1

Ene-Silvia Sarv

Hindamisest õpetajale

Tallinn

2001
 2
Ene-Silvia Sarv 2 Hindamisest õpetajale

© Ene-Silvia Sarv
 3
Ene-Silvia Sarv 3 Hindamisest õpetajale

Sisukord

1. Hindamisest sissejuhatavalt
2. I kooliastme eripärast. Lapsest I kooliastmes
3. Hindamise põhimõtteline kulg I kooliastmes
4. Hindamise juhtprintsiibid. Õpetuseesmärgid ja hindamine
5. Hindamisviise, hindamistehnikaid. Sõnalise hinnangu vorme
6. Alus hindamiseks - lapse arengukirje
7. Õpilane hindajana. Õpilase eneseanalüüsi/metatunnetust arendavad küsimused
(enese)hindamiskontekstis. Lapse enese- ja rühmahinnang
8. Õpetaja hindamisalane eneseanalüüs.
9. Hindamise eriküsimusi. Individuaalsest ja kohandatud õppekavast. Hindamine ja
koolivahetus.

Lisad
1. Vaatlus- ja hinnangulehtede näidiseid
2. Sümbolhinnangu näidis
3. Hindamisrubriigi näidis
4. Hinnangulehe näidisvorm
5. Õpikirje näidis
6. Arengukirje näidis
7. Arengu koondtabeli näidis
8. Õpetaja hindamisanalüüsi näidis
9. Klassi koondmapi sisuskeem
10. Lapse poolt täidetavaid arengulehti
11. Hindamise kulgemine I - III klassis
 4
Ene-Silvia Sarv 4 Hindamisest õpetajale

Sissejuhatuseks

Muutuvas ajas toime tulemiseks ja veel enam - oma kasvandike ettevalmistamiseks toimetulemiseks
nende “kaasajas” on õppimine esmatähtis. Õppimise teadvustamine tähendab ka selle üle arutlemist,
selle hindamist. Tehnika, eriti arvutite tungimine igasse eluvaldkonda, üha kiirenevalt suurenev
teadmiste maht, mida inimkond valdab - see kõik muudab kardinaalselt inimeste argi- ja tööelu
inimpõlvest lühema aja jooksul. Õppimine ja õpetamine koolis on samasugustele kardinaalsetele
muutustele sunnitud. Õppimise ja õpetamise traditsiooniliseks osaks valdavas enamuses
koolisüsteemidest on hindamine. Muutused hindamise põhimõtetes ja viisides on osa muutustest
maailmas. Kuna Eestis, tema originaalse ajaloo ja praeguse olukorraga, tuleb läbi teha muudes
maades sajandi vältel toimunud muutused kümne-kahekümne aastaga, on paljud õppimise-õpetamise
ja hindamisega seotud kogemused ja tavad meil vaja omal moel kaasaega tuua. Puhtad Lääne mallid
üle võtmiseks ei kõlba, sest nii õpetajad kui lapsevanemad ja hariduse tugisüsteemid on Lääne
omadest erinevad
Käesoleva kirjutisega on püütud täita kaht oamavahel seotud ülesannet: kirjeldada I kooliastme
hindamise metoodika mõningaid uudsemaid aspekte (seoses sõnalise hindamisega) ja samas anda
juhiseid ja näitmaterjali “Õpilase hindamise korra” punkt … juurde. See peaks aitama mõista Eesti
põhi- ja keskhariduse riikliku õppekavaga seadustatud eesmärkide ja nende saavutamise üle
otsustamise ühe vahendi - hindamise - muutumist võrreldes tavakskujunenuga. Mõnede üldiste
põhimõtete kõrval on pakutu pigem ärgitaja oma koolis oma õpetajaskonna eripärale sobivate
lahenduste otsimiseks. Materjali koostamisel on kasutatud mitmete Eestis õpetamis- ja
hindamisalaseid uuendusi praktiseerinud koolide, Soome, Kanada ja USA mitmete koolide ning “Hea
Alguse”, A.C.E., Montessori-, Freinet`- ja Waldorf-koolide materjale, mille eest neile suur tänu.
Alljärgnev materjal vajab kindlasti täiustamist. Kõik selle puudused võtab autor enese vastutusele
ning on tänulik iga kommentaari, kriitika ja täienduse eest, et tulevikus võiksime kõik koos jõuda
õpilaste arenguks soodsaimate hindamisviisideni.

Ene-Silvia Sarv

PS
Materjal moodustas osa HTM poolt alg- ja põhikooli (I - II kooliasme) õpetajatele koostatud
abimaterjalide komplektist.
Materjal on koostatud paarkümmend aastat tagasi ning lähtub mitte hindamisjuhenditest vaid õpilase
arengu toetamise vajadusest. Kogemus on näidanud, et see on abiks ka tänapäevaste kooliseaduste ja
hindamisjuhendite nning e-kooli kontekstis.
 5
Ene-Silvia Sarv 5 Hindamisest õpetajale
 6
Ene-Silvia Sarv 6 Hindamisest õpetajale

1. Hindamisest sissejuhatavalt

Hindamine on üks võimalikke vastuseid lapse küsimusele “kuidas mul läheb?”, lapsevanema
küsimusele “Kuidas lapsel läheb?”, kolleegi, koolijuhi, kontrollija küsimusele, kuidas lapse areng
kulgeb. Lihtsaim ja lõppeval sajandil levinuim vastamisviis sellele on numbriline hinne (3-, 5-, 10- ,
100-palli süsteemis, protsentidena vm, ka transformeerituna täheliseks hindamiseks). Nüüdisajal on
üha enam kasutatavad kompleksse hindamise moodused, sh sõnalised hinnangud ning mitmesugused
tabelid, maatriksid, rubriigid jm, mida valdavate õpetajate ja välishindajate arv suureneb kiiresti.
Muutuste vajadus on eriti ilmne alushariduses ja I kooliastmes, mis panevad aluse inimese vaimsele
ja emotsionaalsele toimetulekule läbi kogu elu. Lapse tervikarengu toetamine ja järskude muutuste
ning stresside vältimine on selles eas eriti oluline. Üheks arengu toetamise võimaluseks on sõnaliste
hinnangute teadlik kasutamine alus- ja alghariduses ning samm-sammuline numbrilise hindamise
kasutusele võtmine I kooliastmes.

Mõiste “hindamine” omab laia tähendustevälja, mis kaasajal kiiresti täieneb.

Eesmärkide poolest on otstarbeks eristada hindamist,
• mis on suunatud õpilasele, et toetada või muuta tema (õpi)käitumise, anda talle tagasisidet,
mõjutada tema pädevuste jm arengut; õpilasele suunatud hindamine võib olla nii õpetajapoolne,
kaaslaste poolt väljendatud kui enesehindamine;
• mis on teabeallikaks õpetajale (kaudselt või otseselt ka administratsioonile, lastevanematele jt.)
• õpilase ja/või klassi õppimise tulemuslikkuse monitooringuks ja kokkuvõtete tegemiseks;
• oma õpetamistegevuse adekvaatsuse, tulemuslikkuse hindamiseks.

Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamine on esimese kooliastme vältel arenev ja formaliseeruv

protsess, mis I kooliastme lõpuks saavutab selle vormi ning sisu, mida kasutatakse edaspidi
põhikoolis.
Professionaalsete õpetajate-kasvatajate ülesanne on esimestena tõlgendada teadussaavutusi ja areneva
ühiskonna vajadusi, mõista muudatuste sisu ja suunda, õppida samm-sammult toimima üha
täienevatele teadmistele vastavalt. Kutseliste pedagoogide ülesanne on aidata ka teistel lapsega kokku
puutuvatel inimestel seda mõista ning oma ootusi, käitumist muuta. Hindamine on selleks üks
rikkalikke võimalusi pakkuv vahend.
 7
Ene-Silvia Sarv 7 Hindamisest õpetajale

2. I kooliastme eripärast. Lapsest I kooliastmes

Koolieelses eas on laps spontaanne õppija. Naeratus, häälitsus, roomamine, esimesed sammud,
sõnad, küsimine, “mina”-tamine, kahtlemine, matkimine, hüppenööriga hüppamine, jutustamine, elu
ja muinasjuttude mängimine leludega - kõik see ja palju muud on spontaanse õppimise näited.
Koolieelses eas ja esimestel kooliaastatel kujunevad keerukad närviseosed, mis on aluseks
täiskasvanu käitumisele ja mõtlemisele, väärtushoiakutele ja vaimsele terveolekule..

Oma elus puutub laps kokku erinevate hinnangutega, mis tagasisidestavad talle tema toimingute
tähenduse teiste inimeste jaoks. Koolitulev lapsel on kogemusi nii miimika, pilgu, kehakeele kui
sõnadega väljendatud hinnangutest. Halvemal juhul - ka füüsilise vägivallana väljendatud
otsustustest. Välja arvatud mõned üksikud “konkurentsile” ja drillile orienteeritud lasteaiad-pered,
pole lapsel kogemust numbriliste hinnetega.

Koolivalmidus tähendab teatud küpsuse saavutamist nii psühho-füüsilises kui vaimses ja sotsiaalses
arengus. Enamik lastest saab kooliküpseks seitsmeaastaselt, kuid individuaalne kooliküpsuse,
koolivalmiduse muster võib olla erinev. See oleneb nii lapse pärilikust eripärast, embrüonaalse
arengu tingimustest (ema tervis, emotsionaalne seisund, eluviisid), tervisest, kui ka
arengukeskkonnast sünnimomendist alates.

Koolivalmiduse oluliseks küljeks on lapse kui õppija küpsus. Siia kuulub teatav tase käelistes ja
kehalistes tegevustes, emotsionaalne tasakaal ja võime koostegevuseks, juhtnööride järgimiseks, eale
vastav ja samas isikupärane vaimsete võimete kompleks. Loomupäraselt on lapsel olemas seesmine
huvi ja motivatsioon õppimiseks. Jälgides ja toetades loomulikku õppimist saavutatakse õppetöös
parim tulemus. Õppimise all mõistame rahva ja inimkonna kultuurikonteksti omaksvõtmise
protsessi. Kitsamalt on õppimine protsess, mille tulemusena muutub mõtlemine, käitumine,
oskused, protseduuride ja teadmiste valdamine. Sageli ei ilmne õppimine väliselt, mis ei tähenda,
et õppimist pole toimunud. Olenevalt lapse loomupärasest õpistiilist ja õpitavast võivad tulemused
ilmneda hiljem “plahvatusena” peale pikemat laagerdumist.

Õpetajal on vaja töös I kooliastme võtta arvesse mitmeid viimaste aastakümnetega laste arengus üha
süvenevaid ilminguid ning puudujääke vajadust mööda teadlikult kompenseerida oma õppe-
kasvatustegevusega ning arvestada hindamisel.
 8
Ene-Silvia Sarv 8 Hindamisest õpetajale

1) Paljudel lastel on väga nõrk ja ühekülgne mängimiskogemus - st, et spontaanse õppimise kogemus
pole piisavalt mitmekülgne, et selle alusel kujuneks välja hea vundament teadlikuks õppimiseks.
Mängude primitiivsus või vaba ja arendava mängu puudumine ei lase areneda tahtel, püsivusel.
2) Laste peenmotoorika on sageli vähearenenud - see raskendab otseselt nt kirjutamise õppimist,
kaudselt aga on peenmotoorika (sõrmed) seotud ka nägemisega, silmade liikumisega ja nii on
pärsitud ka lugemine ning mitmed psüühilised protsessid.
3) Laste meeled on sageli vähearenenud - kõigi meelte arengu tarvis on ikka vähem materjali last
ümbritsevas keskkonnas, nägemise (värvitaju) tundlikkust pärsib ka teleri- ja arvutiekraani
värvigamma ning pidevalt vilkuv pilt.
4) Paljude laste emotsionaalne areng ning kujutlusvõime on häiritud, kuna nad tänu loomulikule
matkimisvõimele omandavad telesaadete vaatamisel ja arvutimängudest primitiivsed ning
jämedakoelised, sageli vägivaldsed käitumis-, tunde- ja mõttemudelid, mis on enamasti lapse eale,
mõistmisvõimele mittevastavad. Tasakaalustav sisukas kontakt eriealiste pereliikmetega ja oma
vanematega on sageli vähene.
5) Nii kooli kui vanemate poolt esitatakse lastele mitte-eakohaseid nõudmisi kooliastumisel - eriti
lugemis-arvutamis-mõtlemisoskuse vallas. Vajalik edu saavutatakse paljude laste jaoks kas drilli või
lapse potentsiaalsete võimete ülepingutamisega. “Ettearendatud” lastel ilmneb sageli tagasilöök kas
õppimise tulemuslikkuses ja motivatsioonis või emotsionaalsete, sotsiaalsete võimete lamenemises
(sagedamini puberteedi saabudes).

Eeltoodu ei pruugi alati segada lihtsamate teadmiste ja oskuste omandamist, pärsib aga paljude eluks
vajalike pädevuste kujunemist, keerulisemate intellektuaalsete ja emotsionaalsete oskuste
omandamist (koostöö võime, refleksiooni- e eneseanalüüsi võime, loovus ja analüütilise mõtlemise
arenemine jpm). Edukat mitmekülgset arengut häirib ka see, kui on toimunud seesmise motivatsiooni
väärastamine väliseks motivatsiooniks nt sõnaliste või isegi numbriliste hinnete ja teistega võrdlemise
abil.

Eelnev tähendab, et esimestel kooliaastatel on kõige olulisem luua igale konkreetsele lapsele
võimalus oma arengus saavutada hea vundament edaspidiseks elukestvaks edukaks
õppimiseks ja enesega ning kaasinimestega toimetulekuks. Oluline roll on siin sellel, milline
tagasiside jõuab lapseni, st - kuidas toimub hindamine.

Eelkõige I kooliastmes on oluline lapse arengu kui terviku jälgimine ning selle võimalikult paljudele
aspektidele sagedase ja positiivse hinnangu andmine. Nii on esimese kooliastme hindamine
eelkõige lapse kui unikaalse isiksuse arengu teenistuses. Selleks on vaja tunduvalt paindlikumat ja
lapse jaoks tähendusrikkamat hindamismehhanismi kui numbriline 5-palli-süsteem. Sõnaline hinnang
 9
Ene-Silvia Sarv 9 Hindamisest õpetajale

- nii suuline kui kirjalik, võimaldab suuremat paindlikkust ja laiemat kasvatuslikku ning arendavat
mõju.

Hinnangute andmise alused ja viis - s.o hindamissüsteem - peaks olema vastavuses õpetaja poolt
tunnustatud/kasutatava lapse arengupildiga ja kuuluma õpetaja õppe- v ainekavasse. Kõik I
kooliastmel antud klassi õpetavad õpetajad peaksid olema teadlikud üksteise tegevuse aluseks
olevatest vaadetest lapse arengule ja kooskõlastama oma hindamispraktika. Kui vastuolud pole
meeskonnatöös kõrvaldatavad, peaksid laste arengu huvides määravaks jääma klassiõpetaja vaated ja
hindamismudel.

Nihe õpetajakeskselt lapse-kesksele ja õppimiskesksele tunnile ning õppekavale tähendab seda, et

juba I kooliastmes on lapsed haaratud ka enese-hindamisse ja refleksiooni (kuidas läks? mida ma
õppisin? mida ma teeksin järgmine kord teisiti?). Nii saavad nad ikka täielikumalt ja
mitmekülgsemalt oma õppimist mõista ja kontrollida, muutuda oma õppimise juhiks.

Nagu juba mainitud, on I kooliaste vundamendi loomine tulevaseks õpimotivatsiooniks, eneseusuks

ja õpivõimeks. Siin tuleb teha tasa võimalikud puudujäägid nt meelte arendamisel, avastada ja
võimalust mööda korrigeerida düsgraafia, düsleksia, düsmatemaatika jt kalduvused/eelsoodumused,
anda vajalikku logopeedilist abi jm. See tähendab paljude laste jaoks individuaalse õppekava või selle
elementide kasutamist, hindamise, sh eriti sõnaliste hinnangute individualiseerimist ebaedu
elamuse, ebaõnnestumise hirmu vähendamiseks ning parima kasvatustulemuse saavutamiseks.
 10
Ene-Silvia Sarv 10 Hindamisest õpetajale

3. Hindamise põhimõtteline kulg I kooliastmes (vt ka Lisa 11)

I kooliastme vältel muutub nii hindamise loomus kui roll. Kui hinnete sisu mõistmine kujuneb
järjepidevalt ja ei teki vastuolusid üksikute õpetajate hinnete tähenduste vahel, on sõnalistelt
hinnangutelt I klassis võimalik jõuda numbriliste hinnete kasutamisele III klassis säilitades lapse
seesmist õpimotivatsiooni, õppides arvestama välise hindamisega ning vältides ebaedu- ja
hindehirmu.
.Hindamise vorm ja sisu areneb esimestes klassides pidevalt, olles tihedas seoses nii lapse arengu kui
õppekava nõuetega. Selle protsessi üldist kulgu on püütud modelleerida/üldistada tabelis, Lisa 11.
Selline samm-sammuline hindamise evolutsioon on lapse loomulikku seesmist õpimotivatsiooni
säästev ning toetab heade õpiharjumuste kujunemist.

Hindamine I kooliastmes dokumenteeritakse vaatluslehtede või -päevikutega, mis on aluseks

veerandi- ja klassitunnistuse väljaandmisel. I - II klassis sisaldab see sõnalisi, kirjeldavaid
hinnanguid. Lisaks on otstarbekas koostada laste arengukirjed vähemalt I ja II klassi lõpus.

Vaatluslehed võivad enesest kujutada mitmesuguseid tunni käigus või/ja koolipäeva lõpus, kord
nädalas, kuus, õppeveerandis täidetavaid tabeleid jms mille täitmine on piisavalt kiire. Otstarbekas
oleks need üldistamise ja analüüsi hõlbustamiseks viia ka arvutisse. Nimetus vaatlusleht,
hinnanguleht on suhtelised - vaatlemise tulemusena kujundatakse ja sõnastatakse sageli hinnang,
hinnanguleht kujuneb vaatluste tulemusena või arvestab seda..

Õpetajate jaoks on vajalik lapse arengut , sh õpitulemusi ülevaatlikult kirjeldava koondtabeli

olemasolu kui alus järjepidevaks ja adekvaatseks õppe- ja kasvatustöö kavandamiseks ning
kaasõpetajate ja lapsevanemate informeerimiseks. Mitmesuguste vaatlus- ja hinnangulehtede
näidiseid on toodud lisades. Vaatlus- ja hinnangulehtede ning koondtabelite sisu ja vorm võib erineda
lisades toodutest. Otstarbekas on teha lapse arengu jälgimise ja õpitulemuste hindamise ning oma
oskuste ja võimete seisukohalt optimaalne valik ning oma oskusi pidevalt täiendada.. Küll on iga
lapse arengut (sh õpitulemusi) kajastava dokumentatsiooni olemasolu nõutav.

Õpilaste hindamise kord näeb ette, et sõnaliste hinnangute aluseks on õpetaja märkmed
vaatluslehtedel, vaatlusvihikus. See tähendab õpetajale vaatlusoskuste kujundamise vajadust ning
korrapärast vaatlusdokumentatsiooni täitmist.
 11
Ene-Silvia Sarv 11 Hindamisest õpetajale

Oleks otstarbekas, kui vaatlusdokumendid (vaatlus- ja hinnangulehed, märkmed, koondtabelid jms)

oleks koondatud ühte kohta. See tähendab, et (klassi)õpetajal on klassi kohta tervikuna mapp -
klassimapp (nt kiirköitja, vt lisa 9), kus on koht
1. klassi üldise arengu ja õppimise kohta käivate jooksvate tähelepanekute ja hinnangute jaoks
(psüühiliste protsesside, üldpädevuste, õpioskuste, ainepädevuste vaatluslehed v -tabelid jm;
selles võivad olla ka teised õpetajale vajalikud materjalid - nt üldõpetust ja keskustusteemasid v
läbivaid teemasid puudutavad materjalid, ainekavad jm);
2. koondtabelite ja kokkuvõtete jaoks (tunnistuste alusmaterjal);
3. iga lapse arengu ja edenemise kohta käivate tähelepanekute, hinnangute jaoks (vaatluslehed,
tabelid, tööde näidised jm) ja muud materjalid, mida õpetaja .lapse arengu monitooringuks
otstarbekaks peab.

Veerandi ja kooliaasta lõpus vormistatav tunnistus tugineb sellisesse mappi koondatud materjalidele.

Klassipäevik sisaldab sõnalise hindamise kasutamise korral kohalkäimise ja tundides läbitud

materjali loendit. Õpilaste edasijõudmise peegeldajaks on klassi mapp ja üldkokkuvõtted, mis
kokkulepitud vormis võivad ka klassipäevikus kajastuda. Lapsele antava tunnistuse vorm tuleneb
klassiõpetaja/klassiõpetajate tiimi õpetus- ja hindamiskokkulepetest ja kinnitatakse õpenõukogus.
 12
Ene-Silvia Sarv 12 Hindamisest õpetajale

4. Hindamise põhiprintsiibid. Õpi- ning õpetuseesmärgid ja hindamine

Alljärgnev on ülevaade mõnedest üldtunnustatud hindamise printsiipidest nüüdisajal.

• Nüüdisaegne hindamine on orienteeritud pikaajaliste, kaugemate eesmärkide saavutamisele nii
isiksuse arengus kui õpioskuste, käitumismudelite jms kujunemisel
• Hindamine on õppimis-õpetusprotsessi loomulik koostisosa. See jaguneb kolmeks
põhivaldkonnaks:
• õppija enesehindamine,
• kaaslashinnang,
• õpetajahinnang.
Koduste/vanemate hinnang lisandub siia neljanda komponendina.
Õpetaja kavandab hindamise koos kogu õppetööga arvestades kõigi nelja komponendi kasvatuslik-
arendavat mõju nii igale üksikule/individuaalsele õppijale kui rühmale/klassile.
Hindamise käik ja tulemused räägitakse regulaarselt ja arusaadaval viisil lapsevanematega ja
õpilastega läbi. Õpetaja annab õppimise tulemustele hinnangu iga päev.
• Hindamine peegeldab kahte võrdselt tähtsat valdkonda: lapse arengut ja õppekava oodatud
tulemusi (riikliku ja kooli õppekava nõuded, eriti kooli õppekava üldosas sätestatud pädevused,
ainekava ja õpilase individuaalse õppe-arengukavaga määratletud tulemused).
• Hindamine on lapse eneseväärikuse ja eneseusu toetaja. Hindamine austab õpilase kohta käiva
teabe konfidentsiaalsust ja tagab seda.
• Ainealase õpitulemuse hindamisel ei tohi hinnet mõjutada sellest väljaspool seisvad asjaolud.
Aines ei tohi panna hinnet täitmata/tegemata töö eest, õppevahendite puudumise eest, soovimatu
käitumise või hoiaku eest. Need aspektid peegelduvad hinnangulehtedes jm.

I kooliastmes on hindamisel kõige olulisem õiglus lapse suhtes - tema individuaalsetest iseärasustest
ja arengust lähtudes. Hindamiseks tuleb eriti I kooliastmel luua emotsionaalselt turvaline, meeldiv
õhkkond, kus kellelgi pole hirmu eksida.

Hindamine on seotud eesmärkide saavutamisega. Õppija seab enesele õpieesmärgid, õpetaja - seab
enesele õpetuslikud eesmärgid. Õpetaja seatud eesmärgid tulenevad nii laste arenguvajadustest kui
õppekavas seatud nõuetest.
Õpilane on tänapäeval võrdne partner õppetegevuses - tal on vaja teada ning mõista nii õppekava/
programmi eesmärke, nende olulisus õppija enese jaoks kui eesmärkide saavutatuse üle
otsustamise (hindamise) protseduure.
 13
Ene-Silvia Sarv 13 Hindamisest õpetajale

I kooliastmel tähendab see, et

• oodatavad õpitulemused (eesmärgid) tuletatakse õpilaste huvidest - st õpieesmärkide ja -tulemust
aktuaalsust, tähendusrikkust õppija, lapse jaoks
• oodatavad tulemused arutatakse kõigile arusaadavalt läbi ja eeskujustatakse, mis annab lapsele
võimaluse selgelt mõista, kuhu ta oma eesmärki taotledes võiks jõuda ning samas kasutab
õppimise huvides ära lapse matkimisvõime
• räägitakse läbi eesmärgile liikumise sammud ja lepitakse kokku, kuidas tulemuse üle otsustatakse

Olulisim hindamise vorm on õppija enesehindamine ja refleksioon (eneseanalüüs) . See hõlmab nii
formaalset õppimist (kas ma sain 5-ga korrutamise selgeks? ) kui ka sotsiaalset jt valdkondi (Kas ma
tegin kellelegi head? Mis täna koolis kõige enam rõõmu valmistas? Millega ma andsin oma panuse
klassi/rühma edusse?).
Häid õppimis- ja refleksiooni /eneseanalüüsi harjumusi on hindamise kontekstis võimalik juurutada
juba algklassides

On oluline, et hindamise ja hinnangu objektiks oleksid saavutused eesmärgi poole püüdlemisel -

nii aineõpetuses kui üldpädevuste arendamisel. Seepärast on hindajale kasuks, kui
• eesmärgid on kooli õppekavas selgesti sõnastatud;
• õpetaja näeb eesmärke lapse silmadega
• õpetaja on oma õppekava, teema v tunnikava jaoks need ümber sõnastanud õpilase seisukohalt
lähtuvaks
• õpetaja innustab ja õpetab õpilasi püstitama ning sõnastama oma eesmärke. Hinnang aitab sel
juhul otsustada, kuivõrd eesmärk on saavutatud ja kui reaalne see oli.

Kõrvuti õpitulemuste hindamisega on oluline diagnostiline hindamine, mis on suures osas suunatud
õpetaja enese teabevajaduste rahuldamisele. Erinevalt vanematest klassidest on see põhiliselt
kaudne, näiteks kunstimeetoditele põhinev. Erivajadustega laste puhul, kelle individuaalne õppekava
nõuab enam kohandusi, on enam vaja ka diagnostilist hindamist, sobivate kohanduste tegemiseks
ning formatiivset nende õppimise ja õpetaja õpetuse adekvaatsuse, tulemuslikkuse tagamiseks.
 14
Ene-Silvia Sarv 14 Hindamisest õpetajale

5. Sõnalise hindamise valdkondi, hinnangu vorme ja hindamisviise

5.1. Sõnalise hinnanguga kirjeldatavad valdkonnad

Sõnaliselt hinnatav Hinnatava valdkonna aspekte Otsustuse allikas hinnangu

valdkond dokumenteerimi
se viis
psüühiliste protsesside keskendumisvõime õpetaja vaatlus, vaatluslehed,
areng emotsionaalne tasakaalukus vaatlustabelid v märkmed
impulsside kontroll -maatriksid
oma vajaduste ja situatsiooni
vastavuse arvestamine
tähelepanu jaotamine jt omadused
tahe ja enesedistsipliin
hirmud ja ebakindlus
temperamendi ilmnemine ja
tasakaalustamine jne
üldpädevuste ja ealiste keeleline ja suhtluspädevus õpetaja vaatlus - vaatluslehed ,
(kooliastme) pädevuste aritmeetiline e numbriline tabelite, märkmed
areng/kujunemine pädevus rubriikide,
loova ja analüütilis-kriitilise skaalade jm
mõtlemise pädevus täitmine;
tehnilis-tehnoloogiline pädevus ilmnemine
isiksuslike väärtuste ja tegevustes,
sotsiaalsete võimete pädevus kirjalikes töödes,
liikumis- ja terveoleku-pädevus joonistustes jne
emotsionaalne pädevus
kunstilis-kultuuriline pädevus
iseseisva ja sõltumatu õppimise
pädevus
 15
Ene-Silvia Sarv 15 Hindamisest õpetajale

õpioskuste kujunemine jäljendamis-matkimisvõime; õpetaja vaatlus, vaatluslehed,

kogemisvõime; hindamisrubriigid märkmed, tööde
kogemuse teadvustamine ja , enesehindamine näidised jm
analüüsimine;
uue kogemuse kavandamine
s.o. tegevuselt-mõistmisele võime
areng;
suuliste juhendite jälgimise,
mõistmise ja täpsustamise võime
ülesandesse süvenemine
oma õpikeskkonna kujundamine
oma (töö) vajadustele vastavaks
(nt vasakukäelisuse või nägemise
arvestamine) jne

õppekavalised vastavalt ainekava nõuetele, õpetaja vaatlus; tulemuslehed,

teadmised ja oskused, kirjeldab antud perioodil (tunnis, eneseanalüüs ja tunnistus
ainepädevused veerandis) õpitulemuste kaaslashinnang;
saavutamist erinevate tööde
tulemused,
mõõtmised
õppeprotsessis seesmine aktiivsus /motivatsioon õpetaja vaatlus; vaatluslehed,
osalemist entusiasm õpilase tunnistus
väline asjakohane aktiivsus eneseanalüüs ja
pingutuse iseloom tulemuse kaaslashinnang
saavutamiseks (meelsasti?) jne

5.2. Hinnangu sõnastamine

Hinnanngu andmine/saamine on delikaatne, emotsionaalse mõjuga protsess.

Hinnangu sõnastus toetab saavutusi, positiivset lapses - positiivse suurendamisega, rõhutamisega,
tugevdamisega aitame negatiivset muuta vähem traumeerivaks ja ületatavaks. See ei tähenda, et
vigadele ja tegematajätmistele üldse ei reageerita.

Sõnaline hindamine ei tohi 1 - 2 klassis olla numbrilise hinde varjatud väljendamine sõnaga
(“väga hea”, “hea”, “rahuldav”, “puudulik”). Mistahes aine või oskus tuleb kirjeldada
konkreetselt ja tähendusrikkalt.
 16
Ene-Silvia Sarv 16 Hindamisest õpetajale

Mõned sõnastused:
• See töö on tõesti valmis!
• Nii, see on lõpetatud.
• Mulle näib, et midagi selle juures on veel võimalik teha.
• See on tõesti korralikult tehtud, kuid …
• Täna on sul … ja … korda läinud paremini kui eelmises tunnis. Aga …. .
• Kui sa selle töö uuesti teeksid, tuleks see juba paremini välja
• Tänaseks võib sellega rahul olla
• Eile see poleks veel nii hästi välja tulnud, aga homme suudad sa veel veidi paremini teha

Puuduste ja vigade esiletoomisel on oluline, et seda teeks laps ise - sellele saab suunata küsimuse
vormis antud hinnanguga, millel on ka eneseanalüüsi võimet arendav roll.
• Kas sinu meelest /nüüd on see valmis? lõpetatud?
• Kas sulle ei tundu, et siin on võimalik/vaja veel veidi edasi teha?
• Kui sa meenutad eilset - kas sa pead tänast tööd sama heaks?
• Mida sa selle töö juures parandaksid / teisiti teeksid, kui oleks rohkem aega?
• Mis oleks selle tööga siis, kui sa ei kiirustaks?
• Kas poleks mõistlik, kui teeksid seda uuesti?

Ülaltoodu on vaid vähesed näited sõnalistest hinnangutest..

Õpetajalt nõuab suuline hindamine tublisti leidlikkust ja pidevat tööd sõnastustega. Headeks
hinnangumeistriteks on õpilased.

Kirjalikud hinnangud lapse töödel peavad samuti väljendama lugupidamist lapse vastu, olema
objektiivsed ning kindlasti arvestama lapse individuaalset arengut andud kitsamas valdkonnas.
Esimestes klassides tuleks hoiduda hinde sõnalistest analoogidest nagu “Väga hea” …. “Puudulik”.
Ühesõnalised kirjalikud hinnangud on pigem erandid. Arvestada tuleb, et lapsel poleks raskusi
kirjaliku hinnangu väljalugemise ja mõistmisega.

Mõned näited kirjalikust hindamisest:

• Tubli!
• Korralik ja hoolikalt tehtud!
• Oled olnud tõesti püüdlik.
• Seekord oled jõudnud kõik ülesanded lahendada! (Aeglasele tegijale, kes tavaliselt lõpule ei jõua)
• Tore pilt, kuid mõned kohad on jäänud lõpuni värvimata.
Jne
 17
Ene-Silvia Sarv 17 Hindamisest õpetajale

5.3. Hindamisviisidest

Kasutatavate hindamisviiside valik on alates esimesest klassist väga lai. Iga hindamisviisi tuleb
kohandada laste eale. Kõige sagedamini tuleb arvestada laste lugemis- ja kirjutamisvõimet.
Praktiliselt kõik hindamisviisid võimaldavad sõnalist hindamist.

Allpool on loend soovitatavatest hindamisviisidest ja neist mõne lühike seletus.

Korralduslik • Hindamispunktid e hindamiskeskused - vt kirjeldus allpool

• Individuaalne hindamine
• Rühma hindamine - rühma poolt koos täidetud ülesande hindamine
• Lepped - õpilas(t)e ja õpetaja vahel sõlmitud kirjaliku (algklassides
ka suulise) kokkuleppe kohane hindamine
• Enese- ja vastastikune hindamine õpilaste poolt
• Mapi-hindamine

Andmete-tulemuste • Kirjalikud, jutustavad kirjeldused

fikseerimise tehnika • Vaatluslehed, vaatlusmaatriksid
• Skaalad, rubriigid

Õpilaste tegevus: • Kirjalikud tööd

• Tegevused, praktilised ja harjutustööd, kunstitööd
• Esitused (suulised v tegevuse, tulemuse demonstratsioonid)
• Kodutööd

Kontrolltööd ja testid • Suulised kontrollid

• Praktiliste oskuste kontroll
• Lühivastustega kirjalikud kontrollid
• Avatud vastustega tööd
• Valikvastustega tööd
• Õige/vale vastustega tööd (viimased kahe kasutamine hääbub
tänapäeval) jne.
 18
Ene-Silvia Sarv 18 Hindamisest õpetajale

Sagedamini soovitatavateks hindamise korraldamise viisideks (millistest mõned meil alles hakkavad
levima) on näiteks alljärgnevad:

• Hindamiskeskused ehk hindamispunktid

Hindamiskeskused ehk -punktid on piirkonnad klassis või väljaspool klassi, kooli, mis on õpetaja
poolt määratud ja korrastatud hindamiseks kasutamiseks. Need võivad olla selleks, et õpilased
saaksid näidata oma oskust midagi teha (käsitöös, arvutamises, muusikas jne), vaadelda,
allikmaterjalidega tegutseda. Õpetaja võib õpilaste tegutsemist jälgida tehes märkmeid, täites oma
vaatlus- või hindamistabelit, hindamisrubriiki. Need võivad olla ka enesehindamiskeskused, kus
õpilased kontrollivad ja hindavad omaenese tööd, täites nt kirjaliku enesehinnangulehe või
kontrollülesande. Ühe teema, õpiülesande jaoks võib olla otstarbekas mitme hindamispunkti
olemasolu, mida läbides õpilane saab hinnata oma töö erinevaid aspekte, alateemasid /-ülesandeid.
Kui õpetajal on klassis õpi- või tegevuskeskuste loomise kogemus, on hindamiskeskus(t)e lisamine
lihtne.

• Individuaalne hindamine
Individuaalne hindamine ja hinnangud on keskendatud üksikõpilase individuaalsele edenemisele.
Hindamisele kuuluvad tegevused täidab õpilane individuaalselt. Need võivad olla nii kirjalikud kui
suuliseks esitamiseks, esituseks mõeldud õpiülesanded, tööd.

• Rühma hindamine
Rühma hindamisel keskendutakse õpilasrühma edenemisele - kuidas on toime tuldud, arenetud
õpetaja poolt kavandatud tegevuse sooritamiseks omavahel koopereerudes ja koostööd tehes. Et
hinnata sotsiaalseid võimeid ja oskusi ja koostööõppe protsessi võib õpetaja lasta teha kirjalikke,
kunsti-, jt tõid kollektiivselt.

• Lepingud
Lepingud on kokkulepped õpilase või õpilasrühma ja õpetaja vahel selle kohta, milline tegevus ette
võetakse, kes seda teeb, kuidas, millal see lõpetatakse, kuidas ja mis alustel seda hinnatakse.
Lepingud võivad olla nii individuaalsed kui rühma-lepingud, haarata kaasa kirjalikke ülesandeid ja
hindamist, esitusi, võimete-oskuste näitamist, kunsti- ja muusika kasutamist jm. Osa lepingu täitmise
hindamisest võib moodustada ka õpilaste enesehindamine. I kooliastmes on lepingute sõlmimine
võimalik eelkõige suuliselt.
 19
Ene-Silvia Sarv 19 Hindamisest õpetajale
• Enese- ja kaaslashindamine
Enesehindamise puhul hindab õpilane ise oma edenemist nt teadmiste, oskuste, protseduuride ja
tegevusviiside, suhtumiste/hoiakute jm valdkonnas.
Kaaslashindamine tähendab teiste õpilaste hindamist õpilase poolt. Kaaslashindamist saab juhtida-
korraldada kas individuaalselt või koostegevusena rühmas.
Enese- ja kaaslashindamise tegevusi võib olla väga mitmesuguseid - igaühe enese pingutus,
pingutused rühmas osalemisel, igaühe enese kirjalik ülevaade või koos koostatud rühma-ülevaated ja
esinemised, oskuste ja töökäigu ettenäitamine jm. Samuti võivad õpilased ise hinnata oma
toimetulekut kontrollülesannete, testide ja küsimustega.
Lepingutes on tavaliselt ka enese- ja kaaslashinnangu punkt.

• Mapi-hindamine
Mapp/õpimapp on kogu õpilase töödest, mis aitab õpilasel ja õpetajal teha järeldusi kuidas õpilase
õppimine on edenenud. Mappi kogutud tööd võib valida õpilane või õpetaja, parem veel - mõlemad
koos asja üle aru pidades. Kasulik kogemus võib olla ka mapi koostamine koos vanematega ja
individuaalmappide ning rühma koondmapi koostamine rühmas.
Mappi võib kuuluda väga mitmesuguseid asju - ülesandeid ja kodutöid, lepinguid, hinnangud
esitustele, ettekannetele, oskustele ja töödele, protseduuridele, küsitlused, tunnikontrollid jms. Aga ka
igapäevase töö näited, loovtööd, joonised, päevikud jne.
Ka rühmas tehtud tööd võivad olla individuaalmappi lülitatud, samuti enese- ja kaaslashinnangud
jms. Vanemates klassides on oluline, et mapil oleks oma kontseptsioon - mida ma sellega näidata
tahan, et see sisaldaks refleksiivset osa - mida ma mapis peegeldatud (õpi)tegevusega ja mapi
koostamisega õppisin. Nooremate laste puhul võib nii kontseptuaalne kui refleksiivne osa toimuda
vestlusena õpetajaga või rühmas.
 20
Ene-Silvia Sarv 20 Hindamisest õpetajale

5.4. I klassi hindamisest

I klassis tehakse pidevat tööd lapse tundmaõppimiseks. Alljärgnevalt toodud lapse vaatlemise ja
tema võimete, tegevuse tulemuste analüüsimine on õpetaja igapäevategevus, mis on lahutamatult
seotud aineõppega. Lapse õpitulemuste analüüs ja võrdlemine teiste õpilaste tulemustega on I
kooliastmes tegevus, mis toimub vaid õpetus- ja kasvatusprotsessi adekvaatsema kavandamise ja
teostamise jaoks. Lapse jaoks selle tulemusi ei võimendata.

Mida eriti uurida, kuidas seda teha, kus uurimine fikseerida ja säilitada, milline on uurimise tähtsus/
väljund õpetajale, kuidas jõuab see lapseni ja lapsevanemani - on püütud näidata allpool.

I klass
september-oktoober
Mida
• lapse üldise kooli- ja õppimisküpsuse ilmnemine (psühho-füüsiline, vaimne, sotsiaalne küpsus,
teadliku ja spontaanse õppimise võimed),
• lapse eriti esiletungivad iseärasused (nt käelisus, peenmotoorika areng, nägemise-kuulmise
iseärasused, liikuvus-tasakaalustatus jm)
• lapse arenguvõime (aeglaselt- või kiireltõppija, sotsiaalselt ebasoodsatest oludest tulija
edenemisvõime jm)
Kuidas
• lapse tegevuse (sh kunstialase ja mängulise tegevuse) ja käitumise vaatlemine ning operatiivne või
perioodiline fikseerimine märkmete või tabelina
• lapse erinevate, mitmekesiste õpiülesannete tulemuste (sh kaudsete ja ülekantud
tulemuste).analüüsimine nii lapse enese arengu näitajana kui võrreldes klassi üldise tasemega
• eelneva dokumenteerimine/fikseerimine (tabelid, maatriksid, lapse tööde näidised vm)
Kus
• vaatluslehed, -päevik, märkmed
• vaatluslehtede ja näidiste koondamine klassi või õpilase mappi
Väljund õpetajale
• klassi ja üksikute õpilaste arengu vajadustest konkreetse pildi kujunemine
• korrektuurid ja täpsustused õppekavas, kasutatavates õpetus- ja hindamismeetodites
• õpilaste individuaalsete arengukavade skitseerimine või arenguvajaduste ja neile vastamise viiside
väljatoomine vaatlus- jt tabelites, -lehtedel jne
 21
Ene-Silvia Sarv 21 Hindamisest õpetajale
• hinnangute formuleerimise kohandamine klassi eripäraga ja individuaalsetele õpilastele antavate
hinnangute (kasvatuslikult, arendavalt) otstarbeks sõnastamine
• tunnistuse/hinnangulehe hinnangute sõnastamine
Väljund lapsele
• õpetaja toetavad suulised hinnangud (lapsele) mõistetavas ja tähendusrikkas sõnastuses
• tunnistus (soovitavalt kena kujundusega hinnanguleht või eduleht igale lapsele)
Väljund lapsevanemale
• tunnistus
• lapse arengu arutelu klassi- või lapse arengumappi kogutud näidiste, vaatluslehtede jm põhjal

november - märts
Mida
• lapse areng eelmistel kuudel tähelepanu all olnud valdkondades (psühho-füüsiline, vaimne,
sotsiaalne, teadlik ja spontaanne õppimine),
• vaatluste suunamine lapse temperamendi ja/või mitmik- /multi-intelligentsuse moodulite
tundmaõppimisele
• lapse õpioskuste arengu ja spetsiifilise õpistiili, õpiraskuste vaatlemine
• õpitulemuste pidev jälgimine
• lapse areng üld- ja ealiste pädevuste valdkonnas
Kuidas
• lapse tegevuse (sh kunstialase ja mängulise tegevuse) ja käitumise vaatlemine ning operatiivne või
perioodiline fikseerimine märkmete või tabelina
• lapse erinevate, mitmekesiste õpiülesannete täitmise tulemuste (sh kaudsete ja ülekantud
tulemuste).analüüsimine nii lapse enese arengu näitajana kui võrreldes klassi üldise tasemega ja
oodatavate õpitulemustega
• eelneva dokumenteerimine/fikseerimine (tabelid, maatriksid, lapse tööde näidised vm)
Kus
• vaatluslehed, -päevik, märkmed
• vaatluslehtede ja näidiste koondamine klassi või õpilase mappi
• soovitav: lapse arengumapi või õpimappi sisseseadmine
Väljund õpetajale
• klassi ja üksikute õpilaste arengust konkreetse ja mitmekülgse pildi omamine
• korrektuurid ja täpsustused õppekavas, kasutatavates õpetus- ja hindamismeetodites
• õpilaste individuaalsete arengukavade koostamine või arenguvajaduste ja neile vastamise viiside
ning saavutatud ja oodatud tulemuste väljatoomine vaatlus- jt tabelites, -lehtedel jne
 22
Ene-Silvia Sarv 22 Hindamisest õpetajale
• hinnangute formuleerimise kohandamine klassi eripäraga ja individuaalsetele õpilastele antavate
hinnangute (kasvatuslikult, arendavalt) otstarbeks sõnastamine; suuliste hinnangute kõrval
kirjalike hinnangute kasutamine ja vastavate sõnastuste pidev täpsustamine
• tunnistuse/hinnangulehe hinnangute sõnastamine
Väljund lapsele
• õpetaja toetavad suulised hinnangud (lapsele) mõistetavas ja tähendusrikkas sõnastuses
• loetavad ja mõistetavad, edu toetavad kirjalikud hinnangud
• tunnistus (soovitavalt kena kujundusega hinnanguleht või eduleht igale lapsele)
Väljund lapsevanemale
• tunnistus
• lapse arengu arutelu klassi- või lapse arengumappi kogutud näidiste, vaatluslehtede jm põhjal,
kodu arendava rolli täpsustumine (sh konkreetse õpiabi osutamise vajadus ja viisid)

Aprill-mai
Mida
• lapse areng eelmistel kuudel tähelepanu all olnud valdkondades (psühho-füüsiline, vaimne,
sotsiaalne, teadlik ja spontaanne õppimine),
• lapse temperamendi ja/või mitmik- /multi-intelligentsuse mustri ja selle arvestamine
tulemuslikkus arengus
• lapse õpioskuste arengu ja spetsiifilise õpistiili, õpiraskuste arvestamise tulemuslikkus
• õpieesmärkide sõnastamise ja saavutamise võime
• õpitulemuste pidev jälgimine, ainepädevuste (õpitulemuste) taseme kaardistamine
• lapse üld- ja ealiste pädevuste vaatluste täpsustus
Taotleda üldise vaate/pildi olemasolu/saavutamist lapse kui terviku arengust õppeaasta jooksul .
Kuidas
• lapse mitmesuguse tegevuse vaatlemine ning operatiivne või perioodiline fikseerimine märkmete
või tabelina
• õpieesmärkide saavutamise jt keerulisemate hinnangute jaoks nt tabelite v rubriikide kasutamine
• lapse enesehinnangute ja kaaslashinnangute tähele panemine ja võimalusel fikseerimine
• lapse erinevate, mitmekesiste õpitulemuste (sh kaudsete ja ülekantud tulemuste).analüüsimine nii
lapse enese arengu näitajana kui võrreldes klassi üldise tasemega ja õppekavaliste õpitulemustega
• eelneva dokumenteerimine/fikseerimine (tabelid, maatriksid, lapse tööde näidised vm)
Üldpildi loomiseks kasutada klassimappi ja/või lapse arengu- ja õpimappi.
Kus
• vaatluslehed, -päevik, märkmed
• vaatluslehtede ja näidiste koondamine klassi või õpilase mappi
 23
Ene-Silvia Sarv 23 Hindamisest õpetajale
• lapse arengumapis või/ja õpimapis
Väljund õpetajale
• klassi ja üksikute õpilaste arengust konkreetse ja mitmekülgse pildi omamine
• õppekavas tehtud täpsustuste, kasutatud õpetus- ja hindamismeetodite sobivuse ja tulemuslikkuse
üle põhjendatud otsustamine (s.o. õpetaja eneseanalüüs)
• õpilaste individuaalsete arengukavade või arenguvajadustele vastamise viiside ning saavutatud ja
oodatud tulemuste väljatoomine vaatlus- jt tabelitest, -lehtedest, lapse arengu- või/ja õpimapi
põhjal, nende adekvaatsusse ja tulemuslikkuse hindamine (õpetaja eneseanalüüs)
• soovitav: hinnangute formuleerimine lapse arengukirjeks
• tunnistuse/hinnangulehe hinnangute sõnastamine
Väljund lapsele
• õpetaja toetavad suulised ja kirjalikud hinnangud (lapsele) mõistetavas ja tähendusrikkas
sõnastuses
• õpimapi ja(või arengumapi hindav arutelu kaaslaste ja õpetajaga
• soovitav: klassi lõpu edu- või arengukirje igale lapsele, soovitused suviseks (arendavaks ja
õppimis-) tegevuseks
• tunnistus (soovitavalt kena kujundusega hinnanguleht või eduleht igale lapsele)
Väljund lapsevanemale
• tunnistus
• soovitavalt lapse arengukirje ja soovitused suviseks arendus- ja õpitegevuseks
• lapse arengu arutelu klassi- või lapse arengumappi kogutud näidiste, vaatluslehtede jm põhjal,
kodu arendava rolli täpsustumine (sh konkreetse õpiabi osutamise vajadus ja viisid)

II klass
II klassis jätkub analoogne tegevus. Vaadeldavad ja hinnatavad valdkonnad muutuvad samm-
sammult oodatavatele õppekavalistele õpitulemustele orienteeritumaks. Lapse tervikarengu
hindamisel tulevad esiplaanile üldpädevused ja enesehindamisvõime ning enesejuhtimise ja teadliku
õppimise võimed. Suureneb lapse enesehindamise ja kaaslashindamise osatähtsus. Kergendust peaks
tooma see, et lapsed loevad ja kirjutavad veidi - lihtsamaid hindamistoiminguid saavad nad ise teha.
Õpi- ja arengumappide kasutamine hindamise alusena on juba tavakohane.
Rubriikhindamise kasutamine (kus toimub punktide kokkuarvamine) valmistab lapsi ette numbrilise
hinde sisu avaramaks mõistmiseks.
Klassi lõpukuudel võib kasutada lühemaid sõnalisi hinnanguid ja “tõlkida” need numbriliseks
hindeks (üldjuhul numbrit kirja panemata). Ilmtingimata tuleb hoolitseda, et saavutatud enese edu ja
arengu nägemine (s o seesmine motivatsioon) õppimise sihina ei taanduks välisele - nt teisega
võrreldes paremale hindele. Kindlasti peaks hoiduma fraasidest nagu: “Selle eest ma panen sulle …
 24
Ene-Silvia Sarv 24 Hindamisest õpetajale

hinde“. Paremad väljendid on “Mis sa arvad, millise hinde selle töö eest võiks saada?” “Millist hinnet
see töö väärt on?” - st enesehindamisele suunavad sõnastused. Kui õpetaja lapse otsusega ei nõustu,
tuleb kummagi poole arvamust põhjendada ning seejuures säilitada täielik lugupidamine lapse vastu.

Hinnang ja hinne ei tohi olla täiskasvanu võimu väljendus lapse üle.

 25
Ene-Silvia Sarv 25 Hindamisest õpetajale

6. Alus hindamiseks - lapse alus- ja arengukirje

Lapse aluskirje tuleks püüda luua suhteliselt kiiresti esimeste koolikuude jooksul. Mitmed aspektid
oleks võimalik panna kirja juba kevadel lastega lasteaiarühmas tutvudes või kodu külastamise ajal.
Kooli algul võimaldab aluskirje kiiremat koostamist see, kui kaasa löövad kõik lapsega tegelevad
õpetajad.
Koolivalmidusel eristatakse sagedamini psühho-füüsilist, vaimset ja sotsiaalset aspekti.

Koolivalmiduse kirje e lapse aluskirje koostamiseks on hea kasutada raamatus “Lapsest saab
koolilaps” toodud intervjuusid ja vaatluskaarte. Seal on olemas ka täpsemad metoodikad vaatlusteks.
Selle kirjega on vaja perioodiliselt võrrelda oma märkmeid, et märgata arengut. Analoogse kirje võib
koostada kõige olulisemaks peetavate valdkondade jaoks iga klassi kohta: see on selgelt sõltuv antud
klassi kordumatust omapärast ja õpetaja(te) kalduvustest ning võimetest. Sellise kirje üheks vormiks
on lisas 1 toodud õpikäitumise/õpioskuste tabel.

Lapse arengukirje peaks viitama selles eas olulistele arengu valdkondadele, koolis õpitavaga
toimetulekule ning viitama, mille kallal veel vaeva tuleb näha. Arengukirje põhimõtteline sisu ja/või
struktuur peaks olema vastava kooliastme lõikes kooskõlastatud, kuid klassiõpetajal peaks selle
koostamisel olema sedavõrd suur vabadus, et tulemus oleks võimalikult sisukas ja tähendusrikas.
Arengukirje, nagu ka muud I kooliastmes väljastatavad dokumendid ei tohi mingil juhul olla
negatiivse sisuga. Probleemid ja puudused võimaldavad alati sõnastust “selle poole tuleks püüelda,
järgmisena peame saavutama, et … “ jne.
Arengukirje võib olla seotud tekst, aga see võib olla ka tabelikujuline. Viimasel juhul tuleb olla
kindel, et lapsevanemad arengukirjest aru saavad.
 26
Ene-Silvia Sarv 26 Hindamisest õpetajale

7. Õpilane hindajana

Enese tegevuse ja tulemuste analüüsimise võimet - metatunnetuse oskusi - tuleb tarvis kogu elu.
Õpilane kui hindaja ei saa ega peagi täitma õpetaja rolli. Õpilashinnang on väärtuslik seetõttu, et
hindab toimuvat ja tulemusi lapse, õppija enese seisukohalt ja huvide ning tegelike võimete kohaselt.
Seetõttu on õpetajal õpilashinnangust väga palju õppida oma hindamise täiustamiseks.

Õpilashindamise puhul on oluline jälgida, et see ei oleks kritiseeriv, õleolev, ebaobjektiivne. Toetada
tuleb asjalikku ja põhjendatud hindamisstiili, kus ühtki väidet ei saa jätta arguneteerimata. Samm-
sammult on selline hindamisviis kujundatav I klassist alates - esialgu enese- seejärel
kaaslashinnanguna.

Allpool on rida küsimusi-vastuseid, mis aitavad kujundada lapsel võimet oma tööd analüüsida.
Õpetajal oleks kasulik järele katsuda, millised küsimuse vormid ühe või teiste tegevuse juurde
sobivad ja millistele õpilastele. Pole paha koostada enesele sellistest refleksiivsetest küsimustest
loend v tabel, kodeerida küsimused ja seada sisse vaatlusleht, et jälgida, kuidas need küsimused
konkreetse klassi puhul töötavad. Loomulikult võib ja tuleb alljärgnevat loendit täiendada, kohandada
sõnastus konkreetse töö, tegevuse, aga ka lapsega.

• Mida see töö sulle näitab? See minu töö/näidis näitab, et ma võin/suudan …….
• Milliseid samme sa tegid selle töö koostamisel/…? Sammud, mida ma tegin selle töö loomiseks/
koostamiseks, on järgmised ....
• Kas see töö näitab, et sa suudad mõnda asja eriti hästi teha, et sul on mõni eriti tugev külg? Ma
mõtlen, et see töö näitab, te mul tuleb eriti hästi välja …, et ma oskan eriti hästi järgmisi asju : ....
• Kui sul oleks selleks tööks olnud palju enam aega, mis siis oleks teistmoodi olnud? Kui mul
oleks olnud rohkem aega oma tööd teha, oleksin ....
• Kas on midagi, mida sa võinuks oma arvates teisiti teha? Oleksin arvatavasti võinud veidi enam
harjutada…. Oleksin võinud/tahtnud kasutada pisut enam abi …. (selleks ja tolleks).
• Kui sa oma tööd hästi uurid ja võrdled seda oma eelmiste töödega - mis on muutunud? Mida sa
oled juurde õppinud? Kui ma uurin/vaatan oma tööd/mudelit/…., siis …. ja …. on edasiminek
märgatav. ….. ja …. on paremini õnnestunud, …… oskan paremini
• Tundub, et vajan veidi rohkem aega, et tulla toime/saada hästi kätte järgmised asjad : .....
• Kas su töös on midagi, mis sulle tundub eriti tähtis/huvitav? Kui vaatan seda tööd, on huvitav
märgata, et .....Kui tegin seda tööd, oli minu jaoks kõige huvitavam/tähtsam/üllatavam… ,
 27
Ene-Silvia Sarv 27 Hindamisest õpetajale

Sedalaadi küsimustes sisaldub eneserefleksioon ja see on ka õpetajapoolse sõnalise hinnangu kaudne

väljendus.

On äärmiselt oluline, et õpilast võrreldaks vaid tema enese eelneva tasemega, tema enese oskustega,
mitte teistega!
I kooliastme lapsel tuleb samm-sammult õppida oma tegevust ja selle tulemusi objektiivselt hindama.
Kui kirjutamisoskus veel vähene (ja hiljemgi), on otstarbekas kasutada sümbolhindamist - seda nii
lapse enesehindamise väljendajana kui tagasiside andmiseks õpetajale. Mõnusateks sümboliteks on
“näod” - nt rõõmus-rahulolev, ükskõikne, morn. (Vt lisa 2.) Neid võib kas õpetajale näidata või oma
tööle kleepida. Mappi kogutuna annavad selliselt tagasisidestatud tööd õpetajale ja lapsevanemale
teada, kuidas laps oma tulemust hindas, kas talle tegevus oli jõukohane, huvitav jne.

Mitmesuguste rühmatööde puhul on oluline, et arendataks kooperatiivse e koostööõppimise

harjumust ja oskusi, mis sisaldavad eneses ka mitmel tasemel hindamist. Üks tase on rühma kui
terviku saavutuse, õpitulemuse hindamine. See tähendab kollektiivse esituse, töö, demonstratsiooni
vm hindamist kas õpetaja või ka kaaslaste poolt. Teine tase on rühmasisene hindamine - seejuures
hinnatakse igaühe panust lõpptulemusse. Kooperatiivse e koostööõppimise korral on tähtis, et iga
rühma liige omandaks kogu õpitava materjali - nii selle, mida ta rühmasisese tööjaotuse järgi ise
õppis ja teistele õpetas, kui ka selle, mida teistelt õppida tuli. Siin on taas rühmasiseses
kaaslashindamise võimalus. Kui õpilastel lugemine-kirjutamine täiesti selge on, saab
rühmahindamisel kasutada rubriike. I kooliastme puhul on otstarbekas kasutada sümbolhinnanguid,
kirjutades rubriigi küsimused selgelt välja või esitades need suuliselt.
 28
Ene-Silvia Sarv 28 Hindamisest õpetajale

8. Õpetaja hindamisalane eneseanalüüs

Igaks uueks tunniks ja teemaks valmistusde vaatab õpetaja eelmistes tundides tehtule.
Õpetamise analüüsi lahutamatuks osaks on hindamisalane eneseanalüüs.
• Kas hindamise ja hinnangute valik oli laste arengut ja õppimist edendav või pidurdav?
• Kas see oli kooskõlas õpetuseesmärkidega? jne.

Perioodiliselt, kindlasti iga õppeveerandi ja klassi lõpus on vajadus sügavamaks eneseanalüüsiks.

Kolmanda klassi lõpuks peaks õpetaja suutma anda detailse hinnangu klassi arengule/progressile nii
õppeaineti kui pädevuste osas. See on ka aeg, kus tuleb tõsiselt hinnata oma õpetuseesmärkide
saavutatust riikliku ja kooli õppekava suhtes. Selline protseduur on aluseks ka õpetaja realistlikule
enesehinnangule, hinnangule õpetamise kohta (eelistatavalt koostöös kolleegidega).
Lisas 8 on üks võimalikke tabeleid õpetaja hindamisalase eneseanalüüsi jaoks. See on kohandus
Saskatchewani (Kanada) õpetajate Interneti-käsiraamatust.
 29
Ene-Silvia Sarv 29 Hindamisest õpetajale

9. Hindamise eriküsimusi. Individuaalsest ja kohandatud õppekavast. Hindamine

ja koolivahetus

9.1. Individuaalsest/kohandatud õppekavast ja hindamisest

Kui lapse jaoks on vaja rakendada individuaalset õppekava või kohandada selle mõnd konkreetset
lõiku, mõjutab see ka hindamist. On otstarbekas toimida järgmiselt.
• Kutsuda kokku need, kes on seotud õpilase arengukava kui sellise modifitseerimisega: nt
lapsevanemad v hooldajad, õppeala juhataja v administratsiooni esindaja, spetsialist/konsultant/
nõustaja, jt.
• Arendada välja õpilase kirje - mida temast teame, mida ta vajab.
• Arendada välja õppesituatsiooni /õpikeskkonna /õpetajakirje: õpetaja eripära (erioskused-võimed),
klassi suurus ja eripära, abivahendite (sh õppematerjalide jms) olemasolu, vajalike konsultantide ja
nõustajate olemasolu koolis v kättesaadavus ja teiste õpetajate valmisolek. See on vajalik
realistliku individuaalse arengu kava koostamiseks, täiendavate vajaduste kavandamiseks.
• Kahe eelneva kirje/mapi alusel arendada välja ja panna kirja programm, mille poole koos
õpilasega püüelda. Enamasti on see klassi üldprogrammi kohandus. Piiritleda hindamisele tulevad
valdkonnad ja kriteeriumid ja täpsustada, kas lapse erivajadused võimaldavad nende saavutamist.
• Millised eritingimused kirjapandu põhjal on õpilasele vajalikud? Ülesannete hulk, ulatus ja raskus
- väiksemad sammud ja sagedamini? enam aega ülesannete täitmiseks? edukuse kriteeriumide
rakendamine - üldistel alustel või kohandustega? suuliste vastuste kasutamine kui lugemisvõime
pole programmikohane? kas õpilase hindamislagi muutub - nt arvestatakse laeks 70% teiste/
tavalaest? jne.
• Teha koostatud plaanist koopiad ja kindlusta, et õpilane, vanemad/hooldajad ja teised õpetajad,
administratsioon sellest aru saavad.
• On käepärane, kui erivajadustega lapse hindamiskaardid on analoogsed teiste õpilaste kaartidega,
kuid neisse on sisse viidud vajalikud korrektiivid - see võimaldab mistahes jooksva hindamise-
vaatluse jne puhul pidada silmas lapse erisust. Plaan tuleb regulaarselt üle vaadata, teha vajalikud
täpsustused.
• Hinnangud ja hindelehed peavad arvestama nii lapse eripära - st tulemuslikkust individuaalse
arengu/õppekava eesmärkide suhtes kui viitama tasemele klassi keskmise ja õppekava nõuete
suhtes. Need peavad olema kindlasti positiivse saavutuse esiletõstmise iseloomuga.
• Erivajadustega lapse puhul on eriti vajalik, et vanemad/hooldajad saaksid last jälgida teiste hulgas,
et näha lapse tegelikke võimeid ja võimalusi tema abistamiseks ning veenduda hinnangute,
hinnete paikapidavuses.
 30
Ene-Silvia Sarv 30 Hindamisest õpetajale

Laste eripärast tingituna tuleks teha ülesannete täitmine ja hindamine paindlikumaks. Mõned näited
selle kohta.
hinnatava töö liik, kohandus näide, seletus
kontrolli viis jm
tingimused
kirjalik töö oskuste, teadmiste praktiline
ettenäitamine
kirjalik töö suuliselt vastamine Lapsed kirjutavad jutukest v vaatluse kirjeldust.
kirjutamishälvetega laste “Maiu ja Artur - teie jutustate teineteisele, mida
puhul tähele panite”
ajaliselt piiratud töö piisava aja võimaldamine “Selle ülesandega katsume kõik toime tulla. Kellel
ülesande lõpetamiseks, eriti aega rohkem vaja, jätkab senikaua kui kõik kenasti
flegmaatilistele ja valmis on. Kärmemad teevad seni ülesande kohta ka
melanhoolsetele lastele pildi”
ülesande suuline v ülesande ja selgituse
kirjalik esitamine esitamine/kordamine
õpetaja poolt lihtsamas sõnastuses
tööde hindamine, numbrilise hindega “Kui kaks arvutustulpa on tehtud ja kontrollitud,
hinnete v tulemuste päädivate kontrolli- oleme oma tänase ülesandega toime tulnud.”
avalik teatamine, hindamisobjektide hulga “Mitmel õnnestus lahendada ka kaks lisaülesannet -
hinnete kasutamine viimine miinimumini; kas on õiglane, kui nemad saavad “viie”?”
kasutatavate hindamisviiside
lihtsus ning selgus
eesmärgi saavutatuse oodatavate tulemuste, “Muinasjutupilt on valmis siis, kui pildil pole enam
hindamine (kvaliteet) kriteeriumide tüübi valgeid, värvimata kohti ja raami-muster on lõpuni
kindlaksmääramine; joonistatud”
vastuste või tööde
korralikkuse, lõpetatuse
määratlemine
eesmärgi saavutatuse lõpetatud või tehtud tööde “Selle asja harjutamiseks on vaja teha 5 harjutust,
hindamine (kvantiteet) koguse vähendamine aga ka need, kes jõuavad ära teha / teevad lõpuni 3
harjutust on tublid “
eesmärgi saavutatuse avaldada ootust/nõuda et üle “Anni ja Juhan püüavad leida, kas seda ülesannet
hindamine (täitmistase) keskmise lapsed pakuvad saab teisiti lahendada.”
ülesandele mitu lahendust
etteütlus, kirjalik töö - düsgraafikute jt puhul
jutuke, raamatu arvestada eraldi nt suuri
koostamine vm algustähti, komasid jm
elimineerides nende
eripärast tingitud aspekti
hindamise; kolmanda klassi
lõpus ja hiljem võib
kasutada tekstikorrektorit
(paralleelselt tavalise
kirjutamisega, pikemate
tööde viimistlemiseks jm)

Ene-Silvia Sarv
õpiülesannete täitmine muuta ülesandelehti ja
ja esitamine (pilt, ülesande täitmise vormi nii,
töölehed jm) et see ei sõltuks õpilaste
nõrkadest külgedest
õpiülesannete täitmine alandada laste
ja esitamine (suuliselt) vastamishirmu, ahistatust
pakkudes neile turvalist ja
harjunud keskkonda ning
eelharjutamise võimalust
31
31 Hindamisest õpetajale
Nt värvipimedal lapsel võib pöörde-käändelõppude
värvilise eristamise asendada eri tüüpi katkendlike
joontega allakriipsutustega.
“Et seda salmi klassi ees soravalt esitada, harjutame
nii, et ütleme salmi enne pinginaabrile /
rühmakaaslastele üles”.
 32
Ene-Silvia Sarv 32 Hindamisest õpetajale

9.2. Hinnangud ja koolivahetus

Koolivahetust enne põhikooli lõppu ei saa üldjuhul pidada lapse arengule soodsaks. Eriti traumeeriv
ja arengut pärssiv on see enne II kooliastme lõppu. Kui sellina vältimatu vajadus aga tekib, on vaja
anda lapse uuele õpetajale, koolile teavet nii lapse eripära ja arengu kui läbitud õppekava kohta. See
teave on hädavajalik ja selle adekvaatne koostamine ning edastamine ühelt poolt ning maksimaalne
kasutamine teiselt poolt on pedagoogilise eetika üks olulisi külgi. Nimetame seda siin lühidalt
üleminekukirjeks v üleminekuteabeks.

Üleminekukirje peaks sisaldama

• lapse arengu üldise kirje, lapse eripära ja kasutatud individuaalse lähenemise kirjelduse,
• selgituse läbitud õppekava kohta ning viited neile asjadele, mis selles klassis, koolis on
omapärased,
• selge kirjelduse kasutatud hindamismudelist ning lapse hinnangulehed vms,
• kui õpetajatel puudub võimalus omavaheliseks kontaktiks, oleks soovitav lisada õppeainete,
teemade hinnangud ja paralleelselt hinnangule vastavad numbrilised hinded,
• edukama lapse puhul tuleb kõne alla lapse arengu- /vaatlusmapi edastamine uuele klassiõpetajale.

Kui õpetaja on kasutanud arengu- või õpimappe, tal on lapse kohta olemas koondtabelid jm, tuleks
kaaluda nende üleandmist järgmisele klassiõpetajale. Seda ei peaks tegema ilma lapse ja vanema
nõusolekuta.
Uue kooli klassiõpetajal, samuti kõigil lapsega töötama hakkavatel õpetajatel on kohustus tutvuda
lapse arengu- ja hinnangulehega ning koostada tema jaoks individuaalne adapteeriv õppe/
arengukava. Eriti tähelepanelik tuleb olla hindamisküsimustes. Lapses juurdunud tagasiside ja
motivatsiooni stereotüüp tuleb väga ettevaatlikult kohandada uuele olukorrale. Kindlasti on kasuks
lähenemine, mille puhul lapselt eneselt võimalikult tihti küsitakse:
Kuidas sinu eelmises klassis seda tehti?
Mida sinu eelmine õpetaja oleks selles töös kiitnud? õnnestunuks pidanud?
Kuidas su eelmine õpetaja seda oleks ütelnud?
Kuidas sa ise selle kohta ütleksid/ seda hindaksid?

Oluline on püüda iga klassis antav hinnang lapsele selgeks rääkida ja näitlikustada. Ttuleb kõne alla,
et lapsele püütakse kujundada kokkuvõttev hinnanguleht nii uue kui vana kooli vormi kohaselt.
 33
Ene-Silvia Sarv 33 Hindamisest õpetajale

LISAD

Lisa 1

1.1. Emotsionaalse pädevuse vaatlusleht

Hinnatav kriteerium On /tase Ei

ole
sageli, keskm harva Kommentaar
enam iselt
asti
Suhtumine ülesandesse:
On entusiastlik
teeb teistega koostööd
töötab püüdlikult ja taotleb tulemust
tegutseb iseseisvalt
suudab töötada tiimis
hoolitseb teiste töötingimuste ja ohutuse eest
Motivatsioon:
võib töötada omaette, iseseisvalt
suudab mõista ülesannet ja täita seda ilma
täiendavate korraldusteta
on huvitatud nii protsessist kui tulemusest

Usaldatavus:
on usaldatav
suudab järgida suulisi (kirjalikke) juhendeid
ei raiska aega/kasutab aega sihipäraselt
võtab vastutust
 34
Ene-Silvia Sarv 34 Hindamisest õpetajale

Paindlikkus:
on võimeline, valmis õppima tuntud tegevust
uutmoodi või kergemini tegema
kohandub kergesti uute ülesannetega
järgib hästi talle antavaid detailseid juhendeid ja
töö kestel tehtavaid täpsustusi

I kooliastmel tuleb pidada meeles, et laste erinevused (temperament ja eelnev sotsiaalne kogemus)
ilmnevad tugevasti. Seetõttu on hinnangu andmisel ja väljendamisel lapsele, vanemale,
kaasõpetajatele ja administratsioonile vaja neid iseärasusi arvesse võtta.

Toodud vaatlusleht annab ülevaate peamiselt emotsionaalse pädevuse valdkonnast, võimaldab

otsustada ka lapse emotsionaalse intelligentsusmooduli üle. Kui lapse kohta sellist vaatlust teha 1 - 2
korda aasta, on hinnangute sõnastusega võimalik (kõrvuti õpitegevusega) suunata lapse arengut.
See vaatlusleht võib olla aluseks vastava hinnangu sõnastamisel tunnistusele või arengu-,
pädevuskirjesse, otsustuste põhjendamiseks vestluses vanemate ja administratsiooniga.
 35
Ene-Silvia Sarv 35 Hindamisest õpetajale

1.2. Rühmatöö vaatluslehe näidis

Rühmatöö vaatlus-/hinnanguleht
Vaatluskuupäev või -aeg
…………………………

Vaatlusaspektid Kommentaarid/hinnangud rühma liikmete ja rühma kui terviku

kohta
Õpilased
Õpilane suudab ……... …… …… ……. Rühm tervikuna
(hinnang)
olla tasakaalustatult nii
kõneleja ja kuulaja
teistest lugu pidada
osaleda aktiivselt
esitada oma arvamust
täita efektiivselt rühma
teabe fikseerija rolli
täita efektiivselt osaleja
rolli
täita efektiivselt
ajajälgija rolli
………….

Tabelis nimetatud vaatlusaspektid võivad varieeruda olenevalt laste vanusest ja rühmatöö iseloomust.
Ka rolli täitmine rühmas oleneb vanusest ja oskustest. Näiteks võib aja jälgimine toimuda I - II
klassis liiva- või vesikella abil, kirjalike märkmete kõrval/asemel korratakse olulist suuliselt jne.
Rühmatöö rollide jaotusest kinnipidamine on hinnatav valdkond, kuid tuleb arvestada. et I
kooliastmel seda alles harjutatakse. 2-3 vaatluslehte annavad aluse sõnastada hinnang lapse
koostegevusoskuste kohta rühmatöös.
 36
Ene-Silvia Sarv 36 Hindamisest õpetajale

1.3. Õpioskuste kaart

………………………………… (õpilase nimi) ….. klass
Koostaja ………………………………… …………….. (kuupäev, ajavahemik)

Õpilane pidevalt, pidevalt, mõni- harva märkused,

asja- kaootiliselt kord kommentaar
kohaselt
esitab küsimusi
väljendab oma huvisid
ilmutab soovi õppida
osaleb klassi vestluses
kuulab kaaslasi tähelepanelikult
väljendab oma mõtteid
jagab kaaslastega teadmisi ja teavet
teeb kaaslastega koostööd
on tähelepanelik teiste vajaduste
suhtes
on aktiivne klassi ühistegevustes
on asjalik vestlustes ja koostöös
leiab iseseisvalt vajalike raamatuid,
meisterdamismaterjale ja muid
õpimaterjale
viib ettevõetud tegevuse lõpuni
oskab teha valikuid
oskab oma vigu märgata
suhtub eksimustesse ja vigadesse kui
õpikogemusse
leiab enesele ise tegevust
……………

Sama kaarti võib kasutada mitu korda tehes nt septembris märkused sinisega, novembris rohelisega
jne. Nii on areng “silmaga nähtav”, hinnagu sõnastus tunnistusel objektiivsem.
 37
Ene-Silvia Sarv 37 Hindamisest õpetajale

1.4. Pädevuslehe näidis

I kooliastme pädevused

õpilane ületab oma on ealise arendamise

eale vastavat saavutanud pädevustaseme võimalus
keskmist oma eale saavutamisele
taset vastava tuleb veel
keskmise püüelda
taseme

on valmis suhtlema (kirje või (kirje või (kirje või hinnang

hinnang hinnang lahtris)
lahtris) lahtris))

mõistab, et inimesed, nende

arvamused ja soovid on
erinevad
käitub teisi arvestavalt,
püüab konflikte rahulikult
lahendada, ei kasuta jõudu
tunneb kombeid, oskab
viisakalt käituda
saab aru koostöö
vajalikkusest ja suudab
rühmas töötada
oskab oma tegevust ja
käitumist teistega võrrelda
…………

Sedalaadi tabelit võib kasutada näiteks pädevuste taseme hindamiseks konkreetse õpilase puhul või,
vajadusel, klassi kui terviku hindamiseks. Selleks tuleks iga lahter täita vastava kirjeldusega - mida
tähendab nt “oskab suhelda” I , II või III klassi lapse puhul. Kui seda tööd pole koolis õppekava
koostamisel veel jõutud teha, võib piirduda mitme õpetaja poolt antava “eksperthinnaguga”.
 38
Ene-Silvia Sarv 38 Hindamisest õpetajale

1.5. Lapse intelligentsusmustri uurimisleht

Intelligentsus laste nimed

moodul ja
alavõimed

Soovitav on hinnata iga intelligentsusmooduli alavõimet 3-pallilises skaalas, mis seejärel

summeeritakse:
1 - ei suuda, ei taha peaaegu üldse
2 - mõnikord, mitte meelsasti
3 - suudab, teeb meelsaati.
See tabel võimaldab (võrdlevalt) näha, millised on laste “intelligentsusmustrid” ja seda arvestada nii
õppetöö kavandamisel kui hinnagute andmisel. Näiteks tugevalt intrapersonaalne laps ei saa olla
loomupäraselt aktiivne ja entusiastlik rühmas töötaja. Küll tuleks teda aktiivsusele ergutada, aga mitte
hinnanguga “karistada”.

NB. Intelligentsus-mustri kohta võib lugeda:

Sarv, Ene-Silvia (1999). Vaimne võimekus - mitmemõõtmeline ja võimalusipakkuv: mitmik- e.
multiintelligentsusest õpetaja vaatevinklist. Kooruke ja Iva : Avatud Meele Instituudi ajakiri, (2),
35 - 37.
Teltvei, Ülle (2008). Multiintelligentsuse avaldumine ja arendamine kunstiõpetuse tundides.
Mgistritöö. Tallinna Ülikool.
 39
Ene-Silvia Sarv 39 Hindamisest õpetajale

Lisa 2. Sümbolhinnangu näidis (rühmatöö rahuloluhinnag)

ÕPIME KOOSTÖÖD

Kas me jagasime?

Kas me pakkusime?

Kas me pidasime järjekorrast kinni?

Kas me ütlesime üksteisele midagi kena?

Kas me aitasime üksteist?

….

Hindamiseks kasutatakse kujundeid, mille tähendused räägitakse läbi. Nt 5-6-haruline täht,

kolmnurk, lilleõis jne.
Hindamist võib teha nii rühma sees kui tahvlil.
Sellise koostöö hindamise lehe kasutamisega tuleb laps toime lasteaiaski. Kujundid võib lasta ka
lastel välja lõigata ja värvida ning kasutada neid klassi rahulolust kvalitatiivse ülevaate saamiseks.
 40
Ene-Silvia Sarv 40 Hindamisest õpetajale

Lisa 3. Hindamisrubriigi näidis

Suulise esinemise tervikhindamise rubriik

taseme kirje
Aspekt Ootusi ületav tase Ootustekohane tase Püüdluse seisundis Kommentaari
(vastava ea tavalist (vastavale klassile olev tase (vastava ea dv
taset mõnes või keskmiselt omane, ja õppekava suhtes täpsustavad
mitmes aspektis õppekavaga alles püüdluste hinnangud
ületav tase) kooskõlaline tase) järgus olev tase,
oluliste puudustega )
punkte 5 - 4,5 4 - 2,5 2-1 pun
kte
Hääldus ja sõnad on selgelt ja mõned sõnad pole palju ebaselgeid sõnu,
keelekasutu õigesti välja öeldud, selgelt öeldud, sõnalõpud sageli
s keelekasutus on sobiv üksikute sõnade “kadunud”,
ja rikkalik lõpud “kadunud”, keelekasutus on
keelekasutus on vaene, esineb
sobiv, sõnavara piisav ebakohaseid sõnu,
poolikuid või
ebakorrektseid
lauseid
Ilmekus Hästi valitsetud hääl, Hääl varieerub veidi, Hääl on ühetooniline,
sobiv kõne kiirus ja kohati on kõne liiga kõne on liiga kiire või
rütm, pausid ja rõhud kiire, lauseis on aeglane, pausid ja
on sisuga sobivad mõned ebakohased rõhud puuduvad või
pausid ja kiirendused pole sobivad esituse
sisuga
Esinemise Entusiastlik ja Üsna asjalik, väikesed Rabe, auditooriumi
stiil piisavalt asjalik, kõrvalekalded suhtes lugupidamatu
reageerib klassi / passiivsuse või või hirmunud
auditooriumi erutatuse poole,
käitumisele hämmeldub
adekvaatselt auditooriumi
reageeringust või
küsimustest
Esinemise Esinemise ülesehitus Esinemise ülesehitus Esinemine pole
ülesehitus on terviklik, loogiline on üldiselt terviklik ja terviklik, on palju
ja huvitav loogiline, kuid seosed seostamata detaile ja
on lõdvad teema seisukohalt
mõttetuid lauseid,
pole huvitav
Näitlikusta Toetas selgitust Toetas selgitust Ei suutnud kasutada
mine, ettevalmistatud selgitust juhusliku joonist vm vajaduse
selgitavad asjakohaste, korralike joonisega töövihikust tekkimisel.
ja ja maitsekate
abimaterjali joonistega või tahvlile
d ette läbi mõeldud
skeemi
visandamisega
 41
Ene-Silvia Sarv 41 Hindamisest õpetajale

Ettevalmist Esinemise Esinemine on ette Õpilane pole

atus ettevalmistuseks on valmistatud esinemiseks
õpilane teinud tublisti ettenähtud ja valmistunud
tööd, loominguliselt enamasti sobivat
kasutanud ettenähtud materjali kasutades ja
materjali ning pingutades, esinemine
kogutud lisamaterjali, on ootustekohane.
harjutanud esinemist
Auditooriu Klass on huvitatud, Klass kuulab Klass on
mi/klassi elab kaasa ja passiivselt diskrimineeriv, segab
suhtumine reageerib vahele asjakohatult.
entusiastlikult
Punkte kokku
Hinne

Sõnalised Ettekanne õnnestus Esinemine läks korda Sul on varem mitmed Numbrilised
vasted tänu tublile - see, mida ettekanded paremini vasted võiksid
(näiteks) pikaajalisele tööle ja plaanisime selgeks välja tulnud. Selle olla:
pakkus meile saada oli kenasti ette materjali esitamiseks 35 - 30 p - “5”
huvitavat/vajalikku kantud. Sa kõnelesid peaksime vist koos 29 - 21 p - “4”
materjali lisaks palju soravamalt kui tööd tegema. Kuidas 15 - 20 p - “3”
sellele, mida mitmel varasemal sa arvad, kas
kavatsesime koos korral ja mitmed ülehomseks saame
õppida. Teema on laused olid kenasti koos sinuga
lõpetatud ja sõnastatud. hakkama? Esinemine
esinemine
viimistletud.

Rubriigi sisu on I kooliastmeks vaja kohandada konkreetse vanuseastme ja klassi iseärasustega.

Kriteeriumid kõneleb õpetaja lastega läbi. III klassis võiks katsetada (lihtsustatud tekstiga) rubriigi
järgi kaaslase v enese hindamist.
 42
Ene-Silvia Sarv 42 Hindamisest õpetajale

Lisa 4. Tunnistuse näidiseid

(vt lisalehed)
4.1. (Sijan ala-aste sisekülg)
2. (Lempälä tunnistus)
3. Lihula kooli tunnistuse sisekülg

Kõik tunnistuste näidised on oma plusside ja miinustega. Üksikud hindamisaspektid tuleb viia
kooskõlla tegelikult õpetatavaga, õpitulemustega ja arengu kohta esitamist vajavaga.

NB. Need materjalid on praegu kättesaamatud ja küllap aegunudki. Palun

vabandandust.
 43
Ene-Silvia Sarv 43 Hindamisest õpetajale

Lisa 5. Õpikirje näidis

Tiit on eriti hästi edasi jõudnud arvutamises. Ta on tähelepanelik juhiseid

kuulates ja suudab keskenduda oma tööle palju paremini kui sügisel. Suvel
oleks hea harjutada joonistamist ja kirjutada paar kirja kirjatähtedega -
siis muutuksid käed ja silm sügiseks täpsemaks. Lugemise on Tiit saanud nii
selgeks, et võib suvel mõne pisemas kirjas raamatu läbi lugeda.
 44
Ene-Silvia Sarv 44 Hindamisest õpetajale

Lisa 6. Arengukirje näidis

Selle aasta jooksul on Anni muutunud osavamaks. Ta on kiirem ja

paindlikum nii palliplatsil kui matemaatika ülesandeid lahendades. Sügisene
ebamugavus suure hulga klassikaaslastega suhtlemisel on muutunud
seltsivuseks. Kui Anni suvel kohtub uute sõpradega, on hea julgustada teda
ise vestlust alustama.
 45
Ene-Silvia Sarv 45 Hindamisest õpetajale

Lisa 7. Arengu koondtabeli näidis

Hinnatav Laste nimekiri
valdkond
…. ….

Kommentaa
rid (haigus,
eriprobleemi
d jm)
Mida ette
võtta

Sellises tabelis on hindamine otstarbekas teha võimalikult lihtsalt, nt tingmärkidega või värvidega :
“+” - lapse tase on väljapaistev, ületab klassi keskmist ja eakohaseid ootusi
“v” - lapse tase on keskmine, selle ea jaoks ootuspärane
“+” - lapse tase on alla keskmist ja selles eas ootuspärast.
 46
Ene-Silvia Sarv 46 Hindamisest õpetajale

Lisa 8. Õpetaja hindamisanalüüsi näidis

Analüüsi teema/aspekt Kommentaarid ja Mida teha

vaatlused
Kas planeeritu (vaatlustabelid jm) haaras piisavalt :
• teadmisi
• mõistmist
• võimeid/oskusi (sh peenmotoorikat)
• suhtumisi ja motivatsiooni
• protsesse, protseduure
• kasvu/arengut

Kas mu hindamiskava võimaldas mul aega tulusalt

kasutada?
Kas mu hindamiskava tagas erinevate
hindamistehnikate/mooduste kasutamist?
Kas minu poolt kasutatavate hindamistehnikate /
mooduste valik võimaldas mul tõlgendada /
interpreteerida ja hinnata õpilaste edenemist?
Kas ma pean oma hindamistehnikaid
kokkusobivateks kasutatud õpetamisviisidega,
-lähenemistega?
Kas hindamistehnikad olid vastavuses/ sobivad
teabega, mida ma vajasin?
Kas mu hindamistehnikad andsid õpilastele
võimaluse näidata oma parimat?
Olid mu tehnikad lihvitud ja olid nad kasutatud
peenelt/tundlikult? (arvestades laste iseärasusi)
Kas minu poolt kasutatud hindamisviisid tõid kaasa
õpilaste teadmiste muutmise elukogemuseks /
elamuseks?
Kas ma lülitasin oma hindamisprotsessi õpilaste
enesehindamise? enesetunnetuse?
Kas ma rääkisin oma õpilastega kasutatavad
hindamisviisid ette läbi?
 47
Ene-Silvia Sarv 47 Hindamisest õpetajale

Kas ma rääkisin hindamistulemused regulaarselt

läbi õpilaste ja nende vanemate/hooldajatega?
Kas mu hindamisprotseduurid olid mõistetavad ja
tähendusrikkad õpilastele ja nende vanematele/
hooldajatele?
 48
Ene-Silvia Sarv 48 Hindamisest õpetajale

Lisa 9. Klassi koondmapi sisuskeem

Jooksvad klassi nimekiri

materjalid
Üldosa vaatlus- ja õppeained sh tulemuslehed
hinnagulehed
pädevused
psüühilised
protsessid
õpioskused

kokkuvõtvad koondtabelid ja
materjalid hinnangulehed

Personaalne osa laste vaatluslehed,

märkmed
tööde näidised
II - III kl ka
kirjalikud
enesehindamised
 49
Ene-Silvia Sarv 49 Hindamisest õpetajale

Lisa 10. Lapse poolt täidetavaid arengulehti

10.1. Lugemust kajastav kaart.

Seda võiks täita nt 1. klassi algul paar korda lapsevanem v õpetaja, hiljem aga kindlasti laps ise.
Samasse või teise nimekirja võib kanda ka vaadatud telesaated, (multi)filmid, muuseumi-, teatri- ja
kontserdikäigud. Lapse omakäelised kirjutused täidavad ka kirjutamisnäidise rolli.

Mina, ……………………………………………………
olen lugenud neid lugusid ja raamatuid

millal (kuu, raamatu, jutu pealkiri autor

kuupäev)

10.2. Kirjutamisnäidised (nt iga kuu, üle nädala)

Kuupäev Kirjutamisnäidis

Kuupäev Kirjutamisnäidis

Kuupäev Kirjutamisnäidis

Samalaadseis näidistelehti võib koostada ka teiste ainete, valdkondade kohta.

 50
Ene-Silvia Sarv 50 Hindamisest õpetajale
 51
Ene-Silvia Sarv 51 Hindamisest õpetajale

Lisa 11. Hindamise põhimõtteline kulg I kooliastmes

I klass

Valdkond Spetsiifika kooliaasta lõikes Lõppvälju

nd
sügis (I veerand) talv (II - III veerand) kevad (IV
veerand)
üldise arengu lapse arengu aluskirje lapse arengu aluskirje v lapse arengu Lapse v
jälgimine koostamine või tabeli täiendamine, aluskirje v klassi
alustabeli täpsustamine -tabeli aastakirje
sisseseadmine täiendamine või tabel
lapse areng sõnaline üldhinnang sõnaline üldhinnang sõnaline Hinnang
(üldine, tunnistusel / tunnistusel / üldhinnang (lühikirje)
terviklik areng) hinnangulehel , mis hinnangulehel, mis tunnistusel / tunnistusel,
kajastab arengut kajastab arengut hinnangulehel lapse
, mis kajastab arengukirje
arengut
pädevused vaatluslehed v vaatluslehed v -tabelid vaatluslehed v kajastub
-tabelid -tabelid arengu
üldkirjes ja
-hinnangus
tunnistusel
õpioskuste vaatluslehed v vaatluslehed v -tabelid vaatluslehed v kajastub
kujunemine -tabelid spontaanse ja teadliku -tabelid tunnistusel
õppimise võime jm kajastub kaudselt
kajastub tunnistusel tunnistusel õpitulemuste
kaudselt õpitulemuste kaudselt hinnangutes
hinnangutes või on õpitulemuste või on
toodud eraldi välja hinnangutes toodud eraldi
või on toodud välja
õpiprotsessis vaatluslehed v vaatluslehed v -tabelid vaatluslehed v hinnang
osalemine -tabelid hinnang tunnistusel -tabelid tunnistusel
hinnang tunnistusel osalemise aspektide hinnang
osalemise aspektide kohta edu tunnistusel
kohta väljatoomisega osalemise
aspektide
kohta edu
 52
Ene-Silvia Sarv 52 Hindamisest õpetajale

õpitulemused ainete olulisemate ainete olulisemate ainete hinnang

õpitulemuste õpitulemuste olulisemate tunnistusel
esiletoomine lapse esiletoomine lapse õpitulemuste
individuaalse edu individuaalse edu esiletoomine
seisukohalt seda seisukohalt konkreetselt lapse
konkreetselt ja ja lühidalt kirjeldades individuaalse
lühidalt kirjeldades edu ja tema
õpitulemuste lapse kooliküpsus, lisaks eelnevale erivajadused, Vaatlustabelit
hindamisel erivajadused, temperamendi ja eriandekus e põhjal
arvestatavad eriandekus multiintelligentsuse temperamendi arengukirjess
faktorid iseärasused; ja e v arengu
mõtlemise eripära; multiintelligen koondtabelis
tsuse se,
iseärasused; hinnangute
mõtlemise sõnastusse
Hindamise vorm sõnaline, suuline; sõnaline, suuline; sõnaline,
õpetaja- ja õpetajahinnang; suuline ja
enesehinnang enesehinnang kirjalik,
(sümbolhinnanguna, sümbolhinnanguna õpetaja- ja
kui klass on (emotsionaalset rahulolu enesehinnang;
tolerantne) kajastav ja eesmärgi tolerantses
saavutatust kajastav) klassis ka
Lapsevanema Koolivalmiduse ja Arengu arutelu (õpimapi Arengukirje v Arengu
teavitamine esialgse arengukirje v abil, vanemate mapi- -tabeli arutelu arutelu,
-tabeli arutelu, hindamisega (õpimapi tulemuste ja
täpsustamine koos harjutamine), tulemuste abil), koduse
vanematega. ja koduse toetava tulemuste ja toetava
Hindamispõhimõtete tegevuse täpsustamine koduse tegevuse
selgitamine ja koos vanematega toetava täpsustamine
näitlikustamine Hindamispõhimõtete tegevuse koos
selgitamine ja täpsustamine vanematega;
näitlikustamine koos soovitused
vanematega. lapse
Hindamispõhi suviseks
mõtete arendamisek
selgitamine ja s.
näitlikustamin
e, vajadusel
 53
Ene-Silvia Sarv 53 Hindamisest õpetajale

II klass

II klass

Valdkond Spetsiifika kooliaasta lõikes Lõppväljund

sügis talv kevad
üldise arengu vaatlustabelite v -päeviku jätkamine Arengu koondtabel v
hindamine arengukirje
vaatluse all erivajadused ja eriandekus, Individuaalsesse
olevad ja temperamendi ja multiintelligentsuse iseärasused; õppe- v
õpitulemuste mõtlemise eripära; arengukavasse,
hindamisel teadliku õppimise võime, motivatsiooni iseloom ja arengu
arvestatavad tase jm koondtabelisse
faktorid
Õpitulemuste Kooliaasta algul diagnostiline Ainete oodatavate aine- v
püstitamine ja hindamine suvise arengu ja õpitulemuste koondtabelisse
hindamine unustamise kohta läbirääkimine ja
Ainete oodatavate õpitulemuste eesmärgiksseadmi
läbirääkimine ja ne;
eesmärgiksseadmine; individuaalsete ja
individuaalsete oskuste ja rühma oskuste ja
teadmiste taotluste määratlemine teadmiste taotluste
ning saavutuse hindamine määratlemine ning
Lapse küsimuste tunnustamine saavutuse
ja ergutamine hindamine
Enese- ja
kaaslashinnangu
harjutamine ning
kasutamine
õpetajahinnangu
Hindamise sõnaline, suuline ja kirjalik, õpetaja- ja koondtabelisse
vorm enesehinnang; tolerantses klassis ka kaaslashinnang;
Hindamise aluseks võivad olla õpimapid, tööde
näidised, esitused/esinemised jm
Tunnistuse, hinnangulehtede muutumine
kujundiliselt/sõnastuselt konkreetsemaks. Sõnalise
hinnangu tagapõhja “läbitöötamine” nii laste kui
vanematega (rubriikhindamisega harjumine)
 54
Ene-Silvia Sarv 54 Hindamisest õpetajale

Kokkuvõtva Hinnang tunnistusel / Hinnang Hinnanguleht v

hindamise hinnangulehel, vajadusel / tunnistusel/ õpikirje,
vorm õpikirje hinnangulehel, lapse arengukirje
vajadusel õpikirje vanemale, eriti
probleemsete laste
Lapsevanema Arutelu ja arengusihtide seadmine, individuaalsete Arengu- ja
teavitamine õppekavade ja vajaliku õpiabi selgitamine õpitulemuste arutelu,
Hindamispõhimõtete selgitamine ja näitlikustamine, suviste arengusihtide
vajadusel koos lapsega, lapse õpimappi ja tööde seadmine, vanemate
näidiseid kasutades teavitamine
. Sõnalise hinnangu tagapõhja “läbitöötamine” võimalikest
(vanemate rubriikhindamisega harjutamine) arengukriisidest
 55
Ene-Silvia Sarv 55 Hindamisest õpetajale

III klass

Sügis-talv Kevad Lõppväljund

Jätkub lapse tervikarengu ja õpitulemuste saavutamise teede teadvustamise toetamine
hindamisega, arengu- ja õppimise monitooring ning vastavate vaatlustabelite vms täitmine.
Hindamise objektiks on ikka enam õpieesmärgi - s.o
läbiräägitud ja ühiselt tunnustatud taotluse saavutatuse
tase õpilase poolt, teadlik tegevus eesmärgi
saavutamiseks.
Pädevused, vaatluslehtede v -tabelite vaatluslehtede v Klassi ja
õpioskused ja täitmine -tabelite täitmine õpilase
õpiprotsessis pädevuskirje v
osalemine koond-tabel
Õpitulemuste Ainepädevuste jt ainenõuete Ainepädevuste jt Numbriline
hindamine alusel ainenõuete alusel hinne
Numbrilise hinde sissetoomine Enese ja kaaslase tunnistusel
sõnalise hinnanguga numbriline hindamine -
paralleelselt, sõnalise so hinde tagamaa
tõlkimine numbriks; kujundamine,
katsed enese ja kaaslase hindamisprotseduuri
numbriliseks hindamiseks - so internaliseerimine.
hinde tagamaa kujundamine, Õpimapid, esinemised,
hindamisprotseduuri kollektiivsed
internaliseerimine, eriti õpitulemuste
rubriikhindamise abil demonstreerimised jm
ohukoht On oluline 9-10 eluaasta identiteedikriisi
(autoriteedikriisi) mõju või ilmingute arvestamine
(õppimisele, käitumisele
Tunnistus Tunnistus, soovitavalt Tunnistus, paralleelseltTunnistus,
paralleelse umbrilis-sõnaline soovitav numbrilis- paralleelselt
hinnetelehega sõnaline hinneteleht v soovitav
õpikirje sõnaline
õpikirje
Vanemate Hindamise aluste selgitamine ja näitlikustamine, arutelud koos lapse ja
teavitamine tema õpimapi, tööde jm,
 56
Ene-Silvia Sarv 56 Hindamisest õpetajale