*

Ene-Silvia Sarv 2014

kohustuslik kirjandus

*M.Tilk. (2003) Kasvatus eri kultuurides I osa *M.Tilk. (2004) Kasvatus eri kultuurides II osa *M.Tilk. (-2006) Kasvatus eri kultuurides III osa *B.Castglione.(1994) The book of the courtier. Everyman. London. *M.E. Wiesner-Hanks. (2000) Christianity and Sexuality in the Early Modern
World.Routledge. London *J.Huizinga (2008) Keskaja sgis. Tallinn Domostroi (1990) Moskva.Sovetskaja Rossija. J.Le Goff. (1990) The Medieval World. Collins and Brown. P.Setl. (1999) Keskaja naine. Huma R.D.Lewis. (2003) Kultuuridevahelised erinevused. Tln.TEA

Haridusleksikon (.pdf) - www.digar.ee/arhiiv/et/download/811916

Kuurme, T. (2013). Kasvatus. Haridusleksikon. Toim R. Mikser. Eesti Keele Sihtasutus, 120 125. Viik, T. (2013). Kultuur. Haridusleksikon. Toim R. Mikser. Eesti Keele Sihtasutus, 158 161.
E-S Sarv 2014

 (ld cultura) arendatav ja haritav pool inimeses ja uhiskonnas. Tavaliselt vastandub koigele looduslikule kui millelegi iseenesest kasvavale. Tanapaeval - enamik uurijaid :
kultuur on inimkollektiive iseloomustav nahtus, mille olemasoluks on vajalikud keel, sellel pohinev kollektiivne malu ja uhised uskumused ning neil uhistel veendumustel pohinevad sotsiaalsed institutsioonid ja kaitumispraktikad. Kultuurilise elu oskuse omandavad indiviidid oppimise ja sotsialiseerumise teel. See ei tulene bioloogilistest instinktidest.

Kultuuri on enamasti proovitud defineerida kahel viisil

Esimesel juhul lahtutakse sellest, mida kultuur sisaldab voi millest ta koosneb nn substantsiaalne maaratlus. Teisel juhul lahtutakse sellest, milline on kultuuri funktsioon nn funktsionaalne maaratlus.
E-S Sarv 2014

Substantsiaalse mratluse puhul nhakse kultuuri *koostisosi kolmes kihis: a) materiaalne, b) sotsiaalne ja c)
ideaalne.
* Materiaalne kiht koosneb koigist inimese loodud esemetest (alates kivikirves- test
kuni nuudisaegse toostusliku toodangu produktideni ja selle jaatmeteni). * Sotsiaalne kiht koosneb/sisaldab * uhiskondlikest institutsioonidest, alates perekonnast ja lopetades riigi- ning globaalsete organisatsioonidega. Kutuur - uhiskondlike institutsioonide kogum, mis moodustab sidusa voi konfliktse tervikliku susteemi. Sotsiaalkonstruktivism - inimese kaitumismustrid ei kuulu mitte indiviidide, vaid institutsioonide juurde, need omandatakse/sunnitakse peale institutsioonide ja kollektiivide kaudu, kuhu indiviid kuulub. Ukskoik mida inimene ei teeks, on see peaaegu alati maaratletud mingite zanri-, rolli- voi institutsionaalsete reeglitega. * Ideaalne kiht - kollektiivsed uskumusedt, ideed, arusaamad ja veendumused, mis moodustavad antud kogukonna mentaliteedi, kollektiivse teadvuse voi uhismalu. Kultuurikogukond - uhised ideaalsused - uksikindiviididele maailma moistmise ja oma tegevuse motestamise olulisimad vahendid. Nt * eetilised ja poliitilised ideaalid (nt demokraatia ja vabadus), * meelelised tuupfiguurid (nt ihaldusvaarsete ja tulgastust tekitavate objektide prototuubid) ja * kognitiivsed tuupfiguurid (nt uldtunnustatud moisted, loogikaseadused voi pildili- sed kujundid).
E-S h Sarv 2014 4 Psu holoogias nimetatakse neid kollektiivselt tunnustatud kaitumise ja motlemise printsiipe enamasti sotsiaalseteks representatsioonideks voi

Funktsionaalne mratlus - kultuur inimese kui bioloogilise liigi ning konkreetse inimkollektiivi kui he populatsiooni olelusvitluse kontekstis. Sel juhul nhakse kultuuris unikaalset kohanemismehhanismi, millel on kolm phieesmrki:

1. Inimese pshholoogiliste vajaduste rahuldamine, nt hirmude maandamine religioossete vi teaduslike seletuste abil. Samade vahenditega luuakse inimese minapilt ning individuaalne ja kollektiivne identiteet. 2. Inimese materiaalsete vajaduste rahuldamiseks sooritatud histegevuste koordineerimine. Olulisemad valdkonnad - toiduhankimise ja enesekaitse kollektiivsed praktikad. Olulisim nihe kultuuriajaloos leminek kttimiselt ja koriluselt paiksele pllumajandusele. St - vimalus luua SUURI sotsiaalseid kooslusi => keerulisem hiskonnakorraldus ja selle vajadustele vastavate kollektiivsete ideaalsuste loomine. 3. Stabiilse ja efektiivse soojtkamise reguleerimine. Soo- ja jrglastega seotud hiskondlikud rollid (mees, naine, isa, ema, laps jne) + nende juurde kuuluvad igused ja kohustused, vastavad kitumisreeglid. Soojtkamisega seotud rollide igustest ja kohustustest saavad (selle
E-S Sarv 2014

teooria jrgi) moraalinormide alused.

teadlik, sihiprane suhe ning tegevus *teise inimese arengu suunamiseks ja toetamiseks. Laiemas thenduses on kasvatus hiskondlik-kultuuriline praktika, mis tegeleb jrglaste ettevalmistamisega eluks teatud hiskonnas ja kultuuris. (Kuurme, 120)

E-S Sarv 2014

Haridusasutus ppimise jaoks. Hariduslikel eesmrkidel organiseeritud asutus ppimise jaoks Kool on sagedaimini mratletud kui ppe-kasvatusasutus organiseeritud ppe, kasvatuse, hariduse jaoks nii kasvavale plvkonnale kui tiskasvanutele Koolide arengus oli 20 s kaks/kolm tendentsi

* esmalt suurkoolide (a la vabrik) teke, *saj lpupoole vikekoolide taastekkimine (nt Inglismaa,
Norra, Austraalia, Soome). Kooli suurust mravad majanduslikud ja hariduslikud faktorid tunduvad toetavat keskmisi ja suure pilaste arvuga koole, sotsiaalsed aga vikesi koole.
E-S Sarv 2014

*- kooli kliima on kooli kui organisatsiooni

kvaliteet, mis hlmab eelkige kooli koloogiat, miljd, sotsiaalset ssteemi ja kultuuri (Anderson 1982) vrtuste, tekspidamiste, rituaalide, smbolite ja lugude kogum. (Lindahl 2006) (Wilson et al Husenist lk. 6). kasutatakse kooli ning koolis toimuvate muutuste uurimisel ja seletamisel.

*- kooli kultuur on koolile omaste normide,

*Kooli kliima ja kooli kultuur - misted, mida

E-S Sarv 2014

* Kooli kliima, kultuur ja inimene

Kooli kliima, klassi kliima

Kooli kultuur, klassi kultuur Noorte, rhma subkultuur petajate subkultuur jne
E-S Sarv 2014 9

Inimese heaolu, nnelikkus, rm Turvalisus Toimetulek ja areng

helt poolt nhakse kooli kultuuri lekande vahendina, teiselt poolt uue kultuuri ja hiskonna loojana. helt poolt peetakse kooli sotsiaalsete suhete ja ebavrdsuse taastootjaks, teisalt leitakse, et see vimaldab vhendada sotsiaalset ebavrdsust ja vimaldada kigile vrdset juurdepsu haridusele.

*Termini kultuur ldtunnustatud esmakasutajaks koolikontekstis

on USA haridussotsioloog Williard Waller (1899-1945). Waller kirjeldas oma klassikalises teoses petamise sotsioloogia (Sociology of Teaching, 1932) koolikultuuri kui hulka koolile iseloomulikke kompleksseid rituaale, isiklikke suhteid, kombeid, ebaratsionaalseid survevahendeid ja moraalseid koode

E-S Sarv 2014

10

* Kooli kliima, koolikliima

Kooli kliima / koolikliima - kooli kui organisatsiooni kvaliteet - kooli koloogia, milj, sotsiaalne ssteem, kultuur (Anderson 1982) s.o kooli mdetavad dimensioonid. Kooli kultuur / koolikultuur - vrtused, koolielu eri aspektide thendused ja nende kasutamine inimeste poolt, ka mdid, legendid, smbolid jne

E-S Sarv 2014

11

Koolikliima ja koolikultuur - olulisimad aspektid kooli kui organisatsiooni ja selle ksikute aspektide (nt koolivgivalla, kberkiusamise, pilaste piedukuse ning toimetulekuvime) muutmisel.

(Gottfredson jt 2011, Lindahl 2006, Mishna et al., 2010)

*Miks on vaja neid

12

tunda?
E-S Sarv 2014

E-S Sarv 2014

13

1. Monitooring koolis (koolielu kvaliteet)

2. nnelikkuse edendamine koolis.

Tegevuste (nustamine, individualiseerimine, ADHD ravimid jpm) efektiivsust elukvaliteedi mttes ei monitoorita, isegi kui sellised lihtsad mtmisvahendid on avalikult kttesaadavad (Huebner jt 2006)

Parim kool = parim kodu : heade hoolivate suhete pidevus, pidev thelepanu vljendatud ja vljendamata vajadustele, kaitse kahjustuse eest, indiv ja hishuvide lbirkimine, koost, ppimises rmu esilekutsumine, moraalse ja vaimse arengu suunamine, enese- ja grupi mistmise kasvatamine (Noddings 2003)

* Kuidas tagada nnelikum pilane

E-S Sarv 2014 14 kui koolihariduse siht?

E-S Sarv 2014

15

*
*thelepanelik ja hooliv juhtkond 97% *eneseteostuse vimalus 97% *innukad pilased 92% *tunnustus 94%
* pilaste areng, head pitulemused * iglane tunnustus, premeerimine, palgatus, * Lahedad kolleegid, hisritused, vljasidud * Kooli vaimsus, prestii * Kik inimlikult oodatav, usaldus, vabadus * Vimekad, siirad pilased * Vajalike ppevahendite olemasolu * Lasteritused * Meeldiv keskkond, turvalisus * Armastus ja eneseusk
E-S Sarv 2014 16

vrikas palk

* Koolikliima edendamise meetodeid,

Kogukonnatunde lesehitamine Kaaslas-seire Sotsiaalsed normid /sotsiaalne normimine Andme-/tegelikkuse-phine tegevusplaan (-plaanid) Noorte rohujuure-ettevtmised Paljuharuline poliitika ja programmid tiskasvanutelt petajad, personal ja juhtkond koolikliima loojad:

nt

*Nende hlestatus, kultuur *Vrtushoiakud, mentaalsed mudelid, kitumismallid

E-S Sarv 2014 17

On olemas USA jm koolikliima, -kultuuri uuringu ksimustikud (suur hulk!). Eestis nende suurt hisosa haarav TOIME uuring 2004, milles min 50% ksimustest koolikliimast, -kultuurist; tulemused raamatutes Eesti kool 21. Saj algul: 2007 kollektiivne monograafia (Veisson, Ruus jt,) ja 2008 monograafia (Sarv + L Pallase statistika, vt CD-l).

Ideaalis luua Eestile kohandatud ja igale koolile kohandatav seire-materjal kooli eneseuuringuks, enesehindamiseks.

* Mtmine-seire.
Kas?Mis?Kuidas?
E-S Sarv 2014 18

*Jreldusi-soovitusi
*Tore on teha soovitus koolile, vanematele,
(petage ppima, petage kituma jne) ttagem sellega, mis on ja tehkem ra / kompenseerigem maksimum sellest, mis mujalt vajaka on jnud!

*Isegi kui n teoreetilised alused-mudelid jne on

mistetavad, tunnustatud, on realses olukorras vaja OMA KOOLI ja OMA INIMESTE tundmist, et valida sobivad rohud ja protseduurid.
E-S Sarv 2014 19

Allikaid ja soovituslikku lugemist

Anderson, C. S. (1982). The Search for School Climate: A Review of the Research. Rev. Educ. Res. 52(3): 368-420 Lindahl, R. (2006). The role of organisational climate and culture in the school improvement process: a review of the knowledge base. Available at: http://cnx.org/content/m13465/1.1/ . ( 9.08.2005.)

Lyubormirsky, S. J. (2007). The how of happiness. New York: Penguin Press.

Noddings, N. (2003). Happiness and education. Cambridge, UK: Cambridge University Press. Ruus, V-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E-S., Veisson, A. (2007). pilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. T Kuurme (Toim.). Eesti kool 21. sajandi algul. Kool kui arengukeskkond ja pilase toimetulek. Tallinn: Tallinna likooli Kirjastus, 7 - 58. Sarv, Ene-Silvia. (2008). petaja ja kool pilase arengu toetajana: petaja enesest ja koolist. Tallinn: TL kirjastus. (raamat + CD), tekst ka: http://www.scribd.com/doc/74205796/Opetaja-ja-kool-opilase-arengu-toetajana-I-IIIptk-Teacher-and-school-as-supporters-of-student-development Sarv, E-S. (2012). Koolikliima - http://www.scribd.com/doc/115219609 Sarv, E-S. (2012). Koolikultuur http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Koolikultuur/
E-S Sarv 2014 20