka
eakaaslastelt, sest tal on juba parem ettekujutus sellest, missugust abi ja kellelt ta vajab (nt ,,Karl, kas sa
saaksid hoida seda lauda leval, et ma saaksin klotsid siia alla panna?").
Lapss tahab teha iseseisvalt valikuid ja otsuseid, niteks mida klla minnes selga panna vi lunaks sa.
Tegevuste liigid
Viieaastane konstrueerib, katsetab ja uurib erinevaid vimalusi. Selleks sobivad nii smbolid, kujutlused kui
ka konkreetsed objektid. Niteks paneb ta teokarbi nukumaja peale ja tleb, et tegemist on satelliittaldrikuga.
Suureneb loovtegevuse osa, laps armastab palju fantaseerida ning oma tegemistes on tal tihti raske vahet teha
tegelikkusel ja vljameldisel. Kui varem tugines ta oma mngudes vlisele stimulatsioonile, siis nd saab
ta tnu mlu arengule toetuda ka oma kujutlustele. leminek reaalsusest kujutlusse vib olla vga kure ja
sujuv. Sageli nib meile, et laps valetab, sest on raske vahet teha, kus lpeb vljameldis ning algab vale.
Lapsed valetavad, kuna nad usuvad, et asjad just nii ongi. Niteks kui laps lhub mngu ajal koge-mata
hinnalise vaasi, siis ksimusele, kuidas see juhtus, vastab ta, et Puhvik tegi pahandust, sest tema valmistas sel
ajal hoopis piraatidele sa. See on htaegu nii selgitus kui ka eneseigustus, ent samas ka soov jda
karistuseta, mitte kurvastada vanemaid, sest tiskasvanu on lapse jaoks autoriteet. Tiskasvanu vib lasta
lapse fantaasial lennata, ent vajaduse korral tuleks laps reaalsusesse tuua, et teada anda, kust lhevad piirid.
Viieaastane ksutab erinevaid mnguliike.
Kne
Sel perioodil jtkub minakeskse kne areng. ksinda mngides jagab laps valju hlega korraldusi, juhtides
tegevuse eri etappe; algul nimetab ta jrgmisi toiminguid tiskasvanule, hiljem iseendale. Kui tegevus vi
lahenduskik on saanud lapsele tuttavaks vi omaseks, ei vaja ta enam valjuhlset juhendamist ning algab
sisekne kujunemine. Lapse kitumist mjutavad suulised juhised, kuid nende pidurdav roll on veel nrk.
Niteks teab ta vga hsti, et kpist ei tohi isa raamatuid vtta, ent kui ta on ksi, saab uudishimu vitu;
pealegi pole kedagi, kes teda keelaks.
Lapse kne ja mlu areng vimaldavad tal lahendada lesandeid ja probleeme ning juda kokkuleppele. Ta
on suuteline jrgima mitmeastmelisi korraldusi uutes situatsioonides, eriti kui jrgnev tegevus on eelneva
loomulik jtk (nt ,,Vtame krid, likame selle nurga, seejrel kleebi-me ..."). Kujuneb sidus kne, st laps
suudab vestelda asjadest ja sndmustest, mis pole parasjagu ksil, vaid mis toimusid varem vi hakkavad
toimuma edaspidi (nt on telefonivestlused vanaemaga nd mrksa sisukamad ja pikemad).
Viieaastane suudab edasi anda kujutluspilte, hakkab aru saama mistete kuuluvusest, alluvusest ja
ldistusastmest (seelik, pksid - riided), mistab ning ksutab lihtsamaid ruumi- (ees, taga, krval, all, peal)
ja ajamisteid (eile, tna, homme). Ta hakkab mistma nalju, mistatusi, sarkasmi ja metafoore (nt ,,0led
aeglane nagu tigu"), kuid ei suuda veel enda le naerda.
Mlu ja thelepanu
Lapse taju ja thelepanu vahelduvad kiiresti, isegi huvipakkuvale tegevusele suudab ta keskenduda pelgalt
mnikmmend minutit. Ta oskab vaadelda, mrgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid, leiab ja mrkab
puuduolevaid elemente ning ebaklasid tuttavaid olukordi ja esemeid kujutavatel piltidel.
Suureneb vime koondada thelepanu tehtavale tle ning eirata krvalisi rritajaid. Nii vib parajasti
joonistav laps keelduda, kui teised teda mngima kutsuvad, eldes, et enne lpetab joonistuse, siis tuleb.
Kasvab mlu osakaal teadmiste omandamisel ja kogetu meenutamisel, laps hakkab intuitiivselt ksutama
lihtsamaid meeldejtmise strateegiaid.
pioskused
Viieaastane on uudishimulik ja innukas ppija ning tahab kogeda uusi asju, mida on kusagil ninud (nt ,,Siim
kib kial. Kas mina saan ka minna?"). Uusi teadmisi ja kogemusi omandab ta kne kaudu, aktiivselt
tegutsedes ning probleeme lahendades. Laps on paindlikum ja suudab kogemu-ele tuginedes leida
probleemidele erinevaid lahendusi. Niteks tahab Ville ehitada suurt maja, kuid see kukub kokku. Ta mtleb
pisut ja teeb majale klotsidest laiema aluse. Ta vib muuta oma tegevust prast seda, kui neb, kuidas on
teised lapsed maja ehitanud.
Lapsel tekib arusaam rhmadest ja oskus neid vrrelda. Thti, numbreid ja kujundeid ppides on ta
entusiastlikum, niteks hab laps tiskasvanuga raamatut vaadates ja s-thte mrgates: ,,See on ju minu
nimes ka. Mis sna siin on?" Ta saab paremini aru abstraktsematest mistetest, eriti siis, kui on nendega enne
vahetus tegevuses kokku puutunud. Ta valab sstemaatiliselt liiva mtetopsidesse, vaatleb neid ja
kommenteerib koguseid. Siiski pole tema otsused veel loogilised. Ta arvab, et liiva hulk topsis sltub selle
kujust; et temal on de, el aga mitte.

Arenevad leiutus- ja kujutlusoskus, mng muutub keerukamaks ning pikemaks (nt kujutlusmng kllasidust
vanaema juurde, kusjuures teel tehakse mitu peatust; vahendite leiutamine, kuidas kassi puu otsast psta).
Ta ksutab teadmisi igapevastes situatsioonides, nii uudses kui ka sarnases olukorras.
1.
Mlu ja pioskuste arendamiseks korrake ning laske lapsel korrata nii tegevusi, snu kui ka misteid.
Kordamine aitab tal lahenduskiku, uut sna vi mistet kinnistada, kuni ta on selle kindlalt omandanud.
2.
Psivuse ja thelepanu arendamiseks nudke, et laps oma tegevused, mngud jne jrjekindlalt lpule
viiks. Kui lapse tegevus ei ole edukas, pakkuge oma abi ja lpetage lesanne koos.
3.
Lapse vaatlusoskuse ja thelepanu arendamiseks juhtige tema thelepanu olulistele detailidele ja
infole. Nii avardate tema teadmisi ning loote seoseid varem pituga. Sobivad tegevused on piltidelt
sarnasuste otsimine, puuduva osa mrkamine ning valede seoste ja detailide leidmine/mrkamine.
4.
Uurimistegevuse soodustamiseks tehke lapsega koos praktilisi tid erinevate materjalide ja
anumatega, nt mtke objektide pikkusi, kaaluge ja lahustage erinevaid aineid jne. Paluge lapsel avaldada
arvamust oma tegevuse tulemuste kohta.
5.
Planeerimis-ja mtlemisoskust soodustab tegevusteks valmistumine: paluge lapsel katta laud kigile
sjatele ja aidake tal khale panna nii phisgi- kui ka magustoidunud; ksige lapselt, mida ta vajab, kui
ta hakkab joonistama, tahab basseini ujuma minna jne.
6.
Phjuslike seoste ja ajalise jrgnevuse mistmise arendamiseks sobivad jrjestusmngud nii esemete
kui ka piltidega. Nidake lapsele kolme pilti, kus hel on kauss unu tis, teisel thi ja kolmandal pooleldi
tis, ning paluge need jrjestada. Seoste enne ja prast mistmiseks nidake pilte, kus hel on lilled laual ja
vaasis ning teisel on vaas prandal ja ktki. Ksige, mis juhtus enne ja mis prast.
7.
Thelepanu ja mtlemisoskuse arendamiseks pakkuge lapsele liigitus-ja sobitusmnge erinevate
omaduste alusel. Paluge tal jaotada esemed he vi mitme omaduse (nt vrvuse, kuju, temperatuuri, helide)
jrgi. Nimetage talle erinevaid objekte (nt kass, koer, hobune) ja laske elda, mille poolest need sarnanevad.
Siduge lapse silmad kinni, laske erinevaid hli kuulata ja ksige, mis hlega tegemist on.
8.
Mtlemis-ja probleemilahendusoskuste arendamiseks vib arutleda vimalike argi-situatsioonide le
ning mngida lbi erinevaid lahendusi. Hea on koos lbi arutada kik lahendused ja phjendada, miks on ks
teisest parem. Tehke seda taktitundeliselt, et laps ei tunneks kriitikat oma pakutud lahenduste pihta. Paluge
tal melda, mida viks teha niteks siis, kui uks on lukus ja ta ei saa kuidagi tuppa sisse vi vikevennal on
kht thi ja klmkapis pole midagi sa jne. Koos vite arutada, mida peaks kaasa vtma, kui sidate klla
teises linnas elavale tdile.
9.
Mlu arendamiseks lahendage mitmesuguseid lesandeid ning petage strateegiaid:

paluge lapsel korrata lhikesi salme vi lauseid;
lugege tuntud lastelaulust esimene rida ja jtke ara viimane sna.
Seejrel paluge lapsel seda korrata ja rida lpetada;
nidake lapsele erinevaid kujundeid vi pilte ning laske tal seda samas
jrjestuses korrata;
petage talle, kuidas asjade jrjestust analoogiate kaudu paremini
meelde jtta.
10. Kuulmisthelepanu, kuulamisoskuse ja kne arendamiseks lugege vi jutustage lhikesi jutukesi ning
esitage nende kohta ksimusi. See soodustab keelelist arengut ning teksti ja klbeliste probleemide
mistmist. Kuulates mistab laps allteksti kergemini. Valige niisugused lood ja muinasjutud, mille le saate
hiljem arutleda.
11. Innustage last oma kogemustest, tegevustest ja soovidest rkima ning vestlema, vajaduse korral
tiendage tema knet uute snadega.
12. Kujutlusvime ja loovuse ergutamiseks ning fantaasiamaailma sukeldumiseks sobivad nii reaalsed
esemed ja asjad kui ka need, mis meenutavad ksnes kaudselt vi ei meenuta ldse eset vi asja, milleks teda
peetakse. Pakkudes lapsele mnguasju ja vahendeid, mis vimaldavad tal midagi juurde melda, mis pole
lpuni valmis, virgutame tema kujutlusvimet. Fantaasialendu innustavad ka muinasjutud. On hea, kui
raamatut loeb vi lugu jutustab tiskasvanu, nii jb rohkem ruumi lapse fantaasiale: juttude sisu rgitab teda
edasi mtlema, seda oma kogemustega siduma jne.
13. Misteid petades tooge palju niteid lapse vahetust mbrusest ning paluge tal endal neid leida. Laske
nidata, mis on taga, ees, krval, peal, all jne; ksutage nii pilte kui ka tegelikke objekte.
14. Arvumiste ja hulga ppimiseks harjutage loendamist ning vastavuste leidmist:
paluge loendada erinevaid objekte ja nimetada hulk;
laske lapsel vtta sama kogus asju, nagu on laual olevas hunnikus;
paluge loendada, mitu inimest hakkab sma;
petades ksutage konkreetseid esemeid, nt pulki, npe, srmi jm.
Viienda eluaasta lpuks on laps omandanud jrgmised tunnetus-ja pioskused:
1)
tegutseb lhikest aega iseseisvalt, kuid tegutsemiskindluse saavutamiseks vajab veel tiskasvanu abi;
2)
reguleerib oma kitumist ja emotsioone tiskasvanu abiga, hakkab oma tegevust planeerides ja
korraldades ksutama siseknet;
3)
egutseb koos teistega; teda motiveerivad tegevused eakaaslastega;
4)
tema keeleline areng vimaldab lahendada lesandeid ja probleeme ning saavutada kokkuleppeid;
5)
6)
7)
konstrueerib, katsetab ja uurib erinevaid vimalusi, ksutades nii smboleid, kujutlusi kui ka reaalseid
esemeid ja objekte;
osaleb erinevates mnguliikides ja loovtegevustes;
rgib esemetest, mis pole khal, ja olukordadest, mis toimusid minevikus vi leiavad aset tulevikus,
ning fantaseerib;
8)
keskendub huvipakkuvale tegevusele mnikmmend minutit;
9)
oskab vaadelda ning mrgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid;
10) eristab rhmi ja oskab neid vrrelda ning saab aru lihtsamate mistete kuuluvusest, alluvusest ja
ldistusastmest;
11) tal on ettekujutus numbritest, thtedest ja smbolitest;
12) omandab teadmisi kogemuste ja kne kaudu, tegutseb aktiivselt ning lahendab probleeme;
13) ksutab teadmiste omandamisel ja kogetu meenutamisel intuitiivselt lihtsamaid meeldejtmise viise
(mlustrateegiaid).

Laps hakkab rohkem huvituma elust vljaspool perekonda, kuigi kdu ja vanemad on talle endiselt vga
thtsad. Ta on iseseisvam ning tal on oma suutlikkusest adekvaatsem ettekujutus (nt ,,Mari oskab rattaga
sita, aga mina pean veel ppima"). Balansseerides tegelikkuse ja kujutluse piiril, ei hinda ta oma suutlikkust
mitte alati adekvaatselt. Niteks kui ksida, kas laps oskab mmelda, vib ta vabalt vastata, et oskab kll.
Prast mningast katsetamist ta siiski kas loobub vi nustub sellega, et peab seda veel ppima. Ta vib ka
kik hoopis nurka visata ja trotsi tis minna. Samas naudib laps vga, kui ta oskab midagi teha vi talle on
usaldatud mingi lesanne. Tal tekib mningane vastutus oma tegevuse eest.
Viieaastane on vga tundlik teiste hinnangute suhtes ning see mjutab oluliselt tema enese hinnangut. Selles
vanuses aktseptib ta muutusi kergemalt, talub tuttavate tiskasvanute puudumist paremini ning tuleb toime
ebameeldiva olukorraga, vljendades ennast kne vi kelise tegevuse kaudu (nt Joonistan selleks ajaks
emale ja isale pildi, kui nad koju tulevad"). Viieaastasel on vlja kujunenud erinevad ootused poiste ja
tdrukute kitumise, riietumise ning mngimise suhtes.

Laps hakkab mistma teise inimese tundeid ja mtteid. Ta saab aru, et teatud sndmused ja mtted on
omavahel seotud, et erinevatel tunnetel on ka erinevad vljendused. Niteks kui keegi on haige, siis
muretsetakse; kui aga kik on hsti, ollakse rmus. Laps hakkab mistma, et inimesed vivad samas
situatsioonis reageerida erinevalt (nt kurvastab vend katkise auto prast, de aga mitte). petamise korral
suudab ta oma intensiivseid emotsioone kontrolli all hoida selgeks rkimise, joonistamise vi mngu kaudu,
vljendades oma emotsioone ja kneldes neist (nt vib laps prast traumapunktis kimist seda kogemust
korduvalt lbi mngida oma nukkudega).
Viieaastane suhtleb philiselt kne vahendusel. Ta on vestlusse llitudes tundlikum ja adekvaatsem ning
arvestab erinevaid partnereid (nt suhtleb ta sbraga vabamalt kui vra tiskasvanuga).
Laste omavahelises suhtluses on dialoog veel mitmeteemaline, vahel valitseb ka monoloog. Tihti vib
mrgata, et lapsed rgivad omavahel, kuid tegelikult nad ksteist ei kuula, sest igahel on oma mte,
mida ta tahab kindlasti edasi anda.
Viieaastane naudib rhma kuulumist ja eakaaslaste seltsi ning nitab teiste rhma-liikmete vastu les
smpaatiat ja hoolivust.
Ta algatab ja hoiab leval rollimngu rhmas (nt ,,Mngime nii, et lheme lunamaale. Mina olen piloot, aga
teie olete reisijad"), llitub teiste alustatud mngu kiiremini (nt ,,Kas mina viksin ka tuletrjuja olla?"),
mngib kaaslastega hismnge ning hakkab eelistama sootbilisi mnge. Laps on eesmrgi saavutamisel
sihiprasem ja teeb selle saavutamiseks koostd, oskab jagada ja vahetada ning oodata oma jrjekorda, saab
aru jagamise, prdumise ja reeglite olemusest ning jlgib reeglite titmist eelkige teiste poolt.
Arusaamatusi suudab ta lahendada suulise kne abil (nt pakub kompromissi: ,,Mati, me vime mlemad olla
isad").
Laps on teiste vastu tundlikum ja hoolivam, saab aru teiste tunnetest ning lheb kaaslast lohutama (nt ,,ra
nuta, Paul. Mu isa vib sinu ratta ara parandada, ta oskab seda teha").
Reeglite jrgimine
Laps matkib nii tiskasvanu kui ka teiste laste tegevusi ja rolle, ksutades rollile omast keele-kasutust ning
sobilikku kitumisviisi. Ta arvestab reegleid ja kogemusi, tal on ettekujutus, kuidas kituda avalikus khas,
ning ta teab, mida tohib teha, mida mitte. Niteks teab ta, et avalikus khas pole viisakas valju hlega
rkida; kellegagi khtudes peab tervitama ja lahkudes hvasti jtma; enne sisenemist tuleb koputada; teiste
asjade ksutamiseks tuleb luba ksida jne.
1.
Julgustage last oma tundeid vljendama. Paluge kirjeldada, kuidas ta ennast tunneb, vajaduse korral
aidake ja pakkuge erinevaid snu. Kirjeldage ka raamatutegelaste ja mngukaaslaste erinevaid tundeid.
2.
Lapse enesehinnangu toetamiseks rhutage tema tugevaid klgi. Ebannestumiste korral lohutage teda
ja selgitage, mida viks teisiti teha. Osutage sellele, et teisedki teevad vigu, ning proovige
ebannestumistest saada le naljaga. Nalja tehke enda, mitte lapse kulul!
3.
Alustuseks sobivad vikesed kodutd vi kohustused, nt laua katmine ja prast ski nude
koristamine.
4.
Innustage last suhtlemist algatama. Harjutage seda enne rollimngudes. petage talle, kuidas ennast
tutvustada.
5.
Vimaldage lapsel suhelda omaealistega. Nii saab ta kogeda ja harjutada oma suhtlus- ja sotsiaalseid
oskusi ning ppida teisi arvestama.
6.
Julgustage last vlja tlema oma arvamust ja seda phjendama.
7.
Selgitage, et teisigi tuleb kuulata.
8.
petage talle probleemsete olukordade lahendamist snaliselt ning seletage, mis eelised sel viisil on.
Harjutage seda.
9.
Soodustage iseseisvust. Kui lapsel on raske mnd lesannet tita, tehke seda esialgu koos. Tasapisi
vhendage oma osalust. Paluge tal oma riiete eest hoolitseda ja panna need nagisse, koristada ara oma
tnurk vi riiul, phkida ruumis tolmu jne.
10. Selgitage ja phjendage kehtestatud reegleid. Seletage lapsele, et htul tuleb kindlal ajal magama
minna, et hommikuks hsti vlja puhata jne. Phjendage, miks ei tohi vtta teiste asju, kuidas suhtuvad
sellesse teised lapsed jne.
11. Juhtige lapse thelepanu tema tegude tagajrgedele ning laske tal neid ka kogeda. Niteks kui ta tuleb
poriste jalanudega ruumi ja mrib pranda ara, siis andke talle lapp ja paluge jljed ara phkida.
Viienda eluaasta lpuks on laps omandanud jrgmised sotsiaalsed ja enesekohased oskused:
1)
hakkab mistma teiste inimeste tundeid ja mtteid;
2)
vljendab oma emotsioone ja rgib nendest;
3)
suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt ning orienteerub oma suutlikkuses;
4)
suudab kuigivrd vastutada oma tegevuse eest;
5)
on tundlik teiste hinnangute suhtes, need mjutavad tema enesehinnangut;
6)
imiteerib tiskasvanu tegevusi ja rolle, ksutades tema snavara ja maneere;
7)
eelistab sootbilisi mnge;
8)
naudib rhma kuulumist ja eakaaslaste seltsi ning histegevust; teeb eesmrgi saavutamiseks
koostd, jagab ja vahetab;
9)
aktsepteerib reegleid, kogemusi ja muutusi; jlgib reeglite titmist teiste poolt; kne areng
vimaldab arusaamatusi lahendada verbaalselt;
10) oskab avalikus kohas sobivalt kituda ning teab, mida tohib, mida mitte.
5-6 AASTASED
Kuueaastane pendeldab hest rmusest teise, sageli vib lapse soov midagi teha olla tema vimetest
suurem. Ta on enesekindel ja iseseisev, samal ajal haavatav ja tundlik selle suhtes, kuidas teised teda tajuvad
ning hindavad. Ta vajab tunnustust, thelepanu, ktust ja toetust. Jrjest olulisemaks muutub rhma
kuulumine. Lapse kujutlusvime ja loovus kerkivad krgustesse ning uued kogemused innustavad ha enam
selle maailma kohta teavet hankima. Tal areneb nii ld- kui ka peenmotoorika, ta saavutab tiskasvanule
iseloomulikud jooksuliigutused ning omandab viske-liigutuste phistruktuuri, kuid puuduvad veel
tiskasvanule omased kogemused, jud ja ettengelikkus.
Laps innustub kigest uuest, kuid satub sageli segadusse ning vajab abi, et tegevust lpetada. Ta tajub
vastutust ja vtab oma kohustusi tsiselt.
Kuueaastane suudab juba plaanida, eesmrke seada ning tegevusi lpule viia.
Tegevuste liigid
Laps hakkab aru saama keerukamatest ideedest, toetub aga endiselt konkreetsetele ideedele. Tema
kujutlusvime ja loovus suurenevad. Ta naudib pillidel mngimist, kunstitegevusi ja ppimist ning teeb
selget vahet tegelikkuse ja kujutluse vahel.
Kne
Lapse ja tiskasvanu vahel areneb situatsioonivline isikuline suhtlemine. Last huvitavad sotsiaalsed
probleemid, ta rgib meeleldi iseendast ning hakkab arutlema klbelistel teemadel. Sellest tulenevalt
laieneb snavara ja suureneb liitlausete osakaal suhtluses. Laste omavaheline suhtlus phineb endiselt
olukorrast tulenevatel tegevustel, mille eesmrgid on pigem tegevuslikud ja isikulised kui tunnetuslikud.
Lapse kne on informatiivsem ja aktiivsem. Mlu ja sisekne areng loovad aluse sidusa kne kujunemiseks.
Lapsed on selles vanuses jutukad ja ksivad palju ning ksutavad keerulisemat keelt, et vljendada oma
arusaamist tunnetest ja nende phjustest (nt ,,Ma tahaksin sita sellega, aga ma nagu kardan ka"). Paraneb
lapse arusaam esemete suhetest ja omadustest ning ajalisest ja ruumilisest jrjestusest.
Mlu ja thelepanu
Lapse thelepanu maht suureneb, kuid tema keskendumisvime on veel lhiajaline. Uue omandamisel
teadvustab kuueaastane kordamise vajadust, kuigi meeldejtmise strateegiaid (mlu-strateegiaid) ksutab ta
veel juhuslikult.
pioskused
Kuueaastane tegutseb paremini oma kogemuse najal, on loovam ja vilunum kelises tegevuses. Ta suudab
sortida objekte erinevatel alustel (viksemast suuremani, lhemast pikemani ja kerge-mast raskemani) ning
saab aru, et asjade hulk ja mass silivad ka erinevates vormides (nt plastiliinist palli vorstiks venitades pole
selles plastiliini rohkem). Laps ksutab teadmisi igapevastes situatsioonides, nii uudses kui ka sarnases
olukorras. Talle on jukohased lihtsamad liitmis- ja lahutamistehted kolme piires, ta ksutab misteid eile,
homme, esimene, keskmine, viimane ning teab jrgarve esimene, teine, kolmas.
1. Aidake lapsel seada realistlikke eesmrke ja suunake teda nende saavutamisel.
2. Lapse sihikindluse kasvatamiseks ktke teda, kui ta on endale eesmrke seadnud ja alustatu
lpetanud.
3. Lapse iseseisvust ja enesekindlust arendades osake ise igel ajal tagasi tmbuda. Julgustage teda
probleeme lahendama, kuulake teda, kuid rge tehke midagi tema eest ara, vaid innustage ja toetage
teda. Tegutsedes pib laps ksutama oma teadmisi ning muutub enesekindlamaks.
4. Siduge igapevased situatsioonid uute teadmistega (nt erinevate roogade smine, toitumistavad,
toiduallergiad).
5. Silitage rahu ja toetage last igas olukorras.
6. Lapse mtlemise ja tunnete korrastamiseks ning sotsiaalsete reeglite ja rollide tajumiseks ja
omaksvtmiseks mngige rollimnge ning andke tema tegevusele tagasisidet.
7. Motivatsiooni ja koostoskuste arendamiseks sobivad vikesed projektid. lesanded jagatakse laste
vahel ja igaks peab oma osa eest vastutama, et tagada soovitud lpptulemus (nt soolakristallide
kasvatamine, seemnest taime kasvatamine vi osalemine nidendis).
8. Loovuse ja probleemilahendusoskuste arendamiseks sobivad:
struktureerimata mngud ja vaba tegutsemine;
snamngud, milles on naljakad riimid ja mistatused;
olmejtmete sortimine (kastid, kotid).
Kuuenda eluaasta lpuks on laps omandanud jrgmised tunnetus- ja pioskused:
1)
plaanib oma igapevategevus!, seab eesmrke ning ritab alustatud tegevused lpetada;
2)
suudab keskenduda tegevusele vhemalt 20-30 minutiks;
3)
kasutab kujutlusi luues ja tegevusi planeerides siseknet;
4)
kasutab knet info saamiseks, tegelikkuse adumiseks ning uute teadmiste omandamiseks;
5)
jrgib histegevustes reegleid ja suudab neid selgitada;
6)
kasutab sidusat knet, tema dialoog on suunatud rohkem iseendale;
7)
osaleb aktiivselt kelistes ja loovtegevustes;
8)
saab aru asjade suhetest ja omadustest ning ajalis-ruumilisest jrjestusest;
9)
kasutab teadmisi igapevastes situatsioonides, nii uudses kui ka sarnases olukorra
10) kasutab uute teadmiste omandamisel meeldejtmise strateegiaid juhuslikult, teadvustab kordamise
vajadust.

Laps seab endale eesmrke ja ritab neid ellu viia, ent kompromisside tegemine valmistab veel raskusi.
Kuigi ta vajab oma tegevuses juhendamist, vib ta otsestele nudmistele reageerida tihtipeale aeglaselt vi
negatiivselt. Ta on endiselt tundlik kriitika suhtes, on haavatav ning vajab emotsionaalset toetust, tunnustust
ja thelepanu. Selles vanuses vajab laps sotsiaalset aktseptimist, talle lheb vga korda, mida teised temast
arvavad, ning ta on enda prast mures. Tema enesehinnang kasvab ning ta tahab demonstreerida oma uusi
oskusi (nt ,,Ma tean, kuidas seda teha" vi ,,Ma tean, kuidas seda lugeda"). Lapse turvalisuse tagamisel on
oluline sotsiaalne rutiin (nt kindel magamamineku aeg, perega koos smine jne).
Kuuendal eluaastal on lapsed varasema eaga vrreldes iseseisvamad, ohjavad oma kitumist ja neil on vhem
jonnihooge.
Kuueaastane tajub ja mistab paremini teiste inimeste emotsioone ja seisukohti ning suudab neid nii
kitumises kui ka vestluses arvestada. Ta reageerib tugevate emotsioonidega. Selles vanuses armastab laps
teisi kritiseerida. Ta slmib lihtsaid sprussuhteid, kuid keskseks jb siiski perekond. Ta tunneb empaatiat,
kuid ei suuda veel vastutada oma nooremate vendade ja dede eest. Ta saab aru, et krvuti saavad
eksisteerida erinevused, mistab vrtusi ning hakkab aduma, et peredel on erinevad vrtused. Ta ksutab
fsilisi, loomingulisi vi kognitiivseid ehk tunnetuslikke oskusi enda lohutamiseks ja emotsioonide
kontrollimiseks (nt lheb vabatahtlikult oma tuppa, kui on endast vljas), kuigi vajab veel jtkuvalt
tiskasvanu abi ja juhtimist.
Selles vanuses tekivad eelistused eakaaslaste seas ja sprussuhted, kuid need on veel ebapsivad. Laps
eelistab omasoolisi mngukaaslasi ning suudab mnda aega mngida vikeses rhmas. Rhma sobimine vib
osutuda raskeks, sest ta tahab olla edukas, esimene ja teha koostd omal viisil. Ta vib hineda rhmaga ka
selleks, et kedagi teist sealt vlja trjuda. Ta naudib teiste laste ja tiskasvanutega suhtlemist ning tema
sotsiaalsete oskuste hulk on suurenenud (nt jagab teistega kmme, soovitab midagi koos teha, hineb juba
kimasoleva tegevusega). Laps naudib vistlusmnge ja vitmist. Ta ksutab rohkem strateegiaid, sh
kompromissi ja lbirkimist, et lahendada konflikte enne tiskasvanult abi otsimist. Niteks tlitsedes selle
le, mis rolli kumbki saab, vib laps pakkuda lahenduse: ,,Henri, mul on hea idee. Mina olen kru ja sina
lvi. Siis me vime vahetada."
Reeglite jrgimine
Lapsele meeldivad reeglid, kuna need toetavad teda ja aitavad mista ha avarduvat maailma. Ta oskab
reegleid teistele selgitada. Kuueaastane mistab ausa mngu reegleid, kuid samas ritab ta reegleid muuta
ning neid oma vajadustega sobitada. Ta hakkab paremini mistma ja aktseptima reaalsust. Lapsel on raske
vahet teha hea ja halva vahel.
1. Andke lapse heale kitumisele positiivset tagasisidet (nt ,,0i, mulle meeldib vga, kuidas sa oled
klotsid ara pannud!"). Pdke leida kuus positiivset asja iga negatiivse kohta, see hoiab olukorra
tasakaalus, suurendab lapse eneseusku ning parandab tuju.
2. Leidke lapse jaoks thelepanu ja aega. Lapsed eelistavad pigem negatiivset thelepanu kui
thelepanu puudumist. Ennetage thelepanu vitmist srasel viisil.
3. Emotsioonide mistmiseks ja vljendamiseks petage ja julgustage teda oma tundeid snastama.
Rkige ka ise oma tunnetest, niteks murest, vihast, rmust. Empaatia arendamiseks petage talle
erinevaid viise, kuidas kaaslast lohutada ning abistada, niteks pakkuda abi kadunud asja otsimisel,
kutsuda mngu jne.
4. Probleemsetes olukordades ja konfliktsituatsioonides silitage huumorimeel. Selle asemel et
elda ,,Korista tuba!" vite oma soovi edastada ka naljakas vormis: ,,See siin on nagu kuumaastik,
varsti saab siin ringi sita kuukulguriga!"
5. Enesehinnangu toetamiseks suunake last mngima omaealistega. Suheldes endast vanemate lastega,
peab ta ksutama oskusi, mida tal veel pole, ning ta vib tunda end saamatuna. Aidake tal mista, et
igaks teeb vigu ja need vead aitavad meil ppida. Selgitage, et kui ta teeb vea hes asjas, ei thenda
see, et ta eksiks kigis asjades.
6. Toetage laste omavahelist suhtlust ja koostd. Mrake mni lesandega paremini toime tulev laps
teise abistajaks. Leidke lapse jaoks neid tegevusi, milles ta on teistest tublim ning milles ta vajab
teiste abi. Nii vimaldate tal tunda ennast erinevates rollides.
7. Suurendage jrjest lapse enese vastutust tema enda kogemuse kaudu. Kui ta keeldub teistega koos
sma tulemast ja mne aja prast kaebab, et tal on kht thi, siis osutage sellele, et ta ise loobus
sgist ning saab sa jrgmise sgikorra ajal. Sobivad on kik lihtsamad td, niteks
akvaariumikalade toidu eest vastutamine, tolmu phkimine, taimede kastmine.
8. Pidage kinni lubadustest. Laps pib austama nii teisi kui ka iseennast ning kituma teiega sarnasel
viisil.
Kuuenda eluaasta lpuks on laps omandanud jrgmised sotsiaalsed ja enesekohased oskused:
1. tajub ja mistab teiste inimeste emotsioone ja seisukohti ning arvestab neid kitumises ja vestluses;
2. seab endale eesmrke ja ritab neid ellu viia;
3. on oma tegevustes orienteeritud tunnustusele, thelepanule ja emotsionaalsele toetusele;
4. eelistab omasoolisi mngukaaslasi; kujunevad esimesed sprussuhted;
5. suudab lhikest aega ilma tiskasvanu kontrollita rhmas mngida ning teha koostd omal viisil;
6. rgib mngudes ja tegevustes reegleid, eriti nende titmist teiste poolt; oskab reegleid teistele
selgitada;
7. jrgib sotsiaalset rutiini.
6-7 AASTASED
Seitsmendal eluaastal on lapse areng eri valdkondades vga kure. Muutused on mrga tema sotsiaalsetes ja
kognitiivsetes oskustes kui ka emotsionaalsel tasandil, aidates ta valmistuda kooliks. Laps huvitub
ppimisest, probleemide lahendamisest ja keerukatest lesj tema jaoks on thtis kike hsti teha ning
kigega hakkama saada. Tal tekib enesekriitika vajadus, samas on ta ettevaatlik ja kohati enesesse tmbunud,
vajab mbritsevate thelepanu ning tunnustust. Kooliks vajalike oskuste omandamise vltel vivad
seitsmendal eluaasi mait esile tulla laste individuaalsed erinevused ja vimalikud arenguprobleemid.
Seitsmeaastane suudab tegutsedes paremini ra kasutada keskkonna pakutavaid vimalusi ja ise tuttavat
keskkonda korraldada. Tema tegevustes muutub oluliseks eakaaslaste roll, mis innustab last tegutsema, thtis
on koos teistega ppida ning soov oma oskusi teiste omadega vrrelda. Ta vajab oma tegevusele nii vlist kui
ka sisemist tagasisidet. Laps peab ole tegevuse tulemusega ise rahul ja tahab, et tulemusega oleksid rahul ka
teised. Suureneb tegevuse tahtelisus. Siiski on tal veel vhe enesekindlust eriti uudsetes olukordades, ta on
tundlik ja hbeneb oma hirme ning stressis vib hakata kituma titalikult. Koolieelik tajub vastutus' seda
tsiselt. Samas on ta kannatamatu, tahab saada kreid tulemusi ega talu pikki selg
Laps seab eesmrke, ritab tegutseda sihipraselt ja lpetada alustatud tegevused. Tal alustada, kuid
tegutsedes vib ta olla vga psiv. Ta suudab kuigivrd organiseerida ja planeerida igapevaseid tegevusi,
korraldada oma emotsioone ja kitumist ning jrgida mngu Uudsetes olukordades vajab ta eesmrke seades
veel tiskasvanu abi ning tegutsemisstr valides juhindub tiskasvanu snalistest korraldustest. Ta kuulab
hoolega petaja esitatu net ja teeb jupingutusi, et seda tita (nt mitu kujundite vi themrkide rida on
vihiku:
Tegevuste liigid
Laps hakkab aru saama keerukamatest seostest, toetub aga endiselt konkreetsetele se kogemusele.
Katsetades, konstrueerides ja uurides rakendab ta oma teadmisi ja varase gemusi uues vormis ning
kombinatsioonis, ksutab oma tegevustes erinevaid mngulu tuvad loov-ja rollimngud.
Kne
Seitsmendal eluaastal on laps vga jutukas ja tal on palju ksimusi. Valdavad suhtlusvormid tiskasvanuga
on isikuline ja verbaalne. Teda huvitavad sotsiaalsed suhted, ta rgib rohkem iseendast ning tunneb huvi
teiste vastu. Ta hakkab arutlema laiemate teemade (nt snni, elu, abielu) ja eetiliste probleemide le, on
suhtluses adekvaatsem ja arvestavam. Laps tunneb huvi oma pritolu ja kultuuri vastu. Tema aktiivne
snaloomeperiood juab selles vanuses lpule, jtkub veel grammatiliste vormide tpsustamine ning erandite
omandamine. Enesevljenduses kasutab laps sidustekstis ha enam liitlauseid. Seitsmendal eluaastal kasvab
oluliselt tema vime kasutada knet oma kitumise reguleerimiseks. Lapse knel on nd nii tegevust
aktiveeriv kui ka pidurdav roll, ta suudab teha lihtsamaid ldistusi, tal on kujunenud oskus tegutseda suuliste
juhiste jrgi, mis on oluline koolikpsuse nitaja. Kneoskuse osakaal muutub jrjest thtsamaks teadmiste
omandamisel, seitsmeaastane naudib lugemist, tunneb enamikku thti ja suudab kokku veerida lhikesi snu
ning oskab kirjutada ettetlemise jrgi lihtsaid l-2 silbilisi snu. Lapsele on jukohased lihtsamad
matemaatilised tehted konkreetsete objektidega.
Mlu ja thelepanu
Laps on suuteline kestvamaks tahtepingutuseks, ta suudab thelepanu kontsentreerida ning psib lesande
juures kuni selle lpetamiseni. Thelepanu maht ja tajuprotsesside areng vimaldavad tal samaaegu teha
mitut tegevust ning keskenduda mitmele eesmrgile. Seitsmeaastane ei teadvusta veel ega ksuta ppimise
strateegiaid, kuigi vib petamise korral seda lhikest aega teha, niteks jtta esitatud nimekirjast meelde
snu ldnimetuse jrgi (loomad, linnud, toit). Laps on muutunud teadlikumaks oma mlu vimalustest ja
piirangutest, mistttu hakkab teadlikult meeldejetavat materjali le kordama. Tal tekib ajaline perspektiiv
iseendast ja oma kitumisest ning ta adub ajamistet. Teda on kergem petada, sest tema motiveeritus, mlu
ja thelepanu loovad parima vimaluse uue omandamiseks.
pioskused
Seitsmendal eluaastal on laps huvitatud ppimisest, ta pib nii otse kui ka vahendatult tegevuse kaudu.
Tiustub tema vaatlusoskus ja sellest ppimine. Laps mrkab detaile ja seoseid ning orienteerub paremini
oma teadmistes. Siiski vajab ta veel olulise teadvustamisel tiskasvanu abi. Kuulamise, ngemise, seletuste
(kne) ja nidiste eeskujul tegutsedes loob ta uusi seoseid, kusjuures oluliseks muutuvad emotsionaalne ja
tahteline komponent. Ta suudab loogilisemalt melda ja nii probleemegi kergemini lahendada. Selles
vanuses hakkavad arenema erihuvid, nt joonistamine, muusika, kehaline tegevus, mis on aga sageli
lhiajalised ja vahelduvad kiiresti. Laps on loov ja uudishimulik. Ta tunneb ning ksutab thti, numbreid ja
smboleid, kirjutab, teeb lihtsamaid matemaatilisi tehteid. Ta tajub esemeid ja sndmusi tervikuna, saab aru
hulgast ning phjuse ja tagajrje seostest ning suudab liigitada eri alustel (nt vorm ja vrvus). Nii mngides
kui ka ppides muutub lapse jaoks oluliseks vrdlus teistega. Uusi lesandeid lahendades rakendab ta
teadmisi nii uudses kui ka sarnases olukorras. Ta vajab juhendamist ja abi, et luua seoseid varasemaga.
Seitsmeaastase kne on sedavrd arenenud, et vimaldab lapsel oma tegevust korraldada ning uusi teadmisi
hankida ja kinnistada.
1. Psivuse ja thelepanu arendamiseks nudke lapselt jrjekindlust, et ta oma tegevused ja mngud
lpetaks. Kui tema tegevus ei ole edukas, pakkuge oma abi ning lpetage lesanne koos. Pikemate ja
keerukamate lesannete puhul toetage ja andke talle tagasisidet tegevuse eri etappides (nt vihikus iga
mustri vi therea kohta).
2. Lapse vaatlusoskuse ja thelepanu arendamiseks juhtige tema thelepanu olulistele detailidele nii
vahetust mbrusest kui ka kujuteldavast. Paluge tal nimetada niteks kik pika sabaga loomad,
mmargused esemed jne. Laske lapsel vrrelda sarnaseid pilte, kus hel puudub osa detaile.
3. Plaanimisoskuse ja mtlemise arendamiseks sobib tegevusteks valmistumine:
paluge lapsel kokku panna oma asjad, mida ta vajab rhmaga matkama vi rhmatundi minnes.
Laske tal oma plaanidest rkida;
hutage teda joonistama mitme objektiga pilti, niteks maja, mille krval on puu ja koerakuut vi
rohkelt detaile; kahekorruselist nelja aknaga maja vi peoriietes ema vi koormaga veoautot. Nii
pib ta plaanima tervikut ja seostama detaile.
4. Phjuslike seoste, probleemide lahendamise ja ajalise jrgnevuse mistmise arendamiseks sobivad
arutlused lapse enda kitumise ja tegevuste le. Paluge tal phjendada igapevaseid olukordi ning
teiste kitumist (nt kui taevas on pilves ja pere plaanib vlja minna; kuidas kituda, kui keegi kukub
tnaval libedaga maha ega saa psti jne). Sndmuste ajalise jrgnevuse petamiseks ksutage
seeriapilte:
paluge jrjestada neli-viis sndmust ning ksige, mis juhtus kige hiljem (lpuks), varem (enne);
alustage erinevatest ndalapevadest ja laske nimetada jrjekorras kik ndalapevad.
5. Mlu arendamiseks tehke mitmesuguseid lesandeid ja siduge pitu tema varasemate teadmiste ja
kogemustega ning petage strateegiaid:
luuletuste ppimisel lugege salme koos klava hlega ja korrake seda lhikeste vaheaegadega. Laps
pib, et kordamine aitab paremini meelde jtta. Meeldejtmist soodustavad ka tegevused, niteks
sobivad liigutused laulude vi luuletuste juurde;
paluge lapsel meelde jtta etteloetud snu, niteks nimetada loomi, linde, linnade nimesid jne;
paluge tal meelde jtta vimalikult palju lauale asetatud eri liiki esemeid
(nt kirjutamiseks, smiseks). petage, et meeldejtmine on lihtsam, kui ta toetub esemete ldnimetusele.
6. Kuulmisthelepanu ja kuulamisoskuse arendamiseks lugege lapsele ette vi jutustage lhikesi
jutukesi ja laske tal sama jutt mber jutustada. Esitage selle kohta ksimusi. Laske hel lapsel
teistele jutustada oma lemmikmuinasjutt ja paluge teistel seda hoolega kuulata. Seejrel laske igal
lapsel jrjekorras jutustada sellest loost vike osa. Kuulmisthelepanu on vaja hlikute eristamisel.
Paluge lapsel nimetada snas esimene (viimane) hlik vi laske hlida kik snas olevad hlikud.
7. Enesevljendusoskuse ja snavara arendamiseks innustage last oma kogemustest, tegevustest ja

soovidest rkima:
paluge tal rkida sellest, mida ta ndalavahetusel tegi, mis td teeb ema, arst, mja jne. Vajaduse
korral tiendage lapse knet uute snadega;
laske lapsel selgitada snade thendust ning kirjeldada esemete ja nhtuste olulisi tunnuseid. Paluge
niteks kirjeldada, milline on sgis, kevad, hommik, htu vi millised osad on traktoril, pliidil;
laske lapsel nidata snu mitteverbaalselt: elge sna ja paluge tal seda teistele nidata ksnes
liigutuste abil (nt un, lennuk).
8. Misteid petades tooge palju niteid lapse vahetust mbrusest ja piltidelt ning paluge tal endal neid
leida. Ksutage ebatavalisi kombinatsioone ja seoseid:
nimetage kaks asja ja ksige, mis on kergem, mis raskem (nt thi ja tis unakorv, vga suur ja vga
vike poiss), pikem vi lhem (nt erineva pikkusega jooned, kaks lahendusteed labrindis), noorem
vi vanem (nt laps ja vanaema);
paluge lapsel nidata, kes on pildil majast paremal, kes vasakul vi mis jb lauast vasakule, mis
paremale jne.
9. Arvumiste ja hulga ppimiseks harjutage lihtsamaid tehteid abivahenditega:
ksige lapselt, mitu npi ta saab, kui ta peab kolmele nbile veel he nbi juurde panema, vi
mitu kommi talle jb, kui tal on viis kommi ja ta sb he ara;
laske tal joonistada erinev hulk palle (nt kuus ja seitse) ning nidata, kummas hulgas on palle
rohkem.
Seitsmenda eluaasta lpuks on laps omandanud jrgmised tunnetus-ja pioskused:
1. organiseerib ja plaanib oma igapevaseid tegevusi ja tuttavat keskkonda, seab eesmrke, ritab
tegutseda sihipraselt ning lpetab alustatud tegevused;
2. suudab reguleerida oma emotsioone ja kitumist, ksutades selleks knet nii aktiveerivas kui ka
pidurdavas rollis;
3. toetub tegutsedes oma tegevusele antavale tagasisidele, eakaaslaste hinnangutele ja vrdlusele
teistega;
4. keskendub korraga mitmele tegevusele vi stiimulile ning on suuteline kestvamaks tahtepingutuseks;
5. seab uudsetes olukordades tiskasvanu snalise juhendamise jrgi eesmrke ning valib
tegutsemisstrateegiad;
6. katsetab, konstrueerib ja uurib, ksutades oma teadmisi ja varasemaid kogemusi uues vormis ning
kombinatsioonis;
7. osaleb erinevates mnguliikides, jrgib reegleid;
8. liigitab ning tajub esemeid ja sndmusi tervikuna, saab aru nendevahelistest seostest ning suudab
olulist teadvustada tiskasvanu abiga;
9. loob uusi seoseid eeskuju, seletuste, kuulamise ja ngemise kaudu;
10. ksutab nii kaemuslik-kujundlikku kui ka verbaalset mtlemist;
11. ksutab eakaaslastega suheldes arutlevat dialoogi;
12. huvitub sotsiaalsetest suhetest, rgib enam iseendast ning tunneb huvi teiste vastu;
13. teab ja ksutab thti, numbreid ja smboleid, kirjutab ettetlemise jrgi lihtsamaid l-2silbilisi snu
ning teeb lihtsamaid matemaatilisi tehteid;
14. orienteerub oma teadmistes, mrkab detaile ja seoseid, ksutab teadmisi uusi lesandeid lahendades
nii uudses kui ka sarnases olukorras, kuid vajab juhendamist ja abi seoste loomisel eelnevaga;
15. oskab suunamise ja petamise korral ksutada lhikest aega ppimisstrateegiaid; tajub oma mlu
mahtu ning kordab teadlikult le meeldejetavat materjali.

Seitsmendal eluaastal iseloomustab last suurenenud vastutustunne ja sltumatus. Tema jaoks on oluline
kigega hsti hakkama saada, ta vib olla enesekriitiline ning vahel taotleda tiuslikkust. Kuigi ta on uues
olukorras ettevaatlik ja ebakindel ning vib tmbuda endasse, on ta tegutsedes siiski iseseisev. Ta rgib oma
kavatsustest, vastutab rohkem oma tegevuse eest ja tahab kigega hakkama saada. Laps on tundlik oma
ebannestumiste ja teiste hinnangute suhtes, ta tahab olla hea. Oma tegude tagajrgede eest vastutamine on
selles vanuses veel raske, vimaluse korral pab ta sellest krvale hoida. Niteks ei tunnista ta konflikti
korral oma osalust vi otsib probleemidele lahendust tiskasvanuilt (lheb kaebama). Ta algatab mngu ja
tegevusi, sltub oma vanematest vhem ning talub muutusi ja lhemaajalist vanematest vi tuttavast
keskkonnast eemalolekut. Laps vestleb vraga ja teeb temaga koostd, kui talle on enne seletatud, kellega
ja miks ta seda teeb (nt arst, pshholoog, uus petaja).
Laps on nooremate lastega vrreldes vhem enesekeskne ja domineeriv. Talle ei meeldi kriitika ning ta tahab
teistele meeldida. Selles vanuses on ta ka tundlik teiste tunnete suhtes. Seitsmeaastane mistab teiste
inimeste tundeid ja nende mitteverbaalseid vljendusi (nt noilmeid, ke-hakeelt). Talle meeldib kaaslasi
aidata ning neile rmu valmistada. Laps otsib vastastikust mistmist ja kaasaelamist oma tunnetele. Ta
suudab oma emotsioone ja kitumist enam kontrollida ning teisi arvestada. Kui ta millegagi toime ei tule,
saab ta enda peale vihaseks. Samas suudab ta oma emotsioone paremini kontrollida ning kuulab teisigi
rohkem.
Lapsele meeldib mngida nii rhmas kui ka ksi. Talle meeldib olla teistega koos ja teha midagi hiselt.
Mngudes ja tegevustes eelistab ta rohkem omasoolisi kaaslasi, kaitseb viksemaid, osutab abi ja ksib seda
vajaduse korral ka ise. Seitsmeaastasel on kujunenud sprussuhted. Ta naudib rhma kuulumist ning vib
vahel ritada spru nn osta (nt pakub kaaslasele oma uut arvutimngu ja ksib: ,,Kas sa oled nd minu
sber?"). Selles vanuses kerkib rhmas liidriksimus. Laps vtab rohkem omaks oma vanemate hoiakuid ja
suhtumist teistesse, nende kitumismalle ja vrtusi. Laste omavahelises suhtluses on esiplaanil dialoog.
Seitsmeaastastele meeldib midagi koguda ja vahetada, kusjuures sageli on asjade hulk vrtusest olulisem (nt
eelistab ta pigem mitut 1 kroonist kui ht 2 kroonist). Lastele meeldib mngudes kaubelda ja tingida.
Reeglite jrgimine
Laps jrgib rhmas kehtivaid reegleid ning arvestab rhma vajadusi. Ta on teiste laste tegevuse suhtes
sallivam, mis on oluline eeldus edasiste partnerlussuhete kujunemisel pitegevuses. Laps hakkab arutlema
eetiliste probleemide le. Ta teeb vahet hea ja halva vahel nii enda kui ka teiste puhul. Ta tunnistab
vrtegusid, kuid sageli oskab anda nendele otstarbekaid phjendusi (nt ,,Vtsin temalt kleepsu ara, sest tal
on neid juba mitu tkki"). Selles vanuses lapsel on tugevalt arenenud iglustunne ja suur vastumeelsus
valetajate vastu.
1. Harjutage last vahelduva ktusega, et aidata tal ppida ka ise ennast tunnustama.
Ta peab
harjuma sellega, et ktus vib tihti jrgneda tkk aega hiljem. Julgustage last, et ta tunnustaks end ka
ise ja tleks endale: ,,Ma sain sellega testi hsti hakkama." Ktke teda erinevate ajavahemike jrel,
niteks td alustades, keskel vi lpetades.
2. Julgustage last oma tundeid nimetama ning seletage talle, mida ta tunneb. Nii aitate tal oma tunnetes
selgusele juda ja mrgata, mida tunnevad teised. Nidake talle pilte vi lugege jutukesi, kus on
kajastatud erinevaid emotsioone (keegi on nnetu, kurb, rmus) ning selgita neid. Nimetage
emotsioon (nt viha, mure, rm vi kurbus) ja laske lapsel kirjeldada, millal ja kus ta seda tunneb.
Vajaduse korral tooge ka ise niteid.
3. Lapse enesekindluse ja enesekontrolli suurendamiseks laske tal lesande kallal pusida, rge khe
appi ttake. Paluge lapsel valida ja selga panna ueminekuks sobivad riided. Andke talle lesanne
(nt pusle) ja pakkuge abi siis, kui ta seda ksib. Laske tal rhmas tekkinud arusaamatusi ise
lahendada. Vajaduse korral selgitage talle sobivat kitumist ning mngige lbi situatsioone ja
rollimnge.
4. ppimise soodustamiseks hutage last vlja uurima, kuidas miski toimib.
Nii valmistate talle avastamisrmu ja aitate tal end hiljem koolis (sltumata saadud hindest) hsti
tunda.
5. Suhtlemisoskuse arendamiseks petage lapsele toimetulekut eri situatsioonides, ksutades
rollimnge: paluge tal vastata telefonile, poes ostu eest tasuda jne.
6. Arendage lapse vaatlusoskust: vaadelge koos, kuidas loomad liiguvad, linnuparved lendavad,
lilled kasvavad jne. Vaatlusoskus on lugemise ja kirjutamise ppimise eeldus, andes htlasi
aimu niteks sotsiaalsete rhmade toimimisest. Laps pib vaatluse kaudu mistma, et samas
olukorras vivad inimesed kituda erinevalt.
7. Et arendada prosotsiaalseid oskusi (jagamine, info vahetamine, abistamine), tooge lapsele niteid
ja
kogemusi igapevaelust, filmidest, jutustustest vi rollimngudest. Vaadelge koos
lapsega
inimeste
kitumist (nt nnetusse sattunud kaaslase abistamist vi nutva kaaslase lohutamist) ning laske tal nende
kitumist kirjeldada. Arutage erinevusi ja leidke hiselt situatsioonile sobiv kitumine. Phjendage ja
selgitage neid valikuid.
8. petage lapsele ohutu kitumise nudeid. Selgitage, kuidas liikluses ohutult hakkama saada, kuidas
ksitseda lihtsamaid elektrilisi kodumasinaid jne.
Seitsmenda eluaasta lpuks on laps omandanud jrgmised sotsiaalsed ja enesekohased oskused:

1. mistab teiste inimeste tundeid ja nende mitteverbaalseid vljendusi;
2. vastutab rohkem oma tegevuse eest ning rgib oma kavatsustest;
3. suudab oma emotsioone ja kitumist kontrollida, oskab ka teisi arvestada ning suhtub teiste laste
tegevusesse sallivamalt;
4. suudab tegutseda iseseisvalt ning sltub vhem oma vanematest;
5. algatab mngu ja tegevusi;
6. pab kigega hakkama saada, on tundlik oma ebannestumiste ja teiste hinnangute suhtes; otsib
vastastikust mistmist ja kaasaelamist oma tunnetele;
7. hoolib viksematest, osutab abi ja ksib seda vajaduse korral ka ise;
8. loob sprussuhteid;
9. jrgib rhmas reegleid ning arvestab rhma vajadusi;
10. talub muutusi ja vanematest eemalolekut, siiski on uues situatsioonis ebakindel ja vib tmbuda
endasse;
11. arutleb lihtsamate eetiliste probleemide le ning teeb vahet hea ja halva vahel nii enda kui ka teiste
puhul.

Üldoskuste Areng

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Üldoskuste Areng

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Lisa 1

erinevaid materjale, nende kuju, suurust ja mustreid.

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused

rikub ta neid esimesel vimalusel.

seebimullide puhumine jne.

suunab lapse tegevust kne kaudu;

6. mngib mnda aega koos teistega ja jrgib lihtsamaid reegleid;

Sotsiaalsed ja Eneseteadvus ja mina areng

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused

kujust; et temal on de, el aga mitte.

Mlu arendamiseks lahendage mitmesuguseid lesandeid ning petage strateegiaid:

egutseb koos teistega; teda motiveerivad tegevused eakaaslastega;

keskendub huvipakkuvale tegevusele mnikmmend minutit;

oskab vaadelda ning mrgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid;

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused

Emotsioonide tajumine ja vljendamine

Julgustage last vlja tlema oma arvamust ja seda phjendama.

Selgitage, et teisigi tuleb kuulata.

hakkab mistma teiste inimeste tundeid ja mtteid;

vljendab oma emotsioone ja rgib nendest;

suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt ning orienteerub oma suutlikkuses;

suudab kuigivrd vastutada oma tegevuse eest;

on tundlik teiste hinnangute suhtes, need mjutavad tema enesehinnangut;

imiteerib tiskasvanu tegevusi ja rolle, ksutades tema snavara ja maneere;

eelistab sootbilisi mnge;

suudab keskenduda tegevusele vhemalt 20-30 minutiks;

kasutab kujutlusi luues ja tegevusi planeerides siseknet;

jrgib histegevustes reegleid ja suudab neid selgitada;

kasutab sidusat knet, tema dialoog on suunatud rohkem iseendale;

osaleb aktiivselt kelistes ja loovtegevustes;

saab aru asjade suhetest ja omadustest ning ajalis-ruumilisest jrjestusest;

kasutab teadmisi igapevastes situatsioonides, nii uudses kui ka sarnases olukorra

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused

7. Enesevljendusoskuse ja snavara arendamiseks innustage last oma kogemustest, tegevustest ja

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused

Seitsmenda eluaasta lpuks on laps omandanud jrgmised sotsiaalsed ja enesekohased oskused:

You might also like