II

OSA

Lbivad teemad
ppekavas ja nende
rakendamine koolis
A-OSA
Elukestev pe ja karjriplaneerimine
Keskkond ja jtkusuutlik areng
Kodanikualgatus ja ettevtlikkus
Tervis ja ohutus
B-OSA
Lbivad teemad kooliorganisatsioonis
vimalused, meetodid, praktikad

Tartu likooli haridusuuringute ja

ppekavaarenduse keskus
2010

Kogumik on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel

Koostajad ja toimetajad
Juta Jaani
lle Luisk

Keeletoimetaja
Katrin Soon

Autoriigus
Tartu likooli haridusuuringute ja ppekavaarenduse keskus 2010

ISBN

Sisukord

SAATEKS ................................................................................................................................................... 4
OSA A LBIVAD TEEMAD
LBIV TEEMA "ELUKESTEV PE JA KARJRIPLANEERIMINE"
Lbiva teema Elukestev pe ja karjriplaneerimine rakendamise vimalustest koolis
karjrikoordinaatori pilgu lbi (R. Toikka-Tamm) .................................................................................. 7
LBIV TEEMA "KESKKOND JA JTKUSUUTLIK ARENG"
Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng ksitlemise phimtted (I. Henno) .......................... 24
Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng ellurakendamine kooli tasandil ............................ 31
Lbiv teema Keskkond ja jtkusuutlik areng kooli ppekeskkonna korralduses ......................... 33
Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng realiseerumine aineppes ................................... 34
Metoodilised soovitused lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng ellurakendamiseks ......... 38
Niteid lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng ellurakendamist toetavast klassivlisest
ppetegevusest, huviringidest ja projektidest .................................................................................. 41
Lbiva teema Keskkond ja jtkustuutlik areng ellurakendamist toetavad lisaressursid ja projektid
lhiaastatel ........................................................................................................................................ 43
LBIV TEEMA "KODANIKUALGATUS JA ETTEVTLIKKUS"
Kodanikualgatuse ja ettevtlikkuse kujundamine koolis (. Luisk) ...................................................... 48
LBIV TEEMA "TERVIS JA OHUTUS"
Tervis vrtus kogu eluks (E. Paap, L. Ilves, S. Kolk) .......................................................................... 54
Liikluskasvatus abinu liiklejate hoiakute ja kitumise kujundamiseks (U. Sellenberg) .................... 67
Psteala ennetustst ldhariduskoolides (K. Rtel) ....................................................................... 74
iguskuuleka ja tisvrtusliku kodaniku kasvatamine (M. Krgmaa) ................................................. 81
Ohutus mrgituse vltimiseks (M. Oder) .............................................................................................. 92
LISA 1 ..................................................................................................................................................... 94
Veebilehed, kust leiab infot ja ppematerjale lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng
ellurakendamiseks (I. Henno) ............................................................................................................ 94
OSA B LBIVAD TEEMAD KOOLIORGANISATSIOONIS VIMALUSED, MEETODID, PRAKTIKAD
Kooli vimalused lbivate teemade ksitlemiseks (L. Tiisvelt)............................................................ 102
lekooliliste tegevuste koostphine kavandamine (M. Prna) ....................................................... 119
lekooliline ja klassivline tegevus kui lbivate teemade rakendumise toetaja (K. Koolme, T.L. Kull)
............................................................................................................................................................. 125
Lbivate teemade rakendamise metoodikad Eesti koolides - levaade uuringust (J. Jaani, . Luisk)
............................................................................................................................................................. 136
Koolide valim ....................................................................................................................................... 138
2

levaade andmekogumises osalenud koolidest ................................................................................. 139

Andmete kogumiseja analsimise meetod ...................................................................................... 142
Lbivate teemade rakendamise korraldus koolis................................................................................ 143
1.2. Lbiv teema kooli phivrtusena ........................................................................................... 158
1.3. Lbiv teema kui kogukonda kujundav tegevus ........................................................................ 165
1.4. Koolikultuuri (keskkonna) mju lbivate teemade rakendamisele .......................................... 168
1.5. Kooli koostviisid, mis toetavad lbivate teemade rakendamist .......................................... 172
1.6. Lbivate teemade koordineerimine ja nustamine ................................................................. 183
Lbivate teemade rakendamise vimalikud viisid .............................................................................. 189
2.1. Lbivate teemade ksitlemine spetsiaalse valdkonnatunnina ................................................. 189
2.2. Lbivate teemade rakendamine aineleselt ............................................................................ 197
2.3. Lbivate teemade rakendamine hekordse tegevusena ......................................................... 202
2.4. Lbivate teemade rakendamine klassivlise tegevusena ........................................................ 208
Koolitused ja tugimaterjalid ................................................................................................................ 215
Tagasiside kogumine lbivate teemade rakendamisele ..................................................................... 218
LT rakendamise mudelid ..................................................................................................................... 225

Kokkuvte ............................................................................................................................................ 232

SAATEKS
Kesolev kogumik on II osa 2009. aastal ilmunud lbivate teemade kogumikule. Vaatluse alla
tulevad lbivad teemad, mille ksitlemise kogemused on koolidel olnud olemas juba mitmeid
aastaid. Sel korral moodustavad lbivate teemade tutvustused kogumiku esimese poole ehk Aosa ning teises osas (B-osa) lhenetakse lbivatele teemadele kooliorganisatsiooni
vaatevinklist.
Kogumiku esimeses pooles tutvustavad lbivate teemade sisu oma ala spetsialistid. Teise
poole materjali juhatavad sisse koolijuhi ning huvijuhi artiklid ning jrgneb levaade Tartu
likooli haridusuuringute ja ppekavaarenduse keskuses 2010. aastal lbi viidud uuringust
Lbivate teemade head praktikad Eesti koolides.
Soovime siinkohal tnada kiki kogumiku ilmumisele kaasa aidanud inimesi, kelleks on nii
artiklite autorid kui ka koolide uuringus intervjuu andnud vi meiega vestelnud inimesed.

Tartu likooli haridusuuringute ja ppekavaarenduse keskus

A OSA

LBIVATE TEEMADE TUTVUSTUSED

Lbiv teema: Elukestev pe ja

karjriplaneerimine
Lbiva teema Elukestev pe ja karjri planeerimine ksitlemisega taotletakse
pilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis ppima kogu elu, titma erinevaid rolle
muutuvas pi-, eluja tkeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu,
sealhulgas tegema mistlikke kutsevalikuid.
pilast suunatakse:
1) teadvustama oma huve, vimeid ja oskusi, mis aitavad kaasa adekvaatse
enesehinnangu kujunemisele ning kutseplaanide konkreetsemaks muutumisele;
2) arendama oma pioskusi, suhtlemisoskusi, koost- ja otsustamisoskusi ning teabega
mberkimise oskusi;
3) arendama oskust seada endale eesmrke ning tegutseda neid ellu viies ssteemselt;
4) kujundama valmisolekut elukestvalt ppida ja kutseotsuseid teha ning tundma
haridus- ja koolitusvimalusi;
5) tutvuma erinevate ametite ja elukutsetega, nende arenguga minevikus ja tulevikus,
tundma ppima tsuhteid reguleerivaid igusakte ning kodukoha majanduskeskkonda.
Lbiva teema Elukestev pe ja karjri planeerimine ksitlemine I kooliastmes
Lbiva teema ksitlemine I kooliastmes aitab pilasel kujundada positiivset hoiakut
ppimisse ning toetab esmaste pioskuste omandamist. Mnguliste tegevuste abil
aidatakse pilasel kujundada ning ppida tundma ennast ja lhimbruse tmaailma,
tuginedes pilase kogemustele igapevaelust. pilasele tutvustatakse erinevaid
tegevusalasid ja ameteid, nende olulisust ning omavahelisi seoseid.
Lbiva teema Elukestev pe ja karjri planeerimine ksitlemine II kooliastmes
Lbiva teema ksitlemine II kooliastmes keskendub pilase sotsiaalsetele ja
toimetulekuoskustele, oma huvide ja vimete tundmappimisele ning arendamisele.
Eesmrk on aidata pilasel kujundada philisi pioskusi, empaatiavimet ning
suhtlemis- ja enesekontrollioskusi. pilasele tutvustatakse erinevaid elukutseid ja tid
ning nende seost inimeste individuaalsete eelduste ja huvidega.
Lbiva teema Elukestev pe ja karjri planeerimine ksitlemine III kooliastmes
Lbiva teema ksitlemine III kooliastmes keskendub pilase vimete, huvide, vajaduste
ja hoiakute teadvustamisele, pioskuste arendamisele ning esmaste kutsevalikutega
seostamisele. pilasi juhitakse mtlema oma vimalikele tulevastele
tegevusvaldkondadele ning arutlema,millised eeldused ja vimalused on neil olemas, et
oma soove ellu viia. Thtis on ksitleda t ja kutsega seotud stereotpseid suhtumisi
kriitiliselt, et need ei muutuks pilase tulevikuvljavaadete piirajateks. pilasi
teavitatakse erinevatest tharjutamise vimalustest ning julgustatakse neid kasutama.
pilasele vahendatakse teavet edasippimisvimaluste kohta ning luuakse vimalus
saada kutsenustamist.
Lbiva teema Elukestev pe ja karjriplaneerimine ksitlemine gmnaasiumis
Gmnaasiumis aitab lbiv teema kujundada pilase valmidust ja oskusi teha oma
elukiku puudutavaid valikuid ning suurendada teadmisi tmaailmast. Eesmrgiks on
aidata pilasel mista ja vrtustada elukestvat pet kui elustiili ning mtestada oma
karjri planeerimist kui jtkuvat otsuste tegemise protsessi. Thelepanu pratakse
praktilistele totsimisoskustele ja sellekohaste igusaktide tundmappimisele.
pilastele vahendatakse teavet edasippimise ja t leidmise vimaluste kohta
(sealhulgas ettevtlus) ning neile luuakse vimalused saada karjrinustamist.
6

Lbiva teema Elukestev pe ja karjriplaneerimine

rakendamise vimalustest koolis
karjrikoordinaatori pilgu lbi

Raili Toikka-Tamm
C. R. Jakobsoni nim Gmnaasium

Alustan julge vitega, et kikides Eesti koolides tegeletakse elukestva ppe ja

karjriplaneerimisalase

tga

kogu

pilase

kooliaja

jooksul.

Karjriplaneerimise

suunamisega tegelevad kik ainepetajad, klassijuhatajad, ppealajuhatajad, tugissteemide

liikmed, koolijuht ja lapsevanemad. Koolides toimub reaalselt terve rida tegevusi, mis on
karjriplaneerimise thtsateks komponentideks. Peamiseks probleemiks, miks paljud
ppeasutuse tga kokkupuutunud inimesed minu videtes kahtlevad, on tsiasi, et enamikes
koolides nimetatud t kll toimub, aga toimub kaootiliselt, koordineerimatult ja
teadvustamatult. Tehtava t kvantiteet vib olla seejuures kuitahes suur, kuid ilma
sstemaatilise planeerimise, jrjepidevuseta ning vajalikkust ja eesmrki teadvustamata
tegutsedes ei juta sageli soovitud tulemuseni. Soovitav tulemus antud kontekstis on pilaste
arenemine isiksuseks, kes on valmis ppima kogu elu, titma erinevaid rolle muutuvas pi-,
elu- ja tkeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema
mistlikke kutsevalikuid. Just nii on snastatud 28. jaanuaril 2010. aastal vastuvetud
phikooli riiklikus ppekavas lbiva teema Elukestev pe ja karjri planeerimine taotlus
phikooli osas. Selliselt snastatud eesmrgi on suurel mral tinginud tnapeva pidevalt
muutuv hiskond, sealhulgas tmaailma muutumine ning ootuste ja nudmiste teisenemine.
Ka varasemates ppekavaversioonides on elukutse valiku ja karjriplaneerimisega seotud
teemad olnud kajastatud lbivate teemadena. Aastatel 1996 2002 kehtinud Eesti phi- ja
ldkeskhariduse riiklikus ppekavas oli heks lbivaks teemaks Elukutse valik. 2002. aastal
kinnitatud Phikooli ja gmnaasiumi riiklikus ppekavas on lbiva teema nimetuseks
Talane karjr ja selle kujundamine. Juba ainuksi lbiva teema nimetuse muutumine
laiemahaardeliseks viitab tendentsile, mille kohaselt on valdkonna olulisus kasvanud ning
7

teadvustamine suurenenud. Nimetusest olulisem on siiski, kuivrd suudetakse rakendada ellu

tegevusi, mis tagavad riiklikus ppekavas pstitatud eesmrkide saavutamise.
Jrgnevalt kirjeldan enda kui koolipshholoogi ja karjrikoordinaatori rolli titva inimese
arusaama sellest, kas, kuidas ja kui palju on vimalik reaalses koolielus rakendada tegevusi,
mis toetavad lbiva teema Elukestev pe ja karjri planeerimine pet. Mitmeid tegevusi
kirjeldan lhtuvalt oma isiklikust kogemusest, kuna olen karjriga seotud valdkonnaga kokku
puutunud alates 1999. aastast, mil asusin pshholoogina tle C. R. Jakobsoni nim
Gmnaasiumisse. Esimestel aastatel tegelesin karjriplaneerimise valdkonnas kitsamalt, viies
lbi kutsenustamist lpuklasside pilastele, viimastel aastatel olen tegelenud ssteemsuse
loomisega koolis karjri planeerimise tegevusalal. Aastatel 2001 2003 tegutsesin Viljandis
paralleelselt koolitga ka maakondliku karjrinustajana. Olen tutvunud Eesti erinevate
maakondade ja erinevate koolide karjrippemudelitega ning osalen aktiivselt Viljandi
maakonna karjrispetsialistide hists. Viljandimaal tegeletakse praegusel hetkel
optimaalse lahenduse leidmisega, kuidas korraldada efektiivselt toimiv ppe- ja
kutsenustamisssteem.

Lbiva teema realiseerumine pikeskkonna korralduses

Vaimse, sotsiaalse ja fsilise pikeskkonna optimaalne korraldus toetab oluliselt Elukestva
ppe ja karjri planeerimise lbiva teema ellurakendamist. Olen Phikooli riiklikust
ppekavast vlja toonud fsilise ja vaimse keskkonna kujundamise aspektid, mis on
elukestva ppe ja karjri planeerimise lbiva teema ellurakendamise seisukohast kige
olulisemad. Samas on selge, et ka lejnud aspektid, mida arvestatakse parima vimaliku
pikeskkonna loomisel, omavad samuti teatud mju lbiva teema realiseerumisel.
Vaimset, sotsiaalset ja fsilist keskkonda kujundades jlgib kool, et:
1. Koolis luuakse vastastikusel lugupidamisel ja ksteise seisukohtade arvestamisel
phinevad ning kokkuleppeid austavad suhted pilaste, vanemate, petajate, kooli
juhtkonna ning teiste petuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel. hiselt
heakskiidetud reeglite kehtestamine kooli kodukorras ja selle jrgimine kikide
kooliga seotud osapoolte poolt soodustab

lbivat teemat toetava keskkonna

kujunemist. Nii petajatele, pilastele kui ka lapsevanematele tuleb anda vimalus

8

osaleda kooli juhtimisprotsessis, nende arvamuse rakuulamine ja arvessevtmine

planeerimistegevuses soodustab samuti lbiva teema realiseerumist. Lihtsaim
vimalus kaasamiseks on erinevate rahuloluksitluste korraldamine, mille kaudu
saavad kooliga seotud huvigrupid oma arvamust avaldada;
2. Mrgatakse ja tunnustatakse kigi pilaste pingutusi ja piedu; hoidutakse pilaste
sildistamisest ja nende eneseusu vhendamisest. Selline suhtumine tagab pilaste
adekvaatse minapildi kujunemise ning ppimisehuvi ja motiveerituse elukestvaks
ppimiseks. pilaste tunnustusssteemi loomine koolis viks olla ks tegevus, mis
nimetatud aspekti realiseerumisele kaasa aitab;
3. Luuakse pilastele vimalusi nidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda
nii ksi kui ka koos kaaslastega. Koolipoolne toetus kooli pilasomavalitsuse
loomisele

ja

toimimisele

annab

pilastele

vga

hea

vimaluse

osaleda

otsustamisprotsessis;
4. ppes on vimalused kasutada internetihendusega arvutit ja esitlustehnikat ning
pilastel on vimalus kasutada kooliraamatukogu. Kooliraamatukogus peaksid
pilastele olema kttesaadavad karjriteemalised materjalid - infomaterjalid ja
raamatud

ppimisvimalustest,

karjriplaneerimisest,

haridusssteemist

jms.

Kindlasti peaksid koolis olema kttesaadavad metoodilised materjalid petajatele,

kuidas karjriplaneerimise valdkonna temaatikat oma tundides ksitleda. On
soovitatav kooli kodulehele internetis luua karjrinurk, mille kaudu saab pilastele
jagada karjriplaneerimisalast informatsiooni (nt sndmuste kuulutused, leskutsed
osalemiseks

projektides,

konkurssidel,

viited

kasulikele

leheklgedele

jne).

Loomulikult on informatsiooni vahendamiseks vimalus kasutada ka traditsioonilist

teadetetahvlit koolimajas.

Informatsiooni paremaks liikumiseks saab kasutada ka

uuenenud e-kooli vimalusi;

5. pet vib korraldada ka vljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliues, looduses,
muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevtetes ja asutustes) ning
virtuaalses pikeskkonnas. Ettevtete vi asutuste klastamine klassijuhatajatundide,
ainetundide vi karjripetuse valikaine raames soodustab otseselt elukestva ppe ja
karjriplaneerimise lbivat teemat, kuna ppekikudel saavad pilased reaalses
keskkonnas tutvuda erinevate ametitega, ettevtte vi asutuste struktuuriga ja jlgida
tprotsessi;

Karjriteenuste arendamine Eesti Vabariigis

Konteksti selgitamiseks tutvustan jrgnevalt pgusalt programme, mille kaudu ptakse Eesti
Vabariigis karjriteenuste valdkonda arendada. 2005. aasta 1. septembrist alustas SA Innove
ksus

Karjrinustamise

Teabekeskus

(alates

2009.

aasta

algusest

nimetusega

Karjriteenuste Arenduskeskus) Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.1 raames rahastatava

projekti Karjriteenuste ssteemi arendamine Eesti Vabariigis rakendamisega. Projekt kestis
kolm aastat, kuni 2008.a. juunikuuni.
Projekti

otsesteks

sihtrhmadeks

olid

karjriplaneerimise

protsessi

toetavad

karjrinustajad ja -infospetsialistid ning petajad. Kaudseteks sihtrhmadeks ehk

lppkasusaajateks olid karjrivalikuid (kutse-, ppe- ja tvalikuid) tegevad ppurid,
esmaselt tturule suunduvad noored ja nende vanemad.
Projekti ldeesmrgiks oli parendada karjriteenuste kvaliteeti, soodustades seelbi
hiskonnaliikmete osalemist elukestvas ppes ja nende konkurentsivime tusu. Projekti
rakendamisel saadud tulemustele ja tagasisidele loogiliseks jtkuks allkirjastasid Haridus- ja
teadusministeerium ning Sotsiaalministeerium 12. mrtsil 2008 koostleppe, millest lhtub
Karjriteenuste ssteemi arendamise programm. Viis phisuunda selles programmis on:
1.

Karjriteenuste metoodika arendamine;

2.

Karjriteenuste osutajate koolitusssteemi vljattamine, arendamine, uuendamine ja

koolituste pakkumine;

3.

Karjriteenuste pakkumine;

4.

Karjriteenuste kvaliteedi hindamisssteemi vljattamine ja elluviimine;

5.

Karjriteenuste ssteemi limitus ja koordineerimine.

Kui suur on reaalne kasu programmidest igale ksikule koolile lbiva teema kontekstis, on
keeruline hinnata, kuid koolitatud spetsialistidest ja karjriteenuste osutamist toetavatest
metoodilistest vahenditest saavad koolid kindlasti mrkimisvrset tuge.

10

Koolittajate roll lbiva teema ellurakendamisel

Kik pilastega kokkupuutuvad koolittajad peavad arvestama sellega, et karjri
planeerimise alane t toimub sisuliselt igal hetkel, mil pilasel on vimalus tiskasvanuid,
nende td ja tssesuhtumist jlgida. Juhtkonna tasemel on ttajaid palgates ja
koolitusplaani koostades oluline jlgida, et lisaks heade kutseoskuste omamisele on
koolittajad motiveeritud, innustunud, hea suhtlemisoskusega ja meeskonnatks vimelised
inimesed, olgu seejuures tegu siis petaja, sklateenindaja vi garderoobi valvuriga.
Siinjuures peatun pikemalt neil koolittajatel, kellel on suurim vimalus elukestva ppe ja
karjriplaneerimisega seotud tegevusi lbi viia. Tsse on kaasatud kik ainepetajad,
klassijuhatajad, kooli tugipersonal koolipshholoog, sotsiaalpedagoog, logopeed ja
juhtkond. Ksimus on taaskord selles, kuidas kikide oluliste pilast mjutavate spetsialistide
td koolis koordineerida nii, et see oleks vimalikult tulemuslik.
Mitmetes Eesti Vabariigi koolides on karjrivaldkonna parema ssteemsuse tagamiseks
vetud tle karjrikoordinaator. Koolide karjrikoordinaatorid tegelevad koolides
karjrippe planeerimise ja koordineerimisega ning selle integreerimisega ppetundidesse ja
ppet vlisesse tegevusse. Nende lesandeks on koos direktsiooniga vlja ttada kooli
karjriplaneerimisalase t kontseptsioon ja jlgida selle toimimist koolis. Nad juhendavad
pilasi pivalikute tegemisel, kursuste ja ainete valikul ning annavad karjri planeerimise
tunde vastava valikaine raames. Oma tga aitavad karjrikoordinaatorid kujundada
pilastes oskusi ja teadmisi, mis vimaldaks neil teadvustada oma huvisid, vimeid, oskusi
ning teha konkreetseid karjriplaane, omandada teadmisi tmaailmast, elukutsetest ja
ppimisvimalustest,

kujundada

hoiakuid

ja

toimetulekuoskusi,

mis

soodustaksid

karjriotsuste tegemist, elukestvat pet ning eneseteostust. T on loova iseloomuga ja

vaheldusrikas ning sobib hsti lisategevuseks koolis juba ttavale spetsialistile.
Karjrikoordinaatori enamlevinud tlesanded on:
1. Kooli karjriplaneerimise alase tegevuskava koostamine ja elluviimine;
2. Koolis lbiviidava karjrippe koordineerimine;
3. Karjrippe kavandamine kooli ppekava osana;
4. Karjrippe ainekavade koostamine ja vajadusel karjrippe lbiviimine;
5. petajate juhendamine ja nustamine karjrippe sidumisel ainetundidesse;
11

6. Karjriteemaliste

rituste

korraldamine

ja

lbiviimine

(niteks

karjripevad,

infopevad lapsevanematele);
7. Karjriplaneerimist toetavate tegevuste ja projektide juhtimine;
8. Karjriinfo kogumine ning vahendamine (niteks infostend, karjrialased raamatud,
trkised, infonurgake kooli kodulehel internetis jms);
9. pilaste esmane juhendamine karjri- ja pivalikute tegemisel;
10. Osalemine karjriteenuste arendustegevuses;
11. Koost loomine ja arendamine petajate, karjrinustajate, karjriinfospetsialistide ja
teiste spetsialistidega.
Mitmes Eesti koolis on loodud karjrikoordinaatori tasustatud ametikoht, kus ttab erialase
koolituse saanud inimene. Eesti Vabariigis on praeguseks 55 spetsialisti, kes on lbinud
Karjriteenuste projekti raames teenuseosutajate kaheksa ainepunktilise tiendkoolituse. Ka
teistes koolides, kus eraldi karjrikoordinaatori ametikohal ttavat inimeste ei ole, on siiski
vajalik tegeleda karjriplaneerimise tegevuskava vljattamisega ssteemsuse tagamiseks
vastava valdkonna tegevustes ning lbiva teema rakendamise toetuseks.
Eraldi peatun kooli ttajatest veel tugissteemi liikmel koolipshholoogil. Paljudes Eesti
koolides on koolipshholoogile ametijuhendiga mratud lesanne teostada kutsenustamist
lpuklasside vi lpuklassile eelneva klassi pilastele. Kutsenustamise kigus viib
koolipshholoog tpiliselt lbi grupitestimise ning annab seejrel testide kohta tagasisidet.
Eesti koolides kasutavad koolipshholoogid testimisel tpiliselt kolme testi: vaimsete
vimete testi, temperamendi- ja karakterijoonte testi ning kutsesuundumustbi mramise
testi.

Testide

kasutamisoskuse

ja

iguse

saamiseks

korraldab

koolitusi

Eesti

Koolipshholoogide Liit. Tagasiside andmine vib toimuda grupis vi individuaalselt.

Viimane on kahtlemata efektiivsem, kuna individuaalse vestluse kigus keskendub nustaja
konkreetsele pilasele ja noorel on vimalus koos spetsialistiga analsida oma testitulemusi.
Tagasiside raames saab noor inimene arutada enda tulevikuplaane ning leida lahendusi
probleemidele, mis pilasel seoses kutsevaliku ning edaspidise elu kavandamisega tekkinud
on.

12

Lbiva teema realiseerumine aineppes

Eelnevalt on mainitud ainepetajate suurt osa elukestva ppe ja karjri planeerimise lbiva
teema elluviimisel. Vastavas valdkonnas koolitust mittesaanud petajatel vib olla keeruline
mista, kuidas lbivat teemat Elukestev pe ja karjri planeerimine oma ainetundidesse
tuua. Eesmrk ei olegi teha seda kunstlikult nii-elda kellelegi nitamise prast. Oluline on, et
petajad hakkaksid mistma, millised on elukestva ppe ja karjriplaneerimise eesmrgid ja
phimtted, seejrel on neil juba lihtne seda oma tundidesse integreerida. Ksimus on mneti
ka selles, et enamik ainepetajaid juba ksitlevad oma ainetundides teemasid vi kasutavad
tvtteid, mis otsesemal vi kaudsemal mral soodustavad karjri planeerimist. Sisuliselt
on igasse ainetundi, kus kasutatakse otstarbekalt mingisugust tvormi, olgu selleks rhma-,
paarist vi rollimng, lbiv teema teatud mral integreeritud. Oluline on seejuures, et nii
petaja ja viimase juhendamisel ka pilane mistaks, et rhmat, paarist vi rollimng
arendab erinevaid sotsiaalseid oskusi (kuulamis-, meeskonnat-, planeerimisoskus), mis on
isiksuse arengu seisukohalt ja seega ka karjriplaneerimise seisukohalt olulise thtsusega.
Niisiis on ksimus teadvustamises ja teadlikkuses, mida lbiv teema endast kujutab. Olgu
siinkohal toodud vike loetelu selle kohta, millised on karjriplaneerimist alased
tegevused ainetundides. Need on:
1. pilaste silmaringi arendamine;
2. Positiivse mtlemisoskuse arendamine;
3. Otsustus- ja vastutusvime arendamine;
4. Meeskonnatoskuste arendamine;
5. Loovuse ja loogilise mtlemise arendamine;
6. pilase individuaalsuse arvestamine petamisel;
7. Huvi ja uudishimu ratamine ning selle rahuldamise viiside petamine;
8. Planeerimise (aja, tegevuse) petamine;
9. pilaste juhendamine iseseisva uurimist vi faktide kogumise ja kokkuvtete
tegemise kigus jne.
Eelpool nimetatud projekti Karjriteenuste ssteemi arendamine Eesti Vabariigis raames on
vlja ttatud ideekogumik ainepetajatele. Kogumik on pealkirjastatud kll vastavalt vana
riikliku ppekava lbiva teema snastusele Lbiv teema Talane karjr ja selle
kujundamine ainetunnis, kuid sisu on vga hsti kasutatav ka uue riikliku ppekava korral.
13

Ideekogumiku koostajate eesmrk oli koondada ideid, mis hlbustaks ldoskuste, lbiva
teema ja ppeainete tervikliku ksitluse saavutamist, aitaks tsta pimotivatsiooni. petajate
thelepanu suunatakse teemadele, mis on tema aines otsesemalt vi kaudsemalt seotud pilase
karjrivalikutega. Ideed, mille alusel petaja saab tegevusi tunnis planeerida, on kogumikus
toodud ppeaineti kooliastmete kaupa. Ideekogumik on saadaval internetis aadressil:
http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Ideekogumik__l_biv_teema.pdf
Ka valimik Vaatame koos tulevikku on loodud tugimaterjaliks karjriplaneerimise
valdkonnas tegelejale. Tegu on grupitde kogumikuga phikooli ja gmnaasiumi
karjrikoordinaatoritele, ainepetajatele ja klassijuhatajatele ning sisaldab rhmatid,
loovlesandeid ja mnge, mis on meldud peamiselt phikoolile, kuid samas vivad
sihtgruppi kuuluda ka vanema kooliastme pilased. lesande kirjeldusele on lisatud soovitusi
petajale, missuguse ppeaine raames teemat ksitleda ja milliseid vimalusi see t veel
pakub. Valikud vib petaja teha vastavalt pilaste arengutasemele ja nii pilaste kui enda
ettevalmistusele ning teema keerukusele. petaja vib kasutada loovust lesande laiendamisel
ja vajadusel raskusastme muutmisel. lesanded aitavad kooli karjrikoordinaatoril,
klassijuhatajatel ja ainepetajatel mitmekesistada tunde, mis on seotud. Valimik on saadaval
internetis aadressil:
http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=12741/vaatame_koos_tulevikku_f
inal.pdf
Uute ppekavade rakendamist toetavad tugi- ja metoodilised materjalid valmivad SA Innove
karjriteenuste arenduskeskusel lhiajal. Karjriplaneerimist toetav teema kehtivates ja
varasemas ppekavas sisult oluliselt ei erine. Seega on uute tugimaterjalide valmimiseni abi
ka varasemast vljaandest.
Ainetunni vi klassijuhatajatunni raames ettevtetesse ppekikude korraldamine annab vga
hea vimaluse lbima teema realiseerimiseks ppets.

Teadlikkus tmaailmast on

karjriplaneerimise vundament. Oluline on see, et pilasel tekiks ldistatud ettekujutus

pidevalt muutuvast tmaailmast ja seda mjutavatest teguritest ning et ta mistaks tturu ja
hariduse vahelisi seoseid enda karjri planeerimisel. Ettevtete klastamise kigus on
pilastel vimalus erinevate ametite ja tkeskkondadega vahetult kokku puutuda. On hulk
t spetsiifilisi iserasusi, tkeskkonna tegureid, mille selgitamine suu- ja trkisna abil on
ebathus vi lausa vimatu. Ettevtte klastamise kigus saab tutvuda erinevate ettevtete
14

praktilise tkorraldusega. Ettevttega tutvumisel on vga oluline ppida tundma

firmakultuuri, ettevtte ttamise eesmrke, printsiipe, seadmeid ja tvahendeid, ttajaid
ning juhtimisprintsiipe. Ettevtete klastamine annab pilasele reaalse ettekujutuse he vi
teise asutuse, firma, organisatsiooni vms igapevatst. Et ettevtte klastus oleks
maksimaalse kasuteguriga, viks eelnevalt pilastele vi pilasgruppidele ktte jagada teatud
lesanded, mida nad peavad uurima ja millele klastamise kigus eriliselt thelepanu
prama. Hiljem saavad pilased nhtu/kogetu kinnistamiseks teha teemakohased ettekanded.

Klassijuhataja roll lbiva teema rakendajana

Eelnevates alapeatkkides on ksitletud juba mitmeid vimalusi, kuidas klassijuhataja saab
karjri planeerimise alast td suunata. Vtan siinkohal need vimalused kokku ja tutvustan
lisaks veel tulutoovaid tegevusi. Klassijuhataja saab elukestva ppe ja karjriplaneerimise
teemat rakendada jrgmiselt:
1. Klassijuhatajatundide kigus, kus toimuvad arutelud, rhmatd, tlehtede titmine,
saab pilane infot enese kohta (milline inimene ma olen, milline on minu iseloom,
oskused,

kogemused,

hobid,

tugevad/nrgad

kljed,

vrtushinnangud).

Klassijuhatajatundidesse kutsutakse erinevaid klalisi, kes arendavad pilase

silmaringi ning htlasi tutvustavad erinevaid ameteid ja tmaailma;
2. ppekikudel, kus tutvutakse erinevate tkohtadega ning elukutsetega;
3. Lapsevanemate koosolekutel, mis annavad vimaluse kneleda teemal, kuidas oma
lapsi karjri planeerimise osas suunata;
4. Arenguvestluse kigus on vimalik muude teemade hulgas arutada karjri
planeerimisega seotud teemasid. Arenguvestluse kaugem eesmrk on intelligentse,
vrika inimese kujunemine. Selline inimene mistab ennast ja teisi, vtab vastustust
inimsuhetes, tuleb iseseisvalt toime reaalses elukeskkonnas, oskab lahendada
probleeme, tasakaalustada emotsioone ja olla avatud. Seega on arenguvestluse
eesmrgid vga tugevalt elukestva ppe ja karjri planeerimise teemadega seotud.

15

Karjripetuse valikaine
Eelpool tutvustatud projekti Karjriteenuste ssteemi arendamine Eesti Vabariigis kigus
ttati vlja karjrippe valikaine ainekava ja metoodilised materjalid ppe lbiviimiseks
koolis. Karjripet viidi lbi 20 pilootkoolis, kus projekti tulemusena valminud materjale
kasutati karjrippe valikaine tundides phikooli, gmnaasiumi ja kutseppe tasemel. 2008.
aastal alustanud Karjriteenuste arendamise programmi kohaselt uuendatakse tagasisidest
lhtuvalt ainekava ja loodud materjale ning laiendatakse ppeasutuste ringi, kus pakutakse
karjripet htsetel alustel. Uute riiklike ppekavade ja Phikooli- ja gmnaasiumiseaduse
kohaselt on koolidel vimalus ning vga soovitav kavandada kooli ppekavas karjripetus
valikainena vi -kursusena.
Karjrippe lbiviijal on vimalik kasutada koostatud nidis- ja tugimaterjale
Karjripetuse valikaine phikoolis - Phikooli petajaraamat ja Karjripetuse
valikaine gmnaasiumis -

Gmnaasiumi petajaraamat. Mlemad materjalid on

kttesaadavad karjriplaneerimist toetava portaali www.rajaleidja.ee kaudu.

Phikooli (III kooliastme) karjripetuse valikaine petajaraamat on koostatud koosklas
sama valikaine gmnaasiumi- ja phikoolijrgse kutsekeskhariduse karjripetuse
petajaraamatutega. Kigil nimetatud tasemetel on aine raames ksitletavad peateemad
samad. Erisus seisneb alateemade rhuasetuses, ksitluse sgavuses vi ulatuses. Harjutused
on erinevad ning sltuvad ppesuundade ppe-eesmrkidest ja ka pilaste vanusest. Phikooli
karjripetuse aines, vrreldes gmnaasiumiga, eeldatakse suuremat petajapoolset
juhendamist, suunamist, mistete lahtiseletamist. petajaraamatut kasutades saab petaja
valida harjutused ja ppemeetodid ning mratleda konkreetse teema ksitlemise mahu
ppegrupi vajaduste jrgi, nagu ka kigi teiste ppetasemete puhul. Karjripetuse valikaine
maht on 35 tundi. Koostajad soovitavad jaotada aine phikoolis kahele ppeaastale ja mitte
jtta seda vahetult kooli lpetamise eelsesse aega. petajaraamat sisaldab erinevaid harjutusi
ja lesandeid mahus, mida ei jua he valikaine raames lbi teha. Koostajad hindavad seda
lisavrtusena, mis pakub vimalust kasutada neid ka teistes ppeainetes karjriplaneerimise
lbiva teema ksitlemise kigus. See omakorda peaks aitama aineid limida, eeldusel, et
petajad teevad omavahel tihedat koostd.

16

Gmnaasiumi karjripetuse aines, vrreldes phikooliga, eeldatakse pilaste suuremat

iseseisvust. Karjripetuse peateemad on jrgmised:
1. Enesetundmine pilased pivad tundma enda isiksuseomadusi, mistavad enda kui
isiksuse arenguvimalusi ja isiksuslikku tervikut. Arenevad suhtlemis- ja koostoskused,
mis aitavad pilastel paremini hakkama saada erinevates pingu- ja tturusituatsioonides
ning teistega koostd tehes. pilased kujundavad adekvaatse ja stabiilse enesehinnangu,
mis on aluseks oma elutee otstarbekale planeerimisele ja valikute tegemisele;
2. ppimisvimaluste ja tmaailma tundmine pilased saavad teadmisi tturust, Eesti ja
Euroopa majanduskeskkonnast. pilased pivad koguma, sstematiseerima ja analsima
informatsiooni majandustegevusalade, elukutsete, ametirhmade ja ametite ning
ettevtluse vormide kohta, kasutades selleks erinevaid informatsiooni saamise allikaid ja
viise. pilased tutvuvad haridus- ja koolitusvimalustega, tturu ja haridustasemete
vaheliste seostega, mis aitavad neil teha teadlikke elukutse- ja haridusteevalikuid.
pilastes kujuneb soov ja valmisolek elukestvaks ppimiseks ja iseseisvaks
karjriotsuste tegemiseks;
3. Planeerimine ja otsustamine pilased pivad koondama ja sstematiseerima
informatsiooni iseendast, tmaailma vimalustest, nudmistest ja ppimisvimalustest
ning seostavad seda oma tuleviku plaanidega. pilased pivad kasutama erinevaid
karjriinfoallikaid. pilased koostavad isikliku tegevuskava oma karjriplaanide
teostamiseks.

Lbiva teema rakendamist toetavad materjalid

Karjriteenuste ssteemi arendamise programm neb ette htse le-riigiliselt kasutatava
karjriteenuste osutamist toetava metoodiliste vahendite paketi loomise nii karjrippe, nustamise kui infovahendamise osutamiseks. Infomaterjalid vananevad tnapeval kiiresti,
seega on vajalik pidevalt olemasolevaid kaasajastada ja luua internetiphiseid allikaid
programmis jtkatakse veebilehestiku Rajaleidja arendamist, et luua sihtrhmadele
vimalused karjriinfo kasutamiseks. Jrgnevalt toon Rajaleidja lhitutvustuse.
Rajaleidja on karjriplaneerimist toetav portaal, mida haldab ja arendab SA Innove
karjriteenuste arenduskeskus. Rajaleidja abistab korrektse ja struktureeritud hariduse,

17

tturu ja elukutsete infoga karjriotsuste tegemisel. Rajaleidja on jagatud pakutava info

sihtgruppide kaupa kolmeks: noor, suunaja ja tiskasvanu.
Alajaotusest noor leiab kasulikku infot pilane, kes on alles oma karjri kujundamise alguses
ning vajab nu ja abi nii enda tundmappimisel, tmaailma uurimisel kui ppimisvimaluste
leidmisel kodu- vi vlismaal.
Alajaotus tiskasvanu osast leiavad praktilisi nuandeid nii noored kui ka juba telu elavad
inimesed, kes soovivad oma senist karjri le vaadata ning tturu hetkeolukorda arvestades
edaspidiseks plaane teha.
Alajaotus suunaja osa on meldud karjrispetsialistidele ja lapsevanematele, kes on toeks
noortele ning tiskasvanutele nende karjrivalikutes. Suunaja osast leiavad lisaks
karjrispetsialistidele ka petajad ja teised koolittajad palju vajalikke ja kasulikke
materjale oma t planeerimiseks ja lbiviimiseks.
Jrgnevalt toon vlja uuemad Karjriteenuste arenduskeskuse poolt koosts erinevate
seotud institutsioonidega loodud trkised, mille elektroonilised versioonid on kttesaadavad
Rajaleidja portaali kaudu.
Grupinustamine. Teooria ja praktika. SA Innove karjriteenuste arenduskeskus,
2010. Raamat on abiks karjrinustajale gruppidega ttamisel ning annab levaate
grupinustamise teooriast ja praktikast.
Tturuinfo teejuht 2010. Trkis selgitab elanike rolli riigi majanduselus ja tutvustab
majanduse toimimise alustalasid. Lisaks rgitakse sellest, miks on oluline olla valmis
tturul toimuvateks muutusteks ja kuidas osata nendega kaasa minna. Trkis on
meldud karjrispetsialistidele ja noorsoottajatele tturuinfo leidmise ning
statistika ja prognooside tlgendamise abistamiseks.
Karjriteenused Eestis 2010. Karjriteenuseid tutvustav infovoldik.
pirnde varalaegas 2010. pirnde varalaegas on meldud kigile, kes vahendavad
infot vlismaale siirdumise, seal viibimise vi sealt naasmise kohta. Trkise eesmrk
on toetada karjrispetsialisti pirndajate nustamises ja neile info andmises.
pirnde varalaegas koondab infot pirnde eri vimaluste kohta vlismaal - alates
rahvusvaheliselt

tunnustatud

ppeprogrammis

osalemisest

kuni

eraviisiliste
18

ettevtmisteni.

Varalaegas

juhatab

kasutaja

sammhaaval

lbi

kikide

info

vahendamise ja nustamisprotsessi faaside. Siin ksitletakse nii pirndele eelnevat,

selle aegset, kui ka sellele jrgnevat info vahendamist ja nustamist.
Karjriinfo erivajadustega noorele, SA Innove karjriteenuste arenduskeskus, 2009.
Trkises antakse levaade erivajadusega ppuri vimalustest Eesti haridusssteemis
ning puuetega inimeste organisatsioonide vrgustikus.
Abiks valikutel. ppima? Tle? Ettevtjaks? Eesti Ttukassa, 2009. Vihik on
jagatud kolmeks osaks. Esimeses osas on
aitavad

harjutused ja mtlemislesanded, mis

hetkeolukorda analsida ning juda selgusele enda isiksuseomadustes,

oskustes ja vrtustes. Teine osa phendub valikute tegemisele. Kolmandas osas on

thelepanu

all

totsingu

planeerimine,

vajalike

kandideerimisdokumentide

koostamine ning tvestlustel osalemine. Vihik on olemas ka vene keeles.

Karjrinustaja ksiraamat, SA Innove karjriteenuste arenduskeskus, 2009. Trkis
on eelkige abiks algajale karjrinustajale, pakkudes samas teada-tuntud
ratundmisrmu ja vrskeid ideid ka kogenud nustajale. Ksiraamat annab levaate
nustamise teooriast ja praktikast.
Karjrirada, SA Eesti Kutsehariduse Reform, 2003. lesannete kogumik. Nustamise
abivahend. Kogumik sisaldab kutsevaliku tegemist ja talase karjri planeerimist
juhendavaid lesandeid nii noortele kui tiskasvanuile.
Vaatame koos tulevikku, SA Eesti Kutsehariduse Reform, 2003. Grupitde kogumik
phikooli ja gmnaasiumi kutsesuunitlejatele, ainepetajatele, klassijuhatajatele ja
karjrinustajatele.
Saavutuste

logiraamat,

SA

Eesti

Kutsehariduse

Reform,

2003.

Materjale

karjripetuse lbiviimiseks 8.-12. klassidele. Kogumik pakub valiku abimaterjale

petajatele, et aidata pilastel koostada kooliaja jooksul oma saavutuste logiraamat.
Unistused versus tegelikkus. Karjrikoordinaatori ksiraamat. Tallinn, 2006.
Ksiraamatust vimalik saada levaade karjrikoordinaatori kutsestandardist,
karjriplaneerimise osadest ja karjri planeerimise limimise vimalustest koolis.
Raamatu lpus on kirjeldatud 11 harjutust ja mngu, mis aitavad nha
karjriplaneerimise lbusat ja loomingulist klge. Ksiraamat on kirjutatud Tallinna
Tiskasvanute Gmnaasiumi Karjrikeskuse projekti Kutsesuunitlust arendamine
Tallinna ldhariduskoolides raames. Trkise valmimist on toetanud Euroopa Liit,
Eesti Riiklik Arengukava ja Tallinna Haridusamet.
19

Teemakohast kirjandust leiab SA INNOVE RAAMATUKOGUST, kus on kokku le 3000

teaviku kutseharidusest, elukestvast ppest, karjriteenustest, tturust nii Eestis kui
vlismaal. Raamatukogu elektroonilisse andmebaasi saad siseneda siit.

Koostvimalused vljaspool kooli

Jrgnevalt pan tuua loetelu vimalustest, mida koolid saavad kasutada abivahenditena
elukestva ppe ja karjri planeerimise lbiva teema korraldamisel.
Laialdasi vimalusi lbiva teema rakendamise toetuseks pakub koost piirkondliku
teavitamis- ja nustamiskeskusega. 2007. aastal tegutses Eestis 20 maakondlikku
noorte teavitamis- ja nustamiskeskust, kus ttas ca 60 noorte teavitamise ja
nustamisega

tegelevat

teadusministeerium,

spetsialisti.

Keskuste

td

toetab

Haridus-

ja

slmides iga-aastased kokkulepped maavanematega, kes

vastutavad vastavate teenuste osutamise eest oma maakonnas. Keskuste vrgustiku

td koordineerib Eesti Noorsoot Keskus. Pakutavate teenuste ulatus, teenuse
pakkuja juriidiline kuuluvus kui ka ruumide ja ttajate arv on maakonniti erinev.
Enamasti ttab igas keskuses ks inimene, kes lisaks nustamisele ja infotle
kohapeal

klastab

ka

oma

linna

ja

maakonna

koole,

jagab

pilastele

karjriplaneerimisalast teavet, viib vajadusel lbi testimist ning toetab judumda

petajaid koolis toimuva karjripetuse korraldamisel. Karjrinustamine vib
toimuda nii individuaalselt kui ka suurtele ja viksematele gruppidele. Soovi korral
saab pilane lbida grupinustamise ja seejrel tulla individuaalnustamisele, sest
grupinustamises ei ole vimalik arvestada iga pilase erinevate vajadustega.
Nustamisele vib pilane tulla ka koos vanema(te)ga, sest sageli on just phikooli
pilase otsuse vastuvtmisel ja elu korraldamisel abilisteks vanemad vi teised
olulised tiskasvanud. Karjrinustamine vib toimuda kas koolis vastava spetsialisti
olemasolul vi nustamisteenust pakkuvas keskuses. pilased kasutavad sageli
petajate ja iseenda initsiatiivist lhtudes mlemat varianti. Et karjrinustamine
moodustab vaid he osa maakondlike teavitamis- ja nustamiskeskuste tegevustest, on
mitmetes keskustes rhuasetus pigem infojagamisel kui nustamisel.
Otsustamisprotsessi soodustavad edasippimisvimalusi pakkuvate ppeasutuste
klastamine vi ppeasutuste tutvustavate loengute korraldamine koolis. ppekigud
koolidesse annavad pilastele palju konkreetset infot. Eriti soovitatav on see

20

pilastele, kes tahavad vljavalitud ppeasutuse kohta infot tpsustada ja osa saada
kooli ldisest miljst ja suhtlemiskultuurist.
Osalemine likoolide poolt gmnaasiumipilastele pakutavates tegevustes - lahtiste
uste pevad, lipilasvarjuks olemine, loengutel osalemine.
Osalemine tvarjupeva tegevustes. Tvarjupev annab noorele vimaluse heita
pilk tiskasvanud eduka inimese prist olemusse. pilased nevad, kuidas koolis
pitavad teadmised tle asudes rakendust leiavad. pilane jlgib varjuna tiskasvanu
tpeva tprotsessi sekkumata ning teeb hiljem nhtust kokkuvtte. Seega ei sega
tvari jlgitava pevaplaani. Samas garanteerib noorekaasamine tlesannete
jlgimisse rutiinivaba ja mlemapoolselt huvitava peva.
Maakondlike vi leriigilise infomesside klastamine annab vimaluse koguda
erinevat informatsiooni tulevikuotsuste tegemise toetuseks. leriigilist infomessi
Teeviit korraldatakse eesmrgiga pakkuda oma klastajatele vimalikult palju
informatsiooni erinevate ppimisvimaluste, karjriplaneerimise, vaba aja veetmise,
koolituste, thive ja kige muu kohta, mis puudutab tulevase elu planeerimist ja ka
praeguse elu muutmist. Lisaks erinevatele traditsioonilistele asutustele Eestist, on
messile registreerunud palju erinevaid organisatsioone vlisriikidest, kes pakuvad
niteks vimalusi ppida vlismaal, olla vahetuspilane vi petaja, minna
vabatahtlikuks vi hoopis ttada vlismaal. Samuti tutvustatakse messil erinevaid
rahvusvahelisi projekte, nende rahastamist ja kuidas nendega sidemeid luua.
Erinevates Eesti maakondades toimuvad samasisulised piirkondliku thtsusega infovi haridusmessid, mis on viksema mastaabiga ritused ning suunatud eelkige oma
maakonna noortele. Selleks, et infomesside klastamisest saadav kasu oleks
vimalikult suur, on soovitatav suunata pilasi seda kiku ette valmistama. Oluline on,
et pilane tutvuks eksponaatidega eesmrgipraselt ning oskaks selekteerida enda
jaoks olulisi eksponaate. Messiklastaja meelespea vib olla kooli poolt koostatud,
aga ks variant on saadaval ka Rajaleidja veebilehel.
Lbiva teema ellurakendamisele aitab kaasa ka erinevatel konkurssidel osalemine ja
projektides kaasalmine. Aastate jooksul on toimunud erinevaid kirjandi-, foto-,
filmikonkursse elukestva ppe ja karjri planeerimise teemadel. Kige operatiivsemat
informatsiooni toimuvate konkursside, projektide ja sndmuste kohta saab Rajaleidja
lehelt vi piirkondlike teavitamis- ja nustamiskeskuste kaudu.

21

Kesolevas levaates toodu ei ole lplik loetelu tegevustest, mille abil saab koolis tagada
lbiva teema Elukestev pe ja karjri planeerimine rakendamist. Iga kool saab oma eripra
arvesse vttes planeerida sobilikke tegevusi valdkonna arendamiseks. Vtmesnad elukestva
ppe ja karjriplaneerimisalaste tegevuste planeerimisel viksid olla teadvustamine ja
koordineeritus.

22

Lbiv teema: Keskkond ja jtkusuutlik areng

Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng ksitlemisega taotletakse pilase kujunemist
sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb
keskkonda ning vrtustades jtkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja
inimarengu ksimustele.
pilast suunatakse:
1) aru saama loodusest kui tervikssteemist, inimese ja teda mbritseva keskkonna
vastastikustest seostest ning inimese sltuvusest loodusressurssidest;
2) aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu
erinevate tunnuste vastastikusest seotusest ning inimtegevusega kaasnevatest mjudest;
3) vrtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning
koloogilist jtkusuutlikkust;
4) arutlema keskkonnaprobleemide le nii kodukoha, hiskonna kui ka leilmsel tasandil,
kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti ning pakkuma lahendusi
keskkonnaprobleemidele;
5) vtma vastutust jtkusuutiku arengu eest, kasutama loodussstlikke ja jtkusuutlikku
arengut toetavaid tegutsemisviise; hindama ning vajaduse korral muutma oma
tarbimisvalikuid ja eluviisi.
Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng ksitlemine I kooliastmes
Lbiva teema ksitlemine I kooliastmes tugineb pilase kogemustele, igapevaelu nhtustele ning
looduse vahetule kogemisele. ppe ja kasvatuse kaudu taotletakse pilase keskkonnataju
kujunemist, pratakse thelepanu kodu- ja koolimbruse keskkonnaksimustele ning
tegutsemisviisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme vimalik praktiliselt ra hoida ja
lahendada.
Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng ksitlemine II kooliastmes
Lbiva teema ksitlemine II kooliastmes keskendub peamiselt kodumbruse ja Eesti
keskkonnaprobleemide ksitlemisele. Arendatakse tahet osaleda keskkonnaprobleemide
rahoidmises ja lahendamises ning kujundatakse keskkonnaalast otsustamisoskust. Arendatakse
sstvat suhtumist mbritsevasse ja elukeskkonna vrtustamist, pitakse teadvustama end
tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt.
Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng ksitlemine III kooliastmes
Lbiva teema ksitlemine III kooliastmes keskendub kohalike ning globaalsete keskkonna- ja
inimarenguprobleemide ksitlemisele. Eesmrk on kujundada arusaama loodusest kui
tervikssteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sltuvusest loodusvaradest ja ressurssidest. ppemeetoditest on kesksel kohal aktiivppemeetodid, rhmatd,
juhtumiuuringud, arutelud ning rollimngud. pitavad teadmised, oskused ja hoiakud loovad
eeldused vastutustundliku ning sstva suhtumise kujunemiseks oma elukeskkonnasse ning
eetiliste, moraalsete ja esteetiliste aspektide arvestamiseks igapevaelu probleemide
lahendamisel.
Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng ksitlemine gmnaasiumis
pilast suunatakse:
1) vrtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning
koloogilist jtkusuutlikkust;
2) kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti, osalema kodanikualgatuse korras
keskkonnaasjade otsustamisel, pakkudes vlja lahendusi keskkonnaprobleemidele nii isiklikul,
hiskondlikul kui ka lemaailmsel tasandil; /.../
Gmnaasiumiastmes harjutavad pilased keskkonnaalastes ksimustes otsuste langetamist ja
hinnangute andmist, arvestades ndisaja teaduse ja tehnoloogia arengu vimalusi (sealhulgas
piiranguid), normatiivdokumente ning majanduslikke kaalutlusi. Kujundatakse valmisolekut
tegeleda keskkonnakaitseksimustega kriitiliselt mtleva kodanikuna nii isiklikul, hiskondlikul
kui ka lemaailmsel tasandil ning rakendada loodussstlikke ja jtkusuutlikke tegutsemis- ning
majandamisviise.
23

Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng

ksitlemise phimtted

Imbi Henno
Haridus- ja Teadusministeerium

Keskkonna ja jtkusuutliku arengu teema aktuaalsus ning petamise

vajalikkus
Inimeste keskkonnateadlikkuse kujundamisele on Lne hiskonnas thelepanu pratud juba
40 aastat, kuid sellest hoolimata seistakse senini silmitsi erinevate globaalprobleemidega.
Vaatamata ppimise thtsustamisele ei ole keskkonna- ja inimarengu kriisile veel lahendust
leitud. S. Sterling rhutab, et kooliharidus suunab vrtustama pigem konkurentsivimet ja
tarbimist, mitte hoolivust ning silitamist. Sterling vidab, et me vajame jtkusuutlikkust
vrtustavat haridust, mis kaasaks uued ssteemi- ja ppimisteooriad ning vrtustaks inimese
ja looduse suhet selle keerukuses (Sterling, 2001).
petajatel ja koolitajatel on jtkusuutliku hariduse edendamisel keskne roll. Seetttu on
oluline mtestada jtkusuutlikku arengut toetava hariduse sisu (mis?), eesmrke (milleks?) ja
metoodilist orientatsiooni (kuidas?). Kesolevas kirjutises kasutatakse misteid sstev areng
ja jtkusuutlik areng snonmidena. Uute kibesnade kasutuselevtt Eestis on lisanud
nendele veel he samathendusliku miste kestlik areng.

Keskkonnahariduse kujunemine ja avardumine sstvat arengut toetavaks

hariduseks
Keskkonnahoidlik mtteviis hakkas kujunema 19. sajandil seoses laieneva linnastumis- ja
industrialiseerumisprotsessiga. Kuni 1960ndateni ksitleti loodust enamasti kui inimeste
ksutuses olevat piiramatut majandusressurssi. Siis aga misteti, et loodust ekspluateerides
seavad inimesed ohtu enda jtkusuutlikkuse ja tuleviku. 1972. a loodi organisatsioon
24

Greenpeace, mille loosung Mtle globaalselt, tegutse lokaalselt! on aktuaalne ka tna

(Sandell jt, 2005).
1975. aastal pandi UNESCO konverentsil esmakordselt paika keskkonnakasvatuse eesmrgid.
Rhutati, et keskkonnakasvatust tuleb ksitleda kui elukestvat protsessi. 1977. aastal
toimunud esimesel lemaailmsel UNESCO keskkonnahariduse konverentsil vastuvetud
Tbilisi deklaratsioonis rhutati, et keskkonnakasvatuse printsiibid tuleb integreerida
kikidesse formaalharidusstruktuuridesse, vtmesnaks sai sealjuures ppekava. Mrgiti, et
tuleb prata rohkem thelepanu probleemppele ning tegevustele suunatud ppele. Samuti
mratleti viis keskkonnahariduse eesmrkide kategooriat: (a) teadlikkus ja osavtlikkus; (b)
teadmised; (c) hoiakud; (d) oskused; (e) aktiivne osalemine keskkonnaprobleemide
lahendamises (UNESCO, 1978).
1983. aastal loodi Maailma Keskkonna ja Arengu Komisjon (eesistuja jrgi tuntud ka kui
Brutlandi komisjon), mille 1987. aasta aruandes Meie hine tulevik veti esmakordselt
kasutusele miste sstev (jtkusuutlik) areng.
Prast Tbilisi konverentsi muutus keskkonnaharidus lemaailmseks liikumiseks, kuid samas
kaugeneti algsest visioonist. Tbilisi konverentsi phieesmrk juda keskkonnahariduse
kaudu muutusteni indiviidide ja terve hiskonna hoiakutes ja kitumises ji saavutamata.
1980ndatel aastatel lisandus keskkonnahariduse mtestamisele globaalne ning 1990ndate
alguses sstva arengu mde. Nii globaalsel kui ka Euroopa tasandil hakati ha enam
rkima sstvat arengut toetavat haridusest ja sellealasest teadlikkusest. Thtsustus kooli kui
institutsiooni roll jtkusuutliku arengu edendamisel. Samas on jtkuvalt olulised ka kik
keskkonnahariduse valdkonnad.

Sstev areng kui 21. sajandi hariduslik prioriteet

1992. a Rio de Janeiro RO keskkonna- ja arengukonverentsil asendus keskkonnaarengu
kontseptsioon sstva arengu kontseptsiooniga, mis rhutab nii jtkusuutlikkuse koloogilist
kui ka sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist aspekti. Rio konverentsil vastuvetud maailma
riikide 21. sajandi tegevuskava Agenda 21 thtsustas hariduse rolli. Keskkonnaprobleemide
phjuste seostamine inimarenguga sai eelduseks sstvat arengut toetava hariduse
25

kujunemisele.

Reaalne elu sisaldab paratamatult hiskonna kui terviku arenguga seotud

konflikte. Keskkonnaprobleemid ei ole mitte ainult teaduslikud, vaid ka poliitilised ja

moraalsed ksimused. Erinevatel inimgruppidel on erinevad keskkonna- ning inimarengu
probleeme puudutavad moraalsed arusaamad ja vrtushinnangud, neil on ka tiesti erinev
ngemus probleemide sgavusest. Loodusteadused (science) ksitlevad eelkige fakte, kuid
on saanud selgeks, et poliitiliste ja moraalsete ksimuste lahendamiseks ei piisa pelgalt
teaduslikust lhenemisest. Kuna keskkonna mistet hakati ksitlema varasemast tunduvalt
laiemas plaanis ja selle termini sisu seostati kikide inimarengu aspektidega, tuli ka
keskkonnaharidusele lisada sotsiaalne ja kultuuriline mde.
Kahjuks on jtkuvalt juurdunud seisukoht, et keskkonnaprobleemid on tingitud inimeste
vhesest informeeritusest ja teadlikkusest arvatakse, et inimestele tuleb anda teadmisi.
Ksimus ei ole aga mitte niivrd inimeste teadmiste puudulikkuses, kuivrd sotsiaalsest ja
kultuurilisest taustssteemist tulenevast elukorraldusest. Kuna jrgmise kahe kmnendi
hariduse kvaliteet mrab selle, kas me liigume jtkusuutlikuma hiskonna poole vi mitte,
siis kuulutas RO Peaassamblee aastateks 2005-2014 vlja sstvat arengut toetava hariduse
dekaadi (Decade of Education for Sustainable Development). RO dekaadi peaeesmrgiks on
sstvale arengule omaste vrtushinnangute integreerimine kikidesse ppimisaspektidesse,
et soodustada kitumuslikke muutusi, mille tulemusena kujuneks jtkusuutlikum ja iglasem
hiskond kigi jaoks. Dekaadi raamdokumendis on loetletud sstvat arengut toetava hariduse
printsiibid:

interdistsiplinaarsus ja terviklikkus: sstva arengu alane pe on seotud kogu

ppekavaga, mitte he eraldiseisva ppeainega;

lhtumine vrtushinnangutest: sstva arengu aluseks olevate vrtushinnangute ja

phimtete kujundamine;

kriitiline mtlemine ja probleemide lahendamine: enesekindluse kujunemine sstvat

arengut puudutavate vastuolude ja vljakutsete ksitlemisel;

multidistsiplinaarne meetod: kirjandus, kunst, nitlemine, vitlus, kogemuspe jt

erinevad pedagoogilised vtted;

osalemine otsuste tegemisel: ppijad osalevad otsustuste langetamisel, mis puudutavad

seda, kuidas nad ppima hakkavad;

asjakohasus kohalikus kontekstis: ksitletakse nii kohalikke kui globaalseid teemasid,

kneldakse ppijate jaoks arusaadavas keeles:

(http://unesdoc.unesco.org/images/0014/001486/148650E.pdf).
26

hinenud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnaministrid (sh ka Eesti

keskonnaminister) kiitsid 2003. aasta mais Kiievis heaks avalduse Sstvat arengut toetav
haridus, milles rhutati samuti, et keskkonnaharidus tuleb mber orienteerida sstvat
arengut toetavaks hariduseks. Avaldusele tuginedes ttati vlja UNECE riikide sstvat
arengut toetava hariduse strateegia:
(http://www.hm.ee/index.php?0&popup=download&id=5041) ja selle elluviimiseks loodi
Vilniuse koostraamistik:

(http://www.hm.ee/index.php?0&popup=download&id=5044).

Mlemad dokumendid kiideti heaks 2005. a Vilniuses. Strateegia ldeesmrgiks on julgustada

UNECE

liikmesriike

arendama

ja

kaasama

sstvat

arengut

toetavat

haridust

formaalharidusssteemide kikidesse asjakohastesse ppeainetesse ning mitteformaal- ja

vabahariduslikku ppesse.
2002. aastal veti Rootsis vastu Lnemere piirkonna sstvat arengut toetava hariduse
arendamise kava Lnemere Agenda 21E. Selle dokumendi eesmrgiks on jtkusuutliku
arengu phimtete integreerimine Lnemere piirkonna riikide kikide haridustasandite
kikidesse ppekavadesse.
Astunud Euroopa Liitu ning hinenud inimarengut ja keskkonnakaitset puudutavate
kokkulepetega, on Eesti vtnud endale sstva arengu ja seda toetava hariduse valdkonnas
rahvusvahelisi kohustusi. Keskkonnaminister ning haridus- ja teadusminister allkirjastasid
mrtsis 2005 hise tegevuse memorandumi ning leppisid kokku keskkonnahariduse kui
riikliku prioriteedi edendamise vajalikkuses ning sstvat arengut toetava hariduse (sh loodusja keskkonnahariduse) kontseptsiooni koostamises. Keskkonnahariduse kontseptsiooni
esimene versioon valmis 2005. a novembris, aasta hiljem arutati seda valitsuses
(http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=379038/KKH-kontseptsioon-2505-2006.pdf). 2008. aasta lpuks koostati uus projektversioon Keskkonnahariduse riiklik
arengukava aastateks 2008-2013 (www.hm.ee/index.php?popup=download&id=8132), mille
kiitsid heaks keskkonnaminister ning haridus- ja teadusminister. 2010. aasta lpuks ei ole
valitsus kontseptsiooni ega arengukava vastu vtnud, t arengukavaga jtkub.

27

Jtkusuutlikku arengut toetava hariduse visioon

Jtkusuutlikku arengut toetav haridus on elukestev protsess, mis lbib kiki ppimise vorme
ja haridusastmeid. See on hoiakute ja vrtushinnangute kujundamine, tnu millele tiustub
sotsiaal-majanduslik olukord ning paraneb tehis- ja looduskeskkonna seisund. Sstvat
arengut toetav haridus kujundab arusaamad, oskused ja enesekindluse, mis on vajalikud
toimetulekuks ja igapevaelus aktiivseks osalemiseks.
S. Sterling on vlja pakkunud sstvat arengut toetava hariduse visiooni (vt Joonis 1).
Jtkusuutliku arengu vrtustest lhtuva hariduse mtestmiseks tuleb vtta vaatluse alla
inimeseks olemise kolm aspekti: thos ehk kitumistavade ja harjumustega seonduv mde,
eidos ehk kontseptuaalne, kognitiivse ja intellektuaalse teadmusega seonduv mde ja praxis
ehk praktilise teadmusega seonduv mde (Sterling 2001).
Kirjeldatud paradigma toetub sellistele phivrtusetele nagu osalemine, kikide inimeste
vrtustamine ja kaasamine, elukestev pe, sisemised ja instrumentaalsed vrtused, koost,
integratiivne lhenemine, ppivate organisatsioonide arendamine, autonoomsed suhted,
mberkujundav ppimine, mitmekesisus hendatuna sidususega, vastutusvime, usk
inimestesse ja koloogiline jtkusuutlikkus. ppekava on kokkuleppeline, nuandev, nitlik,
avatud, paindlik ja ldistav, selles on lhtutud laiematest aine- ja huvivaldkondadest.

Jtkusuutliku hariduse paradigma

Hariduslik
paradigma thos
Phivrtused

ppimine ja pedagoogika praxis

petamise ja ppimise ksitus
Ksitus ppijast
petamise ja ppimise stiilid
ppimisksitus

pikeskkonna
organsatsioon ja
juhtimine eidos
ppekava
Vrtustamine
ja hindamine
Juhtimine
Kogukond

Allikas: S. Sterling 2001

Joonis 1. Jtkusuutlikku arengut toetava hariduse terviklik ksitus

28

Juhtimine on demokraatlik ja phineb osalemisel, otsitakse positiivset snergiat. ppekava

lhtub

inimeste vajadustest ja on vaid osaliselt ette mratud, thtsustatakse inimlikku

mdet ja pisituatsiooni. Kohalikku kogukonda ksitletakse ppiva kogukonna osana.

petamine ja ppimine on transformatiivsed, protsessile, tegevusele ning arengule
orienteeritud, domineerib integratiivne ksitlus. ppijat vaadeldakse tervikliku isiksusena
koos kigi tema vajaduste ja potentsiaalsete vimetega. Hindamine tugineb eelkige
enesehindamisele, kasutatakse nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset hindamist. Hinnatakse
ppija juba olemasolevaid teadmisi, uskumusi ja tundeid, mratletakse erinevad vajadused,
vrtustatakse multiintelligentsust, hinnatakse intellektuaalsust ja vimekust. petaja ja
ppija rollide vahel ei ole hest piiri. petaja on muutuste esilekutsuja, reflekteeriv praktik.
Oluliseks peetakse nii funktsionaalset ja kriitilist kui ka loovat kompetentsi. Vrtustatakse
aktiivseid pistiile, kriitilist ja loovat ppimist, vrtusi selgitavat ja uudishimust ajendatud
ppimist, ppemeetodite ja -vormide mitmekesisust. ppimisksituses domineerib kriitiline ja
mtestav ppimine. Tunnetatakse vajadust thendusliku ppimise jrele, rhuasetus on
pikeskkonnal ja ssteemsusel.

Eesti pilaste ldine keskkonnateadlikkus ja vastutus sstva arengu eest

21. sajandil
Viimastel kmnenditel on lbi viidud mitmeid pilaste ja kogu elanikkonna keskkonna- ning
sstva arengu alase teadlikkuse uuringuid ja ksitlusi, mida on vgagi erinevalt tlgendatud
(Je, 2010).
Ka Eesti haridusldsust on huvitanud, kuidas on 1996. aasta riikliku ppekava lbiv teema
Keskkond ja 2002. aasta riikliku ppekava lbiv teema Keskkond ja sstev areng ellu
rakendunud. Otsitakse vastust ka ksimusele, kas lbivate teemade rakendumist on ldse
vimalik hinnata (Vabariigi Valitsus 1996, 2002). Nendele ksimustele aitab vastata
esinduslik ja usaldusvrne rahvusvaheline pitulemuslikkuse vrdlusuuring PISA 2006.
Thtsustades RO poolt vlja kuulutatud sstva arengu dekaadi visiooni, otsustas
Majandusliku Koost ja Arengu Organisatsioon (OECD) uurida PISA 2006 raames pilaste
keskkonnateadlikkust ja sstva arengu alaseid hoiakuid (OECD 2004). PISA 2006 kogus
andmeid pilaste loodusteaduslike hoiakute kohta neljas valdkonnas sh vastutus loodusvarade
29

ja keskkonna ning sstva arengu eest (OECD 2007). Uuringu tulemused nitasid, et Eesti
pilaste keskmine keskkonnateadlikkus oli krgem kui uuringus osalenud keskmisel pilasel.
Eesti ja vene ppekeelega koolide pilaste keskkonnateadlikkuse vahel ei ilmnenud olulist
statistilist erinevust (vt Joonis 2). Eesti ppekeelega koolide pilased thtsustasid aga
keskkonnaprobleeme enam kui vene ppekeelega koolide pilased. Eesti ppekeelega koolide
pilased tundsid rohkem muret husaaste, energianappuse ja veepuuduse prast, vene
ppekeelega koolide pilased aga tuumajtmete kitlemise prast.

Indeksi keskvrtus

0,7

0,5
0,3
0,1
-0,1
-0,3

Keskkonnaalane Keskkonnaalane
teadlikkus
optimism
eesti ppekeel

Keskkonnaproblemaatika
thtsustamine

vene ppekeel

Vastutus sstva
arengu eest

Eesti kokku

Joonis 2. Eesti pilaste keskkonnaalaste hoiakute indeksite vrtus OECD keskmise taustal
PISA 2006 uuringus
Veelgi suurem erinevus ilmnes, kui uuriti, kas pilaste arvates jrgneva 20 aasta jooksul
keskkonnaprobleemid svenevad vi vhenevad. Kui eesti ppekeelega koolide pilaste
arvates jrgneva 20 aasta jooksul husaastatus, veepuudus ja energianappus svenevad
mrkimisvrselt, siis vene ppekeelega koolide pilased ilmutasid vrreldes OECD
keskmisega rmuslikku optimismi. Selleks, et saada ettekujutust, mil mral tunnetavad
pilased loodusressursside sstva tarbimise vajadust, ksiti, kas nad nustuvad vljapakutud
sstvat arengut toetavate meetmega. Murettekitav oli tsiasi, et nii eesti kui ka vene
ppekeelega koolide pilaste sstva arengu alane vastutustunne oli viksem kui OECD
ksitluses osalenute keskmine (Henno, 2009b).
See uuring kinnitab selgelt, et rahvusvahelises vrdluses on meie pilaste ldine
keskkonnateadlikkus krge ja petajad ei pea muretsema, et pilased ei ole piisavalt targad
vi ei oma probleemidest levaadet. Haridusldsuse jaoks peaks kige olulisemaks
30

probleemiks olema hoopis see, kuidas kujundada pilaste hoiakuid ja vrtushinnanguid.

Uuringu tulemused kinnitavad eelmainitud tsiasja, et keskkonnaprobleemide phjusena ei
tule nha vhest teadlikkust, vaid pigem mittejtkusuutlikke kitusmistavasid ja
vrtushinnanguid. Samuti tuleb tdeda, et vene ppekeelega koolides ei prata piisavat
thelepanu

kehtiva

ppekava

lbiva

teema

Keskkond

ja

jtkusuutlik

areng

ellurakendamisele ndisaegses thenduses.

Autori 2003. aastal avaldatud uuringust ilmnes, et enamus Eesti petajaid kuulub nn
normatiivse keskkonnahariduse esindajate gruppi. See thendab, et nad ei thtsusta sstvat
arengut toetavas ppes kultuuri ja hiskonnaga seotud aspekte ning pravad vhe thelepanu
pilaste sotsialiseerumise toetamisele ja ldkultuuriliste, sh eetiliste aspektide sissetoomisele
ainepetusse. Kuigi
enam

loodusainete petajad integreerivad ainepetusse teistest petajatest

keskkonnatemaatikat,

ei

kujunda

nad

piisavalt

pilaste

kodanikuvastutust.

Sotsiaalainete ja keelte petajad on orienteeritud sotsiaalselt vastutustundliku inimese

kujundamisele, kuid ei pra thelepanu keskkonnaprobleemide ja sotsiaalse arengu
omavahelistele seostele.
K. Pata rhutab samuti, et keskkonnahariduse eesmrki interpreteeritakse enamasti kitsalt
koloogilise jtkusuutlikkuse kontekstis, kus rhk on keskkonnateadmiste andmisel ja
sstvat arengut reguleerivate seaduste tundmisel. Tulemuseks on kll pilaste laiaulatuslikud
teadmised, kuid igapevaelu puudutavaid otsuseid tehes lhtuvad koolilpetajad iseenda ja
oma huvirhma vajaduste eelistamisest hiskonna omadele (Pata, 2005).

Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng ellurakendamine kooli

tasandil
Rkides

lbiva

teema

Keskkond-

ja

jtkusuutlik

areng

ellurakendamisest

ldhariduskoolides, saab vlja tuua kaks omavahel seotud aspekti:

a) keskkonda ja jtkusuutlikku arengut puudutava hariduse ppekavaga mratletud sisu ja
korraldus;
b) klassivline tegevus, programmid, projektid, huvikoolid jne.

31

Vabariigi valitsuse poolt 28. jaanuaril 2010 ja redaktsiooniliste muutustega 23. detsembril
2010. aastal uuesti vastu vetud phikooli riiklik ppekava (PK) ning gmnaasiumi riiklik
ppekava (GK) kehtestavad riigi haridusstandardid ja loovad raamistiku ppeainete
limimisele ning lbivate teemade ksitlemisele. PK-i 5 stestab, et ppetegevus ja selle
tulemused kujundatakse tervikuks limingu kaudu. Limingu saavutamist kavandab kool
kooli ppekava arendades ning ppe- ja kasvatustegevust planeerides. Liming saavutatakse
erinevate ainevaldkondade ppeainete hisosa jrgides. Lhtuvalt lbivatest teemadest toimub
liming erinevatele ppeainetele ja koolisisestele projektidele histe temaatiliste rhuasetuste
seadmise ning ppelesannete ning -viiside koosklastamise kaudu. Limingu saavutamiseks
korraldab kool pet ning kujundab pikeskkonda ja petajate koostd viisil, mis vimaldab
ainelest ksitlust.
PK-i 14 ja GK-i 14 stestavad, et lbivad teemad on ld- ja valdkonnapdevuste,
ppeainete ja ainevaldkondade limingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna
kujundamisel. Lbivad teemad on ainelesed ja ksitlevad hiskonnas thtsustatud valdkondi
ning vimaldavad luua ettekujutuse hiskonna kui terviku arengust, toetades pilase
suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada. Samades paragrahvides
rhutatakse, et lbivate teemade pe realiseerub:
1) ppekeskkonna korralduses kooli vaimse, sotsiaalse ja fsilise ppekeskkonna
kujundamisel arvestatakse lbivate teemade sisu ja eesmrke;
2) aineppes lbivatest teemadest lhtudes tuuakse aineppesse sobivad teemaksitlused,
nited ja meetodid, viiakse koos lbi aineteleseid, klassidevahelisi ja lekoolilisi projekte.
ppeainete roll lbiva teema ppes on lhtuvalt ppeaine taotlustest ja ppesisust erinev,
olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos lbiva teemaga;
3) valikainete valikul valikained toetavad lbivate teemade taotlusi;
4) lbivatest teemadest lhtuvas vi ppeaineid limivas loovts pilased vivad lbivast
teemast lhtuda loovt valikul, loovtd tehakse kas iseseisvalt vi rhmatna;
5) korraldades vimaluse korral koosts kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevtete, teiste
ppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuhendustega klassivlist ppetegevust ja huviringide
tegevust ning osaledes maakondlikes, le-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.
Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng ellurakendamist toetavatest veebimaterjalidest
pakub levaate Lisa 1.

32

Lbiv teema Keskkond ja jtkusuutlik areng kooli ppekeskkonna

korralduses
Sstvat arengut toetav haridus baseerub ndisaegsele kasvatusteooriale, mida tuntakse
rekonstruktivismi nime all (Stensmo, 1994; Englund, 1995). See teooria keskendub hariduse
juhtivale rollile hiskondlikes reformides. Tuginetakse

arusaamadele, et hiskonna kriis

sveneb ja praeguseid tavasid on vaja muuta. Muutusi ptakse saavutada formaalhariduse

kaudu. Kuna haridusssteem on ks riigi suurimaid institutsioone, on ta ka kige efektiivsem
hoob hiskonnaelu muutmiseks.
Jtkusuutlikku arengut toetav haridus peab realiseeruma kigi kooli aspektide kaudu: lbi
ainekavade, kooli mikrokliima, juhtimise ja majandamise. Demokraatlik juhtimine,
pedagoogide motiveeritus ja orienteeritus elukestvale ppele ning sstvale arengule on
jtkusuutliku hiskonna kujunemise eelduseks. Jtkusuutlikku arengut toetava hariduse
edendamine on lahutamatult seotud selliste RK-s sisalduvate mrksnadega nagu
demokraatia, kooli ppekava arendus, liming, probleempe, pilaste aktiveerimine,
kodanikuharidus ja elukestev pe. Jtkusuutlikust arengust rkimine ei ole ainult
loodusainete petajate prusmaa. Sstva arengu alase hariduse edendamisel peaksid
thtsustuma ka sotsiaal- ja loovusained. Kriitilise mtlemise ja sotsiaalse aktiivsuse
kujundamine on olulisel kohal kikides ppeainetes. Jtkusuutlik areng peaks muutuma kooli
toimimise ja majandamise viisiks, see hlmab mh ka energia kokkuhoidu ja jtmete
sorteerimist, ressursside sstlikku tarbimist jne.
Kooli arengukavas tuleks mratleda jtkusuutliku arengu visioon. Sellelaadseid niteid leiab
projektide Tuulik ja Aiatuulik materjalidest (Lisa 1). Kooli ppekavas tuleks mratleda
lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng tpsem eesmrgistus, selle ksitlemise viisid ja
eeldatavad tulemused. Ksitleda tuleks ka

lekooliliste projektide, teemapevade jms

korraldamist, erinevates projektides ning rahvusvahelises koosts osalemist. Koolijuht

kaasab kooli ppekava koostamisse kik asjaosalised, moodustab trhmad ning toetab
nende kujunemist htseks meeskonnaks. Kindlasti ei ole lbiva teema Keskkond ja
jtkusuutlik areng lahtikirjutamine riiklikes ppekavades tiuslik, kuid see on aluseks,
millele tuginedes saavad petajad ppekavas ja ainekavades lahti kirjutada petuse limingu
phimtted, pilaste keskkonna- ja jtkusuutlikkuse alaste pdevuste arendamise sihid ja
viisid ning kooli jtkusuutliku arengu visiooni.
33

Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng realiseerumine aineppes

Ainepetuses lhtutakse kohalikust kontekstist ja selle keskmes on igapevaseks
jtkusuutlikuks

kitumiseks

vajalike

arusaamade,

oskuste

ning

vrtushinnangute

kujundamine. Oluline on iga ppeaine eesmrkide kriitiline hindamine keskkonna ja sstva

arengu alaste vrtushinnangute kujunemise kontekstis.

Soovitused ainevaldkonniti lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng

ellurakendamiseks
Ainevaldkonnad Keel ja kirjandus ning Vrkeeled
Keelepetuse kige laiem eesmrk kujundada mbritseva maailmaga suhtlemiseks
hdavajalikke oskusi, mis vimaldavad erinevaid tekste mista ja luua on otseselt seotud
lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng

ellurakendamisega. Lbivast teemast

Keskkond ja jtkusuutlik areng lhtudes tuleks keelepetuses ksitleda erinevaid

sotsiaalseid arusaamu, moraalseid ja eetilisi aspekte. petus peaks olema kohalikus kontekstis
asjakohane. Kindlasti tuleks keskenduda nii igapevaelus osalemiseks ja optimaalsete
lahenduste leidmiseks kui ka keskkonnaprobleemidega tegelemiseks vajalike arusaamade,
oskuste ning enesekindluse kujundamisele. pitakse hindama ja vajadusel muutma oma
tarbimisvalikuid

ning

eluviisi.

Kujundatakse

oskusi,

mis

vimaldavad

osaleda

diskussioonides, suhestada kohalikke, globaalseid, mineviku, oleviku ja tuleviku probleeme,

hinnata kriitiliselt erinevaid keskkonna ja inimarengu perspektiive.
Uue riikliku ppekava ainekavade anals nitas, et keele ja kirjanduse ning vrkeelte
valdkondades on lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng limingut mtestatud
enamasti temaatilise integratsioonina (Henno, 2009a). Kuna ainekavades ei ole piisavalt
rhutatud ainepetuse rolli keskkonnaalaste hoiakute ja vrtushinnangute kujundamises,
peaksid petajad seda ise silmas pidama. pilased pivad vtma vastutust jtkusuutliku
tuleviku eest ja omandavad vastavaid vrtushinnanguid ning kitumisnorme, jrgides
petajate eeskuju ja arusaamu.

34

Valdkond Matemaatika
Matemaatikapetuse ldisemad eesmrgid on kujundada pilaste oskust olukordi loogiliselt
analsida, arendada pilase isiksust ja mtlemisvimet, kujundada loovat ja arenguvimelist
isiksust. Matemaatikapetuses kujundatakse kriitilist mtlemist ja probleemide lahendamise
oskust. Kik need eesmrgid on seotud ka lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng
ellurakendamisega. Kuna uue riikliku ppekava matemaatika ainekava anals nitas, et
ainesisus ei ole lbivale teemale Keskkond ja jtkusuutlik areng erilist rhku pandud
(Henno 2009a), siis seda olulisem on, et petajad tunnetaksid oma rolli pilaste hoiakute ja
vrtushinnangute kujundamises.
Valdkond Loodusained
Loodusainete petamise phieesmrk on kujundada loodusteaduste ja tehnoloogia alast
kirjaoskust, mis eeldab lisaks loodusteaduslike teadmiste ja oskuste omandamisele ka
valmisolekut tegeleda kriitiliselt mtleva kodanikuna loodusteaduslike ja keskkonnaalaste
ksimuste ning probleemidega (OECD, 2007). Loodusteadusliku kirjaoskuse oluline
komponent on ka nn keskkonnaalane kirjaoskus. (Pata, 2005) jrgi eristatakse
keskkonnaalases kirjaoskuses kolme aspekti: sstlik suhtumine, vrtushinnangud ning
tundlikkus keskkonnaproblemaatika suhtes; teadmised ja isikliku vastutuse vtmine; oskused
ning aktiivne kaasalmine.
Loodusainetes pitakse vrtustama bioloogilist (sh maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust
ning koloogilist jtkusuutlikkust. Kujundatakse arusaam loodusest kui tervikssteemist ja
inimese, kultuuri ning sotsiaalse keskkonna vastastikustest seostest. Analsitakse
majandusliku ja tehnoloogilise arengu vimalusi (sh piiranguid) ning inimtegevusega
kaasnevaid riske; omandatakse oskus mtestada oma tegevust keskkonnaeetika aspektist.
pitakse

tegutsema

loodussstlikult

ja

jtkusuutlikult.

Oluline

on

kujundada

kodanikuaktiivsust, toimimaks keskkonnaalaste valikute tegemisel vastutustundlikult.

Uute riiklike ppekavade loodusvaldkonna ainekavade analsist ilmnes, et ainekavades on
lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng limingut kirjeldatud erineva rhuasetusega
(Henno 2009a). Looduspetuse, bioloogia ja geograafia ainekavas on lbivat teemat silmas
peetud nii ainekirjelduses ja ldistes eesmrkides kui ka ainesisu kui pitulemuste kirjelduses.
Fsika ja keemia ainekavades see aga nii ei ole. Puuduvad osundused hoiakuliste ja
vrtuseliste pdevuste kujundamiseks. Limimist on ksitletud temaatilise integratsioonina,
35

kuid thelepanu ei ole pratud fsika- ja keemiapetuse rollile loodus- ja keskkonnaalaste

hoiakute ning vrtushinnangute kujundamises. Seega peaksid fsika- ja keemiapetajad
nendele teemadele omaalgatuslikult thelepanu prama.
Valdkond Sotsiaalained
Sotsiaalainete petamise peaeesmrgiks on toetada pilase toimetulekut inimese ja
hiskonnaliikmena, aidates tal kujuneda sotsiaalselt kpseks, teovimeliseks isiksuseks, kes
teadvustab end kodanikuna, kel on teatud igused ja kohustused. Seetttu on sotsiaalainete
petajatel (peale loodusainete petajate) ks olulisemaid rolle lbiva teema Keskkond ja
jtkusuutlik areng ellurakendamisel. pilasi tuleb petada teadvustama sotsiaalse keskkonna
mitmetahulisusest tulenevaid keskkonna- ja inimarengu probleeme. Kujundatakse arusaama
looduse, inimese, kultuuri ja sotsiaalse keskkonna vastastikustest seostest, luuakse valmisolek
tegeleda keskkonnakaitseliste ksimustega kriitiliselt mtleva kodanikuna. Pannakse alus
keskkonnaasjade otsustamises kodanikualgatuse korras aktiivsele osalemisele, arendatakse
kriitilist mtlemist ja probleemide lahendamisoskust ning luuakse pdevused, mis on
vajalikud

keskkonna-

ja

inimarengut

puudutavates

demokraatlikes

diskussioonides

osalemiseks.
Uue riikliku ppekava sotsiaalvaldkonna ainekavade analsist ilmnes, et nendes ainekavades
on lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng limingut kirjeldatud rhuasetusega
temaatilisel integratsioonil (ajalugu ja hiskonnapetus: keskkonna ja hiskonna arengu seos,
ressursid, globaalprobleemid, sstlik tarbimine; inimesepetus: tervislik keskkond).
Keskkonna ja jtkusuutliku arenguga seotu
Keskkonna- ja inimarengu

on leidnud kajastamist ka pitulemustes.

seostamise perspektiiv aga puudub (Henno 2009a). Tuleb

rhutada, et ajaloos ja inimese- ning hiskonnapetuses tuleb kujundada arusaama

looduskeskkonna

ning

sotsiaalse

keskkonna

vastastikustest

seostest,

arusaama,

et

keskkonnaprobleemid on seotud inimarengu probleemidega ning sellealast kodanikuvastutust.

Sotsiaalselt pdev inimene mistab hiskonnanhtuste ja keskkonnaprobleemide seoseid ning
suudab ette kujutada vimalikke tulevikusuundumusi.
Valdkond Kunstiained
Kunstiainetel on thtis osa pilase tundemaailma rikastamisel ja tasakaalustatud isiksuse
kujundamisel, loovuse arendamisel, tervikliku maailmapildi ning sotsiaalkultuuriliste
hinnangukriteeriumide

kujundamisel.

Tuginedes

nendele

eesmrkidele,

mjutatakse
36

kunstiainete kaudu ka keskkonna ja jtkusuutliku arengu alaseid vrtushinnanguid.

ppeprotsessis pivad pilased vtma vastutust jtkusuutliku tuleviku eest ja omandavad
vastavad vrtushinnangud ning kitumisnormid.
Uue riikliku ppekava kunstivaldkonna ainekavade anals nitas, et kunsti ja muusika
ainekavades on lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng liming esitatud philiselt
temaatilise integratsioonina. Rhuasetuseta on jetud ainepetuse roll loodus- ja
keskkonnaalaste hoiakute ja vrtushinnangute kujundamises (Henno, 2009a). Samas on selle
lbiva teema ellurakendumisel loovainete petajatel palju suurem roll, kui seda siiani on
arvatud.

Tuginedes elamuslikkusele, kogemuslikkusele ja tegevuslikkusele, tuleks

ppeprotsessis ksitleda erinevaid moraalseid, eetilisi ja esteetilisi aspekte, kujundada

empaatiat ja hoolivust mbritseva loodus- ja tehiskeskkonna suhtes.
Valdkond Kehaline kasvatus
Kehalise kasvatuse keskseks lesandeks on pilase kehalise ja motoorse arengu toetamine,
kuid kehalise kasvatuse tundide raames looduses liikumine ning treenimine ei toimu ainult
tervist tugevdavatel (karastavatel, pingeid maandavatel) eesmrkidel. Lbiva teema
Keskkond ja jtkusuutlik areng ellurakendamisel pivad pilased petaja eeskujul vtma
isiklikku vastutust jtkusuutliku tuleviku eest ja omandavad olulised vrtushinnangud ning
kitumisnormid.
Uue phikooli riikliku ppekava kehalise kasvatuse ainevaldkonna analsist ilmnes aga, et
ainepetuse roll loodus- ja keskkonnaalaste hoiakute ning vrtushinnangute kujundamises on
jetud kirjeldamata (Henno, 2009a). Ainepetuses tuleks sellele siiski jtkuvalt thelepanu
prata.
Valdkond Tehnoloogia
Keskkonnasstlike ja kohalike traditsioonide vrtustamise ning eetiliste tekspidamiste
omandamise kaudu kujundatakse pilaste tehnoloogilist kirjaoskust. Arendatakse pilaste
vimet mista pitava seoseid mbritseva elukeskkonnaga, omandatut loovalt praktiseerida
ning rakendada pitud teadmisi probleemide lahendamisel. ppeprotsessis pannakse rhku
pilaste mtestatud ja loovale innovaatilisele tegevusele, kujundades ksiti ka pilaste
jtkusuutliku arengu alaseid kitumis- ja vrtushoiakuid.

37

Uue phikooli riikliku ppekava tehnoloogiavaldkonna ainekavade analsist ilmnes, et selle

valdkonna ppeainetes on lbiv teema Keskkond ja jtkusuutlik areng areng limingut
kirjeldatud ja mtestatult nii ppe-eesmrkides, pitulemustes kui ka ainesisus (Henno,
2009a). Juhul kui ainekavade autorite phimtted koolielus realiseeruvad, peaks lbiv teema
Keskkond ja jtkusuutlik areng tehnoloogia ainepetuses ka rakenduma.

Metoodilised soovitused lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng

ellurakendamiseks
ldised phimtted
Jtkusuutlikku arengut toetava hariduse phitemaatika on seotud vrtustega. Soovitud
tulemuste

saavutamine

eeldab,

et

kujundatakse

mitte

ainult

teadmisi,

vaid

ka

demokraatlikkust, kodanikuaktiivsust, motivatsiooni ning oskusi ise oma elukeskkonna

hvanguks ning parandamiseks midagi aktiivselt ette vtta.
Jtkusuutlikku arengut toetav haridus eeldab terviklikku, ssteemset, holistilist ja
integratiivset ksitusviisi ning erinevate ppevormide rakendamist, tuginedes kogemuslikule
ppele loodus- tehis ja sotsiaalkeskkonnast. ppeteemad seostuvad kigi inim- ja
keskkonnaarengu phiteemadega: kodakondsus, rahu, eetika, vastutus kohalikul ja globaalsel
tasandil,

demokraatia

ja

valitsemine,

iglus,

turvalisus,

inimigused,

tervishoid,

sugudevaheline vrdsus, vaesuse vhendamine, kultuuriline mitmekesisus, maa- ja

linnapiirkondade areng, majandus, tootmis- ja tarbimisharjumused, kollektiivne vastutus,
keskkonnakaitse,

loodusressursside

kasutamine

ning

bioloogiline

ja

maastikuline

mitmekesisus.
Sstvat arengut toetav haridus ei kirjuta ette, milline saab olema jtkusuutlik tulevik. See
thendab ppimist, kuidas ette nha oma tegevuse tagajrgi ja kavandada erinevaid
vimalikke jtkusuutlikke arenguvisioone. pilased peavad omandama ka teadmised selle
kohta, milliseid samme tuleb astuda nende visioonide elluviimiseks.
Lbiva teema ksitlemisel lhtutakse eakohasuse ja individualiseerituse printsiipidest.
ppesisu valiku kriteeriumiteks on pilaste huvid, kogemused ja vimed. Pdevuste
38

kujundamisel lhtutakse pilaste vanusest. Tuginedes kohalikele oludele ja vajadustele,

soodustatakse mitmekesiste ppetegevuste ellurakendumist.

Kuna keskkonna ja inimarengu probleemid on erinevad, siis peavad mitmekesised olema ka

ppemeetodid ja -vormid. ppeprotsessis on eelistatud ppimine kogemuse kaudu:
rhmatd, projektpe, rollimngud, simulatsioonid, uurimistd, ekskursioonid, ppekigud,
arutelud,

individuaalsed

lesanded,

kodutd,

loovlesanded

jne.

Rakendatakse

multidistsiplinaarset meetodit (kirjandus, kunst, nitlemine, vitlused jms).

Simulatsiooni kigus pitakse oskusi, mida reaalses olukorras on raske, ohtlik vi kulukas
arendada.
Rollimngus palutakse pilastel kujutleda end kellegi teisena, seada end kellegi teise rolli
ning pda olukordadele ja probleemidele vaadata teistsuguse nurga alt, kui seda tavaliselt
tehakse.

Nnda mngitakse lbi rollile omased tunded, omadused ja kitumismallid.

Rollimngud ja simulatsioonid on nii mneski aspektis sarnased.

Kriitiliste juhtumite analsi kasutamine innustab pilast mtlema mingile sndmusele, mis
on ksitletava teema ja tema endaga kuidagi seotud ning tema jaoks thtis. See meetod aitab
avada abstraktsema ppematerjali rakenduslikke klgi ning aitab pilastel ja petajatel oma
hoiakuid ja vrtushinnanguid teadvustada.
Vitlus on suhtlemisviis, kus thtsustatakse loogilist, ratsionaalset ja analtilist
mtlemisvimet. Vitluse osapooled mjutavad ksteist, vitluse tulemus on tnu iga
suhtlussituatsiooni kordumatusele ettearvamatu.
Diskussioon on meetod, mis pakub vimalust leida hise arutelu kigus

probleemidele

mitmeid vimalikke lahendusteid. Seda ppemeetodit kasutades avanevad uued vaatenurgad,

iged suunavad ksimused arendavad arutlevat ja loovat mtlemist. pilased juavad ise
probleemi lahenduseni ja nii on lahendused neile omasemad ja meeldejvamad. Ksimuste
formuleerimine arendab pilaste vljendusoskust (Aher jt, 1997).
ppetegevused peaksid toetama sstva arenguga seotud vrtuselisi phiprintsiipe: rahu ja
vrdsus

(sotsiaalne

jtkusuutlikkus),

liikide

ja

elupaikade

kaitse

(koloogiline
39

jtkusuutlikkus), asjakohane areng (majanduslik jtkusuutlikkus), demokraatia (poliitiline

jtkusuutlikkus) ning mitmekesusus (kultuuriline jtkusuutlikkus).
Lhtutakse jrgmistest seisukohtadest:

ppesisus

peaksid kajastuma kohalikud, globaalsed, mineviku, oleviku ja tuleviku

probleemid;

thelepanu keskmes peaks olema jtkusuutlik areng ja sellega seotud temaatika;

ppetegevused peaksid olema seotud tegeliku eluga ja olema ainetelesed;

ppetegevustes peab olema osalus ja vrtustav pdlus;

petaja juhendamisel pivad pilased vastutama ppetundide planeerimise ja plaanitu

realiseerimise eest, leiab aset koost ja ksteiselt ppimine;

oluline on erinevate sotsiaalsete arusaamade, moraalsete ja eetiliste aspektide

ksitlemine;

pilased omandavad teadmisi ja oskusi nii, et nad saaksid olla aktiivsed ja hinnata

kriitiliselt erinevaid keskkonna- ning inimarengu perspektiive;

on lubatud eksida ja ppida oma vigadest;

pilane omandab oskuse osaleda demokraatlikes diskussioonides;

tuleb varuda aega, et anda ksteisele tagasisidet, melda ppeprotsessile tagasi ning see

lbi analsida. Iga ppeprotsessis osaleja annab ppeprotsessile ning omandatule enda
seisukohast lhtuva hinnangu.
ppet lesehitamine probleemide lahendamisena eeldab petajalt entusiasmi, head
pedagoogika phitdede, ppeaine ja selle petamise metoodika tundmist, ppet
planeerimisoskust, loomingulisust, probleemide terviklikku ngemist ja valmisolekut
phendunult ttada.
Vrtushinnangute kujundamisel on kige vhem efektiivsed loengu ja petaja esitluste tpi
tunnid. Keskkonnaalane tunnetus ei teki ka pelgalt raamatuid lugedes. Jtkusuutlikkust
toetavate hoiakute kujundamisel on kige efektiivsemad simulatsioonid, kriitiliste juhtumite
analsid, vitlused, rhmatd ja eriti rollimngud.

Selliste tundide planeerimine on

kindlasti ajamahukam ja eeldab petajatelt tavalisest suuremat ettevalmistust. Rollimngude

lbiviimiseks leiavad petajad mningaid npuniteid veebist niteks rollimng Mida
sme lunaks (vt

http://www.ekk.edu.ee/784) vi

mitmed tlgitud piprojektid

Projektipauna kodulehel
40

(vt http://www.htk.tlu.ee/projektipaun/tutvustus/materjalid/projektid/originaalid).
Paljude keskkonnaalaste probleemolukordade korral prkuvad erinevate hiskonnarhmade
vrtushinnangud, kitumisnormid ja vajadused, phjustades olukordi, mida on vimatu
lahendada ilma oskuseta teha kompromisse ning nha situatsiooni mitmest vaatepunktist.
pilaste probleemide lahendamise oskust piirab sageli just vimetus hinnata erinevaid
seisukohti ning teha valikuid. pilastel ei ole selget arusaama, millistest tegevustest viks
edukas otsustamine koosneda. pilased ei mista, et probleemolukorra erinevad osalised
nevad situatsiooni ja selle lahendamist erapoolikult ning oma kasu silmas pidades. Seetttu
soovitatakse pilaste keskkonnaalase suhtlemise oskuse arendamiseks stsenaariumidel
phinevaid hisppemeetodeid. Keskkonnaalaste otsuste langetamise petamise meetodina on
ennast heast kljest testanud paljude osatitjatega rollimngud (Pata, 2005).
pilaste endi hinnangul on niisuguse ppimise suurim vrtus see, et saab ksteise arvamusi
tundma ppida ning lahendada tegelikus elus ettetulevaid probleeme. Suurimaks takistuseks
rollimngude kasutamisel ppemeetodina oli pilaste oskamatus niisuguses vormis
rhmatst osa vtta, tahtmatus teisi ra kuulata ning vimetus kompromisse teha. Need on
aga oskused, mida ei saagi ppida raamatute phjal, vaid ksnes praktilise tegutsemise kigus
(Pata, 2005).
Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng rakendamist toetavate metoodiliste ja muude
materjalide ning veebilehtede loetelu on toodud Lisas 1.

Niteid lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng ellurakendamist

toetavast klassivlisest ppetegevusest, huviringidest ja projektidest
Koolitundide vlisel ajal saab toetada pilaste osalemist mitmesugustes huvialakoolides,
programmides,

suunata

uurimustde

koostamist

ja

motiveerida

pilasi

osalema

uurimustde konkurssidel. Samuti on pilastel vimalik osaleda erinevate loodus- ja

keskkonnahariduskeskuste ning vrgustike ts.
Koolis kujundatud keskkonna ja sstva arengu alased hoiakud mjutavad pilase lhikonda.
Oluline on kaasata lapsevanemaid, omavalitsust ja kohalikke ettevtteid. Kool vi lasteaed
41

vib viia lbi lapsevanematele suunatud tegevusi, nt osaleda komessidel (Vt kokoolide
projekt, Lisa 1).
Ettevtete kaasamise kohta leiab positiivseid niteid Tuuliku projektist (Lisa 1). Niteks
korraldas Narva Soldino Gmnaasium Tuuliku projekti raames koosts ettevttega Narva
Vesi ppeekskursioone. Ettevtte ttajad osalesid kooli konverentsidel ja pilased filmisid,
monteerisid ning helindasid filmi Joogivee puhastamine ettevttes Narva Vesi,

mida

kasutati ppematerjalina kikides kooliastmetes. Korraldades ppe-ekskursioone ja tehes

koostd mbruskonna ettevtetega, paraneb pilaste keskkonna- ja sstva arengu alane
teadlikkus. pilased saavad levaate teaduse ja tehnoloogia rollist ja tasemest, neid
huvitavatest keskkonnaalastest ksimustest ning oma piirkonna keskkonnaseisundist.
Kool saab thustada koostd naaberkoolidega, partnerkoolidega erinevates Eesti
piirkondades (kogemusseminarid, hisritused jne); kaasata pilasi koolidevahelistesse
ritustesse (matkad, fotokonkurss, keskkonnandalad jne). Osalemine projektides hendab
partnerkoole ja edaspidi tehakse koostd ka projektivliselt (niteid leiad Lisast 1).
Keskkonnaamet, looduskaitsekeskused ja RMK looduskeskused teevad koolidega koostd
oma programmide ja tegevuskavade ellurakendamise raames (korraldatakse ppepevi ning
ekskursioone looduskaitsealadele, looduse ppe- ja matkaradadele) (vt Lisa 1).
Tallinnas on suuremad tugikeskused Nmme loodusmaja, Tallinna loomaaed, Elistvere
loomaaed, Tallinna botaanikaaed, Tallinna loodusmuuseum, KULLO keskkonnaklass jt (vt
Lisa 1). Ka Eesti vabahumuuseum ja kik teised ajaloo ning kultuuriprandi ja loodusega
seotud muuseumid toetavad pilaste keskkonna- ja kultuurialase teadlikkuse tstmist.
Kool saab lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng raames toimuvaid tegevusi
kajastada ka kohalikus meedias. Niteks Rngu keskkool kajastas GLOBE programmi
keskkonnamtmisi kohalikus ajalehes.
Koolid ja petajad on rajanud kooli lhedusse vi asulatesse mitmeid pperadu, niteks
Lillekla Gmnaasiumi Rocca al Mare looduse pperada, Tksi Phikooli loodus-ajalooline
pperada, Haljala Gmnaasiumi koduloorada ja kihelkonnarada ja Hummuli Phikooli
looduse pperada.
42

Nited kooliastmeti
I kooliastmes on soovitav suunata pilasi loodusringidesse vi osaleda pilastega
muuseumitundides ja projektides (kokool; Tere kevad, kokratt, rahvusvahelised
Comeniuse projektid jne). Samuti on asjakohane teha loovtid ja viia lbi lekoolilisi vistlusi
(kirjandid, plakatid, joonistused jms).
II kooliastmes on soovitav suunata pilasi loodus-ja keskkonnaringidesse vi kia pilastega
ppekikudel,

muuseumitundides,

koristustalgutel,

ekskursioonidel

tehis-

ja

looduskeskkonnas. Osaleda saab ka koolisisestes, koolidevahelistes ning rahvusvahelistes

projektides (Tere kevad, energiasstu projektid, GLOBE, kokoolid, Lnemere projekt,
Naturewatch, kokratt, Comeniuse projektid jne). pilasi tuleks suunata osalema keskkonnaja

energiapevadel,

teemapevadel,

pilaskonverentsidel,

simulatsioonimngudes,

uurimistde koostamises ja loovtde tegemises (Lisa 1).

III kooliastmesse sobivad kik juba II kooliastme juures loetletud klassivlised tegevused,
lisaks

kindlasti

veel

osalemine

keskkonna-

ja

energiapevadel,

teemapevadel,

pilaskonverentsidel, nitustel, matkadel, fotokonkurssidel, keskkonnandalatel jne. Kuna uue

ppekava jrgi on III kooliastmes ette nhtud loovt koostamine, siis tuleks pilasi suunata
koostama pilasuurimusi, praktilisi tid vi lbiva teema rakendamist toetavaid psiva
vrtusega ppevahendeid.
Gmnaasiumis tuleks pilasi suunata koostama lbiva teemaga Keskkond ja jtkusuutlik
areng seonduvaid uurimustid, osalema pilasakadeemia tegevustes ja uurimustde
konkurssidel.

Lbiva teema Keskkond ja jtkustuutlik areng ellurakendamist

toetavad lisaressursid ja projektid lhiaastatel
Jrgnevatel aastatel on jtkusuutlikku arengut toetava hariduse edendamiseks ning
parendamiseks tuge loota nendest keskkonnahariduslikest projektidest, mis said Euroopa
Regionaalarengu Fondi meetme Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine alt 2010.
43

aastal rahastuse. Projekte toetati kokku 350 miljoni krooni ulatuses. Toetamist leidsid Tartu
Loodusmaja rajamine, Keskkonnaameti looduskeskuste vrgustiku arendamine, Tallinna
Loomaaia Keskkonnahariduskeskus, Tartu likooli Loodusmuuseumi pikeskkonna ja
ekspositsiooni kaasajastamine, Saaremaa Teadus- ja Huvikooli keskkonnahariduskeskuse
vljaehitamine, Prnumaa Keskkonnahariduskeskuse infrastruktuuri vljaarendamine, Eesti
Maalikooli Vrtsjrve ppekeskuse ning Tnissoni maja renoveerimine ja laiendamine,
RMK Sagadi looduskooli pikeskkonna renoveerimine, Palade Loodushariduskeskuse
keskkonnahariduse vimaluste laiendamine, RMK looduskeskuste vrgustiku infrastruktuuri
arendamine, Eesti Loodusmuuseumi Keskkonnahariduskeskuse infrastruktuuri arendamine,
loodusmaja ehitamine Vapramele ning Tallinna Tehnikalikooli Srghaua maateaduste ja
keskkonnatehnoloogia ppekeskuse rajamine
(Vt http://www.kik.ee/et/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-infrastruktuur.html).
Jrgnevatel aastatel eraldatakse ESF vahenditest veel 50 miljonit krooni keskkonna- ja
sstvat

arengut

toetava

hariduse

arendamiseks.

ESF

toetust

kasutatakse

Keskkonnaministeeriumis koostatud programmi alusel, tegevused algavad 2011. aastal. Selle

programmi raames plaanitakse koostada petajatele suunatud metoodilisi abimaterjale ja
tiendppekavasid, arendada vrgustike koostd ja kujundada avalikkuse keskkonna- ja
sstva arengu alast teadlikkust (Suurvli, 2010).

Kokkuvte
Astunud Euroopa Liitu ning hinenud inimarengut ja keskkonnakaitset puudutavate
kokkulepetega, on Eesti vtnud endale sstva arengu ja seda toetava hariduse valdkonnas
rahvusvahelisi kohustusi. Kuna keskmise eestlase koloogiline jalajlg on ks maailma
suuremaid ja noored on meie tulevikuhiskonna kujundajad, tuleb prata thelepanu pilaste
sstvat arengut teotavate hoiakute kujundamisele. Tuginedes PISA 2006

tulemustes

ilmnenud eesti ning vene ppekeelega koolide pilaste keskkonnaalaste hoiakute erinevustele,
peame edaspidi kindlasti suuremat thelepanu prama riikliku ppekava lbiva teema
Keskkond ja jtkusuutlik areng sisulisele ellurakendamisele. petajatel oleks soovitav
mtiskleda, kuidas nad keskkonnaprobleeme tutvustavad ja pilaste jtkusuutliku arengu
alaseid oskusi ning hoiakuid kujundavad. R. Derricott on vitnud, et 21. sajandi kodaniku
44

kaheksa vtmethtsusega oskust on jrgmised: mista probleeme globaalsest kontekstist

lhtudes, olla koostaltis ja vastutustundlik, aktsepteerida kultuurilisi erinevusi, melda
kriitiliselt ja ssteemselt, lahendada vgivallatult konflikte, muuta eluviisi keskkonnahoidlikel
eesmrkidel, kaitsta inimigusi ning osaleda poliitikas (Derricott, 2000). Kigil petajatel ja
koolil tervikuna tuleb teadvustada, et just neid rhuasetusi peakski sstvat arengut toetava
hariduse edendamine hlmama.

Kasutatud materjalid
Aher, S., Kala, U., Nurm, T., Tnisson, E. (1997). ppimiskeskne petamine. Tallinn: Eesti
Vabariigi Haridusministeerium, Avatud Eesti Fond.
An Agenda 21 for Education in the Baltic Sea Region BALTIC 21E (2002). Baltic 21
Series. No 2/02. Ministry of Education and Science in Sweden.
Derricott, R. (1998, 2000.). In Cogan, J., Derricott R. (Eds.). Citizenship for the 21st century:
An international perspective on education. London: Kogan Page, p 25-45.
Englund, T. (1995). P vg mot undervisning som det ordnade samtalet? Berg, G., Englund,
T. & Lindblad, S. (Red.) Kunskap Organisation Demokrati. Lund, p 4970.
Henno, I. (2003). Sstvat arengut toetav haridus ja Eesti petajaskonna ksitused sellest.
[Magistrit]. Tallinn, Tallinna Pedagoogikalikool.
Henno, I. (2009a). Eesti ja vene ppekeelega koolide pilaste keskkonnateadlikkus ning
keskkonnalased hoiakud PISA 2006-s. Keskkond petab. Tartu: Tartu Keskkonnahariduse
Keskus, 32-41.
Henno, I. (2009b). Hinnangud ja soovitused 2009. aasta phikooli riikliku ppekava projekti
raames koostatud kohustuslike ppeainete ainekavadele lbivast teemast keskkond ja
jtkusuutlik areng areng lhtuvalt. (Ksikirjaline aruanne T haridusuuringute ja ppekava
arenduse keskusele)
Je, P. (2010). Eesti koolide III kooliastme pilaste keskkonnateadlikkus. [Magistrit].
Tallinn: Tallinna Tehnikalikool.
OECD (2004). PISA 2006 Scientific literacy Framework 2004. OECD/PISA Project
Consortium document. Paris: OECD
OECD (2007). PISATM 2006 Science Competencies for Tomorrows World. Volume I and II
Analysis; Paris: OECD
45

Pata, K. (2005). Loodusainete petamisest koolis I osa. Koost.: Henno, I.. Tallinn: Riiklik
Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus lk 132-140.
Sandell, K., hman, J., staman, L. (2005). Education for Sustainable Development. Nature,
School and Democracy. Lund: Studentlitteratur.
Stensmo, C. (1994). Pedagogisk filosofi. Lund.
Sterling, S. (2001). Sustainable Education: Re-vision Learning and Change. Schumacher
Briefing No 6. United Kingdom: Green Books Ltd.
Suurvli, M. (2010). 50 miljonit krooni

keskkonna hariduse arendamiseks.

Keskkonnaharidusleht, sgis 2010. Tallinn: Keskkonnaamet.

UNECE

sstvat

arengut

toetava

hariduse

strateegia

http://www.hm.ee/index.php?0&popup=download&id=5041
UNESCO (1978) Intergovernmental Conference on Environmental Education. Tbilisi, USSR,
14-24 October 1977, Final Report. Paris: UNESCO.
Vabariigi valitsus (1996). Eesti phi- ja keskhariduse riikliku ppekava kinnitamine.
Vabariigi valitsuse mrus Nr. 228. Tallinn, Riigi Teataja.
Vabariigi valitsus (2002). Phikooli ja gmnaasiumi riiklik ppekava. Vabariigi valitsuse
mrus Nr. 56. Tallinn, Riigi Teataja.
Vabariigi Valitsus (2010). Phikooli riiklik ppekava. Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010.
aasta mrus nr 14. Tallinn, Riigi Teataja.
World Commission on Environment and Development (1987) Our Common Future. Oxford:
Oxford University Press.

46

Lbiv teema: Kodanikualgatus ja ettevtlikkus

Lbiva teema Kodanikualgatus ja ettevtlikkus ksitlemisega taotletakse pilase kujunemist
aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja hiskonnaliikmeks, kes mistab hiskonna
toimimise phimtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse thtsust, tunneb end
hiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja
arengusuundadele.
pilast suunatakse:
1) vrtustama hiselu demokraatlikku korraldamist, koostd, kodanikualgatust ja
vabatahtlikkusel phinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vgivallatut lahendamist;
2) olema algatusvimeline ja ettevtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid vljendama;
3) tundma ppima ja kaitsma enda ja teiste igusi ning mistma nendega kaasnevat vastutust ja
kohustusi;
4) mistma avaliku, ettevtlus- ja mittetulundussektori seoseid ning toimimist;
5) mistma enda kui ksikisiku rolli hiskonnas ning omandama oskusi osaleda
otsustamisprotsessides;
6) mistma ettevtluse rolli hiskonnas ning suhtuma positiivselt ettevtlusesse ja selles
osalemisesse.
Lbiva teema Kodanikualgatus ja ettevtlikkus ksitlemine I kooliastmes
Lbiva teema ksitlemisel I kooliastmes on keskne saada koost ja histe otsuste tegemise
kogemusi. Selle viisid on pilaste vabatahtlik tegevus, nt talgut, hisrituste korraldamine vms.
Lhtudes paikkonna vimalustest, tutvustatakse pilasele kodukandi ettevtteid, noortehinguid ja
teisi vabatahtlikke organisatsioone vi huvirhmi, kes korraldavad kogukonnas ldkasulikke
tegevusi, milles pilased saavad osaleda.
Lbiva teema Kodanikualgatus ja ettevtlikkus ksitlemine II kooliastmes
Lbiva teema ksitlemisel II kooliastmes on oluline toetada pilase initsiatiivi ning pakkuda talle
vimalusi ja abi hisalgatusteks. pilasi innustatakse iseseisvalt tegutsema hise eesmrgi nimel
ning vtma sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi. Oluline on suunata pilasi leidma
jukohastele probleemidele loomingulisi lahendusi ning aidata neil kogeda koos tegutsemise
kasulikkust ja vajalikkust.
Lbiva teema Kodanikualgatus ja ettevtlikkus ksitlemine III kooliastmes
Lbiva teema ksitlemine III kooliastmes keskendub hiskonna eri sektorite (avaliku, tulundus- ja
mittetulundussektori) toimimisele ning nende seostele. Thtsal kohal on riigi demokraatliku
valitsemise korraldus ning ksikisiku vi huvirhma osalemis- ja mjutamisvimalused kohaliku
ja hiskonna tasandi otsuste tegemisel. Kodanikualgatuse ning vabatahtlikuna tegutsemise
mistmiseks ja motiveerimiseks ning ettevtlikkuse arendamiseks tutvustatakse pilasele
vimalusi osaleda tegevustes paikkonna hvanguks ning teda julgustatakse neis tegevustes
osalema.
Lbiva teema Kodanikualgatus ja ettevtlikkus ksitlemine gmnaasiumis
Gmnaasiumiastmel on peamine kohalikul ja riigi tasandil otsustamiseks ning majanduselus
osalemiseks vajalike praktiliste oskuste kujundamine. Klassi- ja koolivliste tegevuste ning
projektide kaudu svendatakse pilaste teadlikkust hiskonna poliitilisest ja majanduslikust
toimimisest, et pilased saaksid oma kogemuse kaudu tunnetada aktiivseks ja informeeritud
kodanikuks olemise eeliseid.

47

Kodanikualgatuse ja ettevtlikkuse kujundamine koolis

lle Luisk
Tastu likooli haridusuuringute ja ppekavaarenduse keskus

Noorte ettevtlikkuse ja omaalgatuslikkuse arendamiseks on oluline kasutada koolis kiki

vimalusi. Kui ettevtlikkusest ja kodanikualgatusest vime tna rkida kui hiskonna
olulisimast inimressursi osast, siis hariduspoliitikas on vastavast teadmisest tulenevad otsused
alles sna uued ning seega vajavad koolid nii arusaamist teema olulisusest kui oskusi
rakendada

mitmekesiseid

metoodikaid

pilaste

ettevtlikeks

ja

algatusvimelisteks

kujundamisel.
Kodanikuhiskonna aktiivsus on demokraatliku riigi toimimise eeldus. Tihti on tnapeva
pilasi peetud liialt passiivseteks hiskonnas osalejateks, kuid samal ajal nitavad nii
mitmedki noorte algatuse toetamisele suunatud tegevused, et olukord ei pruugi olla sugugi nii
lootusetu. Ilmselt peitub vti noorte huvite ra tundmises. Huvi ja selle kaudu vajaduse baasilt
tekkiv algatus ja osalus on Eesti koolinoortel tna kindlasti olemas.

Kavad ja programmid
Ettevtluspet thtsustatakse riiklikult. Eestis on haridus- ja teadusministri, majandus- ja
kommunikatsiooniministri, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse juhi, Ettevtluse
Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe ja Kaubanduskoja juhatuse esimehe poolt
allkirjastatud ettevtlusppe edendamise kava Olen ettevtlik!.
ettevtlusppe

eesmrkide

sidustamisel

kooli

ppeprotsessi,

Selle kohaselt on
petajakoolitusse

ja

pematerjalidesse edaspidi eestvedajaks Haridus- ja Teadusministeerium koos Riikliku

Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega.
48

Ettevtlusppe eesmrk on suurendada hiskonnas inimeste hulka, kes suudavad ja tahavad

muuta ideed tegelikkuseks nii enda, kogukonna kui ka ettevtte tasandil. Ettevtlik inimene
saab iseendaga hakkama ja suudab muuta hiskonda olgu siis ettevtjana, koolijuhina, riigivi haridusametnikuna, vabatahtlikuna vms. Ettevtlusppe Mttekoja ekspertide poolt
koostatud kavas Olen ettevtlik! esitatakse ettevtlusppe olemus, snastatakse ettevtliku
inimese ideaal ja kompetentsused vanuseastmeti, analsitakse kehtivate haridusstandardite
toetust ettevtlikkuse kujundamisele ning mratletakse tegevussuunad ja tasandid
jrgnevateks sammudeks.
On oluline silmas pidada, et ettevtlikkust pole ige samastada ettevtlusega. Liikumise
Euroopa Noored phimte on kujundada noortes ettevtlikkust, mis on midagi laiemat kui
ainult ettevtlus ja ritegevus. Ettevtlikkuseks peetakse seega teed edukusele mis tahes
elualal. Vastavalt Euroopa Komisjoni aastaprioriteetidele peab SA Archimedes Euroopa
Noored Eesti broo 2011. aastal eriti oluliseks kaasata projektidesse senisest enam phi- ja
kutseharidusega noori totsijaid, kutsekoolide pilasi ja rahvusvhemustesse kuuluvaid
noori.
Eestis tegutsev Eesti Noortehenduste Liit (ENL) on katusorganisatsioon, mis hendab 54
tegutsevat noortehendust.1 peamisteks eesmrkideks on pakkuda noortehendustele
eestkostet, kujundada noori toetavat hiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda,
esindada liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustada
noorte aktiivset osalust hiskonnas. ENL korraldab noorte osalust toetavaid kampaaniaid ja
projekte, thistab igal aastal le-eestilise noorteritusega rahvusvahelist noortepeva ning
annab vlja noorsoot ajalehte Aken.
Programmi Ettevtlik noor koolitaja Hannes Lents vidab, et ettevtlikkust mtestatakse
ts noortega kui ht ettevtlikkuse vljendusvormi2. Osalus jagatakse seejuures kolmeks
vastavalt sellele, kui suur on osaleja vastutus ja osaluse mr: arvamuse avaldamine teiste
konkureerivate arvamuste seas (julgus seda teha, enda arvamust selgitada ja phjendada ning
sellele kindlaks jda); osalemine teiste korraldatavatel ritustel ja ettevtmistel nii passiivselt
1
2

http://www.enl.ee/
H. Lnts, Kuidas kasvatada noores ettevtlikkust?, http://aken.enl.ee/7155, 2009

49

kui ka aktiivselt; osalemine initsiatiivgrupis, vastutades oma tegevusega ka teiste eest ja viies
oma idee ellu.
Noorte kodanikuhariduse toetamiseks on 2010. aastal asutatud Avatud hiskonna Instituudi
Noortefond (OSI Youth Action Fund, YAF), mille eesmrk on pakkuda innustust ja toetust
noortele inimestele, kes suudavad rgitada oma eakaaslasi tegutsema avatud hiskonna
phimtete levitamiseks.3

Noortefond julgustab 15-29aastaseid noori haarama initsiatiivi sotsiaalse sidususe, kultuurilise

mitmekesisuse ja kodanikuaktiivsuse vrtuste edendamisel. Selleks pakub fond viketoetusi
ja abi noorte algatusel kima lkatud edumeelsetele ettevtmistele. Pikemas perspektiivis
soovitakse rgitada ka juba eilseid noori aktiivselt ja teadlikult hiskonnaelus kaasa lma.
Eesti Kodanikuhiskonna Arengukavas (2011-2014) tdetakse, et ldhariduses antud
kodanikuhariduse kaudu on koolinoorte demokraatiaalaste teadmiste tase on tusnud.4 Eesti
teismelised on hoiakutes ja osaluses rahvusvahelises vrdluses keskmisel tasemel. Samas
dokumendis nenditakse, et tuleb kindlustada, et nii haridusssteem kui mitteformaalsed
ppimisvimalused pakuksid senisest enam praktilist demokraatiakogemust. Kodanikualgatus
ja ettevtlikkus on uute riiklike ldhariduse ppekavade lbivaks teemaks, kuid koolid
vajavad juhendamist ja nustamist. Niteks kuidas kasutada ppeeesmrkide saavutamiseks
koostd kodanikuhendustega, kogukonnaprojektide lbiviimist, vabatahtlikku tegevust vi
kuidas rakendada edukamalt koolidemokraatiat.

ppekava toetab
ppeainetest on kodanikuhariduse ja ettevtlikkuse kujudnamise alal vtmepanustajad
hiskonnapetus, majandus- ja ettevtluspe, inimgeograafia, ajalugu ja inimesepetus.
hiskonnapetuse ainekavas on rhutatud, et ppeaine aitab pilasel kujuneda ettevtlikuks,
ennast teostavaks, kaasinimesi arvestavaks, sotsiaalselt pdevaks ning toimetulevaks
hiskonnaliikmeks. hiskonnapetuse eesmrk on praktiliste lesannete, probleemide
3

http://www.oef.org.ee/programmid/noored-ja-kodanikuharidus.html
EKAK 2011-2014,
https://docs.google.com/viewer?url=http%3A%2F%2Fwww.siseministeerium.ee%2Fpublic%2FKODAR_VV_.pdf,
lk 7.
4

50

analsimise ja ainealaste phimistete omandamise kaudu saada tervikpilt hiskonna

toimimisest. Olulisel kohal on igapevaeluga seonduvate probleemide lahendamine ning
asjatundlike otsuste tegemise oskuste omandamine, mis aitab kaasa pilase toimetulekule
hiskonnas. Nii kujuneb pilasel tervikpilt hiskonnast, kus teadvustatakse inimtegevuse ja
looduse vastastikust mju ning vrtustatakse jtkusuutlikku eluviisi.5
Gmnaasiumi valikkursuse

majandus- ja ettevtluspetuse ppimise eesmrgiks on

omandada arusaamine hiskonnas toimuvatest nhtustest ja protsessidest ning vastastikustest

seostest nii ksiksiku, ettevtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Seejuures arendatakse
pilastes ettevtlikku ja keskkonda vrtustavat ning sstvat eluhoiakut, probleemide
lahendamise ja uurimise oskusi.6
Majanduspetuse heks ppevormiks on majanduse modelleerimise lesannete lahendamine,
mis vimaldab pilastel omandada majanduse phiprintsiipide vahelisi seoseid. pilastel on
vimalus ennast proovile panna pilasfirma tegevuses ja seelbi tunnetada oma ettevtlikkust,
oskusi ja vimalusi tegutseda ettevtjana.
Ettevtlikkuse kujundamine lbi majanduse ja ettevtluse ppe on Junior Achievement Eesti
phieesmrk, mille realiseerimiseks koolitatakse petajaid ja juhendajaid kivitama
pilasfirmade loomist. Lbi pilasfirmade asutamise omandavad noored paremini ritegevuse
phimtteid ning arendavad oma algatusvimet ja soovi ise probleeme lahendada. Programmi
kodulehe leiab huviline aadressil www.ja.ee.
Prof. M. Sutrop on rhutanud, et koolihariduse peamine eesmrk on valmistada uut plvkonda
ette kodanikukohustuste titmiseks. Kodanikuharidus ei seisne selles, et pitakse ra faktid
selle kohta, mis on hiskonna institutsioonid ja poliitilise elu protseduurid, vaid et
omandatakse terve hulk dispositsioone ja voorusi, mida lheb vaja demokraatlike
kodanikukohuste titmiseks.
Lapsed omandavad neid voorusi mitte ksnes vi isegi mitte tingimata kodanikupetuse
tunnis, vaid kogu hariduskorralduse kaudu. Thtis on, kuidas neid petatakse mis aineid,
mis meetoditega, milline on koolikeskkond ja koolis valitsevad suhted. Seetttu pole
5
6

Phikooli Riiklik ppekava, 2010.

Gmnaasiumi Riiklik ppekava, 2010.

51

kodanikuharidus mitte isoleeritud ppeaine, vaid ks ppekava lbiv printsiip. Thtis on saada
arutleva demokraatia kogemus kujundada oma arvamus, seda vljendada, osaleda arutluses
ja otsustamises. pilane peab kogema, et kui ta oma arvamust vljendab, siis teda kuulatakse
ja seda arvamust arvestatakse ning tal on vimalik asjade kiku mjutada.7

M. Sutrop, Kodanikuharidusest ja vrtuskasvatusest, Eesti Pevaleht, 2009,

http://www.epl.ee/artikkel/575541

52

Lbiv teema: Tervis ja ohutus

Lbiva teema Tervis ja ohutus ksitlemisega taotletakse pilase kujunemist vaimselt,
emotsionaalselt, sotsiaalselt ja fsiliselt terveks hiskonnaliikmeks, kes on vimeline jrgima tervislikku
eluviisi, kituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.
a) Tervisekasvatus phineb pilaste tervisega seonduvate teadmiste ja hoiakute ning sotsiaalsete
toimetulekuoskuste arendamisel. Seda toetab tervist edendava kooli phimtete rakendaminekoolis.
b) Ohutuse valdkonnas petatakse kituma ohutult liiklus-, tule-, veeohu ja teiste keskkonnast tulenevate
ohtude puhul ning otsima vajaduse korral abi.
pilast suunatakse:
a) tervise valdkonnas:
1) terviseteadlikkuse arenemisele, sealhulgas oma tervise ja turvalise kitumise vrtustamisele;
2) kasutama oma teadmisi, enesega toimetuleku oskusi ning ldiseid sotsiaalseid oskusi enda ja teiste
turvalisuse, sealhulgas turvalise koolikeskkonna kujundamiseks;
3) teadvustama oma otsuste ja kitumise ning selle tagajrgede seost tervise ja turvalisusega;
4) leidma ning kasutama usaldusvrset terviseteavet ja abiteenuseid;
5) teadvustama keskkonna mju oma tervisele.
b) ohutuse valdkonnas:
1) tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende vimalikku tekkemehhanismi;
2) vltima ohuolukordadesse sattumist;
3) kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuid ja kitumist;
4) omandama teadmisi ning oskusi ohu- ja kriisiolukordades thusalt kituda;
5) kujundama iget liikluskitumist, harjuma jrgima liikluses kehtivaid norme ning arvestama
kaasliiklejaid;
6) tundma ppima ja vrtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid igusi, kohustusi ja vastutust.
Lbiva teema Tervis ja ohutus ksitlemine I kooliastmes
Lbiva teema ksitlemisel I kooliastmes pannakse rhk tervislike ja ohutute kitumisviiside kujundamisele.
ppija omandab eakohased teadmised ja oskused seonduvalt tervise fsilise, vaimse, emotsionaalse kui
sotsiaalse tervise aspektiga ning kujuneb tervist vrtustav hoiak. Selles vanuses on thtis, et pilane
mistaks ohu olemust ja selle tekkephjuseid oma igapevases keskkonnas ning omandaks oskused kituda
ohutult ja turvaliselt. ppemeetoditest on rhk jutustustel, aruteludel, rhmatdel, demonstratsioonidel,
rollimngudel ja kitumise modelleerimisel.
Lbiva teema Tervis ja ohutus ksitlemine II kooliastmes
Lbiva teema Tervis ja ohutus ksitlemisel II kooliastmes pratakse teadmiste ja oskuste kujundamise
krval thelepanu eelkige vastavasisuliste vrtushinnangute kujundamisele, petuse elulhedusele ja
levinuma riskikitumise rahoidmisele (kitumine, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi
jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne riskikitumine, ebatervislik toitumine, vhene kehaline
aktiivsus ja kehaline lekoormus). ppemeetoditest sobivad aktiivppemeetodid, arutelu, rhmat,
rollimngud ja demonstratsioonid. ppetd ainetundides saavad tiendada noortelt noortele metoodikal
phinevad tunnivlised projektid.
Lbiva teema Tervis ja ohutus ksitlemine III kooliastmes
Lbiva teema ksitlemisel III kooliastmes pratakse thelepanu tervist ja ohutust vrtustavate hoiakute
kujundamisele ning tervisliku ja ohutu kitumise oskuste arendamisele. ppemeetoditest on kesksel kohal
aktiivppemeetodid, diskussioon, juhtumianalsid, rhmat, uurimisprojektid ja rollimngud. Thtsal
kohal on ka pilastega korraldatavad klassivlised ennetusprogrammid ning pilaste maksimaalne
kaasamine tervist edendavatesse ja mbritseva turvalisust suurendavatesse tegevustesse.
Lbiva teema Tervis ja ohutus ksitlemine gmnaasiumis
Gmnaasiumiosas on philiseks lbiva teema ksitlemise vormiks pilase praktiline tunnivline
terviseedenduslik ja turvalisust toetav tegevus, sealhulgas nooremate juhendajatena ja projektide
vljattajatena ning rakendajatena oma koolis vi ka riiklikul tasandil.

53

Tervis vrtus kogu eluks

Elo Paap
Viljandi Maavalitsus

Liivi Ilves
Viljandi Paalalinna Gmnaasium

Silva Kolk
Tksi Phikool

Phikooli ppekava lbiv teema Tervis ja ohutus eeldab, et pilasele antakse piisavad
teadmised ja oskused olla terve hiskonnaliige, kes on vimeline tegema tervislike valikuid
ning osalema tervist edendava keskkonna kujundamisel. Nimetatud eesmrk eeldab
arusaamist, et tervis on elu baasvrtus, tervis on KIK. Hoiak, me oleme nus selle
kige eest vastutama! Hea tervis mrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse
rahuloluks ja isiksuse igaklgseks arenguks. Samas, inimese tervis sltub tema keerukatest
seostest hiskonna, elukeskkonna, mbruskonna ja iseendaga. See on kesoleva teema puhul
vtmekohaks, arusaam, et pole olemas tegurit, mis kaudselt ei mjutaks tervist.
Tervisemjurite ldmiste hlmab endas suurt hulka tendusphiseid ja omavahel pimunud
ksikmjureid ning mjurite kombinatsioone. Paljud teadurid on viimase veerandsaja aasta
jooksul pdnud selgitada tervisemjurite kompleksset toimet. Nende poolt koostatud
tervisemjurite mudelid peegeldavad erinevaid tervise ksitlusi ning tdemust, et tervis on
mitmeti mistetav ning kujuneb mitmete mjurite toimel. Tuntumad mudelid on Ryan ja
Travis (1988) Jme mudel (joonis 1),

54

Joonis 1. Terviseolukord ja seda phjustavad tegurid (Ryan ja Travis, 1988)

Tarlovi (1996) tervisemjurite mudel ja Barclay ja Flemingi (2003)

Terviseratta mudel
Parema kujutluspildi saamiseks tervisest tutvustan hte eelpool nimetatud mudelitest Jme
mudel (Ryan ja Travis 1988). Mudel kirjeldab, kuidas inimese terviseolukord on varjatult,
aga vga otseselt, seotud kigi mbritsevate hiskonna nhtustega. Rahva tervise olukord on
visualiseeritud jme tipuna e veepealse osana. Igapevasesse elu kajastub see jmetipp
terviseindikaatoritena - keskmine eeldatav eluiga, sndimus, iive, suremus, imikusuremus ja
haigestumise nitajad. Eesti Inimarengu Aruanne 2008 kirjeldab, et Eesti rahvastiku keskmine
tervislik olukord on siiani olnud alati alla teiste uute EL-i liikmete keskmist ja kaugemal isegi
kige halvemate nitajatega EU-15 riigist. Eesti suhteline kehv olukord on eriti vljendunud
oodatava eluea nitajate puhul. Tpsemalt, vrreldes Eesti ja kige kehvema tasemega EU-15
riikide oodatava eluea nitajaid snnihetkel on meeste oodatav eluiga 8,5-aastat ja naiste 3,6aastat madalam. Selliseid kurbi fakte on nimetatud dokumendis veel ja veel ning valdavalt
kinnitavat nad tsiasja, et Eesti rahva terviseolukord on halb.

55

Tekib ksimus, aga miks on selline olukord? Jme mudel kirjeldab, et vaid vaike osa
jmest on nhtav vee peal, aga valdav osa jmest on vee all, mida me aga halvasti neme
vi ei ne ldse. Veealune osa, aga kujundabki meie rahva terviseseisundit. Veealune vahetu
kiht mjureid on otseselt seotud terviseseisundiga, st haigestumuse ja suremusega ning
koosneb sellistest riskiteguritest nagu niteks lekaal vi krge vererhk jne, mida saame
otseselt seostada haigestumise vi surmaphjusega. Eesti perearstid avastavad iga pev
tervisenitajaid, mis kajastavad kll normipiirest krgemat vererhku, kehakaalu ja
kolesterooli jne. Jrgmine veealune kiht koosneb kitumuslikest tervisemjuritest, mis on
otseselt seotud riskitegurite kujunemisega. Eesti tiskasvanud rahvastiku tervisekitumise
uuringud kirjeldavad taas pigem negatiivseid trende, kui tervist toetavaid kitumisnorme.
Mida sgavamal vee all tervisemjurid asuvad, seda raskem on neid seostada enda/meie
tervisega ning ha raskem on neid ka mta. Mida sgavamale vee alla sukelduda, seda
pikemaks

lheb

tervisemjurite

loetelu,

alates

ksikisiku

vi

rahvastikugrupi

kultuuritraditsioonidest ja valitsevast poliitikast ja lpetades lihtsate teadmiste, oskuste ja

vrtushinnangutega. Kindlasti, aga peitub siin vetesgavustes vastus, miks Eesti rahva
terviseolukord on just selline nagu ta on. (joonis 1.)
Kirjeldatud mudelisse svenemine on ks vimalus saad levaadet tervise kiksusest,
samas demonstreerib nhtu selgelt, et soovides tervist edendada ei piisa ainult inimeste
terviseteadlikkuse arendamisest ja teavitamisest. Rahvastiku ja ka ksikindiviidi tervise
edendamine peab olema kiki valdkondi kaasav planeeritud jrjepidev protsess. Tdemus, et
tervisemjurite toime on kompleksne ja tervise edendamise soovi korral peab tervist ksitlema
terviklikult esineb siiski ks nhtus, millega peab arvestama. hiskondade arengu erinevatel
perioodidel ja erinevatel hiskonna tasanditel domineerivad erinevad tervisemjurid. Need
vivad olla teatud vrtused, mis on kumuleerunud ja mjutavad tervis vi on need mned
poliitilised otsused, mis on ennatlikult vastu vetud vi vastupidi on vastuvtmata ja
kahjustavad lbi selle rahvastiku terviseolukorda. Nende mjurite teadmine aitab
tervisesekkumiste planeerimisel erinevates rahvastiku gruppides - rgime siis riigi-,
maakonn-, valla- vi mne asutuse niteks kooli tasandist.

56

Paikkondlik vastutus tervise eest

Eesti Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020 ldeesmrgiks on Eesti rahva tervena
elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vhendamise kaudu. Eraldi on
arengukavas vlja toodud viis temaatilist valdkonda, mis kajastavad sotsiaalse sidususe ja
vrdsete vimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist
toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiussteemi
jtkusuutlikkuse kindlustamist. Nimetatud eesmrk ja selle pstitamiseks ettenhtud
tegevused on omamoodi vrtuskirjeldus riigi poolt mil riik tleb ma olen nus vtma
hisvastutust tervise eest.
hisvastutuse eeldab vastutuse jagamist erinevatele hiskonna gruppidele, erinevatel
tasanditel. heks tasandiks, kellega riik vastutust jagab on maakond. Kesolevas artiklis
kajastame maakonna tervise edendamise protsesside tutvustamiseks Viljandi maakonda. Vib
julgelt vita, et Eestis lhtuvad kik maakonnad tervisedenduse arendamisel Skinneri (1997)
paikkonna arengu teoorias, mille eesmrk on arendada paikkonna elanike hist arusaamist
tervisest ja innustada osalema paikkonna tervisesekkumistes nii nende planeerimisel,
elluviimisel kui hindamisel. Vaatamata htsetele planeerimise phimtetele vivad
sisutegevused maakonniti olla erinevad kuna tervisesekkumised, mis toimivad hes kohas, ei
pruugi toimida teises kohas.
Viljandimaa rahva tervise edendamise arendamisega on ssteemselt tegeletud alates 1996
aastast, kui Sotsiaalministeeriumi poolt algatati, Maailmapanga laenu toel, projekt
maakondade tervisedendajate vrgustiku loomiseks. Viljandi maavanema (vastavalt Vabariigi
Valitsuse seaduse paragrahvile 84 esindab maavanem maakonnas riigi huve ning hoolitseb
maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest) institutsioon on tervisedendust pidanud
vga oluliseks arenguvaldkonnaks ning on vtnud tervisedenduse spetsialisti peale projekti
lppu koosseisuliseks ametnikuks (kik maakonnad sellega kiidelda ei saa). Nimetatud otsus
on end igustanud ning Viljandimaa tervisedendus on mitmes aspektis le Eestiliselt tuntud ja
tunnustatud.
Viljandimaa tervisedendust korraldab Viljandi maavalitsuse tervisetuba ja vimu/otsuseid
andev institutsioon on tervisenukogu, mis koondab erinevate sihtrhmade esindajaid.
57

Tervisetoal

on

lugematul

arvul

koostpartnereid:

ksikisikud,

lasteaiad,

koolid,

noortekeskused, erinevate valdkondade MTd ja riettevtted ning kohalikud omavalitsused.

Koostpartnerid on terviseteadliku ning valitseb teatav tervisesolidaarsus ja tugev paikkonna
identiteeditunne. Tervisedenduslikku td ei saa teha inimestele, vaid tuleb teha koos
inimestega.

Tervisetoa juhtimisel on koos partneritega kaardistatud maakonna terviseolukord ja sellest

tulenevalt snastatud paikkonna tervise valdkonna tugevused ja nrkused, strateegiline
dokument

kannab

nimetust

Viljandimaa terviseprofiil.

Maakonna

tervisedenduse

missiooniks on aidata luua Viljandimaa elanikele tervist toetavat elukeskkonda, paikkonna

inimeste teadlikkuse tstmise ja kohalikke terviseprobleemide lahendamisse kaasamise kaudu.
Terviseprofiilile tuginedes saab vita, et jrjekindla t tulemusel on suurenenud inimeste arv,
kes vrtustavad oma tervist ja tegutsevad aktiivselt enda ja mbruskonna tervisepotentsiaali
parandamisel ning on survegrupiks kohalike omavalitsuste tegevusele. Maavalitsus, kohalikud
omavalitsused ja paljud ettevtjad on pranud tsist thelepanu vimaluste loomisele, et
inimesed saaksid tervist toetavalt kituda. Kigis omavalitsustes on ks vi mitu
spordisaali/hoonet, rajatud ja rajamisel on mitmed tervise- ja matkarajad. Ehitatakse ja
renoveeritakse haridusasutusi ja noortekeskusi. Samas muutub iga aastaga jrjest
probleemsemaks, kuidas neid kiki vimalusi aktiivses kasutuses hoida.
Viljandi maakonna terviseteenustevrk, alates tervishoiuteenustest ja lpetades erinevate
nustamisteenustega on esmapilgul piisav. Samas reaalselt teenust tarbima hakates prkub
maakonna elanik jrgmistele probleemidele: teenusele saamiseks peab ootama ndalaid vi
isegi kuid oote jrjekorras, teenused on koondunud keskustesse ja sinna on raske saada, teenus
ei ole kvaliteetne ning kige drastilisem, teenus on tarbija jaoks nii kallis, et seda ei saagi
endale lubada.
Oluline koht tervisedenduses on maakonnas loodud koostvrgustikel. Maakonna tasandil
ttavad jrgnevad koostvrgustikud: Tervist Edendavate Lasteaedade vrgustik, Tervist
Edendavate Koolide vrgustik ja Tervist Edendavate Haiglate ning Tkohtade vrgustik.
Kigi nende vrgustike eesmrk on kaasata maakonna tegevustesse rohkem inimesi, kes
teeksid otsuseid tervist toetavalt. Nimetatud vrgustikud vajavad pidevat koordineerimist, et

58

tagada uute vrgustiku liikmete kaasamine, tervist vrtustava snumi levimine ja

jtkusuutlikus.

Kooli vastutus tervise eest

Tervist

Edendavate

Koolide

(TEK)

liikumine

sai

alguse

1992.a

Maailma

Terviseorganisatsiooni, Euroopa Nukogu ja Euroopa Komisjoni algatusel. Liikumise

eesmrgiks on edendada koolides ja ka paikkonnas tervislikku elulaadi ning kujundada
turvalist sotsiaalset ja fsilist keskkonda. Nimetatud liikumise raames nhakse kooli, kui
paikkonna tervise eestvedaja lahutamatut koostpartnerit, kes oluliselt toetab paikkonna
elanike terviseteadlikkuse tusu ning tervisliku eluviisi kujunemist. TEK tegevuse prioriteet
nr 1 on koost tervise nimel. Vrgustikuga liitunud koolide lesanne on oma tegevuste
kaudu jrjepidevalt toetada ja kujundada kooli sisemisi kvalitatiivseid muutusi vastavalt
vliskeskkonnast tulenevatele mjutustele, et rajada selline elu- ja tkeskkond, mis arendab
ja tugevdab tervist.
Viljandimaal on TEK vrgustikuga liitunud 7 kooli: Viiratsi Algkool, Tksi Phikool,
Viljandi C. R. Jakobsoni nim Gmnaasium, Vhma Gmnaasium; Viljandi Maagmnaasium,
Viljandi Paalalinna Gmnaasium ja Viljandi Valuoja Phikool. Need on koolid, kes on
piltlikult ldsusele teavitanud: Meie kooli ks thtsamatest prioriteetidest on koolis
toimetavate inimeste tervis. Me oleme teadlikud kooli tervist mjutavate tegurite tugevustest
ja nrkustest ning me julgeme seda endale tunnistada. Me planeerime kooliperega hiselt,
kuidas oma tervise tugevused eduks ja nrkused tugevusteks vormida. Viljandi maavalitsuse
tervisetoa jaoks on nimetatud koolid asendamatuteks koostpartneriteks. Piltlikult, need
koolid on nus jagama vastutust Viljandimaa elanike tervise eest.
Viljandimaa tervist edendavad koolid on vtnud oma koolielu korraldamise vrtuseks TEK
vrgustiku printsiibid (loomulikult kehtib see kigi vrgustikuga liitunud koolide kohta).
Demokraatia ja igluse printsiip, mis tagab vrdsed vimalused ppimiseks, tervise
edendamiseks ja osalemiseks tervisarenduse e kooli tervisenukogu ts. Thtsal kohal on
pilaste enesekindluse tugevdamine ja tegevuspdevuse suurendamine, et planeeritud
tervisemuutusi edukamalt ellu viia. pilastele luuakse keskkond, kus koosts petajate ja
teistega tuntakse saavutamisrmu. Enesekindluse kasvamine aitab pilastel mjutada oma
59

igapeva elu ja elamistingimusi. Vga oluline on koolikeskkonna ja ppekava arendamine

tervisest lhtuvalt. Kindlasti ei tohi TEK arengut planeerides ra unustad, et pilaste krval on
ka petajad ning veel palju toredaid tiskasvanuid, kes koolielu mjutavad abipersonaal,
lapsevanemad. Nende kaasamine ja koolitamine on investeering nii tervisesse kui ka
haridusse. TEK mrkimisvrseimaks prioriteediks on edukuse mtmine, mis annab olulist
tagasisidet tegevuse efektiivsuse kohta nii kooli kui ka kodukoha tasandil. Pealegi, tstku ksi
see kool, kellel ei meeldi olla edukas! Loomulikult mtmise jrgselt on oluline oma
eduelamusi jagada.
Paikkonna seisukohalt on TEK vrgustiku thtsaim printsiip koost. Jagatud vastutus ja
tihe koost erinevate riigi ja maakonna institutsioonide ning vrgustiku koolide vahel on
aluseks tervist edendavate koolide tervise eesmrkide pstitamisel ja strateegiliste plaanide
ellu viimisel. Vib suisa vita, et koost on kigi eelnevate TEK printsiipide titmise
eelduseks. Tervisedenduse rollid, vastutus ja ka aruandekohustus peab olema kindlalt paigas
ja selge kikidele osapooltele. Kooli roll, koos lapsevanematega, on olla kodukoha
tervisedendaja, mis loomulikult eeldab vga tugevat partnerlust lapsevanematega. Sellist
partnerlust, kus mlemad osapooled osalevad tegevustes aktiivselt ja tidavad vastutust
nudvaid rolle eesmrgiga, et terviseedenduse areng koolis oleks jtkusuutlik.

TEK, kui tunnivlise tegevuse arendamise vimalus Viljandi Paalalinna

Gmnaasiumis
hiskonnas ja meedias vimenduvad negatiivsed uudised. TEK liikumine on positiivse
vljundiga ja see motiveeris Paalalinna gmnaasiumi ttajaid, petajaid, pilasi ja
lastevanemaid liituma TEK vrgustikuga.
Enamuse pevast veedavad pilased koolis ning pame luua tervistedendava keskkonna.
Anname lbi tegevuste hoiaku, et kige thtsam on elus tervis. Koolis on olemas positiivne
hkkond ja tahe paremini eesmrgistada tervisedendust. Koostatud on kooli uus arengukava ja
integreeritud sisse ka konkreetsemalt tervise valdkond. Oleme hinnanud liitumisaegse ja
praeguse olukorra. Vaatame tervist laiemalt: fsiline tervis, vaimne tervis ja sotsiaalne tervis
(suhtlemine - suhted).

60

Valitud on 9 liikmeline tervisenukogu (TN) ttajatest ja selle koordinaator ning

abikoordinaator. On olemas TN liikmetele list: Tervis. Kokku saadakse 1-2 korda veerandis.
Paika on pandud plaaniprased koosolekute ajad ja tkava. Eelnevalt on teemad esitatud
tervisenukogu - listi ja pevakord teada. Kokku saades toimub arutelu ja tegevusstrateegiate
kinnitamine.
pilased on kooli omavalitsuse juurde valinud 13 liikmelise pilaste tervisenukogu ja
kogunetakse ks kord ndalas. Kik liikmed on tulnud vabatahtlikult. Tmeeleolu on vga
positiivne ja demokraatlik. lesanded vetakse vabatahtlikult, antakse listis teada tegemistest
ja kaasatakse teisigi pilasi. Koolielus tuleb ette kiireid perioode, keskendutakse ppetle ja
organiseerimistsse liitutakse taas, kui aeg lubab. Pigem tuleb vahel meelde tuletada, et liiga
palju tunnivliseid tegemisi endale ei vetaks. Ideede puudust ei ole. Tuletan meelde, et
meldaks, kas jutakse vi kas ei j organiseerimine viimasele minutile ning seelbi
kannatab kvaliteet. Alati prast toimunud ritust teeme analsi. Kike protokollime ja teeme
ppeaastast kokkuvtte. pilastel on oma list: Tervis 2 ja sinna kuulub ka ttajate TN
koordinaator, abikoordinaator, huvijuht ning pilaste OV president.
pilased vtavad osa maakonnas ja vabariigis toimuvatest koolitustest, ritustest ning
vistlusmngudest. Inimesepetuse tundides saab ainekavast lhtuvalt tutvustada pilastele
neid konkursse - vistlusmnge ja motiveerida neid osalema. Nende lbi saab kontrollida oma
teadmisi antud valdkondades. Vabariiklikud mngud: AVE vistlusmng I.S.E. ja Lastekaitse
Liidu vistlusmngust Kas mina tean?, Tervise Arengu Instituudi TEIP konkurss. Oleme
tulnud pilastega auhinnalistele kohtadele. Vitnud pilaste muljed, saadud kogemused,
rahulolu ning auhinnad, on kige parem reklaam. Jrgmistel kordadel on osalejaid vga kerge
kaasa haarata.
Maakondlikud: ABI ABC vistlus-ppepev, on-line viktoriin, koolis ohukohtade
kaardistamine ning nende krvaldamine, Viljandimaa TEKide sgiskoolitus, talvepev,
suvekool on traditsioonilised ritused ning pilased ootavad neid. ABI ABC kaks korda
vitnud vistkond Seenekestel on noored jrglased Juunior Seened. Viljandimaa TEKide
rituste korraldamine kib koolist kooli. Niteks meie korraldataval sgiskoolitusel pivad
pilased meeskonnatd ja lbitakse elamusmng. Koolide TN liikmed vahetavad kogemusi,
kuulavad tervisliku toitumise loengut ja teevad Hiina tervisevimlemist. Sellistel pevadel
laed ennast, uuel ndalal pakatad ideedest ja just ning oled naerusuine kolleeg.
61

Kaasame pilased ideede genereerimisse, rituste lbiviimisse ja tunnustamisse. Niteks:

pilasideede konkursid, aktiivvahetunnid, rahastatud TEIP Tantsivad footbagerid, kes siis
veel? jt. Aktiivne osavtt terviseritustest: liikumispevad, sdamendal, suitsuprii klass,
sussipev, tervisematk jt. Algklassides on suur rhk liikluskasvatusel ja tervisekitumise
kujundamisel. Oodatud sndmustest tstaksin esile liikumispeva koos isadega.
Ttajad annavad eeskuju. Niteks: hea tuju, oskus probleeme lahendada, pilane on
vrdvrne partner ja oskus kuulata ksteist. Vaimutle vahelduseks liigume: ttajate
jalgrattamatk, kepiknd, vimlemine ja sulgpall. rituste plaani koostamisel lhtume
pilastest, tervisekalendrist ja oma kooli traditsioonidest ning koolis lbiviidud ksitluste
tulemustest.
Esitasin pilastele, TN liikmetele, ksimuse miks sa oled tervisenukogus ja miks on hea olla
tervist edendav kool? ning vastused olid jrgmised:
Projekti kirjutamine, vastuse ootamine, vit ja lbiviimine - see protsess annab palju energiat,
eriti, kui see hsti lheb ja positiivne tagasiside antakse. Osad pilased tahavad saavutada
paremat - tervislikumat elu ja just nendele pilastele annab see suure energialaksu, kui nad
teadustavad endale, et nad on millegi suurega hakkama saanud.
Mikk Mihkel IX klass
Mina olen tervisenukogus, sest see annab vimaluse teha midagi teste omaealiste tervise
heaks. Kuna ma usun, et kui noor rgib tervislikkusest noorele, siis seda kuulatakse rohkem.
TEK vrgustiku kuulumine annab vimaluse kohtuda teiste noortega, kes samuti huvituvad
tervisest.
Kairi XII klass
Mina ise olen tervisliku eluviisiga, siis tahan ma ka seda lbi tegevuste teisteni viia. Siin on
positiivsed inimesed ja meeldivad ritused. Lbi TEKi on vimalik noortele teadvustada
tervislikust eluviisist.
Priit XII klass

62

Mina kuulun tervisenukogusse, sest ma hoolin enda ja teiste tervisest. Tahan ppida, kuidas
olla terve ja soovin oma teadmisi teistega jagada. TEK on hea vimalus osaleda tunni ja
koolivliselt end harivatel tervislikel ritustel.
Marie XII klass
Mina soovin tegeleda kige noorema vanuseastmega. Tahan nidata, et on palju vanemaid
koolikaaslasi, kes hoolivad oma tervisest. Rhutada ja tuua nendeni teadmine, et ei ole suures
majas koolivgivalda ning kik pilased ei ole tubakasltlased, vaid taunivad seda.
Krista X klass

TEK, kui vimalus/vljakutse koolivliseks koostks

Tksi kool kuulub tervistedendavate koolide vrgustikku 5. aastat. Oleme selle ajaga palju
ppinud, kasvanud ja muutunud. Seda td alustades ei osanud me pris tpselt ette kujutada,
mida meilt oodatakse vi milliseid kohustusi see meile juurde toob. Suureks abiks selguse
saamisel olid Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatud koolide tervisenukogude
baaskoolitused. Vimalus arutada, ksida, kohtuda teiste koolide meeskondadega andis
kindlustunnet ja selgust.
Tervise Arengu Instituut ei ole TE koolile suur ja krge lemus, kes nuab aruandeid, vaid
hea ja sbralik toetaja. Igal aastal korraldatakse Tervistedendavate Idee konkurssi
terviseprojektide

rahastamiseks,

viiakse

lbi

mitmesuguseid

tervisteemalisi

omaloominguvistlusi. Tksi kool on lbi aegade olnud aktiivne osaleja kikidel nendel
konkurssidel ja ka auhinnad pole meist mda linud. Tervist edendavate koolide vrgustikku
kuulumine on teinud info nende projektide kohta meile kttesaadavamaks ja andnud julgust
neist osa vtta. Vabariiklik TE koolide suvekool on aga ikka olnud aasta suursndmus
kikidele tervisemeeskondadele.
Meie lhim abistaja ja toetaja on aga Viljandi Maavalitsuse Tervisetuba. Sealt on alati
vimalik saada lahket ja julgustavat sna, kasulikku infomaterjali, julgustavat naeratust ja
innustavat lalepatsutust. Hea on teada, et on olemas koht, kust kikidele muredele leiab
63

leevendust ja probleemidele lahendusi- olgu need keerulised projektiaruanded, arusaamatused

inimeste vahel vi mured koolitajate-lektorite leidmisel.
Meil on koolis vaid 15 petajat, igahel oma huvidering ja kohustustekoorem. Tahtmine laste
tervise eest hoolt kanda on kogu aeg olnud, kuid nii nagu igal meeskonnal, vib liikmete
vahetumise, tervislike vi mistahes muudel phjustel tulla hetki, kui motivatsioon kipub
kaduma ja vsimus vtab vimust. Tervist edendavate koolide hisritused, kokkusaamised ja
nupidamised annavad siis liikmetele tuge, lisavad judu ja tahtmist jtkata, toetavad ja
innustavad edasi tegutsema. Tunnustus, mis kasvi lahke naeratuse nol saadakse, aitab jlle
jalgele tusta ja jtkata.
Viljandimaa TEK vrgustikku kuulub hetkel 7 kooli. Me pole kadedad konkurendid, vaid
sbrad, kes heskoos tegutsemisest inspiratsiooni saavad, tunnustusest ja toetust jagavad
Omavahel on sbraks saanud nii petajad kui pilased. Vrgustikku kuulumine loob
htekuuluvustunde ja annab vimaluse kohtuda toredatel hisritustel. Aastatega on meil
vlja kujunenud omad traditsioonid: suvekool, sportlik talvepev, koolitused pilastele ja
petajatele. Oleme heskoos ppinud meeskonnatd tegema, tervislikult toituma, uisutama,
seiklusrada lbima, parandanud enesetunnet hiina tervisevimlemise ja joogaga. Nii pilastel
kui petajatel on vimalus ennast proovile panna, leida uusi spru, saada juurde teadmisi,
avardada silmaringi ning huvitavalt aega sisustada.
Vimalus klastada erinevaid koole ja vrrelda ennast teistega aitab les leida oma kooli
tugevused ja nrkused, kogemused maakondlikelt ritustelt on kikidele pilastele ja
petajatele on olnud rikastavad, rmu ja rahulolu pakkuvad. Siit tuleb vlja ks suur
kasutegur- organiseerin rituse ks kord ja siis kin teiste poolt korraldatud ritustel 6 korda.
Muretsemist vhem, rmu rohkem! Ise tehtud on hsti tehtud, aga koos on ikka parem, sest
jagatud rm on suurem!

Laste tervise ja heaolu eest muret tundvaid organisatsioone on palju. TE koolid on leidnud
endale suurpraseid partnereid: Maanteeamet, Politsei, Psteamet, Punase Risti Selts,
Kaitseliit. Teliselt head spetsialistid nendest organisatsioonidest on lahkelt alati valmis TE
koole petama, toetama, juhendama. Ka nende ressursid on piiratud, aega ja inimesi pole
kusagil learu. TE koolidel on heskoos kergem nendega kontakti saada ja koostd
organiseerida. Tksi kooli pilased on saanud osaleda esmaabilaagris Oska hoida ja aidata,
64

kinud liikluslinnakus ja Psteametis, igaks on saanud nii tulekustutit kasutada kui ilma
tikkudeta lkke stamist proovida. Ise kike proovides ja katsetades jvad petussnad
paremini meelde ja annavad kogu eluks oskuse raskes olukorras toime tulla.
Koolide majandusolukord ja rahalised vimalused on alati olnud piiratud. TE koolidele otsest
rahalist toetust riigi poolte ette nhtud ei ole. Vga suureks abiks on meile aga erinevad
projektid, mida korraldab Maavalitsuse Tervisetuba. TE koolidel on vimalus osaleda
sdametervise ja tubaka/

alkoholi- ennetusprojektides,

tegeleda

liikumisharjumuste

kujundamisega. Koosts Viljandi Maavalitsuse, Viljandimaa Omavalistuste Liidu ja eelpool

nimetatud koostpartneritega oleme juba 8 aastat korraldanud esmaabivistlust Abi ABC
ja 3 aastat maakondlikku terviseviktoriini. Ka vald toetab meie kooli tervistedendavaid
tegevusi.
Tervise edendamine ei ole t, mida saab ra teha he peva vi aastaga, seda ei saa teha ksi
ja

omaette

nokitsedes.

Kuulumine

TEK

vrgustikku

on

andnud

meie

kooli

tervisemeeskonnale sbrad, toetajad ja innustajad ning kindlustunde jtkata tervistedendava

koolina.

Kokkuvte: Tervis = Vrtus = Vastutus

Maailma Terviseorganisatsiooni (MTO) poolt juhitud Verona Algatus (2000) kirjeldab, et
planeeritud investeering tervisesse on investeering arengusse nii sotsiaalses- kui
majanduslikus mttes. Tervis on universaalne vrtus ja inimese baasigus. Iga poliitiline
otsus omab mju rahvastiku tervisele. Niteks investeering haridusse, kommunaalsfri,
puhtamasse keskkonda vi uute tkohtade loomisesse on samuti investeering tervisesse.
Rahvastiku tervis on vrtus ksikisiku, organisatsiooni ja hiskonna tasandil. ksikisikuna
omame me mitmeid positsioone, lapsevanem, paikkonna elanik, petaja, koolidirektor,
jrelvaataja, vallavanem, peaminister jne. Iga selle positsiooniga kaasneb vastutus panustada
ja toetada oma otsuste ning tegudega tervise arengut. Tervisedendamise arendamine ning
sellesse investeerimise otsused peaksid sndima histna ja olema kigile osapooltele
mistetavad ja vastuvetavad. Terviseinvesteering Eestis, eriti meie haridusasutustes, ei ole
enam ks valik paljudest. See peab olema kigi hine vrtus ja vastutus!
65

Kasutatud materjalid
Kasmel, A., Lipand, A. (2007). Tervisedenduse teooria ja praktika. I Sissejuhatus
salutoloogiasse. Tallinna Raamatutrkikoda. Tallinn

Lepp, K., Maser, M. (2002). Tervisedendus koolis. Tervikliku koolitervise programmi

rakendamine koolikeskkonnas. Eesti Tervisekasvatuse Keskus.
Lepp, K., Hansen, S. (2006). Tervisedendus koolis. Juhendmaterjal tervisenukogudele.
Tervise Arengu Instituut.

Lepp, K., (2008). Tervist edendava kooli arendamine. Euroopa tervist edendavate koolide
vrgustiku kogemusel phinev juhendmaterjal thusa koost arendamiseks koolitervise
valdkonnas. Tervise Arengu Instituut.

Paap, E. (2010). Viljandimaa terviseprofiil ja tervisedenduse tegevuskava 2010-2013. Viljandi

SA Eesti Koost Kogu (2009). Eest Inimarengu aruanne 2008. Tallinn.

Sotsiaalministeerium (2008). Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020. Tallinn.

Tervise Arengu Instituut (2009). Tervisedenduse baaskoolitus metoodilised materjalid.

Metoodiliste materjalide koostamist toetab Euroopa Sotsiaalfondi programm Tervislikke
valikuid toetavad meetmed 2008- 2009

Tiit, E.M. (2007). Eesti rahvastiku phinitajad aastail 20062007 Euroopa taustal.
Rahvastikuministri Broo. Tartu likool. Statistikaamet.

Tilts, I. (2009). Kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamine. Tervise

Arengu Instituut, Tallinn.

66

Liikluskasvatus abinu liiklejate hoiakute ja

kitumise kujundamiseks

Urve Sellenberg
Maanteeamet
Riskivaba hiskonda ei ole olemas, kigi tegevustega kaasnevad alati ohud. Ohu all
mistetakse mistahes tegurit, mis vib olla vigastuste ja kahjustuste phjustaja. Risk on
vimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tenosus ohtlikus olukorras. See
tenosus vib olla suurem vi viksem, kuid riski ei saa kunagi vlistada. Kll aga saab
aidata kaasa sellele, et nnetuste juhtumise tenosus oleks vimalikult vike.
Tihti on nnetuste phjuseks inimlik eksitus. Eksitus vib olla mitteteadlik, aga sageli tuleb
ette ka teadlikult vale kitumist. Seetttu on inimfaktor ja sellega seonduv probleemistik
nnetuste rahoidmisel ja ennetamisel vtmethtsusega.
Eesti liikluskultuuri tasemele on sageli antud hvitavaid hinnanguid, rgitakse vajadusest
liikluskultuuri taset tsta. Samas ei ole selle termini sisu piisavalt lahti mtestatud
kneldakse hest vi teises abinust, mille rakendamine peaks paugupealt parandama ka
liikluskultuuri tervikuna. Reaalsuses see kahjuks nii lihtsalt ei ki seosed ei toimi nii
otseselt. Liikluskultuuri muutmine on pikaajaline protsess, mis eeldab paljude inimese
kitumist kujundavate tegurite jrjepidevat mjutamist ning soovitud hoiakute ja kitumise
kujunemiseks vajalike tingimuste loomist.
Liikluskultuur on osa ldisest kitumiskultuurist. ksikisikule taandatult on see inimese
vimetel, kasvatusel, teadmistel, keskkonna eripral ja hiskonna vrtushinnangutel phinev
tahe ja harjumus liikluses kehtivaid norme jrgida ja kaasliiklejatega arvestavalt kituda.
Selles, et meid mbritseksid liikluses kultuursed inimesed, on oluline roll petamisel.
ppet on aga pikaajaline protsess, mille tulemused ilmnevad tihti alles aastakmnete
mdudes.
67

Selleks, et kooli liiklusppe- ja -kasvatustd hsti kavandada, on vaja tunda

liikluskeskkonnast

tulenevaid

seadusprasusi,

arvestada

laste

vanust

ning

liikluskasvatusprotsessi kujundamise lhtekohti. On tarvis tunda liiklusppe phiprintsiipe

ning jlgida ja analsida laste liikluskitumist.

Liikluskasvatus ei ole eraldiseisev kasvatuse liik, vaid ohutuse vrtustamine igapevases

liiklemises. Suhtumine liiklusesse ja liiklejatesse kandub lapsele edasi vanematelt ja teistelt
tiskasvanutelt. Seisukohad vetakse mrkamatult omaks juba varakult. Niteks vtab laps
autos istudes vanematelt le teisi liiklejaid sdistava hoiaku vi siis teiste vajadusi mistva,
inimlikke vigu aktsepteeriva suhtumise. Kui tiskasvanud kinnitavad alati turvav nii esikui tagaistmel, siis on selline tegevus ka lapse jaoks normaalne ja vajalik.
Lapsed on vga emotsionaalsed, mbritsevate inimeste kitumist ja tegevusi matkides
kujunevad harjumused, mis jvad tihti psima kogu eluks. Uusi harjumusi kujundada on aga
tunduvalt hlpsam kui muuta vanu. iged liiklemisharjumused on liikluseeskirja titmise
aluseks. Just koolil ja petajal lasub suur vastutus selle eest, kuidas on korraldatud ja kui
sihipraselt toimub liiklusppe limimine ppe- ja kasvatustegevusesse.
Maanteeameti poolt lbiviidav liikluskasvatusalane t toimub liiklusseaduse jt igusaktide
alusel ning tugineb Eesti Rahvuslikus Liiklusohutusprogrammis esitatud kavale. Selle
programmi eesmrgid on liiklusohutust mjutavate lesannete pstitamine nii riiklikul,
regionaalsel

kui

kohalikul

tasandil,

liikleja

kitumisharjumuste

mjutamine

ning

liiklusnnetuste arvu ja raskusastme vhendamine. Eesti Rahvuslik Liiklusohutusprogramm

neb ette, et aastal 2015 ei tohiks Eestis liiklusnnetustes hukkuda aastas le 100 inimese.
Liiklusohutusprogrammis vlja toodud meetmed, mida on vajalik rakendada, ksitlevad viit
olulist liiklusega seotud valdkonda:

hoiakute kujundamine;

koolitus;

jrelevalve;

liikluskeskkond;
68

projekteerimine.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna poolt teostatav liikluskasvatusalane t puudutab

lalmainitutest kahte hoiakute kujundamist (liiklusohutusteabe esitamine meedias, ritustel
ning kontsentreerituna kampaania vormis) ja koolitust (ppe- ja ppemetoodiliste materjalide
valmistamine lasteaedadele ja koolidele, petajate liiklusalane ettevalmistus).
LIIKLU
SKASVATU
S
KO
M
M
U
N
IKATSIO
O
N
IABIN

U
D
Liiklusohutusreklaam

Avalikudritused,
nitused

LIIKLU
S
PETU
S

Tem
aatilisedartiklid,
tele- jaraadiosaated,
teaveinternetis

Trkireklaam

Sidukijuhtide
koolitus

petajatekoolitus

Lastepetam
ine

Autokoolis

Pedagoogilises
koolis, kursustel

Lasteaias,
koolis,
kodus

Televisiooni- ja
raadioreklaam
Vlireklaam

O
tsereklaam

Joonis 1 Liikluskasvatuse tasandid

Liikluskasvatus on petamisel ja teavitamisel phinev avaliku arvamuse ning ksikisiku

suhtumise ja liikluses kitumise kujundamine, eesmrgiga vhendada liiklusnnetuste arvu ja
raskusastet. Liikluskasvatus on ssteemselt rakendatuna suhteliselt odav liiklusohutusabinu,
mis ei nua jrjepideva t korral suuri hekordseid investeeringuid. Samas eeldab
liikluskasvatuse

efektiivsus

ka

teiste

liiklusohutusabinude

(liiklusjrelevalve,

liikluskeskkonna ohutuse suurendamine) paralleelset rakendamist. Liikluskasvatuse sihtrhma

moodustavad

lapsed,

petajad

ning

kik

tiskasvanud

jalakijad,

jalgratturid

ja

mootorsidukijuhid.

69

Liikluskasvatuse esmathtis tegevussuund on laste petamine, kuna just noorelt kujunevad

vlja tekspidamised ning kitumisharjumused, mida on hilisemas eas mrksa raskem muuta.
Laste liikluskasvatuse teostamisel on efektiivseimaks vormiks petamine kui ssteemne ja
eesmrgistatud protsess, mille kigus omandab laps petaja poolt edastatud info phjal
ohutuks liiklemiseks vajalikud teadmised, oskused ja harjumused. T lastega peab toimuma
lasteaedades ja koolides nii teoreetilises kui praktilises vormis ning selle tulemuslikkuse
eelduseks on jrjepidevus. Eduka liikluskasvatuse tagatiseks on liiklusteemasid hlmav
ppekava, ppekava ssteemikindel jrgimine, petajate ettevalmistus ja oskused ning
erinevatele vanusegruppidele suunatud kitvad ppematerjalid.

On oluline teadvustada, et pelgalt teadmiste jagamisest jb madala riskitaseme

vheks.

kindlustamiseks

Tnavaliikluses

igesti

kituda

vimaldavad

iged

liiklemisharjumused, mille kujundamisele tuleb teiste petus- ja kasvatuslesannete krval

suurt thelepanu prata. Just liiklemisharjumused on liikluseeskirja titmise aluseks.
Liikluspetuse

lbiviimiseks

on

Maanteeameti

liikluskasvatuse

osakond

koostanud

lasteaedadele, koolidele ja teistele ppeasutustele le 50 nimetuse erinevaid liikluspetuse

alaseid materjale.8
Kuigi paljude liikluskasvatuse alaste projektide lbiviimist ja teabe- ning ppematerjalide
valmistamist finantseeritakse Maanteeameti eelarvest, on laste liikluspetuses ka neid
valdkondi, milles on vaja kooli ja kohaliku omavalitsusksuse tuge ja koostd. heks
selliseks on jalgratturi vi mopeedi juhtimisigust taotlevate laste petamine vahendid
kvaliteetse koolituskursuse lbiviimiseks ning vastavate erialaste teadmistega petaja
palkamiseks peavad leidma kool ja koolipidaja.
Teiseks

oluliseks

tsuunaks

on

lasteaia-

ja

koolipetajate

liiklusohutuse

alase

tienduskoolituse lbiviimine, mis toimub koosts petajate koolitust korraldavate

ppeasutuste ja kohalike omavalitsustega. Koolitusel ksitletakse ppematerjalide kasutamist,

Liikluspetuse kataloog http://www.mnt.ee/atp/failid/Kataloog.pdf sisaldab levaadet Maanteeameti

liikluskasvatuse osakonna poolt koostatud ja vlja antud liikluspetuse materjalidest ning
liikluskasvatuse alasest tegevusest.

70

laste petamise metoodikat igapevases liikluskeskkonnas ning lasterhma ohutuse tagamist

teel liikudes ja sidutee letamisel.
Temaatiliste projektidena petatakse teedevalitsuste liiklusohutuse spetsialistide kaasabil igaaastaselt sgisperioodil IIIIV klassi pilastele ohutut pimedas liiklemist. Igal kevadel toimub
10-12-aastastele lastele suunatud jalgratturile vajalike teadmiste omandamist motiveeriv
vistlussari Vigurivnt.

Lapsed omandavad helkuri kasutamise alaseid teadmisi projekti Must nukk raames

Vistlussarja Vigurivnt finaalvistlus Veskisillal Jrvamaal

71

Tiskasvanud liiklejate hoiakute ja liikluskitumise muutmiseks, avaliku arvamuse

kujundamiseks ning pevakohase liiklusalase info igapevases elukeskkonnas nhtaval
hoidmiseks

tegeleb

liikluskasvatuse

osakond

vastavasisulise

teabe

levitamisega.

Liiklusohutusalase teabe edastamiseks kasutatakse aktiivselt nii massimeediat kui ka teisi

infokanaleid. Liikluskasvatuse regionaalsetes projektides on suur osathtsus nitustel ja
mitmesugustel avalikel ritustel, mille sisuga liikluskitumise alane informatsioon kokku
sobib. Liiklejate hoiakute ja kitumise kujundamisel on mitmes valdkonnas ennast igustanud
kampaania vorm. Kampaania nol on tegu teatud eesmrkide saavutamiseks kindlale
sihtrhmale orienteeritud heaegselt rakendatavate erinevate abinude ssteemiga, mille
toimimise tulemust on vimalik mta.

Ksitlusuuringute andmetel peab kampaaniaid vajalikuks 80-95% ksitletutest. Kuigi

hekordse kampaania tulemus ei pruugi korrapealt vljenduda liiklusnnetuste arvu
vhenemises, on peaaegu iga kampaania tulemusena theldatud hoiakute muutumist soovitud
suunas. igete hoiakute kujunemine on aga liiklusnnetuste vhenemise eelduseks.
Igal aastal viiakse regulaarselt lbi jrgmisi liiklusohutuskampaaniaid:

Kampaania

turvavde

ja

lapse

turvavarustuse

kasutamise

olulisuse

teadvustamiseks. Kampaaniat viiakse lbi juba alates 1996. aastast, see toimub
kevadperioodil ning on suunatud esmajoones turvavde kasutamise vajalikkusest
teavitamisele tagaistmel sitjate ja laste seas. Alates 2005. aastast on sellest kampaaniast
vlja kasvanud turvav kasutamise vajalikkust tutvustav atraktsioon, igal huvilisel on
vimalik teha kaasa sit prlevas autos ning tunnetada, kuidas turvav hoiab teda autost
vljakukkumise eest. Turvav kasutamise vajalikkust tutvustav ekspositsioon on
aastaringselt esindatud pea kigil autondusega seotud suurematel messidel, seda on
vimalik tellida ka teistele ritustele.

Kampaania

Sida

kaine

peaga!

joobeseisundis

sidukijuhtide

arvu

vhendamiseks. Kampaania toimub suvekuudel. Kampaania kuulub liiklusohutuse

osakonna teavitust pikaajalisse programmi ja selles osalevad omapoolsel initsiatiivil ka
mitmed meediaorganisatsioonid. Lisaks meedias levitatavale informatsioonile pakutakse
selle kampaania raames suuremate alkoholi tarbimisega seotud muusikarituste
klastajatele tasuta alkomeetrite kasutamise vimalust ning teavitatakse neid joobes
sidukijuhtimisega kaasnevatest riskidest.
72

Kampaania Lapsed on linnas tagasi!, mis keskendub lekigurajal jalakijale tee

andmisele, ohutu sidukiiruse valikule ning asula piirkiirusest kinnipidamisele.
Kampaania

toimub

septembris,

lbiviimise

aeg

on

seotud

ppet

algusega

ldhariduskoolides. Kampaania eesmrgiks on reguleerimata lekigurajal tee letamisega

seotud ohtudest teavitamine ning sidukijuhtide ettevaatlikkuse suurendamine. Kuigi
kampaaniajrgsed ksitlus- ja vaatlusuuringud nitavad sidukijuhtide kitumise
paranemist, on lekigurajal jalakijatele otsasitude arv siiski suur. Seda soodustab
linnatingimuste jaoks lemra suur sidukiirus ning lekiguradade halb planeering
lekigurajad paiknevad tihti laiadel, nelja vi enama sidurajaga, sageli ohutussaarteta
tnavatel ning sellistes kohtades, kus sidukijuhi thelepanu on hajutatud mitme erineva
liiklussituatsiooni jlgimise vahel.
Kampaania Lapsed on linnas tagasi!vlireklaam

Kampaania jalakijahelkurite kasutamise edendamiseks viiakse lbi aasta viimases

kvartalis. Alates 1997. aastast toimunud kampaaniad on andnud reaalse tulemuse nii
helkurite kasutamise iga-aastase suurenemise kui ka pimedas toimunud raskete
tagajrgedega liiklusnnetuste vhenemise osas. Maanteeameti ja Politseiameti vahel
slmitud koostkokkuleppe raames on kampaaniaperioodil helkuritega varustatud ka
politseiautod, et pimedal ajal maanteel ohusituatsioonis viibivatele jalakijatele helkureid
jagada. Samuti saavad Maanteeametilt helkuri vastaval koolitusritustel osalejad,
koolitusel selgitatakse pimeda ajal enda nhtavaks tegemise vajalikkust ja seda, kuidas
helkurit ettenhtud viisil kanda.

73

Psteala ennetustst ldhariduskoolides

Katrin Rtel
Psteamet

Valdkonnaga seotud misted:

Psteala ennetust psteala ennetust koosneb tegevustest, mille eesmrk on nnetusi
ra hoida vi vhendada nnetuse korral kahju suurust ja mis on otseselt inimesele suunatud,
st inimene on esmane kasusaaja (Ennetust strateegia aastani 2011).
Oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu phjal vib pidada
piisavalt tenoliseks, et lhitulevikus leiab aset pstesndmus (Psteseadus).
Pstesndmus ootamatu olukord, mis vahetult ohustab fsikaliste vi keemiliste
protsesside kaudu inimese elu, tervist, vara vi keskkonda tulekahju, loodusnnetuse,
plahvatuse, liiklusnnetuse, keskkonna reostuse vi muu sarnase olukorra korral
(Psteseadus).
Turvalisus kaitstus, julgeolek, ohutus (Eesti keele seletav snaraamat). Ennetust
strateegia mistes thendab turvalisus sellist olukorda, kus inimesed on teadlikud
potentsiaalsetest ohtudest ja kaitstud vastavate oskuste, teadmiste ja vahenditega. Niteks on
kodu kaitstud tulekahju avastamisseadmega (Ennetust strateegia aastani 2011).

Turvalise keskkonna tagamine on ka iga inimese enda vastutus

Selliseid suurnnetusi nagu torm, uputus vi maavrin inimene mjutada ei saa, kll aga on
vimalik mjutada iseenda mbruses toimuvat. Psteameti 2009. a statistika jrgi phjustab
kodudes juhtuvatest tulekahjudest 90% hooletus lahtise tulega mberkimisel. Knlad
jetakse jrelevalveta, kttekolde uks lahti. Mida saaksime ette vtta? Siinkohal on
vtmethtsus teavitustl, et inimesed tunneksid lahtise tulega mberkimise reegleid,
teaksid, et tuli on ohtlik, ja oskaksid potentsiaalselt ohtlikus olukorras igesti kituda ning
olukorrast tulenevat kahju vhendada.

74

Turvalise keskkonna tagamine psteala mistes on mitme muutujaga vrrand. Kui kik
tingimused on tidetud, tekib vajaliku ohutustasemega keskkond. Vrrandi muutujateks on:
1. Seadusandlus ja kehtestatud nuded;
2. Jrelevalve ja nuetele vastavuse kontroll;
3. Ohtlikus olukorras igesti kitumiseks vajalikud teadmised ja oskused.
Ohutuse tase sltub kigist kolmest tegurist.
Enamjaolt on puudulik kolmandana nimetatud punkt ja ennetusts keskendumegi just sellele.
Vajalike teadmiste ja oskuste omandamisega kasvab ka inimese turvalisuse tase, mis tagab
tema

ohutuse. Tulevikus peab ohutu keskkonna kujundamine olema igahe jaoks

enesestmistetav. Koju suitsuanduri paigaldamise, tulekustutiga kustutamise petamise vi

kttekolde hooldamise vajalikkuse meeldetuletamisega annamegi vastutuse turvalisuse eest
inimesele endale.
Piisava turvalisuse taseme saavutamiseks on vaja, et hekordne hoiatus, petus vi koolitus
asenduksid jrjepideva petamise ja teavitamisega. Ainult niiviisi saab pikaajalist protsessi
igete tulemusteni suunata. See thendab, et teadmised, mis on vajalikud ohutu keskkonna
tagamise eest vastutamiseks, peavad inimeseni judma vimalikult vara ja erinevatest
allikatest.

Teadmised, hoiakud, kitumine

Ennetust on pikaajaline protsess, mille tulemused ei ilmne koheselt. Ennetust kigus on
tegemist peamiselt inimese teadmiste, hoiakute ja kitumise kujundamise vi muutmisega.
Saadud teadmiste toel tekivad hoiakud mingi teema, ksimuse vi phimtte kohta ja
vastavalt hoiakutele hakatakse kituma. Nnda vib elda, et ige vi vale kitumine sltub
teadmiste kvaliteedist.
Kige lihtsam on kujundada ja muuta laste hoiakuid, sest laps on mjutatav. Seetttu on
lastele igete teadmiste andmine eriti oluline. ige info igel ajal tagab reaalses
(nnetus)olukorras ka ige kitumise.

75

Loomulikult ei saa eeldada, et 2. klassi pilane oskab tulekustutiga tuld kustutada vi inimesi
psta. Vikeste laste eest vastutavad siiski nende vanemad. Kll aga saame suunata lapse
kasvamist ohutut keskkonda hindavaks tiskasvanuks, andes talle selleks vajalikud teadmised
juba koolis. Hilisemas eas on vljakujunenud hoiakuid juba oluliselt keerulisem muuta, sest
vanad harjumused ei muutu kergesti. Vastutus kige igema ja vajalikuma info jrjepideva
edastamise eest lasub lapsevanematel ja petajatel.
Lapsed on tnuvrne publik, uued teadmised kinnistuvad neis kiiresti. Mida nooremas eas
iget kitumist petada, seda tulemusrikkam see pikemas perspektiivis on. Erinevatele
sihtgruppidele meldud psteala koolitustel prame kindlasti thelepanu ealistele
iserasustele ja muudame koolitused laste jaoks vimalikult atraktiivseks ja meeldejvaks.
Sageli arvatakse, et keegi peale pstespetsialistide ohutusalase ennetustga hakkama ei
saakski. Tegelikult pole see nii. Ohutuse teemadel saavad vga edukalt sna vtta ka petajad
ja lapsevanemad. Sageli on meil kigil kogemusi, millest on hea ppust vtta. Ka vigadest
pitakse ja see, et jrgmine plvkond vigu ei kordaks, ongi meie endi ktes.

Teadlikkuse indeks
Psteamet mdab igal aastal elanikkonna teadlikkuse indeksit tuleohutuse valdkonnas.
Indeks nitab, kui paljud omavad kodus suitsuandurit, tulekustutit, kas teatakse
hdaabinumbrit jmt. 2009. aastal uuriti ka seda, millistest kanalitest saadakse ohutusalast infot
kige meelsamini. 64% vastanutest tles, et on ohutusalast informatsiooni saanud oma lastelt
ja koguni 81% meelest oli see sobiv infokanal. Sellest vib jreldada, et lastele ohutuse alaste
teadmiste jagamine on kasulik mitte ainult lastele, vaid ka tiskasvanutele.

76

Joonis 1. Teabelevi laste kaudu.

Koost koolidega
Psteala ennetust thendab erinevate sihtgruppide koolitamist. Selleks on Psteamet vlja
ttanud koolitused ka kige noorematele, eelkooliealistele lastele. Igale vanusegrupile on
suunatud kindlad teemad, mida ksitletakse vga praktiliselt ja pilkupdvalt. Nagu eelpool
rhutatud, on lioluline, et infot antaks jrjepidevalt ja selleks kasutataks erineva kanaleid.
ks lioluline infokanal ongi ldhariduskool.
Koolituste teemad on vlja ttatud vastavalt ealistele iserasustele. Eelkooliealine laps ei pea
oskama inimest psta, samas viks aga phikooli pilane olla proovinud tulekustutiga
kustutamist.

77

Eelkooliealine laps ja koolitus Nublu aitab

Koolitusel rgitakse lastele lahtise tule ohtlikkusest ja pleva knla igest paigutamisest,
plevmaterjalidest, suitsuanduri vajalikkusest ja ka sellest, et nnetuse korral peab kutsuma
appi ema vi isa, kes lapse ohutuse eest vastutab.

Eelkooliealised lapsed koolitusel Nublu aitab.

Algklassilaps ja koolitus Tean tulest

Algklassilapse teadmised viksid olla juba pisut praktilisemad. Selle koolitusega annamegi
lastele vimaluse ka ise ohtlikke olukordi lahendada ja likvideerida. Koolituse teemadeks on
samuti lahtine tuli ja selle ohtlikkus.

Algklassilapsed koolitusel Tean tulest

6.-8. klassi laps ja koolitus Kaitse end ja aita teist

Koolitus toimub Eesti Politsei, Psteameti ja Punase Risti koosts. Teemade hulgas on mh
esmaabi, tuleohutus, evakuatsioon, tulekustutiga kustutamine, politsei seadusandlus jmt.
78

Koolitus lppeb laagriga, mille kigus tehakse ka praktilisi harjutusi ja kinnistatakse

teooriatundides saadud teadmisi.

Koolitus Kaitse end ja aita teist

Gmnaasiumi veeohutuse koolitus

10. ja 11. klasside pilastele meldud veeohutuse koolitusel ksitletakse erinevaid veega
seotud teemasid, alates veekogude kirjeldusest ja uppumise phjustest ning lpetades
pstevesti kasutamisega. Teemasid on palju, kursust kivad lugemas psteala spetsialistid.
Mainitud koolitustele on vimalik eelnevalt registreeruda ja koolitaja kohale kutsuda.

ppematerjalid
Psteala koolitustega kivad kaasas ppematerjalid, mida jagatakse koolituse lbinud
pilastele. Lisaks saab kasutada mitmeid spetsiaalselt ldhariduskoolidele meldud
ppevahendeid. ppematerjalide nimekiri tieneb pidevalt.

Raamat
M.

Klaos,

nnetusjuhtumid

ja

turvalisus.

Raamat

on

olemas

kikides

Eesti

ldhariduskoolides.
Film
Psteamet, Teoreem tulest. Film on olemas kikides Eesti
ldhariduskoolides.

79

Film
Psteamet, Miks see just meiega juhtuma pidi? Film on olemas kikides Eesti
ldhariduskoolides.
Animatsioon Juss pib psteala. Film on olemas kikides koolieelsetes lasteasutustes.

80

iguskuuleka ja tisvrtusliku kodaniku kasvatamine

Mrt Krgmaa
Politsei- ja Piirivalveamet
iguskuuleka ja tisvrtusliku kodaniku kasvatamine on kogu riikliku ppekava ldine
eesmrk, mis kajastub kogu ppekava lbivates teemades. Siinkohal ksitlen iguskuuleka
kodaniku kasvatamisega seotud ppekava lbivaid teemasid politsei vaatevinklist.

Politsei tegutsemise aluseks on politsei ja piirivalve seadus. Selles seaduses ei ole kirjas mitte
ainult politsei kohustusi, igusi ja teenistuskiku kajastavad stted, vaid ka misted, mida on
tarvis tunda igahel.
Politsei ja piirivalve seaduse keskseks misteks on korrarikkumine. Selle miste sisuline klg
peaks olema arusaadav juba lasteaialapsele. Samas tuleb miste sisu ja thendust ksitleda
kigis vanuseastmetes, seda pidevalt tiendades ja laiendades. ppekava lbiv teema
Vrtused ja klblus annab vga olulise raami, et igas vanuses pilastele selgitada
vastastikuse hoolivuse ja thelepanelikkuse ning neist lhtuvate kitumisreeglite kehtestamist
ja jrgimist. Vib ju veidi lihtsustades telda, et erinevate igusaktidega kehtestatud
reeglistikud on samuti kitumisjuhised, mis on loodud erinevate inimeste iguste kaitseks ja
kohustuste selgitamiseks. pilane, kes tidab korrektselt koolikorda ning on kaaslaste vastu
thelepanelik ja hooliv, ongi ksiti iguskuulekas isik, kellega seoses korrarikkumistest
tenoliselt rkida ei tule. pilaste vrtushoiakute ja korrektse kitumise kujundamisel on
eriti oluline roll petajaskonnal.
Korrarikkumise miste ksitlemisel erinevates vanuseastmetes tuleks lisaks kehtestatud
reeglite selgitamise teha arusaadavaks ka erinevate korrarikkumiste vimalikud tagajrjed nii
teiste inimeste kui korrarikkuja enda jaoks. See lesanne tundub olevat lihtne, kuid ei ole seda
tegelikult mitte, sest erinevate seadustega on erinevas vanuses korrarikkujate suhtes
kehtestatud erinevad mjutamisvimalused.

81

Lapsele on vaja selgitada, et juba alates esimesest klassist peab ta titma kooli kodukorda,
mille rikkumisel vib tema suhtes rakendada phikooli ja gmnaasiumi seaduses kirja pandud
mjutusvahendeid ja raskemate korrarikkumiste puhul ka alaealiste mjutusvahendite
seaduses

kirjeldatud

mjutusvahendeid.

Alates

14-aastaseks

saamisest

on

laps

karistusiguslikus mttes svimeline ning juba enne sellesse ikka judmist peaks olema
talle selgitatud misteid stegu, vrtegu ja kuritegu. Mistete ksitlemisel on hea liikuda
ahelas korrarikkuminesteguvrtegukuritegu. Nende mistete selgitamisel on mttekas
kasutada kooli teenindava noorsoopolitseiniku abi. petajal endal vib olla suhteliselt
keeruline kiki peensusi tunda niteks

ei ole kik korrarikkumised koheselt steod

seaduste mistes, stegu on vaid taoline korrarikkumine, mille eest on seadusandja

(Riigikogu) pidanud vajalikuks mrata karistuseks vhemalt rahatrahvi. Samuti on oluline
teha vahet vrteol ja kuriteol (mlemad on steo liigid ja neid eristab vaid teo eest
mratava karistuse raskus).
Teine oluline mistepaar, mis peaks kindlasti ksitlemist leidma, on oht ja ohtu seadmine.
Siinkohal on neid misteid vaadeldud kllalt laialt, sest inimene vib oma kitumisega
ohustada nii enda kui teiste inimeste igusi ja vabadusi. Oluline on, et lapsele hakataks
selgitama erinevaid ohte juba vga varases eas ja et selgitust jtkuks kogu kooliaja vltel.
Ka siin viks kehtida lihtsamalt keerulisemale liikumise reegel. ksteisega arvestamise ja
hoolivuse kasvatamise kaudu on vimalik selgitada erinevast keelatud kitumisest lhtuvaid
ohte. On kerge mista, et teist last les tehakse haiget ja ohustatakse teise lapse tervist.
petajal on siinjuures vga vajalik siduda omavahel misted ohtu seadmine ja
korrarikkumine, sest iga korrarikkumisega ohustatakse kellegi igusi vi vabadust. Siinjuures
on oluline phjuse ja tagajrje seose selge ja reljeefne esiletoomine koos positiivse
kitumismudeli selgitamise ja toetamisega.
Nagu eelpool kirjeldatud, ei ole korrarikkumise ldmiste ja ohtude selgitamiseks vaja midagi
enamat kui petaja thelepanelikkust ja reageerimisvimet ning asjakohaste selgituste
jagamist, mida saab teha nii tunnis korda hoides kui ka pilasi vljaspool tunde ra kuulates
ning pilastevahelisi konflikte lahendades.
Nii vrtuste ja klbluse kui ka tervise ja ohutusega seotud teemade juures on erilise
thtsusega phjuse ja tagajrje seose selgitamine ning pilaste endi ngemuse ksimine.
Sageli seisavad politsei menetlejad silmitsi olukorraga, kus inimene, olgu siis kannatanu,
82

tunnistaja vi kahtlustatava rollis, ei oska juhtunut kirjeldada, selgitamisest rkimata.

Seeprast on rmiselt oluline juba esimestest klassidest alates prata thelepanu nii suulise
kui kirjaliku struktureeritud ja detailirikka jutustamisoskuse arendamisele. On ju iga avaldus
vi selgitus juhtunu kohta omamoodi jutustus, millel on kindel toimumisaeg ja -koht, erinevad
osalised, sndmuste ajaline jrjestus ja loogiline lpptagajrg. Juhtunut kirjeldades on
inimesel vimalus nii toimunud sndmust selgitada, selle phjusi analsida kui ka hinnata,
mil moel oleks saanud tagajrge ra hoida vi kergendada. Samuti aitavad olulise info
ebaolulisest eristamise vime ning juba eelnimetatud struktureeritud jutustamise oskus
inimest siis, kui on tarvis teha hdaabikne ja saada kiiret erakorralist abi politseilt, pstjatelt
vi kiirabilt.

Abimaterjalina saab kasutada:

Kuritegude menetlemine
Kuritegu on karistusseadustikus stestatud stegu, mille eest on fsilisele isikule
phikaristusena ette nhtud rahaline karistus vi vangistus. Kuritegude kohtueelne
menetlemine toimub vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku stetele. Kohtueelse menetluse
eesmrk on koguda tendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Kohtueelses
menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja sdistatavat igustavad
ja sstavad asjaolud.
Stuse presumptsioon thendab, et:
Kedagi ei ksitata kuriteos sdi olevana enne, kui tema kohta on justunud sdimistev
kohtuotsus. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tendama oma stust.
Kriminaalmenetluses krvaldamata kahtlus kahtlustatava vi sdistatava sdiolekus
tlgendatakse tema kasuks.

Kohtueelset menetlust juhib prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.

Prokuratuur esindab ka riiklikku sdistust kohtus. Uurimisasutus vi prokuratuur alustab
kriminaalmenetlust esimese uurimis- vi muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja
alus ning puuduvad kriminaalmenetlust vlistavad asjaolud. Esimeseks uurimistoiminguks on
tavaliselt

kas

sndmuskoha

Kriminaalmenetluse

ajend

vaatlus
on

vi

kannatanu

vi

vi

kuriteole

kuriteoteade

tunnistaja
viitav

lekuulamine.
muu

teave.

Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis.

83

Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele vi prokuratuurile suuliselt vi kirjalikult. Teade,

milles isikut sstatakse kuriteos, on kuriteokaebus.
Kannatanu on fsiline vi juriidiline isik, kellele on kuriteoga vi svimetu isiku poolt
igusvastase teoga vahetult tekitatud fsilist, varalist vi moraalset kahju.
Kannatanul on igus:
1)

vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jtmine vi lpetamine;

2)

esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lpetamist maa- vi linnakohtus;

3)

anda tlusi vi keelduda tluste andmisest seadustikus stestatud alustel;

4)

esitada tendeid;

5)

esitada taotlusi ja kaebusi;

6)

tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste,

kigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;

7)

tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega;

8)

vtta osa kohtulikust arutamisest;

9)

anda nusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks vi sellest keelduda, anda

arvamus sdistuse ja karistuse ning sdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta.
Kannatanu on kohustatud:
1)

ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri vi kohtu kutsel;

2)

osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu

korraldustele.
Igast teie suhtes vi teie nhes toime pandud steost teatage kohe politseisse tasuta telefonil
110. Number valitakse htemoodi kigilt telefonidelt.

Kuriteoteate esitamisel, samuti ka politseisse helistamisel pea meeles:

1.

Edasta enda kohta sellised andmed (aadress, telefoninumber, meiliaadress), et sind on

vimalik edaspidi ktte saada;

2.

Kirjelda juhtumit konkreetselt:

a.

millal, kus ja mis juhtus;

b.

mis varastati vi rviti, millised on kurjategija saagiks langenud esemete konkreetsed

tunnused ja kui palju need asjad maksid;

c.

kui sul on phjust kedagi kahtlustada vi sa oled kindel, et keegi, keda sa ei tunne,

ngi kuritegu pealt, siis kirjelda seda vi neid isikuid vimalikult tpselt (vimalik vanus,

84

pikkus, sugu, kehaehitus, kirjelda ngu, juukseid, ksi, jalgu, knnakut ja riietust), samuti
mrgi, kuhu suunas kirjeldatav lahkus;
3.

kui viibid kuriteo toimumise kohas, pa oma ksutuses olevate vahenditega tagada

sndmuskoha puutumatus vimalike kuriteo jlgede silimiseks;

4.

politseisse helistades ra lpeta telefoniknet enne, kui sulle selleks luba antakse.

Politsei reageerib kigile vljakutsetele vimalikult kiiresti, samas teenindatakse alati

esmajrjekorras kiiret reageerimist nudvaid vljakutseid, niteks kui

kuritegu toimus vahetult enne teadet ja selle toimepanijad pole judnud

sndmuskohast kuigi kaugele;

kuritegu on hetkel veel toimumas;

tegemist on raske isikuvastase kuriteoga jms.

Sndmuskohal:

pdke silitada sndmuskoht politsei saabumiseni vimalikult puutumatuna;

jtke meelde vi pange kirja vimalike kahtlustatavate ja tunnistajate andmed

ning edastage need politseile;

olge thelepanelik ja rkige oma kahtlustest ka politseile.

Mida kiiremini teatate sndmusest politseile ja mida paremini on silinud kuriteo

toimepanemise sndmuskoht, seda tenolisem on kurjategijate kindlakstegemine ja nende
s tendamine.
Tunnistaja on fsiline isik, kes vib teada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Tunnistaja on
kohustatud andma teseid tlusi. Tunnistaja ei tohi keelduda tluste andmisest. tluste
andmisest vib keelduda vaid juhul, kui kahtlustatav vi sdistatav on tunnistajaks kutsutud
isiku lhisugulane (alaneja ja leneja sugulane, de, poolde, vend, poolvend vi isik, kes on
vi on olnud abielus kahtlustatava vi sdistatava e, poole, venna vi poolvennaga,
vras- vi kasuvanem, vras- vi kasulaps, lapsendaja ja lapsendatu, abikaasa, psivas
kooselus olev isik ja tema vanem, sealhulgas prast abielu vi psiva kooselu lppemist) vi
tunnistajaks kutsutud isiku tlused vivad sstada teda ennast vi tema lhedasi isikuid.
Samuti vib tunnistajana tluste andmisest keelduda kutsetegevuses teatavaks saanud
asjaolude kohta isik, kellele on seadusega pandud ameti- vi kutsesaladuse hoidmise
kohustus. Kriminaalasjas ei vi tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav vi sdistatav
isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurr ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi.

85

Kriminaalmenetlust ei alustata vi alustatud kriminaalmenetlus lpetatakse, kui:

1)

puudub kriminaalmenetluse alus;

2)

kuriteo aegumisthtaeg on mdunud;

3)

amnestiaakt vlistab karistuse kohaldamise;

4)

kahtlustatav vi sdistatav on surnud vi juriidilisest isikust kahtlustatav vi

sdistatav on tegevuse lpetanud;

5)

samas

sdistuses

on

isiku

suhtes

justunud

kohtulahend

vi

kriminaalmenetluse lpetamise mrus.

Kui kriminaalmenetlust ei alustata vi see lpetatakse phjusel, et igusvastase teo on toime
pannud kuni 14-aastane isik, saadab uurimisasutus vi prokuratuur kriminaalasja materjalid
alaealise elukohajrgsele alaealiste komisjonile.

Uurimisasutus teeb menetlustoiminguid iseseisvalt, kui menetlustoiminguks ei ole vaja kohtu

luba vi prokuratuuri luba vi korraldust. Uurimisasutusel on igus nuda kriminaalasja
lahendamiseks vajaliku dokumendi esitamist.
Kahtlustatav on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, vi isik, keda on piisav
alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule.
Kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema igusi ja kohustusi ning ta kuulatakse le
kahtlustuse sisu kohta. lekuulamise vib edasi lkata, kui kahtlustatava tervislik seisund ei
vimalda tema kohest lekuulamist ning kui see on vajalik kaitsja ja tlgi osavtu tagamiseks.
Kahtlustataval on igus:
1)

teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta tlusi vi keelduda tluste andmisest;

2)

teada, et tema tlusi vidakse kasutada sdistuseks tema vastu;

3)

kaitsja abile;

4)

kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta;

5)

kaitsja juuresolekul olla le kuulatud, osaleda vastastamisel, tluste seostamisel

olustikuga ja tema ratundmiseks esitamisel;

6)

osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus;

7)

esitada tendeid;

8)

esitada taotlusi ja kaebusi;

9)

tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste,

kigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;

86

10)

anda

nusolek

kokkuleppemenetluse

kohaldamiseks,

osaleda

kokkuleppemenetluse lbirkimistel, teha ettepanekuid kohaldamisele kuuluva karistusliigi

ja -mra kohta ning slmida vi slmimata jtta kokkuleppemenetluse kokkulepe.
Kahtlustatav on kohustatud:
1)

ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri vi kohtu kutsel;

2)

osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu

korraldustele.
Sdistatav on isik, kelle kohta prokuratuur on koostanud sdistusakti vi isik, kellega on
kokkuleppemenetluses slmitud kokkulepe. Sdistataval on kahtlustatava igused ja
kohustused. Sdistataval on igus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja vtta
osa kohtulikust arutamisest. Sdistatav, kelle suhtes on justunud sdimistev kohtuotsus,
on sdimistetu. Sdistatav, kelle suhtes on justunud igeksmistev kohtuotsus, on
igeksmistetu. Isiku vib uurimisasutusse kutsuda telefoni, faksi vi muu tehnilise
sidevahendi kaudu edastatud kutsega. Kutses mrgitakse:
1)

kutsutava isiku nimi;

2)

kutsuja ametinimetus, nimi ning kontaktandmed;

3)

kutsumise phjus ja kellena isik vlja kutsutakse;

4)

juriidilise isiku kutsumise korral, kas kutse on seaduslikule esindajale vi

esindajale;
5)

ilmumise kohustuslikkus;

6)

ilmumise aeg ja koht;

7)

kriminaalasja number;

8)

kohustus teatada ilmumata jmisest ja selle phjusest;

9)

ilmumata jmise tagajrjed.

Kutse lpposa sisaldab teatist, mis tidetakse, kui kutse antakse isikule allkirja vastu le.
Teatises mrgitakse kutse vastuvtnud isiku nimi, tema allkiri kutse vastuvtmise kohta, kutse
kttesaamise kuupev ning kutsutava raolekul kutse vastuvtnud isiku kohustus anda kutse
kutsutavale esimesel vimalusel le vi teatada kutsujale kutse edastamise vimatusest. Kutse
vastuvtmisest keeldumise kohta teeb kutse kttetoimetaja kutse lpposas olevale teatisele
mrke, mida kinnitab oma allkirjaga. Kutse tuleb isikule teatavaks teha vi ktte toimetada
nii, et talle jks ilmumiseks piisav ajavaru. Kui uurimisasutuse ametnik on veendunud, et
kriminaalasjas vajalikud tendid on kogutud, koostab ta viivitamata kohtueelse menetluse
kokkuvtte ja lisab selle kriminaaltoimikusse.
87

Kohtueelne menetlus politseiasutuses lpeb kokkuvtte koostamise ja kriminaaltoimiku

edastamisega prokuratuurile.

Politsei annab nu
Nuanded lapsele:
1)

Teata alati kodustele, kuhu, kui kauaks ja kellega lhed!

2)

Ole liikluses thelepanelik ja ettevaatlik!

3)

ra mine kaasa vrastega!

4)

ra vta tundmatult inimeselt vastu maiustusi!

5)

ra kutsu endale klla juhuslikke tuttavaid vi neid, keda alles vhe tunned!

6)

Hoia oma rahakotti, pilaspiletit, sidukaarti, vtmeid ja muid Sulle thtsaid

asju riiete vi koolikoti sisetaskus!

7)

ra jta oma asju laokile ja jrelvalveta!

8)

ra kelgi enda ja oma pere hinnaliste asjadega!

9)

ra puuduta tundmatuid esemeid!

Mobiiltelefoni omanikule: kuidas vhendada ohtu sattuda varguse ohvriks?

1)

Kui knnite tnaval, siis peaks mobiiltelefon olema sellises kohas, kus vras

seda ei mrka ja hlpsasti ktte ei saa, niteks kaelapaela kljes, kuid riiete all; taskus, kuid
nendes taskutes, mis on lukustatavad; kekotis vi koolikotis, kuid sahtlites, mis on
lukustatavad ja kotti avades ei tohiks telefon silma hakata. Telefon viks tnaval ja
rahvarohketes kohtades liikudes olla llitatud vrinalarmile.
2)

Pdke vltida tnaval kndides telefoniga rkimist, eriti siis, kui olete ksi.

Vajadusel kasutage telefoni kohas, kus on rohkem inimesi.

3)

rge laenake oma telefoni vhivrale.

4)

Koolipevadel peaks mobiiltelefon olema kindlalt pilase kotis ja helin

summutatud, ka ei tohiks telefon olla koolilaual ilma jrelvalveta.

5)

rge ostke mobiiltelefone tundmatute inimeste kest ilma dokumentideta. On

suur tenosus, et osutute heauskseks ostjaks ja teie soetatud mobiiltelefoni vastu vib huvi
tunda politsei.
Mis on vgivald?
88

Vgivald on kitumine, mille abil saavutatakse teises inimeses hirmu tekitades vim tema le,
kontrollitakse teise inimese kitumist, mtteid ja tundeid. Vgivallatseja rakendab oma ohvri
suhtes erinevaid meetodeid alates pshholoogilisest survest ja jhkrast simust kuni
majanduslike piirangute seadmise ja sotsiaalse isolatsioonini.
Vaimse vgivalla alla kuuluvad: jlitamine, kontrollimine (telefonikned, kirjad, kohtumised
jmt), isoleerimine lhedastest, hirmutamine, laimamine, alandamine teiste inimeste ees,
simamine.
Fsilise vgivalla alla kuuluvad: ngimine, mksimine, juustest sikutamine, valu tekitamine,
liikumise takistamine kinni hoidmise vi sidumisega, lmine, peksmine, lmmatamine, relva
kasutamine. Fsilise vgivallaga kaasnevad vigastused vivad ulatuda marrastustest ning
sinistest plekkidest kuni vlimiste ja sisemiste vigastuste ja psivate kahjustusteni. Fsiline
vgivald vib lppeda surmaga.

Mida teha, kui oled tunnistajaks kuriteole?

1)

Kui juhtute ngema kuriteo toimepanemist, teatage sellest vimalikult kiiresti

politseisse telefonil 110.

2)

Kui kuritegu on vimalik ra hoida, pdke kurjategijaid takistada. Tihti piisab

vaid sellest, kui kurjategijatele mrku annate, et neid on thele pandud.

3)

rge unustage enda turvalisuse tagamist! Paljudes olukordades on kasulik ra

oodata politseipatrulli saabumine.

4)

Pdke silitada kuriteo sndmuskoht politsei saabumiseni vimalikult

puutumatuna.
5)

Jtke meelde vi pange kirja vimalike kahtlustatavate ja tunnistajate andmed

ning edastage need politseile.

6)

Kui kuriteo tulemusena on keegi vigastada saanud, teatage sellest viivituseta politsei

juhtimiskeskusele (110) vi helistage hdaabinumbril (112).

Alkohol, tubakas ja narkootilised ained

Alkoholi ja tubakatoodete omamine, omandamine ja tarvitamine on keelatud alla

kaheksateistkmneaastsel isikul. 1418-aastast isikut, kes omab vi omandab vi tarvitab

89

alkohoolset jooki vi tubakatoodet vi on ilmsete alkohoolse joogi tarvitamise tunnustega,

vib politsei toime pandud vrteo eest karistada.
Samuti on alkohoolsete jookide ja tubakatoodete mk alla 18-aastastele isikutele keelatud
ning ka selle keelu rikkujat vib toime pandud vrteo eest karistada. Mjal on igus ja
kohustus kontrollida kahtluse korral enne alkohoolse joogi vi tubakatoote mmist ostja
vanust,

nudes

ostjalt

kehtiva

isikuttendava

dokumendi

esitamist.

Dokumendi

mitteesitamisel on mjal igus alkohoolse joogi vi tubakatoote mgist keelduda.

Alkohoolseid jooke on keelatud tarvitada avalikus kohas, vlja arvatud nendes kohtades, kus
teostatakse alkohoolse joogi jaemki kohapeal tarvitamiseks. Sellistes kohtades, kus
makse alkohoolseid jooke kohapeal tarvitamiseks, vib tarvitada vaid samast mgikohast
ostetud alkohoolseid jooke.

Suitsetamine on keelatud:
1) laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa-alal;
2)

koolieelse

lasteasutuse,

lasteaed-algkooli,

algkooli,

phikooli,

gmnaasiumi,

kutseppeasutuse, huvialakooli, avatud noortekeskuse vi noorte- ja projektlaagri ruumides

ning nende piiratud maa-alal;
3) apteegi ruumides;
4) ettevtte tootmis- ja laoruumis;
5) kaupluse ja rndkaupluse mgisaalis;
6) toitlustusettevttes, vlja arvatud suitsetamiseks ettenhtud kohas;
7) sportimiseks ettenhtud ruumis;
8) riietusruumis ja tualettruumis, kui need ei ole erakasutuses;
9) histranspordi ootekojas, reisijate ootesaalis ja reisiterminalis;
10) sitjateveo teenuse osutamiseks kasutatavas sidukis, vlja arvatud rongis vi laevas
ettenhtud suitsetamiskohas;
11) tule- vi plahvatusohtlike kemikaalide lheduses, tule- vi plahvatusohtlike ruumidega
objektil, ohtlike veoste laadimise kohas, pealelaadimist ootavate saadetiste lhedal, seisva
veoksuse juures ja veoksuses;
12) padrunite laadimisel pssirohu lheduses, relvahoidlas, relvalaos vi relvaruumis;
13) metsas ja muu taimestikuga kaetud alal tuleohtlikul ajal;
14) jalakijate tunnelis;
90

15) korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus ldkasutatavas ruumis.

Narkootilised ained
Narkootiline vi pshhotroopne aine on aine vi ravim, mis on nimetatud sotsiaalministri
mrusega kehtestatud narkootiliste ja pshhotroopsete ainete nimekirjades.
Narkootilist vi pshhotroopset ainet on lubatud tarvitada ainult arsti ettekirjutusega,
narkootilise vi pshhotroopse aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta vi vikeses koguses
valmistamine, omandamine vi valdamine on vrteona karistatav.
Narkootilise vi pshhotroopse aine suures koguses valmistamine, valdamine, ostmine,
mmine vi ostu-mgitehingu vahendamine on karistatav kuriteona. Narkootiliste ja
pshhotroopsete ainete suure koguse minimaalmrad on stestatud sotsiaalministri
mrusega.

91

Ohutus mrgituse vltimiseks

Mare Oder
Mrgistusteabekeskus

Mrgistussurmade statistika on Eestis vrreldes muu Euroopaga murettekitavalt krge.

Viimastel aastatel on nha paranemismrke, ehkki need pole tnaseks veel piisavad, et rahule
jda. Suremust mrgistustesse nitab Eesti Kohtuarstliku Ekpertiisi Instituudi statistika
aastatest 2005-2009 joonisel 1.

Joonis 1: Mrgistussurmade arv 2005-2009 Eesti Kohtuarstliku Ekpertiisi Instituudi andmetel

Samuti on vimalik mrgistuste statistikaga tutvuda Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/tegevus/tervis/tervislik-eluviis-ja-haiguste-ennetamine/vigastused.html
Iga aasta alguses on Mrgistusteabekeskuse td kajastav numbriline anals leitav keskuse
kodulehelt aadressil http://www.16662.ee/statistika.html

92

Mrgistusteabekeskus
Mrgistusteabekeskus kivitati Sotsiaalministeeriumi struktuuris 2008. aasta sgisel, mil avati
telefoniliin numbrile 16662 helistamiseks. Mrgistusteabekeskuse phieesmrk on vhendada
inimeste haigestumist, tervisekahjustusi ja suremust gedate mrgistusjuhtumite lbi.
Keskuses ttavad erakorralise meditsiini ning anestesioloogia kogemusega ed ja arstid, kes
annavad nu geda mrgistusega toimetulekuks praktiliselt kikide juhtumite korral. Olgu
siinkohal nimetatud

kodukeemia;

taimekaitsevahendid ja vetised;

putuka- ja nriliste trjevahendid;

kosmeetika ja loodustooted;

ravimid, narkootilised ained;

seened, taimed;

mrgiste loomade hammustused;

mrkgaasid;

alkoholid.

Keskuse ttajad on seni kinud koolitamas kiki eagruppe lasteaiast gmnaasiumini, valides
igale eale sobivad phiteemad ja ppemeetodid. Koolide petajaskond saab phimttelised
suunised

ppetegevuse

lbiviimiseks

Mrgistusteabekeskuse

kodulehelt

aadressil

http://16662.ee ning keskuses vljattatud mrgistusinfo trkistelt.

93

LISA 1
Veebilehed, kust leiab infot ja ppematerjale lbiva teema Keskkond ja
jtkusuutlik areng ellurakendamiseks
Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng rakendamist toetavad ka tunni- ja
ppekavavline tegevus. Koolitundide vlisel ajal saab toetada pilaste osalemist
mitmesugustes huvialakoolides, programmides, suunata uurimistde koostamist ja
motiveerida pilasi osalema uurimistde konkurssidel. Samuti on pilastel vimalik osaleda
erinevate loodus- ja keskkonnahariduskeskuste ning vrgustike ts. Igal aastal korraldatakse
rohkelt erinevaid projekte ja ritusi, kus saavad osaleda ka petajad.

Keskkonnahariduskeskused, huvialakoolid ja looduskoolid

Tartu Keskkonnahariduse Keskus (http://www.teec.ee/) pakub mitmeklgset tegevust.
Kooliklassidele pakutakse ppekavakohaseid aktiivppeprogramme. pilased saavad osaleda
loodusmaja huviringides vi keskkonnaprojektides. Korraldatakse erinevaid kursusi,
infopunktist saab vastuseid loodus- ja keskkonnaksimustele. On vimalik osaleda
teemahtutel, ekskursioonidel ja vaadata filme.
Prnu Loodus- ja Tehnikamaja (http://loodusmaja.parnu.ee). Prnu Loodusmaja on
kujundanud pilaste loodust ja keskkonda vrtustavat maailmapilti juba alates 1953. aastast.
Loodusmajas ttab palju erinevaid ringe, seal on elavnurk, talveaed jne. ppet toimub
loengute, ppekikude, laagrite, ekskursioonide ja ttubade vormis.
Tartu likooli loodusmuuseumis (http://www.natmuseum.ut.ee/) toimub ppekava toetav
pe. Koostatud on loodushariduslikud ppeprogrammid ppetegevusteks muuseumis ja
looduses, viiakse lbi huvipevi, loodusretki ning koolituspevi petajatele.
Tallinna tugikeskused
Tallinna loodusmaja sulgemise jrel toimivad loodus- ja keskkonnahariduskeskused jrgmiste
institutsioonide juures:
Tallinna Nmme Noortemaja loodusmaja (www.hot.ee/nommeloodusmaja) pakub
petajatele ja pilastele ue minemise vimalust (Pskla raba ja Nmme-Mustame
maastikukaitseala), nustavad petajaid ja juhendavad klasse uesppe retkedel.
Ttavad grupid Loomariigi mitmekesisus elavnurgas ning Puud ja psad
mbruskonna parkides.
Tallinna loomaaed (http://www.loomaaed.ee/index.php?ndbase=2). Loodusharidus
juab koolideni interaktiivsete vahendite, nituste, trkiste, iseseisvate loomavaatluste,
ekskursioonijuhtide, lektorite ja meedia kaudu. Ttavad loomasprade ringid
pilastele alates neljandast klassist. Zookool vimaldab lbi viia looduspetuse,
bioloogia ja geograafia tunde loomaaias. Tundide aluseks on loomaaia spetsialistide ja
petajate koosts valminud iseseisva t ppevahendite komplektid.
Tallinna botaanikaaed (http://www.tba.ee/) pakub ppekavakohast looduspet
huviringide, ppepevade, looduse pperaja jmt nol.

94

Eesti
Loodusmuuseum
(http://loodusmuuseum.dyndns.org/testsite2/?q=et/loodusharidus)
pakub
loodushariduse raames muuseumitunde erinevatele vanuserhmadele, loenguid,
ppematerjale, uesppe tunde ja maastikumnge.
KULLO
keskkonnaklass
(http://www.kullo.ee/?cmd=left_menu_rbk&rbk_id=76&set_page_header=KESKKO
NNAKLASS).
Kahjuks ei toimi lalnimetatud asutuste vrgustikuphine koost.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) looduskeskused
http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/looduskeskused) toetavad oma tegevusega nii
RMK lesannete titmist kui ka sstvat arengut toetavat haridust ning on sobivaks
pikeskkonnaks erinevas vanuses pilastele. Olulisel kohal on praktiline looduse
tundmappimine
ja
looduses
liikumise
oskuste
kujundamine
(vt
http://www.rmk.ee/teemad/metsakool). RMK korraldab igal kevadel, sgisel ja talvel
ldhariduskoolide pilastele ja lasteasutustele kampaania, mille kigus saab osa vtta tasuta
loodusppeprogrammidest (http://www.rmk.ee/teemad/metsakool/kampaania).
RMK Sagadi looduskool (http://www.sagadi.ee/looduskool) on vahendanud teadmisi,
arendanud oskusi, kujundanud hoiakuid ja vrtushinnanguid juba 10 aastat. Sagadi
looduskoolist on saanud keskkonnahariduskeskus, kus pilaste krval saavad sobivat
keskkonnakoolitust petajad, loodusgiidid ja teised huvilised.
Keskkonnaameti looduskeskused (http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=10721)
pakuvad le Eesti koolidele ja lasteaedadele ligi 100 erinevat keskkonnahariduslikku
ppeprogrammi, mis aitavad kinnistada tundides omandatud teadmisi ja oskusi. Keskustes
on olemas kohalikku loodust tutvustav psiekspositsioon ja vimalused programmide
lbiviimiseks.
Silma pikoda (http://www.silmalk.ee/test) on looduskool, mis asub Lnemaal Saunja
klas vaheldusrikka loodusega Silma looduskaitsealal. Silma pikoja loodusppepevad
sisaldavad koolitusprogramme.
Keskkonna ja sstva arengu temaatikaga seotud pilastele suunatud programmid ning
projektid
Veebiprojekti Tere, Kevad! (http://tere.kevad.edu.ee) eesmrgiks on juba 15 aastat
lhendada lapsi loodusele ning petada neid (ja ka nende vanemaid) thele panema looduses
toimuvaid muutusi. Vaadeldakse 35 Eestis levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse
loodusesse.
Eesti GLOBE (http://www.globe.ee/globe). GLOBE (Global Learning and Observations to
Benefit Environment) on lemaailmne alg-, phi- ja keskkooli pilastele meldud
uurimuslikku pet ja praktilisi tegevusi pakkuv keskkonnasuunitlusega haridus- ja
teadusprogramm. Edendatakse pilaste, petajate ja loodusteadlaste koostd keskkonna ja
Maa kui ssteemi uuringute valdkonnas. Eesti koolid osalevad programmis alates 1996.
aastast. Programmi kigus teevad pilased igapevaseid keskkonnavaatlusi ja mtmisi,
saadavad oma tulemused interneti kaudu GLOBE andmebaasi ning kasutavad erinevaid
andmebaase igapevases koolits.

95

Lnemere projekt (http://www.b-s-p.org/home). Rahvusvaheline Lnemere Projekt (The

Baltic Sea Project BSP) on ulatuslik keskkonnaprobleeme ksitlev projekt
Lnemeremaade koolinoortele, mis kutsuti ellu Soome UNESCO komitee poolt 1989. aastal.
Projektis osalevad kikide Lnemeremaade koolid. Eesti liitus projektiga 1992. aastal. BSP
projekti nimistus on jrgmised programmid: 1.Vee kvaliteet; 2. Jed; 3. Rannikuvaatlused; 4.
hu kvaliteet; 5. Fenoloogilised vaatlused; 6. Linnuvaatlused; 7. Keskkonna ajalugu; 8.
Oicosophy; 9. Keskkonna-alased mtmised. Kik programmid on rahvusvaheliselt heaks
kiidetud.
kokoolid on rahvusvaheline keskkonnahariduse programm, mille kigus tavakool kasvab
mber keskkonnasbralikuks kooliks. ppe-kasvatustegevuses thtsustatakse sotsiaalseid
aspekte ja pratakse suurt thelepanu pilaste sotsialiseerimise kaasaaitamisele. Lisaks
pilastele ja petajatele ptakse kaasata kooli juhtkonda, majandusttajaid, lapsevanemaid,
KOV ning muude organisatsioonide esindajaid. Eestis on saanud Rohelise lipu ja kokooli
staatuse ligikaudu 17 kooli.
Comeniuse projektid (http://archimedes.ee/hkk/index.php?leht=26). ldhariduse valdkonna
allprogrammina on Comenius pakkunud koolidele, petajatele, lipilastele ja
koolitusasutustele erinevaid rahvusvahelise koost vimalusi alates 1995. aastast.
pilasuurimistde koostamine ja konkurssidel osalemine
Tartu Keskkonnahariduse Keskuse keskkonnaalaste uurimistde konkurss
(http://www.teec.ee/?nodeid=256&lang=et&articleid=1089). Iga-aastased keskkonnaalased
konkursid said alguse Tallinna loodusmajast, le-eestilisi pilaste uurimistde vistlusi on
korraldanud ligi 50 aastat. Ndseks on vistluse korraldaja Tartu Keskkonnahariduse
Keskus. Tegemist on he pikaealisema jrjepidevalt toimunud keskkonnaharidusliku
projektiga Eestis. Vistluse phiidee on innustada pilasi tegema vaatlusi ja uuringuid ning
tulemusi kirjalikult vormistama ja uurimistna esitama. T teema peab olema seotud
looduse ja keskkonnaga. Osalema kutsutakse 6.-12. klasside pilasi. Konkursile esitatud
uurimistde autorid ja juhendajad kutsutakse konverentsile. Alates 1993. aastast on paremad
td esindanud Eestit iga-aastastel rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olmpiaadil Trgis.
GLOBE programmi pilaste keskkonnauurimuste konkurss
(http://www.globe.ee/globe/konkurss). leriigilisi GLOBE programmi pilaste uurimistde
konkursse on korraldatud alates 1999. aastast, osa vtma oodatakse ldhariduskoolide 5.12.
klassi ja kutseppeasutuste pilasi. Kik osalejad saavad oma uuringuid tutvustada
leriigilisel pilaste GLOBE uurimistde konverentsil.
pilaste Teaduslik hing (http://www.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=30) on alates
1980. aastast hendanud teadmishimulisi noori ning teadlasi. Tegevteadlastest juhendajate ke
all on vimalus teha tutvust akadeemilise maailmaga ning sveneda teadusliku uurimist
vimalustesse.
Eesti pilaste teadustde riikliku konkursi
(http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=3) eesmrk on vrtustada teadusliku
uurimistga tegelemist ldhariduskoolide noorte hulgas. Konkurss toimub kahes voorus.
Esimeses voorus hinnatakse konkursi nuetele vastavaid ja thtajaks konkursile laekunud
kirjalikke tid. Parimate tde autorid kutsutakse teise vooru, kus nad peavad oma td
esitlema ja lbima vestluse komisjoni liikmetega.
Materjalid veebis
Eesti- ja venekeelsed sstvat arengut toetava ja keskkonnahariduse alased ppe- ja
metoodilised materjalid veebis

96

Keskkonnahariduse
kontseptsiooniga
saab
tutvuda
aadressil
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=379038/KKH-kontseptsioon-25-052006.pdf.
Keskkonnahariduse riiklik arengukava aastateks
www.hm.ee/index.php?popup=download&id=8132.

2008-2013

asub

aadressil

Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hise tegevuse

memorandumit saab lugeda aadressil
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=379030/yhise.tegevuse.kava.pdf.
Keskkonnaharidusleht (http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=11054) sisaldab ka
keskkonna- ja prandkultuuri thtpevade kalendrit.
UNECE sstvat arengut toetava hariduse strateegia ja lisad on ra toodud aadressil
http://www.hm.ee/index.php?046842 Haridus-ja Teadusministeeriumi kodulehel.
Lnemere Agenda 21 haridussektori
http://www.baltic21.org/?sasp,3#.

materjalidega

saab

tutvuda

aadressil

Lnemere Agenda 21 sstvat arengut toetava hariduse arendamise kava Lnemere

Agenda 21E (vt http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=5039).
Education for Change: Sstva arengu petamise ja ppimise ksiraamat
(http://www.balticuniv.uu.se/teacher/index.php/resources/downloads/doc_download/465education-for-change-handbook-estonian) on Balti likooli programmi
(http://www.balticuniv.uu.se) koost raames valminud metoodiline materjal petajatele.
Maailmhariduse veebilehe linke sstva arengu ja vastava temaatilise ppematerjalide
kohta leiab aadressil http://www.maailmakool.ee/index.php?id=10649.
MT Koolitus- ja Nustamiskeskus HARED (http://www.hared.ee/) korraldab keskkonna
ja sstva arengu alaseid tiendkoolitusi, ritusi ning kirjastab ppematerjale.
Keskkonna- ja sstvat arengut toetava hariduse alased petamise ja ppematerjalid
koolidele ning lasteaedadele. Tuuliku ja Aiatuuliku projekti eesti- ja venekeelseid
metoodilisi materjale leiab aadressidelt http://www.emieco.ee/?op=body&id=6 ja
http://www.hared.ee/index.php?page=portf.
Tuuliku keskkonnaraamat sotsiaalainete petajale. 2003. Koostajad: Aher, S.,
Belitko-Popovych, A., Mets, E. Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO, Hollandi Eesti keskkonnaharidusprojekt "Tuulik". Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO,
Tallinn. (http://www.emieco.ee/static/files/25.tuulikukeskkonnaraamat.pdf).
"Tuuliku" tunnid: keskkond ja sstev areng ldhariduskooli ppekava lbiva
teemana. 2002. Koostaja Aher, S. Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO, Hollandi Eesti keskkonnaharidusprojekt "Tuulik". Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO,
Tallinn. (http://www.emieco.ee/static/files/22.tuulikutunnid.pdf).
"Tuuliku" rajad ja tunnid: keskkond ja sstev areng ldhariduskooli ppekava
lbiva teemana, koolikorralduses ja huvitegevuses. 2003. Koostaja Aher, S.
Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO, Hollandi - Eesti keskkonnaharidusprojekt
"Tuulik".
Arenguprogrammide
Keskus
EMI-ECO,
Tallinn.
(http://www.hared.ee/files/Tuuliku_rajad_ja_tunnid.pdf).
97

"Tuuliku" terad: keskkonnaharidusest kooli ppekavas. 2004. Koostajad: Aher, S.,

Belitko-Popovych, A. Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO, Hollandi - Eesti
keskkonnaharidusprojekt "Tuulik". Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO, Tallinn.
(http://www.emieco.ee/static/files/33.tuulikuterad.pdf).
. 2002. C.: , . , A., , A.,
, . EMI-ECO, -
"Tuulik". Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO,
. (http://www.emieco.ee/static/files/51.kkkpaevikujuhend(venek).pdf).
"Tuulik". :
,
. 2003. C , .
EMI-ECO, -
"Tuulik". Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO, .
(http://www.hared.ee/files/Raamat_259.pdf).
Tuulik :
. 2003. C
, . EMI-ECO, -
"Tuulik". Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO,
. (http://www.emieco.ee/static/files/37.tuulikutunnid(venek).pdf).
"Tuulik": . 2003.
C , ., -, A., , .
EMI-ECO, - "Tuulik".
: Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO,
Tuulik". : . 2004.
: , ., -, A. EMIECO, - "Tuulik".
Arenguprogrammide
Keskus
EMI-ECO,
.
(http://www.hared.ee/files/kniga.pdf).

ppematerjalid Riikliku Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse REKK kodulehel

(http://www.ekk.edu.ee). Riikliku ppekava lbivad teemad on lahti kirjutatud adressil
http://www.ekk.edu.ee/784.
Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng elluviimist toetavad ppemetoodilised ja
muud materjalid
(http://www.ekk.edu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=787/kk_ja_sa_toetavad_6pp
ematerjalid290606.doc).
Rollimng Mida sme lunaks
(http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Rollim%E4ng%20Mida%20s%F6%F6me%20l%F5una
ks.pdf ).
Npuniteid petajale
(http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/N%E4pun%E4iteid%20%F5petajale.pdf).
"Projektipaun" Projekt IKT oskuste rakendamine ppeprotsessis koduleheklg
(http://www.htk.tlu.ee/projektipaun) sisaldab erinevaid metoodilisi ppematerjale.
RMK Sagadi Looduskooli ppematerjalid asuvad aadressil
http://www.sagadi.ee/looduskool/oppematerjalid.

98

Tksi
Phikooli
loodus-ajaloolise
pperajaga
saab
tutvuda
http://www.taaksi.vil.ee////Taaksi_Opperaja_veebileht/taaksi_opperada.htm.

adressil

Vrumaa loodus- ja matkaradu tutvustatakse aadressil http://www.visitvoru.ee/?id=24.

Keskja
Ida-Euroopa
Regionaalne
Keskkonnakeskus

REC-Estonia
(http://www.recestonia.ee) viib lbi keskkonna ja sstvat arengut toetava hariduse alaseid
projekte ja koostab koolidele selleteemalisi ppematerjale.
Keskkonnaameti trkised (http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=11071).
ppemapp Looduskaitse Eestis
Lauamng Ferda sordib pakendeid
Keskkonnatrkis Ferda vhendab prgi (eesti ja vene keeles)
Lauamng Vhendame vidu
Ohtlikud jtmed kodumajapidamises
Kas prgimel oled kinud?
Kompostimine kodumajapidamises
Kooli jtmejuhis
Milleks ssta vett?
Kuidas ssta vett?
Igaheigus Eestis
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnateadlikkuse programmiga saab
tutvuda aadressil http://www.kik.ee/et/keskkonnateadlikkus/keskkonnateadlikkus.html.
Veebiportaal Keskkonnaharidus (www.keskkonnaharidus.ee) sisaldab ESD petamise ja
ppematerjale
koolidele
ning
lasteaedadele.
Eestimaa Looduse Fondi veebiportaal (http://www.elfond.ee) sisaldab ESD petamise ja
ppematerjale koolidele ja lasteaedadele, sh loodusharidust ja loodusvaatlusi puudutavad
materjalid
(http://www.elfond.ee/et/teemad/teisedteemad/loodusharidus/lastele/loodusvaatlused).
Eesti riikliku teabevrgustiku mehhanismi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni
veebiportaal (http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/English/index_html) sisaldab bioloogilise
mitmekesisusega seotud materjale.
Veebiportaal Loodusharidus asub aadressil http://www.loodusharidus.ee.
Keskkonnainfo

veebiportaal

asub

aadressil

http://www.keskkonnainfo.ee.

Ingliskeelsed keskkonna- ja sstvat arengut toetava hariduse alased ppe- ja

metoodilised materjalid veebis
UNESCO
sstvat
arengut
toetava
dekaadi
portaal
http://portal.unesco.org/education/en/ev.phpURL_ID=27234&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html.

ja

materjalid

UNESCO sstvat arengut toetava hariduse ppematerjalid (Teaching and Learning

Sustainable future) http://www.unesco.org/education/tlsf/.
99

Sstvat arengut toetava hariduse ppekomplekt (Education for Sustainable Development

Toolkit) http://unesdoc.unesco.org/images/0015/001524/152453eo.pdf.
levaade sstvat arengut toetava hariduse sisust ja kontekstist 2009 (Review of
Contexts and Structures for Education for Sustainable Development 2009)
http://unesdoc.unesco.org/images/0018/001849/184944e.pdf.
RO sstvat arengut toetava dekaad: rahvusvaheline rakenduskava (United Nations
Decade of Education for Sustainable Development (2005-2014):
International Implementation Scheme)
http://unesdoc.unesco.org/images/0014/001486/148654E.pdf.
RO sstvat arengut toetava dekaadi rahvusvahelise rakenduskava koost raamistik
(Framework for the UNDESD International Implementation Scheme)
http://unesdoc.unesco.org/images/0014/001486/148650E.pdf.
UNECE sstvat arengut toetava hariduse strateegia (Strategy for Education for
Sustainable Development) ja muud materjalid. Nited parimatest praktikatest on ra toodud
aadressil http://www.unece.org/env/esd/.
Sstva arengu entsklopeedia pilastele (Encyclopedia of Sustainable Development) asub
aadressil http://www.ace.mmu.ac.uk/esd/index.html.
Soovituslikud keskkonna ja sstva arengu alased lisaressursid veebis (eesti keeles)

Eesti sstva arengu riiklik strateegia Sstev Eesti 21. 2005. Keskkonnaministeerium,
Tallinn (https://www.riigiteataja.ee/akt/940717).
Keskkonnaministeeriumi koduleheklg asub aadressil http://www.envir.ee/2853.
Arhusi konventsioon on ilmunud Riigi Teatajas (https://www.riigiteataja.ee/akt/27132).
kojlje kalkulaator (http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/).
Keskkonnaeetikast sstva hiskonna eetikani: inimese ja looduse vaheline tasakaal kui
jtkusuutlikkuse alusphimte. 2003. Koost.: Oja, A. Sstva Eesti Instituut, SEI-Tallinn,
Keskkonnainvesteeringute
Keskus.
Sstva
Eesti
Instituut,
Tallinn
(http://www.seit.ee/projects/1-82.pdf;
http://www.seit.ee/projects/83-146.pdf;
http://www.seit.ee/projects/147-196.pdf).

Soovituslikud keskkonna ja sstva arengu alased lisaressursid veebis (inglise keeles)

EL sstva arengu strateegia (uuendatud juunis 2006, 2009) (EU Sustainable Development
Strategy (EU SDS) Renewed Strategy) asub aadressil http://www.euractiv.com/en/climateenvironment/sustainable-development-eu-strategy/article-117544.
Euroopa Keskkonnaagentuuri keskkonnakaitse ja sstva arengu snastikku (EEA
Multilingual
Environmental
Glossary)
saab
kasutada
aadressil
http://glossary.eea.europa.eu/EEAGlossary.
Euroopa
Komisjoni
sstva
arengu
materjalid
asuvad
aadressidel
http://ec.europa.eu/environment/eussd/ ja
http://ec.europa.eu/environment/wssd/pdf/fs_sustainable_dev.pdf.
Euroopa
Komisjoni
sstva
arengu
indikaatorid
(http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/sdi/indicators).
100

RO keskkonnaprogrammi (UNEP) globaalkeskkonna levaated asuvad aadressil

http://www.unep.org/.
Inimarengu (UNDP) raportitega saab tutvuda aadressil http://hdr.undp.org/.
Inimarengu ressursside vrgustik (http://www.yorku.ca/hdrnet/sitemap.asp?id=10).
Maailma Loodusvarade Instituudi keskkonnainformatsioon (Environmental information
website from World Resources Institute - WPR) (http://earthtrends.wri.org/).
EUROSTAT
veebimaterjalid
asuvad
aadressil
http://europa.eu.int/comm/eurostat/sustainabledevelopment.
RO Toidu ja Pllumajanduse Organisatsiooni (Food and Agriculture Organization FAO) koduleheklg asub aadressil http://www.fao.org.
Globaalse rahvastikustatistikaga (GeoHive - Global Statistics) saab tutvuda aadressil
http://www.xist.org/.
UNEP-i globaalkeskkonna levaateid saab lugeda aadressil http://www.unep.org/geo/.
koloogilise jalajlje kalkulaator (http://www.earthday.net/footprint/).
Rahvaste koloogiline jalajlg (http://www.ecologicalfootprint.org/).
Maailmaarengu kaardid (http://www.gapminder.org/).

101

B OSA

LBIVAD TEEMAD KOOLIORGANISATSIOONIS

VIMALUSED, MEETODID, PRAKTIKAD

102

Kooli vimalused lbivate teemade ksitlemiseks

Leelo Tiisvelt
Viimsi Keskkool

Viimase poole sajandiga on inimeste emotsionaalne seotus hiskonnaga muutunud

tihedamaks. Kogu maailm tuleb Interneti kaudu koju ktte, elame permanentselt vrgustikus,
mis mhib meid ha tihedamalt endasse. Inimene ei tule sellise informatsioonihulga
ttlemisega enam reaalselt toime. Oleme kursis peaaegu piiramatute vimalustega, samas ei
vimalda ressursside nappus kike soovitut ellu viia. Oma negatiivse jlje jtab ka see, et
kommunikatsioonivahendite kaudu tajume elukeskkonna vljakurnatust rohkem, kui me seda
silmadega enda mber vaadates mrgata suudame. Sellises vimalusterohkes keskkonnas
toimetulekuks ei piisa ainepetuse kaudu antavatest teadmistest ja oskustest, mravaks saab
inimese suutlikkus teha valikuid ja langetada mistlikke otsuseid.
ppekava ldosas rhutatakse, et uue plvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri
traditsioonide, Euroopa hisvrtuste ning maailma kultuuri ja teaduse phisaavutuste
omaksvtul. Haritud inimesed suudavad hiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti
jtkusuutlik arengule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja koloogilisele arengule.
Inimeseks ja kodanikuks kasvamisel on olulised aine- ja valdkonnalesed pdevused.
ldpdevused kujunevad kigi ppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivlises tegevuses ning
nende kujunemist jlgitakse ja suunatakse petajate, kooli ning kodu koosts.
ld- ja valdkonnapdevuste, ppeainete ja ainevaldkondade limimise vahendiks on lbivad
teemad, mida arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Lbivad teemad on ainelesed ja
hiskonnas thtsustatud ning vimaldavad luua ettekujutuse hiskonna kui terviku arengust,
toetades pilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.
Kirjeldatud ssteemi tervikpilti kujutab joonis 1.

103

Joonis 1 Koolikeskkonna seosed lbivate teemadega

pikeskkond
Eeldused lbivate teemade realiseerimiseks peituvad pikeskkonnas, mis peab olema
korraldatud nii, et pilased saaksid harjutada toimetulekut hiskonnas. Kool peab pakkuma
tingimusi, milles pilastel on vimalus vtta vastutus, arendada loovat mtlemist, luua
seoseid, teha koostd ja anda hinnang oma tegevusele. Kigepealt tuleb kaardistada
olemasolev pikeskkond, kooli vaimsed, sotsiaalsed ja fsilised tingimused, mida vib
104

tlgendada kui valmisolekut lbivate teemade realiseerimiseks.

Nide: Lbivate teemade realiseerimine pikeskkonna kaudu
Lbiv teema
Elukestev pe ja

pikeskkond
Fsiline

karjri planeerimine

Loodud tingimused

ppimist vrtustav ppehoone

raamatukogu pikeskusena

arvutiklasside kasutamisvimalus vljaspool

ppetunde

Sotsiaalne

Vaimne

e-pe, virtuaalsed pikeskkonnad

Junior Achievement, Tiigrihpe jne

kolleegilt kolleegile sisekoolitused

professionaalsed pikogukonnad

vanemate kool

projektid Noored kooli ja Tagasi kooli

infolaat, karjrilaat

koostlepingud likoolide ja
kutseppeasutustega

koost kooli vilistlastega

karjriplaneerimine klassijuhatajatundide
kaudu alates I kooliastmest

Keskkond ja

Fsiline

jtkusuutlik areng
Sotsiaalne

funktsionaalne ppehoone

looduslikud materjalid

taaskasutusprojektid (kasutatud koolivormide

mk, taaskasutuslaadad)

pilasmaleva rakendamine heakorratdel

(koost kooli haldajaga)

Vaimne

Teeme ra! Talgud

taaskasutatava materjali kasutamine kunsti- ja

tpetuse tundides ning aula kujundamisel
ritusteks

Kodanikualgatus ja
ettevtlikkus

Fsiline

avar ja valguskllane ppehoone on uute

ideede kasvulava
105

Sotsiaalne

piirkondlikud, leriigilised ja rahvusvahelised

kultuuri- ja spordisndmused

spordiklubide, huviringide ja -koolide tegevus

pilasesinduse projektid

heategevusritused

kool toetab pilaste ja ttajate algatusi

projektikonkursid

Fsiline

kooli sdames asuvad raamatukogu ja aula

Sotsiaalne

on loodud ppimistingimused mitte-eesti

Vaimne

Kultuuriline identiteet

rahvusest pilastele
Vaimne

traditsioonid ja smboolika

kultuuriprandit edasikandvate huviringide

tegevus

Teabekeskkond

osalemine laulu- ja tantsupidudel

lai teatmeteoste valik raamatukogus

koduleheklg, e-kool, e-pe

Sotsiaalne

kommunikatsiooniplaan

Vaimne

internetiturvalisus on ks kooli prioriteete

piisav varustatus kaasaegsete IT-vahenditega

Sotsiaalne

leriigilised ja rahvusvahelised koostprojektid

Vaimne

arvutiphised ppemeetodid

pilasteaduse arendamine

toimiv koost haldus-, turva-, puhastus- ja

Fsiline

Tehnoloogia ja
innovatsioon

Tervis ja ohutus

fsiline

toitlustusfirmaga
Sotsiaalne

Vaimne

tervisenukogu

tkeskkonna volinikud

pilaste ja petajate koost toetamiseks on

loodud tugikeskus

Vrtused ja klblus

Fsiline

ennetust

koolhoone arhitektuuriline kontseptsioon, mis

toetab inimese vaimset ja fsilist tasakaalu

Sotsiaalne

koostd vrtustav organisatsioon

uusi ttajaid toetavad tugiisikud ja noori

106

juhendavad mentorid

Vaimne

uusi pilasi toetavad TORE-kad

arenguvestluste ja tunnustamise kultuur

vanemad on kaasatud

Ainepetus
Ainepetus on pilase arengu teenistuses, mitte eesmrk omaette. petaja saab lbivaid
teemasid realiseerida mitmekesise metoodilise pagasi kaudu. Aktiiv- ja projektipe eeldavad
pilastelt organiseerimis- ja koostvimet, oskust kaasa melda ja otsuseid langetada. Neid
meetodeid jrjekindlalt kasutades juhib petaja oma pilased teadlikult elukestva ppe suunas
ja pakub pilastele vimalust olla ettevtlikud ja algatada uusi ideid, olenemata ainest vi
teemavaldkonnast, mille puhul meetodeid kasutatakse. Sama eesmrki tidavad mttekaardid.
pimapp vimaldab pilasel jlgida iseenese arengut ja on oluline samm karjriplaneerimise
ja elukestva ppe teel. Teabekeskkonnas toimetavad pilased kogu aeg, otsides tiendavat
informatsiooni Internetist ja erinevatest teatmeteostest. Vrtused ja klblus on fookuses iga
kord, kui pilased vormistavad vi esitlevad oma tid ja projekte vi peavad koostd tehes
arvestama kaaspilaste erinevate vajaduste, vimete ja huvidega.
Nide: Lbivate teemade realiseerimine kehalise kasvatuse ainekava kaudu
Lbivad teemad: tervis ja ohutus, vrtused ja klblus. Loodi tingimused liikumist vrtustava
ning kaaslasi arvestava hoiaku kujunemiseks.
Koolis korraldati ainetelene (kehaline kasvatus, muusikapetus ja ksit) lekooliline
projekt Miss Graatsia 4.-12. klassidele. petajad lootsid tuua kehakultuuri juurde ka need
tdrukud, kellele ei meeldi eriti sporti teha. Otsustati, et klass valib vahendi (rngas, pall vi
lint), muusika, loob kava ja kombineerib kostmid ise. petaja jlgis ohutusnuetest
kinnipidamist erinevate vahendite ksitsemisel ning oli juhendaja ja nuandja rollis. Lisaks
vahendiga kavale vis rhm ette valmistada ka vabakava, kui selleks aega ji. Tdrukute
lemmikuks kujunes lint, paljud tdrukud hoidsid seda kes esmakordselt. Konkursiks
valmistuti kehalise kasvatuse tundides.

107

Kuna varem polnud keegi oma vimlemiskavu koolikaaslastele esitanud, esines alguses
vastuseisu. Phjused olid erinevad: hbeneti oma keha, toodi ettekndeks rtmitunde
puudumist, lavahirmu, mitmed murdeeas tdrukud olid phimtteliselt vastu. Entusiasm
tusis, kui hakati vahendeid katsetama, muusikat valima, jukohaseid elemente otsima ja kava
kokku panema. Publiku ees esinemine motiveeris isegi ndalavahetustel pingutama ja ennast
kokku vtma.
Konkursipeval oli aula puupsti rahvast tis, ootusrev meeleolu valitses nii siin- kui
sealpool eesriiet. Pinged vttis maha ks endine Eesti tasemel tippvimlejast kehalise
kasvatuse petaja, kes esines lhikese pallikavaga, mis soojendas publiku les. Kik
jrgnevad kavad veti vastu siira heakskiidu ja vaimustuskisaga. Tunti rmu muusikast,
liikumisest ja publikust. ritus oli vaheldusrikas, kavad olid omanolised, muusikavalik kirju
ja kostmid fantaasiakllased. Lisaelevust ti videomontaa professionaalide etteastetest,
mis ei mjunud mitte tasemevahe rhutamisena, vaid pigem tunnistusena sellest, et kui tunne
on hea, pole oluline, kas laval on professionaal vi asjaarmastaja.
Nide: Lbivate teemade realiseerimine inglise keele ainekava kaudu
Lbiv teema: kultuuriline identiteet. pilastele loodi tingimused suhtlemiseks inglise keeles ja
inglise keelt knelevate maade kultuuri tundmappimiseks.
Projekti English Club sihtgrupp oli 9. klass. Keeleppe puhul on oluline suuline
enesevljendus, kuid selle arendamise jaoks kipub klassiruumis aega vheks jma. Projekti
eesmrk oli vimaluste loomine inglise keele praktiseerimiseks. Klubi klalisteks olid iga kord
erinevad inglise keelt emakeelena knelevad huvitavad inimesed. Noored said uusi teadmisi
teiste kultuuride ja maade kohta ning suhtlesid esineja ja koolikaaslastega inglise keeles.
Enamik klalisi oli prit Ameerika hendriikidest vi Kanadast. Tagasisideksitluses mainis
suurem osa pilastest, et klubi klalised olid pnevad, et sai piisavalt inglise keeles rkida ja
keelekasutus paranes. Positiivsena toodi vlja fakt, et klubis polnud vimalik suhelda eesti
keeles.

108

Valikained
Lbivate teemade ksitlemist saab kool toetada ka valikainete programmi kaudu. Vib vtta
eesmrgiks koguni kigi valikainete sidumise lbivate teemadega. Sellised kursused on
niteks

karjri

planeerimine,

informaatika,

keskkonnapetus,

usundilugu,

eetika,

kultuurilugu, riigikaitse, ettevtluspetus jne.

Nide: Lbivate teemade realiseerimine valikaine (meedia- ja suhtekorraldus) kaudu
Lbivad teemad: teabekeskkond, elukestev pe ja karjri planeerimine, kodanikualgatus ja
ettevtlikkus. Luuakse tingimused tegutsemiseks teabekeskkonnas, meediaga seotud erialade
tundmappimiseks ja organiseerimistegevuseks, mille eesmrk on viia ellu konkreetne
projekt.

Sissejuhatus meediasse ja suhtekorraldusse koos praktiliste lesannete ja ppekikudega

Tundidesse kutsutakse meedia- ja suhtekorraldusvaldkonnaga seotud klalisi. Kursuse jooksul

tehakse tutvust kikide meediavaldkonna elukutsetega: ajakirjanik, toimetaja, kljendaja,
reporter, reissr, heli- ja valgustehnik, saatejuht, suhtekorraldaja, rituse turundaja jne.
Tutvutakse kaasaegsete meediavimalustega: suhtekorraldus, raadio, TV, suhtlusvrgustikud,
toimetamine-kljendamine-kujundamine-reklaam, meediaeetika; huvigrupid meedias: kes on
meedia tag; keeleline manipuleerimine miks meedia valetab; intervjueerimine ja
intervjuude andmine; mida teha, kui meedia teeb liiga.

Filmikool

pitakse tundma lihtsamaid montaaiprogramme, peatutakse nii filmitegemise teoreetilisel

kui praktilisel poolel. Suur osa sellest kursuses on praktiline: pilased ise valivad materjali,
mis neid puudutab, filmivad, monteerivad ning helindavad. Filmikooli lbiviimist toetavad
osaliselt professionaalsed filmitegijad. Selle kursuse osa lpuks on igal kursuslasel kas
individuaalselt vi paaristna valminud kuni 5-minutiline lhifilm.

Trkimeedia

Kiakse lbi kogu protsess ajalehe kavandamisest valmimiseni. pilased planeerivad oma
tegevusi ise. Selle kursuse osa lpuks valmib meediapilastel histna ks koolilehe number.

109

Kursuse raames toimub ka meediaseminar, millest vtavad osa kik meediapetuse kursuse
valinud 10. klassi pilased ning meediapilased ja -petajad naaberkoolidest. Seminari
eesmrgiks on tiendada pilaste meedia-alaseid teadmisi ning anda vimalus esitada
ksimusi oma ala ekspertidele. Seminari klalisteks on olnud saatejuhid, ajalehtede
peatoimetajad, filmieksperdid, kirjastuste juhid, produtsendid.
Kursuse lpuks on pilasel selge arusaam kaasaegse meediamaailma vimalustest ning
ohtudest ning praktilised oskused ise meediavaldkonnas efektiivselt ja tulemuslikult tegutseda.

ppeaineid limiv loovt

ppekava annab lbivate teemade sidumiseks erinevate ppeainetega he konkreetse
vimaluse selleks on loovt, mille peavad III kooliastme jooksul sooritama kik phikooli
pilased. Gmnaasiumilpetaja vib loovt valida heks koolieksamiks.
Loovust mistetakse siinkohal hoopis laiemalt, kui kooliinimesed seda tavapraselt hindama
on harjunud. Harilikult seostatakse loovust eelkige ikka kunsti- ja oskusainetega, aga
matemaatika ning loodus- ja sotsiaalained pakuvad loovusele tpselt sama palju toitu.
Loovuse all meldakse eesktt uute seoste leidmise ja terviku mistmise vimet, et luua
olemasolevate mudelite baasil midagi innovatiivset. Tnased rijuhid peavad loovust
tulevikus edukas olemise kige olulisemaks eelduseks. Sellisele jreldusele juti portaali
www.juhtimine.ee andmetel IBM'i poolt selle aasta kevadel tippjuhtide hulgas lbi viidud
ulatusliku uuringu kigus. Uusi mudeleid vajab maailm kiiresti, sest inimene muutub ha
mugavamaks, liikuvamaks ja nudlikumaks, aga ressursid hakkavad otsa saama. petajad ei
taju veel pris tpselt, et ootused on seotud ka nende tga, paraku loovust ikka veel pigem
nljutatakse kui toidetakse. See on ka mistetav, sest vallapstetud loovust on raske
ohjeldada, petajad ei oska sellega toime tulla ja seetttu tahetakse psida turvalistes
raamides. Aga mis siis, kui see (turvalised raamid toim.) on teravas vastuolus sellega,
mida homses hiskonnas vaja on? ksib portaali juht Indrek Maripuu.
Loovtd kavandades tuleb pilasel langetada mitmeid otsuseid. Tuleb valida:
ainevaldkond ja teema;
110

 individuaalne, paaris- vi rhmat;

vljendusviis.
Phikooli pilane vajab valikute tegemisel tiskasvanu suunamist, sest tal ei ole veel piisavalt
kogemusi. pilase soovi tuleb austada ja leida vimalus tema aitamiseks ka sellisel juhul, kui
kooli ttajate hulgast on keeruline juhendajat leida ja pstitatud lesande teostamine tundub
esmapilgul ebarealistlik. petajad, kes juhendavad loovtid, peavad suutma endas maha
suruda kiusatuse noorte loovust prssida. pilane on vimeline oma mtteid korrastama ja
reaalsusega arvestama, kui petaja nuab temalt selget eesmrgipstitust ja tpset
tegevuskava. pilane peab ettevalmistusetapis ise otsusele judma, kas teema, grupi suurus ja
vljendusviis on sobivalt valitud.
Niteks soovib pilane geograafia loovtna korraldada loodusfotode nituse, sest perre on
hiljuti ostetud professionaalne kaamera. Proovifotosid tehes selgub aga, et noorel puuduvad
oskused kaamerat ksitseda ja fotosid tdelda. pilane peab ise suutma oma vimalusi
analsida. Kui tal ei ole vimalik leida aega spetsiifiliste oskuste omandamiseks, siis ei ole
otstarbekas fotonitust korraldada. petaja roll on panna pilane ise oma vimalusi kaaluma
ja erinevaid alternatiive vlja pakkuma, ta saab olla vaid suunaja ja osav lbirkija, et pilane
ei tunnetaks oma idee alavristamist. Alati peab pilasele jma lootus, et kunagi saab ta
teostada ka selle t, milleks ta praegu veel valmis ei ole.
Koolidel ei saagi olla piisavalt selliseid petajaid, kes kigi pilaste kigi ideedega kaasa
suudaksid minna. On loomulik, et petajatel ei pruugi olla vastavat pdevust. Juhendaja vib
olla ksitletava valdkonna professionaal vi pedagoog, kellel on aega ja tahtmist phenduda.
Loovtde korraldamine on kindlasti ka logistiliselt keerukas, aga peamine, millele
keskenduda, on siiski see, et noored saaksid teostada oma ideid, mitte petaja poolt
vljapakutut. Siinkohal tulebki prduda pikeskkonna kaardistamise juurde ja analsida
lbi olemasolevad ressursid. Mida rohkem on koolil koostpartnereid, seda rohkem on
vimalusi leida asjatundlikke juhendajaid. Kui keskkond on koostaldis ja motiveeriv, leiab
juhendajaid nii vilistlaste, lapsevanemate kui ka paikkonna aktiivsete kodanike hulgast
niteks projekti Tagasi kooli raames. Tnases innovaatilises ja koostle orienteeritud
maailmas leidub vimalusi ka erinevate programmide ja projektide nol, mida pakuvad
niteks Junior Achievement, Tiigrihpe, ministeeriumid ning erinevad hiskondlikud
organisatsioonid ja riettevtted. Samuti viivad likoolid ja kutseppeasutused oma
jrelkasvu prast muretsedes pilaste sihtgrupi vanust ha allapoole.
111

Loovtde kultuur paneb aluse reaalsele eesmrgistatud koostle tulevaste talentide

leidmiseks. Kool saab panustada loovusesse juba vga varakult siis, kui tulevased leiutajad
ja kunstnikud pivad veel algklassides. Algklasside pilased on avatud ja uudishimulikud
nende loovus tuleb ratada ja keeruliste teismeliseaastate kestel elus hoida.
Kui kooli juhtkond ja petajad vaatavad maailma avatud silmadega, siis nad nevad, et alati ei
olegi vaja rahalist ressurssi, vaid panustamist olemasolevasse fsilisse, sotsiaalsesse ja
vaimsesse keskkonda. Sellised jupingutused on nagu viljasaak osa tarvitatakse kohe ra,
osa pannakse seemneks, et kasvatada tulevikus veelgi rohkem vilja.
Nide: Lbivate teemade realiseerimine tehnikavaldkonna loovt kaudu
Lbiv teema: tehnoloogia ja innovatsioon, keskkond ja jtkusuutlik areng, elukestev pe ja
karjri planeerimine. pilastele loodi tingimused luua innovatiivne toode, mis juhib
thelepanu keskkonna ja inimese suhestumisele, ja tutvuda erinevate TT-s pitavate
erialadega.
Gmnasistid osalesid septembrist detsembrini Tallinna Tehnikalikooli tehnoloogiakooli
tootearenduskursusel. Kursus koosnes praktilistest loengutest ja vistlusprojektist, kursusest
vtsid osa ka teised TT partnerkoolide vistkonnad. Viidi lbi ttubasid tootearenduse
protsessidest, leiutamise thtsusest, ideede genereerimisest ja patentidest, meeskonnatst,
tstusdisainist, ergonoomikast ja tootmistehnoloogiast. Kursuse lpus tuli meeskondadel
luua ppemetoodiline katsestend vi atraktsioon, mille abil saab noortele huvitavalt ja
arusaadavalt selgitada fsikalisi ja looduslikke nhtusi, bioloogilisi ja looduslikke protsesse,
matemaatilisi teooriad, helide maailma vmt.

Abiturientide poolt loodud katsestend kandis nimetust Terra Tormentum. Nimi tuletati ladina
keelest, hendades snad terra, mis thendab maakera, maapinda, mulda ja kike, mis on
seotud jalgealuse maapinnaga, ja tormentum, mis otsetlkes thendab piinamist vi
piinariista, kuid antud kontekstis vis thendada ka maapinna kui sellise piinamist. Projekti
idee keskendus maavrinate ja sellega kaasneva uurimisele. Eesti paikneb seismiliselt
rahulikus piirkonnas, seetttu on pilaste teadmatus selles valdkonnas mrkimisvrne. Terra
Tormentum vimaldas oma nahal tunda maavrina julma ja ettearvamatut judu.
Projektitde hindamine toimus TT Spordisaalis Robotexil klastajate poolt. Noored
112

saavutasid vga tihedas konkurentsis II koha.

Lisaks vrtuslikele uutele teadmistele said kursusel osalenud pilased he tiendava
konkursipunkti, kui nad peaksid peale keskkooli lpetamist kandideerima mnele TT-s
petatavale erialale.
Nide: Lbivate teemade realiseerimine kunstide valdkonna loovt kaudu
Lbivad teemad: tehnoloogia ja innovatsioon, kodanikualgatus ja ettevtlikkus. pilastele
luuakse tingimused oma loovuse ja isikupra avamiseks materjali, vrvi ja disaini kaudu ning
loodu esitlemiseks koos oma meeskonnaga.
Moeaken on iga-aastane pilasesinduse poolt korraldatav projekt, milles osalevad pilased
esitlevad oma disainitud ja otsast lpuni ise valmis tehtud moekollektsioone. Iga noor
disainer tuleb ritusele koos oma meeskonnaga, kuhu kuuluvad pilastest meigikunstnikud,
juuksurid ja modellid. Klalisena astub igal aastal les ka ks professionaalne disainer, kes
esitleb publikule ja tulevastele potentsiaalsetele moeloojatele hte oma kollektsioonidest.
Konkursi riisse kuuluvad tuntud disainerid ja avaliku elu tegelased. ritus on esteetiliselt
nauditav tervik koos vaimukate htujuhtide, llatuslike vahepalade ja videoklippidega.

Koost kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevtetega

Nide: Lbivate teemade realiseerimine koosts kooli pidaja ja huvikoolidega
Lbivad teemad: kultuuriline identiteet, vrtused ja klblus. pilastele loodi tingimused
Eesti 20. sajandi ajaloo tundmappimiseks ja mistmiseks esteetiliselt nauditavas vormis ja
keskkonnas.
2009. aastal mdus 125 aastat kindral Johan Laidoneri snnist. Kooliteater ti sel puhul
lavale loo Maria ja Johan Laidoneri perekonnast ning Eesti riigi loomisest. Sama etendust
mngiti esmakordselt viis aastat tagasi. Ajalooliselt teprast materjali aitasid kokku panna
Laidoneri muuseumi ttajad, koostpartnerid olid lisaks muuseumile ka muusikakool ja
huvikeskus. Kindralit ja tema abikaasat kehastasid juba esimesel korral kooli vilistlased, viis
aastat hiljem olid nad taas nus ajalooliste tegelastena les astuma. Kik teised nitlejad olid
113

pilased. Etendust mngiti Kindral Laidoneri Muuseumis, paigas, kus Laidoner oma perega
elas ja kust ta koos abikaasaga Siberisse viidi. Klaver, mida etenduses kasutati, kuulus kunagi
Maria Laidonerile.
Publiku hulka kuulusid pilased ja kik inimesed, kes soovisid etendusest osa saada. Etendust
mngiti ka Eesti Vabariigi 91. aastapeva aktusel, kuhu vallavalitsus kutsus teenekad
vallakodanikud.

Koost teiste ppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuhendustega

Nide: Lbivate teemade realiseerimine koosts likoolide ja kutseppeasutustega
Lbivad teemad: tehnoloogia ja innovatsioon, elukestev pe ja karjri planeerimine.
pilastele loodi tingimused teaduslikest eksperimentidest osasaamiseks ja tutvumiseks
huvitavate erialadega, mida tutvustasid nendesamade erialade esindajad praktiliste tegevuste
kaudu.
2009. aasta eelviimasel koolipeval korraldati 5. - 11. klasside pilastele suunatud projekt
Kool kui teaduslabor. Sel peval toimusid koolimajas erinevad ttoad, kus juhendajatena
astusid les likoolide ppejud, lipilased ja teised oma ala professionaalid. Projekti
eesmrgiks oli ratada noortes huvi teaduse vastu ja lbi praktiliste tegevuste pakkuda
vimalust osa saada viksematest teaduslikest eksperimentidest. Erinevaid ttubasid oli
kokku 20. Iga pilane sai vimaluse osaleda kahes ttoas.
Eesti Disainikeskuse, Tallinna Tehnikalikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koosts viidi lbi
ttuba IDE: insener, disainer, ettevtja. Keskenduti uute riideede vljattamisele,
simuleeriti tootearendustiimide td ja harjutati meeskonnatd ideest prototbini judmise
protsessis.
Tallinna likooli Pshholoogia Instituudi reklaami ja imagoloogia osakonna tudengid viisid
lbi reklaami ttoa, kus arendati pilaste loovust, vaadati erinevaid auhindadega prjatud
noortele suunatud plakateid ja reklaamiklippe Eestist ja mujalt maailmast. Analsiti,
milliseid vrtusi need endas kannavad ja rgiti reklaami eesmrkidest ja vahenditest.
114

Rhmatna valmis tiesti ainulaadne reklaam.

Tartu likooli Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond korraldas veekogude mikroorganismide
ttoa, kus pilastel oli vimalik nha, milline neb vlja elu vees, vaadatuna lbi
mikroskoobi. Nidati ka seda, kuidas on vimalik mikroorganisme kasutada inimese huvides
biotehnoloogias ja bioenergeetikas. Kohale tuli ka teadusbuss Suur Vanker, mille juhendajad
viisid lbi Van De Graafi ttoa, kus pilastel tuli valmistada Van De Graafi generaator.
Kokanduse ttubades rgiti tervislikust toitumisest ja Tai kgis valmistati kaks erinevat
suppi: Tom Kha Kai ja Tom Yam Dalee. Dimitri Demjanov juhendas koos abilisega ttuba
Uutmoodi Eesti kk.
Tallinna Tehnikalikooli Tehnoloogiakooli ttoas Thistaevast Eesti rahvuskivini
tutvustati Stellaariumi programmi, mis annab suureprased vimalused thistaeva
tundmappimiseks. Rgiti nii Eestimaa kui ka Viimsi geoloogilisest ehitusest. Tutvuti Eesti
kivimite ja fossiilide kollektsiooniga.
Robootika ttoas rgiti LEGO NXT robotitest ja nidati, mida nendega teha saab. pilastel
oli vimalus robot ise valmis ehitada. Kikide robotite vahel toimus vistlus, et selgitada vlja
parim.
Ttoas Teadmine ja teadus otsiti vastuseid erinevatele ksimustele. Mis vahe on
arvamusel, uskumusel ja teadmisel? Kas teadust saab teha ainult likoolis? Kust tulevad
teadlased? Kui teadust tehakse likoolis, siis kuidas teadmised koolist tulevad?
Riigikaitse ttoas esitleti raadio-, kaabel- ja andmesidet. pilased said proovida erinevaid
tsiviil- ja militaarraadiosidevahendeid ning ttamist raadiovrgus, pandi kokku erinevaid
kaabelsidevrke, mida on vimalik lahingus kasutada. Osalejad said ise seadmeid tkorda
seada, testida, hendada.

Lisaks eelnimetatutele toimusid veel sukeldumise, kosmeetika, tsirkuse, kromatograafia,

kollaai, aeroobika ja teatri ttoad.

115

Osalemine maakondlikes, le-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides

Nide: Lbivate teemade realiseerimine leriigilise projekti kaudu
Lbivad teemad: teabekeskkond, keskkond ja jtkusuutlik areng. pilastele loodi tingimused
koostada ja esitada ingliskeelne kne kaasaegse hiskonna arenguvisioonidest erinevatest
allikatest otsitud informatsiooni phjal.
le-eestilise knevistluse ettevalmistusena oli gmnasistidel vimalus esmalt osaleda oma
klassi ja seejrel koolisisesel knevistlusel, kuhu pses 24 pilast. Knesid hindasid
petajad ja pilased. le-eestilise knevistluse ldteemaks oli Speculation on our Future.
Mned nited pilaste poolt valitud teemadest: Think, learn, execute; Saving the planet? We
are designers; Hail to the future, honours to the present; Home improvement; The bucket list;
You dont want to know the end of the book; Future medicine; Improving our energy sources;
The end of the world?; What the future needs is tolerance; Why global warming is not manmade; The future of cinema and television; Future marionettes.
rii valis vlja parimad esinejad, parima keelevaldaja, kige dramaatilisema ja kige
akadeemilisema kne esitaja ning julgeima teemaksitluse tstataja. Publik valis vlja oma
lemmiku. Koolis toimunud vistluse kaks vitjat osalesid ESU (The English-Speaking Union
of Estonia) korraldataval lppvistlusel Tallinnas.
Nide: Lbivate teemade realiseerimine rahvusvahelise projekti kaudu
Lbivad teemad: kultuuriline identiteet, keskkond ja jtkusuutlik areng, vrtused ja eetika.
pilastele loodi tingimused mista ja analsida leilmastumisega kaasnevaid probleeme ja
pakkuda vimalikke lahendusi.
Kool liitus rahvusvahelise projektiga Sotsiaalne iglus ja jtkusuutlik areng, milles osaleb
10 Eesti kooli ning partnerid Euroopast, Aafrikast ja Ladina-Ameerikast. Maailmaharidus on
aktiivne ppimisprotsess, mille phivrtused on solidaarsus, vrdsus, kaasamine ja koost.
Projekt oli suunatud nii pilastele kui petajatele. petajatele tutvustati erinevaid vimalusi,
kuidas ksitleda vrtusi ja globaalseid teemasid, planeerida nende integreerimist
erinevatesse ainetesse ja luua sobiv pinnas ainetevaheliseks koostks. Kogemuste Koja
raames toimus petajatele koolitus Sotsiaalne iglus ja jtkusuutlik areng.
116

Noortele selgitati pikaajalisi globaalseid probleeme ja neid suunati mtlema sellele, mida
ksikisik saab teha selleks, et maailm oleks sotsiaalselt iglasem. Projekt toetas positiivsete
hoiakute kujunemist erinevate kultuuride suhtes. pilased vaatasid ppefilme iglane
kaubandus, Migratsioon ja pagulus, Terve ilm krbestumine ja Me toidame
maailma ning diskuteerisid filmide le tlehtede phjal. pilastega kohtusid Afganistani
Helmandi provintsi kuberneri tervishoiununik Fahim Hedayatullah ja provintsi keskhaigla
peaarst Haji Mir Hussain Haji Inayattullah.
Projekt loob vimaluse leilmastumise phjuste ja mjude mistmiseks ning peamiste
rahvusvaheliste arengueesmrkide ja jtkusuutliku inimarengu phimtete tundmiseks. Iga
osaleja annab oma panuse, et olla aktiivne kodanik.
Lbivate teemade realiseerimine nuab ulatuslikku koordineerimist. Peamine triist selles
tegevuses on kooli tkava, milles snastatakse ppeaasta peamised eesmrgid, millega
tegevuste kavandamisel arvestatakse. Tplaani koostamisel arvestatakse kooli ja paikkonna
arengukava visiooniga. Viimane etapp planeerimisahelas on petaja tkava, mille alusel
toimub tegelik t klassiruumis. Kuna kooli peaeesmrk on pilase areng, ei piisa petaja
tkavast, sest sellest kumab tihtipeale lbi petaja individualistlik ja ainekeskne
lhenemisviis. Vaja on he klassi vi klassiastmega ttavate petajate hiseid jupingutusi,
et snniks terviklik programm, milles on arvestatud ainekavade ja pikeskkonna
vimalustega, lhtutud kooli ldtplaani tegevustest ning kirjeldatud hindamisphimtteid.
Klassi vi klassiastme tkava vimaldab leida kokkupuutepunkte erinevate ppeainete
vahel, planeerida suurema mahuga terviklikke aineleseid lesandeid, sstes sellega nii
petaja kui pilase aega ning jaotada koormust vrdselt kogu ppeperioodi vltel.
Mitmeid ppeineid siduvate ning lbivate teemade realiseerimisele ja ldpdevuste
kujundamisele orienteeritud projektitde hindamisphimtete koosklastamine on keeruline
lesanne, mis nuab petajatelt valmisolekut kompromissideks. Hindamismudeli kaudu on
vimalik mratleda t komponendid ja kirjeldada hindamiskriteeriume, mille kaudu saavad
pilased informatsiooni oma t tugevuste ja nrkuste kohta. Hindamismudel on hsti
koostatud, kui pilased suudavad seda kasutada efektiivse tagasiside allikana.

117

Kokkuvte
Kui kool tuleb edukalt toime lbivate teemade ksitlemise logistikaga, on see mrk heast
juhtimiskultuurist ja sujuvast kommunikatsioonist. Arenenud koolikultuuriga on tegemist siis,
kui on lbi meldud ka kik vrtustega seotu, suudetakse arvestada pilaste tegelike
vajaduste, vimete ja huvidega ning peetakse oluliseks koost ja motivatsiooni toetamist
ning kigi kooliga seotud inimeste tunnustamist. Just sellises keskkonnas on lbivate teemade
realiseerimine vimalik.

118

lekooliliste tegevuste koostphine kavandamine

Moonika Prna
C. R. Jakobsoni nim Gmnaasiumi
Organisatsiooni definitsioone on palju, erinevate autorite tlgendustest vib kigis neis leida
hise mrksna, milleks on eesmrk. Toon siin vlja he definitsiooni: organisatsioon on
kindla inimrhma histe eesmrkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud
hendus. (ksvrav, 2004:15) Niisiis vib elda, et kooli kui organisatsiooni iseloomustab
sihiprane tegevus histe eesmrkide nimel.
Iga kool on oma enda ngu. Vastavalt Torokoffile (2003) saab tmmata paralleeli inimese elu
ja organisatsiooni vahele, nii nagu inimesel on oma iseloom, mis muudab ta eriliseks ja
eristab teda teistest, on ka koolil oma miski, mis teeb ta teistest erinevaks. Seda miskit
nimetab autor kooli organisatsioonikultuuriks.
Organisatsioonikultuuri definitsioonina toob autor vlja- so vrtuste, normide, hoiakute ja
phimtete kogum, millest kool oma igapevases tegevuses lhtub. Torokoff (2003) toob
vlja, et kigis organsatsioonides toimivad kahesugused suhted: kultuurisuhted ja
ratsionaalsed suhted:
-

Kultuurisuhted kirjeldavad hiseid eesmrke, vrtusi, traditsioone ja ajalugu, mis

loovad eeldused koostks ning on vajalikud kokkukuuluvustunde saavutamiseks;

Ratsionaalsed suhted mratlevad tpsed reeglid kitumiseks, piiritlevad rollid,

funktsioonid ja karistused.

Kahe suhte kombinatsiooni tulemusena moodustub koolis omanoline koostkultuur. Siin

vib paralleeli tmmata ka Georg Homani sotsiaalse mudeliga, mis kirjeldab koostegevust
grupis ja ametlikke mitteametlikke tegevusi organisatsioonis. Mudelis on kolm tasandit:
-

Tegevused, mis on verbaalsed vi mitteverbaalsed toimingud, mida grupiliikmed

sooritavad;

Koostegevused, mis hlmavad isikutevahelist informatsioonivahetust ja suhtlemist;

Tunded, mis avalduvad hoiakutes, tekspidamistes ja vrtushinnangutes.

119

Tasanditel on kohustuslik ja tegelik avaldumisvorm. Kohustuslikuks saab nimetada seda,

mida organisatsioon ametlikult oma liikmetelt nuab (reeglid, funktsioonid) ja nhtavaks
(tegelikuks) saavad need organisatsiooni liikmete igapevastes tegevustes. (Vadi, 2001:240)
Vastavalt Torokoffile (2003) toimub koost koolis philiselt:
-

petaja ja pilase vahel;

petaja ja petaja vahel;

petaja ja lapsevanema vahel;

petaja ja juhtkonna vahel;

petaja pilase lapsevanema vahel.

Koost on efektiivsem kui koolipere vahel valitsevad usalduslikud suhted, ksteisega

arvestatakse ja on olemas n meie kooli tunne. Meie tunne tekib traditsioonidest, histe
ettevtmiste tulemusel, see hoiab gruppi koos ja on oluline organisatsioonis, sest aitab siduda
erinevaid inimesi htseks tervikuks. (Vadi, 2001:226)
Lbivate teemade kontekstis on koost oluline kigi eelpool nimetatud osapoolte vahel.
helt poolt tuleb ksk juhtkonna poolt, teisalt on juhtkond oluliseks koostpartneriks ideede
elluviimisel. petajate omavaheline koost ja pilaste, lapsevanemate mtted panevad aluse
tegevuse sisule laiemalt. Kik osapooled on vajalikud koostl phineva tegevuse
elluviimisel.
Koostd soodustavad niteks erinevad koosolekud (ppenukogud; tkoosolekud;
ainesektsioonide omavahelised koosolekud; tgruppide kogunemised jmt), hisritused
(koolitused; thtpevade thistamised; vljasidud), kindlasti on oluline ka igapevane
suhtlemine, sh informatsiooni edastamine ja kogemuste vahetamine, et oldaks asutuses
toimuvaga kursis.
Koolil on mitmeid alusdokumente, millest lhtuvalt igapevaselt toimetatakse, niteks
arengukava, phimrus, kooli ppekava. Reeglina on need dokumendid koostatud pikema
aja peale ning nendest lhtuvalt koostavad koolid lhemaajalised rakendusplaanid. he
kohustusliku rakendusplaanina vib vlja tuua kooli ldtplaani. Vastavalt haridusministri
25.08.2010.a mrusele nr 52 Kooli ppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides
esitatavad andmed ning dokumentide titmise ja pidamise kord 4, on

ldtplaan
120

koolidokument, milles mratletakse kooli he ppeaasta tegevuskava, lhtudes kooli

arengukavast ja ppekavast, ppeaasta ldeesmrkidest ja eelmise aasta t kokkuvttest.
Nuded ldtplaani vormistamisele ja titmisele on ra toodud sama mruse 5, kus
eldakse, et ldtplaan vormistatakse alapunktidena vastavalt tegevusvaldkondadele. Igas
alapunktis mratletakse lesanded, tegevused, vastutajad ja thtajad. Titmise kindlustajana
tuuakse vlja kooli direktor ja samuti on ette nhtud, et ldtplaani silitatakse kolm aastat.
Eelnevat kokku vttes vib elda, et ldtplaani aluseks on kooli arengukava, ppeaasta
ldeesmrgid ning eelmise aasta t kokkuvte. ldtplaan ei ole rituste plaan, kuhu on
kirja pandud kik ritused, mis he ppeaasta jooksul toimuvad. Selline rituste plaan viks
olla koolil lisaks ldtplaanile, kuid vrdusmrki nende kahe dokumendi vahele ei saa
tmmata. ldtplaan on pigem arendusplaan, mis aitab ellu viia arengukavas vlja toodud
eesmrke. (Salumaa, 2007) Vastavalt Salumaa jt (2007), on ldtplaan kooli arengukava he
aasta rakendusplaan,

kus on arvestatud eelmise ppeaasta t kokkuvttest tulenevaid

arengukava korrigeerimise vajadusi.

Eelpool ra toodud mrus ei anna koolidele ette ldtplaani kindlat vormi ja seetttu
peavad koolid ise koostama ldtplaani, mis oleks arusaadav erinevatele huvigruppidele.
Salumaa jt (2007) soovitavad ldtplaani esitada tabeli kujul kasutades jrgmisi
phimtteid:
-

ldtplaan peab olema levaatlik, kajastades kooliarendamisega seotud tegevusi;

ldtplaani peab olema lihtne kasutada;

ldtplaan peab mratlema selgelt vastutajad, et kooli ttajad saaksid aru, kes,
mida ja millal peab tegema;

ldtplaan

peab

olema

praktilise

suunitlusega

st

vimaldama

kikidel

organisatsiooni liikmetel jrgmise tasandi tplaane teha;

-

ldtplaani struktuur peab vimaldama teostada ldtplaanis kavandatu seiret.

Vastavalt Phikooli- ja gmnaasiumiseadusele (2010) tuleb ldtplaani kui kooli ppe- ja

kasvatusalast kohustuslikku dokumenti pidada kas paberil vi elektrooniliselt.

121

Nide: ldtplaani aastatabel (Salumaa jt, 2007)

August

Juuli

Juuni

Mai

Aprill

Vastutaja
Mrts

Veebruar

rJaanuar

Detsembe

valdkonniti

November

lesanded

r
Oktoober

Tegevused,

Septembe

Thtaeg (kuu)
Kaasatud
isikud

ldtplaan koostatakse kolmeaastase arengukava he aasta phjal, kus planeeritavad

tegevused jagatakse konkreetsemateks lesanneteks. Iga lesande juures tuuakse vlja
vastutaja ja lesande sooritamiseks kaasatud inimesed. Kooli ldtplaan on aluseks rituste
plaani ja kooli ttajate sh. klassijuhatajate tplaanide koostamiseks.
Samasuguse tabeli kujul on mttekas koostada ka nt. aasta rituste plaan ja nii ainepetajate
kui ka klassijuhatajate tplaanid, mis sisaldaksid ka konkreetseid kuupevi. Lisada viks
lahtri, kus selgitatakse plaanitavate tegevuste valdkondi nt. millist aasta prioriteeti/eesmrki
aitab konkreetne tegevus ellu viia. Seelbi on kooli eesmrgid kigil petajatel alati silme all.
Vaadates koolide koduleheklgi, siis paljudel on leval ldtplaan vga phjaliku tabelina,
mningates koolides on vljas rituste plaan, millele eelnevad lhidalt snastatud aasta
prioriteetsed tegevused, eesmrgid. Ilmselt kasutatakse just sellist vormi, mis tundub
konkreetsele koolile sobivaim. Tavaprasele kooli kodulehe klastajale on kergem haarata
lhemat ja konkreetsemat dokumenti, nt. sellist plaani, kus on ra toodud kooli aasta
prioriteedid ja sellele jrgneb rituste plaan.
ldtplaani koostamise mte on prata thelepanu arengukavast ja igapevasest koolielust
ilmnenud probleemsetele valdkondadele. Juhtkonna poolt snastatakse need aasta
prioriteetidena vi eesmrkidena, kaasates arutellu ka kooli personali. Oluline on, et
prioriteedid/eesmrgid oleksid arusaadavad, mistetavad kikidele koolipereliikmetele ja nad
aktsepteeriksid neid. Aastaprioriteedid/eesmrgid peaksid kajastuma ka ldtplaanist
lhtuvalt petajate isiklikes tplaanides. See annab kindluse, et kik on aasta prioriteetidest
teadlikud ning lhtuvad oma tegevustes neist. Sageli jvad aasta prioriteedid ja eesmrgid
juhtkonna tasemele ja kooli personal ei ole nendega kursis.
122

Paremaid tulemusi saavutatakse siis, kui asutuse eesmrgid on koosklas selle liikmete
vajaduste, hoiakute ja vrtushinnangutega, sest siis teevad organisatsiooni liikmed suuremaid
pingutusi

organisatsiooni

eesmrkide saavutamiseks. (Vadi,

2001:60) ldtplaani

koostamisel on oluline kaasata sellesse kooli personal. lesannete jagamine ja arutelu

soodustavad koosttegemist ja annavad personalile vimaluse kaasa rkida nende jaoks
olulistes ksimustes. Siinjuures on oluline, et juhtkond tunneks personaliliikmeid, nende
oskusi, huvisid jmt, mis annavad eelduse kaasata neid just nende teemade juures, mis on
olulised ka neile endile.
ldtplaani saab vtta ainevaldkonna petajate koostsoodustajana kuna reeglina panevad
he vi lhedase aine petajad paika oma ainesektsiooni aastaplaani vttes arvesse kooli
aastaprioriteete ja eesmrke, mis on snastatud ldtplaanis. See annab petajale vimaluse
avaldada oma arvamust ja tunda end osalisena. Lisaks petajale endale vidab sellest kogu
organisatsioon tervikuna, sest nii luuakse kokkukuuluvustunnet ehk meie kooli tunnet, kus
kigi arvamus on oluline. Koostst vivad sndida head mtted ja ideed, mis on kasulikud
nii ksikisiku eesmrkide realiseerimiseks kui ka kogu organisatsioonile kui tervikule.
ldtplaani vib nimetada ka aineteleseks, kuna see hendab mitmeid aineid. hest
prioriteedist lhtuvalt planeeritakse teema sisse ka ppetegevusse. Samuti vib teha he teema
raames koostd ainete vahel hiseid ppekike; loovprojekte vmt.
Kooli organisatsioonikultuuris on olulised hised vrtused ja sarnased hoiakud, mida
personal tunnistab ja ldtplaan saab olla histe vrtuste kujundaja oma snastatud
prioriteetide ja eesmrkidega. Siinjuures on oluline roll ka juhtkonnal, kes peab jlgima
plaanis ettenhtud tegevuste titmist. Samuti ka jlgima, et personali isiklikud tplaanid
kannaksid neid eesmrke, mis on snastatud ldtplaanis.
Koostnited ldtplaani koostamiseks:
-

Direktsioon isekeskis otsustab aasta prioriteedid ja tegevuskava, ei kaasa personali

arutellu;

Ainesektsioonid peavad esitama oma ngemuse aasta prioriteetidest lhtuvalt

arengukavast ja eelmise aasta kokkuvtetest;

Iga petaja eraldi esitab oma ngemuse aasta prioriteetidest, tegevustest nende
titmiseks;

ldtplaani tegemisse kaasatakse ka pilased, lapsevanemad ja hoolekogu;

ldtplaani kinnitamisele eelneb tkoosolek, kuhu kogu personal on haaratud.

123

Niteid, kuidas aasta rituste plaani koostamisel koostd tehakse:

-

Traditsiooniliste rituste planeerimisse kaasatakse pilasi ja petajaid (ideede

genereerijatena, konkreetsete tegevuste elluviijatena, esinejatena jne);

pilaste, petajate, lapsevanemate uuenduslikel ideedel phinevad ettevtmised;

Koolide aasta rituste plaanidesse lisatakse ainesektsioonide poolt kohalikud,

riiklikud, rahvusvahelised ainealased ritused.

Niteid, kuidas ainepetajad/klassijuhatajad oma aastaplaani koostamisel koostd

teevad:
-

Osalemine erinevates kohalikes/rahvusvahelistes projektides;

Mitmete ppeainetega seotud ppekigud.

Kasutatud kirjandus
-

Phikooli- ja gmnaasiumiseadus. (2010). RT I 2010, 41, 240.

Salumaa, T., Talvik, M. & Saarniit, A. (2007). Strateegiline juhtimine ja

sisehindamine koolis. Tallinn: Merlecons ja Ko O.

Torokoff, M., un, K. (2003). Koostkultuur koolis. Tartu likooli Prnu Kolled.

Vadi, M. (2001). Organisatsioonikitumine. Tartu likooli Kirjastus.

ksvrav, R. (2004). Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn: TT Kirjastus.

124

lekooliline ja klassivline tegevus kui lbivate

teemade rakendumise toetaja

Kairi Koolme, Triinu-Liis Kull

Kurtna Kool

Lbivate teemade pet on koolis vimalik realiseerida mitmel erineval viisil pikeskkonna
korralduses, aineppes, valikainete programmi koostades, ppeaineid limivas loovts, aga
ka huviringide t ning klassivlise ppetegevuse korraldamise kaudu. Jrgnevalt tulebki
lhemalt juttu viimatinimetatust ehk sellest, kuidas toetab tunnivline tegevus lbivaid
teemasid.

Lbivate teemade petamine tunnivliste tegevuste kaudu

Hsti lbi meldult organiseerides toetavad kik koolides korraldatavad petuslikud ja
kasvatuslikud tunnivlised tegevused lbivate teemade ppimist. Jrgnevalt mned nited ja
ideed, milline ritus vi ettevtmine viks konkreetsete lbivate teemade petamist toetada.
Tegelikkuses on vimalusi kordades rohkem, tuleb ainult kasutada fantaasiat ja kohalikke
piirkonnast tulenevaid vimalusi.
Elukestev pe ja karjri planeerimine
12. kohtumine

erinevate

elukutsete

esindajatega

koolis

vi

vljaspool

kooli

(lapsevanemate tkohtade vi muude asutuste klastamine);

13. pilaskonverentsid (niteks ettekanded kodulinna vi -valla tuntud inimestest vi
tuntumatest ametiasutustest, firmadest);
14. kohtumine inimesega, kes on ppinud vi ttanud vlisriigis;
15. tvarjupev (vanemate klasside pilastele).

125

Keskkond ja jtkusuutlik areng

erinevate keskkonnaprojektide lbiviimine koolis (prgi sorteerimine, toidujtmete
kaalumine ja nende maksumuse arvutamine jms);
klaline (elektrik, kohaliku veefirma esindaja jms);
ppekik keskkonnaga seotud paika vi asutusse, nt prgilasse.
Kodanikualgatus ja ettevtlikkus
laatade vi loosimiste korraldamine koolis, mille kigus kogutakse raha abivajajate
toetuseks, niteks lastekodule vi loomade varjupaigale;
abivajajatele asjade kogumise kampaaniad niteks riiete vi mnguasjade kinkimine
lastekodule, koerte-kasside toidu ja lelude kogumine loomade varjupaika viimiseks;

kohalikule lasteaiale millegi valmistamine ja kinkimine, niteks tpetuse tunnis

meisterdatud

nukumaja,

nukumbel,

ksittunnis

mmeldud

padjakatted,

nukuriided vi kaltsunukud;
pilaste kaasamine rituste korraldamisse (annab neile tunde, et nende tegevus koolis
kui vikeses hiskonnas on oluline);
pilasfirmad;
kooliajaleht (petaja juhendamisel pilaste koostatud);
pilasomavalitsus.
Kultuuriline identiteet
himundala thistamine, himurahvaste esindajast klalisesineja;
tantsu- ja laulupidudel ning kohalikel rahvatantsu vi -laulupevadel osalemine;
rahvakalendri thtpevade thistamine (stendid, karnevalid, nidendid jms);
(vabahu)muuseumi klastamine;
rahvushtud traditsiooniliste toitude, tantsude ja lauludega (nt naabermaad);
rahvapille ja rahvamuusikat tutvustavad kontserdid vi klalised;
rahvusliku ksit valmistamise meistrikojad (nt perepevana);
ritused vanavanemate peva raames (nt mni vanavanem tuleb klassile rkima oma
lapseplvest ja kooliajast).
Teabekeskkond
126

 kooli veebileht;
kooli oma ajaleht ja ajalehetoimetus;
internetiphised vistlused ja projektid;
televisiooni vi raadiotoimetuste klastamine;
meediaga seotud klaliste kutsumine kooli.
Tehnoloogia ja innovatsioon
leiutiste konkurss koolis (joonised, pildid, jutud);
innovaatiliste ideede ja lahenduste kirjandikonkurss;
ppekik tehasesse vm tootmisasutusse;
kohtumine mne eluala esindajaga, kes kasutab oma ts ndisaegset tehnoloogiat.
Tervis ja ohutus
esmaabippe lbiviimine pilaste seas (niteks arsti juhendamisel);
esmaabivistlus koolis;
kohtumine arstidega;
tervisliku toitumisega seotud tegevused (ksitlused, teemandalad, nt leivandal);
lekoolilised matka- vi spordipevad, seiklusspordi pev;
kohtumised pshholoogide vm nustajatega (rgivad oma tst ja probleemidest,
mida ts nevad);
plakatikonkurss (nt ei suitsetamisele, kanna helkurit);
kohtumine politseiniku vi tuletrjujaga, tuletrjekomando klastamine;
tundekasvatuslikud ettevtmised, nt emotsioonimaskide joonistamine, tunnetest
luuletuste kirjutamine, joonistamine, sbrapeva thistamine vms.
Vrtused ja klblus
Seda lbivat teemat toetab iga ritus vi ppekik, sest igal pool on omad kitumisreeglid
ja -normid, mida pilased jooksvalt nevad ja loodetavasti ka omandavad. Kigi eespool
nimetatud ettevtmiste kaudu toetame pilase kujunemist klbeliselt arenenud inimeseks,
kes tunneb hiskonnas ldtunnustatud vrtusi ja klblusphimtteid.

127

nnestunud vi lbikukkunud ritus?

Igas koolis on lbi aegade korraldatud ja korraldatakse ka praegu mitmesugust klassivlist
ppetegevust matkad, peod, konverentsid, kohtumised, thtpevade thistamised jne.
Mnda traditsioonilist ettevtmist ootavad pilased pikisilmi ja kui see saabub, on rmsaid
ja aktiivseid osalejaid palju. Lpptulemusena on rahul nii pilased, petajad kui ka
lapsevanemad. Kigil on hea meel, et ritus on oma eesmrgid titnud, kik on sujunud
plaanipraselt ja pevast on meenutada peamiselt head. Sellisel juhul on ettevtmine
nnestunud ja tenoliselt on korraldajad saanud uut positiivset energiat, korraldamaks teinegi
kord midagi vahvat, sest igapevasesse argirutiini vahelduse toomine on thtis.
Mnikord juhtub aga, et kooliritusel osalejaid peaaegu polegi vi nitavad kohalolevad
pilased (vahel ka petajad) kogu oma olemisega vlja, et toimuv neid ldse ei huvita ja nad
ei viibi sndmusel vabatahtlikult. Sellised ritused on selgelt lbi kukkunud ja korraldajad
peaksid heskoos tsiselt arutama, mis toimus, miks nii lks ja mida tuleks edaspidi muuta,
vltida vi lisada.

Tunnivlise tegevuse planeerimine

Kuidas korraldada ritusi vimalikult efektiivselt ja nii, et need nnestuksid? Tunnivlise
ettevtmise planeerimise esimeseks sammuks on korraldusmeeskonna moodustamine ja
edasine lbimeldud tegutsemine. Ainult nii on vimalik, et prast ritust ei ole korraldajate,
kooli juhtkonna vi osalejate jaoks valdav pahameel, lbikukkumine vi sdlaste otsimine.
Kui tegu on he klassi ettevtmisega, mida korraldab ks petaja, siis ei ole loomulikult
meeskonna moodustamine vajalik, kuid enamik ritusega seotud slmksimustest tuleks ka
ksikkorraldajal hoolega lbi mtelda.
Kui korraldusmeeskond on olemas, tuleks lbi arutada jrgmised punktid:
Mis on rituse eesmrk? Mis kasu peaksid pilased sellest saama? Milliste ppekava
lbivate teemadega on ritus seotud? Kas ja kuidas on ritus seotud kooli visiooni ja
phivrtustega?

128

 Mis peaks ritusel toimuma, mida ei tohiks seal teha vi lubada, kus ja millal ritus
tpselt toimub ja kui kaua peaks ettevtmine kestma, et pilased ning klalised ei
tdineks?
ldise tegevuskava paika panemine mida tuleb teha enne ritust, mida rituse ajal ja
mida prast selle toimumist.
Kes vastutab korraldamisega seotud lesannete ja tegevuste eest? Niteks kes vastutab
selle eest, et toimumispaika paigutatakse toolid, kes korraldab ruumi kaunistamise,
kes peab lbirkimisi klalisesinejatega, kes vastutab valgus- ja helitehnika vi
filmimise eest, kes organiseerib auhinnad vi kutsed. Tuleb ka otsustada, kas
klassijuhatajad peavad olema ritusel oma klassi juures, milline on ainepetajate roll
ritusel jne. Kui kik korraldajad vastutavad heskoos kigi punktide eest, siis juhtub
sageli, et keegi ei vastuta millegi eest. Kui kik loodavad kellelegi teisele, jvad
olulised asjad tegemata ja ritus on ette lbikukkumisele mratud. Mida suuremale
publikule vi osavtjate hulgale on ritus meldud, seda olulisem on korraldajate
meeskonnat ja kindel rolli- ning vastutuse jaotus. Vastutaja ei pea oma lesannet
ksi titma tema roll on korraldada asi nii, et see igeks ajaks tehtud oleks,
kasutades selleks vajadusel ka pilaste vi kolleegide abi. Vastutajaid ei pea olema
palju, vahel piisab hest-kahest.
Igale konkreetsele vastutajale tuleb anda thtaeg mis ajaks peab tema lesanne
tidetud olema. Kui enne rituse toimumist on planeeritud esinejate mikrofoniproov,
peab helitehnika eest vastutaja arvestama, et tehnika peab paika saama enne proovi
algust, mitte viimasel minutil enne ritust. Vastasel juhul ei saa eeskava ja esinejate
ettevalmistuse eest vastutaja oma lesannet tita ning lumepall hakkab veerema. Nii
vib jda terve rida asju igeaegselt tegemata. See aga kruvib rituse eelset
negatiivset pinget.
Mida teha ritusel juhtuda vivates eriolukordades, kui midagi ei suju plaanipraselt?
Erinevad ootamatused on vimalik eelnevalt lbi mtelda ning kavandada, mida
vajadusel asja parandamiseks jooksvalt teha saab. Kiki apse alati ette nha ei
nnestu, kuid paljudeks takistusteks saab varasemate kogemuste phjal ette
valmistuda, need vhemasti lbi kaaluda.

129

Kui kigil on eelt korrektselt ja igeaegselt tehtud, peaks ritusel sujuma kik hsti ja
plaanipraselt. Lpuks on rahul, nnelikud ja vahva kogemuse vrra rikkamad nii ritust
korraldanud petajad, kooli juhtkond, pilased kui ka lapsevanemad. Viimast isegi juhul, kui
vanemad ritusel ei viibinud. Mis saab emale-isale rohkem rmu valmistada, kui sja
lppenud vahvalt koolirituselt koju tulnud rmus laps, kes on tis muljeid ja neid kodustega
hinal jagab? Tugevaid positiivseid emotsioone on lbi klassivlise tegevuse kindlasti kergem
saavutada kui igapevase klassisisese ppet kigus. pilased vajavad vaheldust ja just seda
tunnivline tegevus pakub.

Prast ritust

Kui ritus on lppenud, ei tohiks piirduda vaid ruumide korrastamisega. Lhipevil tuleks
korraldajatel uuesti kokku saada, et heskoos vastata mningatele olulistele ksimustele:
Kas ettevtmine titis pstitatud eesmrgid?
Kas kik toimus plaanipraselt? Kui ei, siis mis lks teisiti ja miks? Kas psiti
ajagraafikus?
Mis nnestus eriti hsti?
Mis ei linud plaanipraselt ja mida oleks saanud/saab jrgmisel korral muuta?
Millised muljed ja tunded on korraldajatel ritusele tagasi vaadates? Milline on
publiku ja osalejate tagasiside?
Kas sarnast ettevtmist tuleks edaspidigi korraldada? Kui jah, siis mida tuleks muuta
ja mis peaks jma samaks?
Kui arutelu ja analsimine ra jvad, vajub toimunu vaikselt ajalukku ja suure tenosusega
ei ole jrgmisel korral midagi paremini. Isegi kui ritus nnestus, tasub analsimisele
kulutatud vaev ennast ra hsti linud ritusest rkimine ja rmu jagamine ainult
suurendab nnestumise ja rahulolu tunnet. Vahel on hea, kui ka krvaltvaatajad tlevad, et
ettevtmine tervikuna lks hsti vi tstavad esile, et mni konkreetne vastutusvaldkond

130

toimis eriti suurepraselt. On tsi, et ka hsti korda linud rituse puhul ei pruugi kik asjaga
seotud osapooled rahulolu tunda, sest inimeste kriitikameel on erinev.

Ebaefektiivne korraldamine, ebannestunud ritus

Tpilisemad vead, mis phjustavad rituse tieliku vi osalise ebannestumise:
vastutajad ei olnud tpselt kindlaks mratud vi oli neid liiga palju peakorraldaja ei
suutnud kiki ohjata;

ritust hakati korraldama liiga hilja, thtajad olid liiga lhikesed;

thtaegadest ei peetud kinni;

keegi jttis oma osa tegemata vi tegi titis lesandeid poolikult;
eriolukordi ei osatud ette nha ning nende lahendamine ei nnestunud sujuvalt ja
mrkamatult (nt kogu publik ei mahtunud istuma - oleks olnud vaja jooksvalt toole
juurde tuua, aga keegi ei tegelenud sellega vi polnud vtit, et varutoolidele ligi
pseda).
ritus ei nnestu hsti, kui meeskonnas on sisepinged ja kui ritusi tuleb korraldada vi neil
osaleda liiga sageli. Kui toredaid asju on liiga palju, siis ei ole need enam sugugi nii vahvad.
Seega tasub kigepealt melda, kas ldse on midagi vaja korraldada, vib-olla on eelmine
pidugi alles lbi analsimata ja jreldused tegemata. Pigem teha vhem ja korralikult, kui
palju ja pealiskaudselt kiirustades.
nnestumise nimel peaksid korraldajad kinni pidama ka viisakusreeglitest ning meeskonnat
ldistest phimtetest. Meeskonnats on oluline lugupidav suhtumine kaaslastesse, teiste ra
kuulamine, asjade avatult lbi arutamine ja valmisolek kompromissideks. Kui kigi
asjaosaliste kuuldes ei ole oma arvamust vlja teldud, siis ei tohiks seda teha ka prast nurga
taga. Vltida tuleks oma tahtmise vevimuga lbisurumist kik isiklikud ideed saab
realiseerida oma klassile ritusi korraldades. Kui ritus puudutab mitut petajat ja mitut klassi
vi lausa kogu kooli, siis ei tohiks see kujuneda he petaja sooloettevtmiseks (eriti kui ta ei
ole peakorraldaja), sest see toob endaga kaasa vaid pingeid ja pahameelt. Tavaliselt on ka

131

teistel asjast oma huvitav ngemus ja erinevate mtete hendamisest peaks sndima veelgi
parem ja suurem idee.
petajate-korraldajate hendatud head mtted, lbimeldud ja struktureeritud korraldamine
ning hilisem jrelduste tegemine need on philised punktid, mis tagavad, et tunnivline
tegevus koolis ha positiivsemas suunas areneb. Nnda kindlustatakse ka ppekava lbivate
teemade petamine tunnivlise tegevuse kaudu ja luuakse viljakas pinnas toredate
traditsiooniliste rituste vljakujunemiseks. Traditsioonid aga annavad koolile oma no ja
meie-tunde.

Tunnivline tegevus lbivate teemade toetajana Kurtna Koolis

Jrgnevalt mned konkreetsed nited heksaklassilisest Kurtna Koolist Harjumaalt. Nited on
toodud ideede andmiseks ehk hakkab lugeja mte edasi arenema ja ideealgest kasvab vlja
midagi pnevat ja omanolist. Igal koolil on ja peabki olema oma ngu, nagu on erinevad ka
koolihooned, visioonid ja pilased. Kooli asukoht ja pilaste arv mravad paljuski selle,
missuguseid ritusi on vimalik antud koolis korraldada. Kurtna kooli nidete nol on tegu
koolipere jaoks oodatud traditsiooniliste ritustega.
Meepev
Seos lbivate teemadega: elukestev pe ja karjri planeerimine, keskkond ja jtkusuutlik
areng, kodanikualgatus ja ettevtlikkus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, tervis ja
ohutus, vrtused ja klblus.
Meepev on Kurtna koolis sna uus sndmus see on toimunud alles kaks korda. Algas kik
sellest, kui 2008/2009. ppeaastaks valmis uus koolihoone. Kooli tunnuslauseks sai histe
mttetalgute tulemusena MESI PEITUB IGAS IES. Uue maja pidulikul avamisel kinkis
kohalik klaselts koolile ehtsa mesitaru. Nd on koolil oma mesila, mille eest aitavad
hoolitseda ka pilased. Sellest kigest kasvas loomuliku jtkuna vlja meepeva thistamine.
Meepev toimub mihklipeval, 29. septembril. Selleks ajaks on oma kooli mesi purkides.
Toimub mee-teemaline pilaskonverents ehk Suminate koosolek, kus pilased rgivad
mee kasulikest omadustest, samuti saab koolipere teada, kuidas mdus aasta koolimesilas
ning kui suur hulk mett sel aastal koguda nnestus. Klas on mesinikud, meeseltsi liikmed.
132

Peva juhivad suured mesilased (mesilaste kostmides inimesed), kes juhatavad iga
ettekande meeleolukalt sisse. Peva lpetab mee moka peale mrimine ehk oma kooli mee ja
meest valmistatu maitsmine.

Jululuna
Seos lbivate teemadega: kultuuriline identiteet, vrtused ja klblus.
Ilusaks traditsiooniks kujunenud iga-aastane jululuna on ks kogu koolipere siduv
ettevtmine. Eelmisel htul on juluvana koolis ra kinud ja viimasel peval enne
juluvaheaega istutakse pidulikus riietuses kaunilt kaetud pika laua taha verivorsti ja
hapukapsast maitsma. Vahel valmistavad juluvorste petajad ise. Sel peval on
ettekandjateks petajad, kes hoolitsevad, et lastel sgilauas millestki puudus ei oleks ja
toovad vajadusel kgist sooja toitu juurde. Igapevaselt me pika laua taga ei istu, lapsed
svad kahes vahetuses viksemate laudkondadena. Seda erilisem ja pidulikum on jululuna
Veel enne, kui lapsed juavad taldrikud tita, lausub direktor kooliperele ilusaid snu,
tsiteerib kedagi vi loeb ette mne julujutu. Pgusalt meldakse tagasi lppenud
ppeveerandile ja tunnustatakse kogu kooli ees iga klassi parimaid ppureid.
Kooli jululunaga vrtustame koosveedetud aega, kasvatame htehoidmistunnet, pame
arendada smiskultuuri ning petame lauakombeid. Jululuna kannab endas ka llamat
eesmrki vib-olla ei ole kigil lastel koos perega smise kommet, rkimata pidulikumalt
kaetud juluaegsest lauast traditsiooniliste julutoitudega.
Kooli hise jululuna korraldamine nnestub kindlasti paremini viksema pilaste arvuga
koolides. Meil on pilasi alla 200, seega mahume kord aastas pika laua taha kenasti ra.

Vabariigi aastapeva thistamine

Seos lbivate teemadega: kodanikualgatus ja ettevtlikkus, kultuuriline identiteet, vrtused
ja klblus.
Kahtlemata on ks Kurtna Kooli pidulikumaid sndmusi pilaspresidendi vastuvtt vabariigi
aastapevale eelneval peval. ritus nuab ehk enim ettevalmistust, sest mrksnadeks on
esinduslikkus ja pidulikkus. Lapsed saavad kodudesse kaasa kirja, milles rhutatakse peva
133

thtsust ja vlimuse korrektsuse vajalikkust. Samuti saab iga laps kutse kahele
pilaspresidendi vastuvtule. Nooremate klasside pilased kutsuvad kaasa ema vi isa.
petajad kannavad sel peol rahvariideid vi must-valget riietust. Ka lapsevanemad ning
pilased on pidulikult riides.
Vastuvtule eelneb pilaskonverents, mis kannab kodu-uurimuslikku eesmrki. hel aastal
olid teemaks Eesti vabariigi smbolid (lipp, vapp ja hmn), teisel aastal koduvalla ja klade
smbolid. Vanemate klasside pilased peavad antud teemal ettekandeid, mida illustreerib
slaidiesitlus. Vahepaladena esitavad esimese kooliastme pilased teemakohaseid tantse, laule
vi luuletusi.
htune pidulik koosviibimine algab pilaskontserdiga. Saalis viibib enamasti ka vallavanem
ja mni klla kutsustud prominent. Koolipere hulgas lbiviidud salajase hletuse tulemusena
kuulutatakse kontsertosa lpus vlja uus pilaspresident.
Kontserdile jrgneb pilaspresidendi ja klla kutsutud prominendi ktlemistseremoonia kigi
klalistega. pilane esitab oma nimekaardi tseremooniameistrile, kes selle mikrofoni kaudu
ette loeb. Koos saatjaga minnakse mda vaipa pilaspresidendi juurde, kellega kteldakse ja
vastastikku saabuva vabariigi snnipeva puhul nne soovitakse.

Edasi suunatakse kik klalised piduliku suupistelaua juurde, kus on vimalik maitsta pilaste
valmistatud tikuvileibu, kokteilisalatit ja mahla. Suupistelaua valmistab ette kooli
kokandusring.

Lputrall
Seos lbivate teemadega: kodanikualgatus ja ettevtlikkus, kultuuriline identiteet, vrtused
ja klblus.
Lputrall toimub traditsiooniliselt kooliaasta eelviimasel htul. Kogu koolipere saab kokku
kooliues vabahulava mber, kus toimub kontsert. Kontserdil astuvad les pea kik
huviringid, kel midagi teistele pakkuda: nitering esitab temaatilisi etde, robootikaring
demonstreerib uusi iseliikuvaid roboteid, mitmesugused liikumis- ja lauluringid pakuvad
silmailu ja kuulamisnaudingut. Lputrallil selguvad erinevad salajasel eelhletamisel valitud
134

nominendid: aasta parim pilane, aasta petaja, aasta kuldhl, aasta tantsujalg, aktiivseim
lapsevanem jt. Soojade soovidega saadab vallavanem vi vallavalitsuse esindaja lapsed
kauaoodatud suvepuhkusele.

Kokkuvte
Igal koolil on omanolised ja traditsioonilised ritused. Vahel on vajalik vanu ritusi veidi
muuta, uutega asendada vi vanade traditsioonide krvale uusi tuua. Alati tuleks kik hoolega
lbi mtelda, siis on tenoline, et ritus hsti nnestub. Vahel siiski ei suju kik nii, nagu
soovitud. Siis ei tasu meelt heita, vaid tuleb hoopis analsida, mis lks valesti ja mida saaks
jrgmine kord teisiti teha. Vigadest pitakse ja kindlasti ei tasu ebannestumise kartuses
tegutsemisest (uute vahvate rituste korraldamisest) loobuda.
Ettevtmisi planeerides on oluline mtelda, milliste lbivate teemadega ritus seostub vi
milliseid lbivaid teemasid on rituse kaudu hea pilasteni viia. Lbimeldult organiseerides
toetavad petuslikud ja kasvatuslikud tunnivlised tegevused lbivate teemade ppimist.
Tunnivlise tegevuse kaudu on lbivate teemade rakendamine kohati lihtsam ja thusamgi kui
igapevases ppets.

135

Lbivate teemade rakendamise metoodikad

Eesti koolides - levaade uuringust

Juta Jaani, lle Luisk

Tartu likooli haridusuuringute ja ppekavaarenduse keskus

Sissejuhatus
Lbivate teemade (LT) rakendumise tasandid riiklikus ppekavas peegeldavad kooli kui
terviku rolli olulisust antud valdkonnas. See thendab, et nii ainealane ppetegevus kui ka
projektiphine vi tunnivline ppetegevus on lbivate teemade seisukohalt oluline planeerida
kogu kooli ppetegevuse eesmrkide kontekstis.

Eeltoodust tulenevalt on siinne kogumiku osa kavandatud vaatlemaks kooli tervikuna kui
lbivate teemade rakendustasandite ssteemi. Vaatluse alla tulevad erinevatest koolidest
kogutud lbivate teemade rakendamise praktikad eesmrgiga tutvustada juba lbiproovitud
vimalusi ning anda ideid ja julgust otsida igale konkreetsele koolile sobivat oma lhenemist.
Kuna koolid on erinevad, siis ka erinevate lbivate teemade rakendamise vimalused on vga
erinevad. Seejuures soovitame toetuda iga kooli tugevatele klgedele ning nha lbivates
teemades ennekike vimalust leida kooli kitsaskohtadele lahendusi. Ehk julgustavad koole
oma lhenemist otsima ka siin kirjeldatud petlikud ebannestumised igal koolil on vaja ise
leida lbivatele teemadele rakendamise tee ning ka ebannestumised viivad lahendusele
lhemale.
Kesolev materjal koosneb seitsmest alapeatkist:
1. Lbivate teemade rakendamise korraldamine koolis. Alapeatkis antakse levaade,
kuidas lbivate teemade petamist koolis viks korraldada. On toodud niteid, kuidas
erinevad koolid on lbivate teemade ppe oma koolis korraldanud. Materjalis on puudutatud
erinevaid rakendumise aspekte (nt LT kajastumine dokumentides, LT alase tegevuse
koordineerimine ja nustamine jne).
136

2. Lbivate teemade rakendamise vimalikud viisid. Alapeatkis tutvustatakse lbivate

teemade rakendamise viise erinevates koolides. Tutvustatakse tegevusi lbivate teemade
petamiseks, mida koolides tna juba rakendatakse. Kirjeldatakse sisult ja vormilt erinevaid
rakendamisstrateegiaid.
3. Koolitused ja tugimaterjalid. Alapeatkis tuuakse vlja, milliseid koolitusi ja
tugimaterjale lbivate teemade rakendamise toetamiseks juba pakutakse ja milliseid veel
vajatakse.
4. Tagasiside kogumine lbivate teemade rakendamisele. Selles alapeatkis kirjeldatakse
erinevaid tagasiside kogumise meetodeid pilaste, petajate, juhtkonna ja riigi tasandil,
tuuakse niteid tagasiside andmise vormidest ja kriteeriumitest ning jreldustest, mida saadud
informatsiooni phjal on vimalik teha.
5. Lbivate teemade rakendamise mudelid (kuue kooli nitel). Alapeatkis on kogutud
info koondanud levaatlikesse mudelitesse, mille phjal tekib lugejal vimalus saada terviklik
ettekujutus koolides toimivatest praktikatest. Esitatud on kuue kooli visualiseeritud mudel.
Koolidest kogutud materjali esitatakse nii ldistatud kujul kui ka vljavtetena intervjuudest.
Lugeja peab arvestama, et vljavtete tekst on minimaalsete muudatustega ning on edastatud
knekeelestiilis. Sellega on kogumiku autorid taotlenud, et saadud info juaks lugejani
vimalikult ehedal kujul ning vljendaks vimalikult tpselt rkijate poolt edasi antud
mtteid ja emotsioone.
Toodud head praktikad ei kajasta uuritud koolide lbivate teemade alast tegevust tervikuna.
Koolid visid valida toodud niteid vastavalt oma eelistustele ning palusime koolidel
kirjeldada ka alles lbiproovimata ideid. Seega ei leia antud kogumikust valmis
terviklahendusi koolidele, pigem on siin toodud head nited vimalikest lhenemistest, millest
iga kool saab ise lbivatele teemadele oma terviklhenemise kujundada.

Lbivate teemade rakendamine ei ole koolidele uus kogemus. 2002. aastal vastu vetud
Phikooli ja Gmnaasiumi Riikliku ppekava kohaselt on koolidel olnud kohustus petada
nelja lbivat teemat: keskkond ja jtkusuutlik areng; talane karjr ja selle kujundamine;
infotehnoloogia ning meedia; turvalisus. Vastav petamise praktika on olnud Tartu likooli
haridusuuringute ja ppekavaarenduse keskuse uuringuprojekti Riikliku ppekava lbivate

137

teemade rakendamise strateegiad koolis

raames eraldi vaatluse all.9 Projekti peamine

eesmrk oli uurida kooli kui terviku strateegiaid lbivate teemade ksitlemisel. Uuriti, kuidas
koolid on korraldanud ppekava lbivate teemade petamise koolis ainetundides ja kogu kooli
tegevuses, milliseid struktuure on koolides selleks tarbeks loodud ning milliseid ressursse
lbivate teemade petamine koolidelt nuab. Analoogiline uuring on lbi viidud ka Ene-Silvia
Sarve poolt aastal 2008 (uuring Kool kui arengukeskkond ja pilaste toimetulek).
Viimasena mainitud uuringu tulemusi on siinses kogumikus kasutatud ldistuste ja
kokkuvtete esitamisel.

Koolide valim
Kesolev kogumiku B-osa kajastab suurema uurimuse krval lbi viidud viksemamahulist
andmekogumist. Selle fookuses oli kooliorganisatsiooni kui terviku tegevus lbivate teemade
petuse kavandamisel. Valimi moodustasid koolid, kelle ainelese ppega seotud tegevus on
leidnud laiemat klapinda kas meetodite, hindamisviiside vi koost osas. Koolide valimisel
lhtuti phimttest, et nende tegevuse kirjeldusest ja analsist oleks kasu teistele koolidele
oma kogemuste hindamisel vi avardamisel. Eesmrk ei olnud leida ainult vga eeskujulikke
rakendusniteid, vaid ka petlikku ebannestumist.
Valimi koostamise teiseks kriteeriumiks oli koolitpide erinevus. Esindatud olid
munitsipaalkoolid (Viimsi Keskkool, C. R. Jakobsoni Gmnaasium, Tartu Tamme
Gmnaasium, Kambja Phikool). Kaasatud olid kaks kooli, mille ppekava aluseks on eri
tpi pedagoogikast tulenevad vi laiemalt vrtuskasvatusest tulenevad ppekavad (Tartu
Waldorfgmnaasium, Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium, Tartu Erakool). Kaks koolidest
olid erakapitalil phinevad koolid (Tartu Erakool, Tartu Waldorfgmnaasium). Valimis on
kaks suurt linnakooli (Tartu Tamme Gmnaasium, Viljandi C.R. Jakobsoni Gmnaasium),
suur vallakool (Viimsi Keskkool), kui ka vike linna- ja maakool (Tartu Erakool ja Kambja
Phikool).

Projekti info on kttesaadav aadressil: http://www.ut.ee/curriculum/453380

138

levaade andmekogumises osalenud koolidest10

Viimsi Keskkool
Viimsi Keskkool on munitsipaalkool, mis asub Harju maakonnas, Viimsi vallas, Haabneeme
alevikus. pilaste koguarv koolis on 1443, petajaid on 108 (seisuga 22.12.10). Kool peab
oma missiooniks innustava harmoonilise pi- ja arengukeskkonna pakkumist phi- ja
keskhariduse omandamiseks kigile koolis ppida soovivatele pilastele, loomaks parimad
eeldused tubli hiskonnaliikme kujunemiseks. Kooli ppetegevuse aluseks on ppetoolide
ssteem. Tegutsevad jrgmised ppetoolid: Eesti keel ja meedia; B- ja C-vrkeel; Inglise
keel; Matemaatika; Oskusained; Sport; Keskkonnaained.

Tartu Erakool
Tartu Erakool, lhendina TERA asub Tartus. TERA avati 1. septembril 2007. Kool on
eraphikool, mis annab alus- ja phiharidust. Koolis on 160 pilast ja 21 petajat (29.12.2010
seisuga EHIS jrgi). Tartu Erakooli peab MT Tartu Erahariduse Edendamise Selts
(TEHES), mille on moodustanud lapsevanemad ja petajad. Kooli eesmrgiks ja lesandeks
on heatasemelise ja kaasaegse hariduse andmine lapsesbralikus ja petajat vrtustavas
keskkonnas.
Tartu Tamme Gmnaasium
Tartu Tamme Gmnaasium on munitsipaalgmnaasium, kus pib (04.01.11 seisuga) 871
pilast ja petab 63 petajat. Phikoolis ttavad muusikaklassid 1. klassist kuni 9. klassini.
ppetd nendes klassides toetavad vastavad ringid. Vimalik on ppida mingit
muusikainstrumenti lapsevanema kulul. Gmnaasiumis on neli ppesuunda: loodusklassis
loodus- ja meditsiinisuund ning reaalklassis tehnoloogia- ja humanitaarsuund. Tamme
gmnaasium on loodusteaduslikku svaharidust pakkuv kool.
Kambja Phikool
Kambja Ignatsi Jaagu Phikool annab vimaluse omandada phiharidus. Kooli ppeprotsess
on korraldatud kooliastmete jrgi: 1-3 klass I aste, 4-6 klass II aste, 7-9 klass III aste. Kooli
10

Koolide levaadete allikateks on Eesti Hariduse Infossteem (EHIS) ja koolide kodulehed.

139

ppe- ja kasvatust eesmrgiks on vimaldada inimesel kujuneda arenevaks isiksuseks, kes

on suuteline elama vrikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust,
valima

ning

omandama

talle

sobivat

elukutset,

tegutsema

loovalt

ja

kandma

kodanikuvastutust. Kool loeb end asutatuks 1686. aastast. Koolis pib 167 pilast ja ttab 20
petajat.
C. R. Jakobsoni nim Gmnaasium
C. R. Jakobsoni nim Gmnaasium (CRJG) on vanim pidevalt tegutsenud keskharidust andev
kool Viljandis. Kehtiva arengukava andmetel ttab CRJG gmnaasiumina, kus pib 31
klassis ligikaudu 880 pilast. Oma eesmrgina snastatakse vimaluste loomine
ldkeskhariduse ja svendatud teadmiste omandamiseks erinevates ainevaldkondades.
Phikooli ulatuses tegutseb kool 2 3 paralleelklassiga. Alates 6. klassist pakutakse
vimalust matemaatika svappeks. Alates 2. klassist pakub kool inglise keele svapet.
Gmnaasiumi 10. klassi vetakse vastu 2 - 3 klassikomplekti pilasi, kes vivad ppida
ldjuhul neljas ppesuunas (matemaatika-fsika svape, reaalharu pe, inglise keele
svape, humanitaarharu pe).

Koolis ttab ligi 70 pedagoogi, kellest suur osa on

vanempetajad.
Tartu Waldorfgmnaasium
Tartu

Waldorfgmnaasium

(TWG)

on

12-klassiline

ldhariduskool.

Kool

loodi

lapsevanemate initsiatiivil 1990-ndal aastal. TWG ppekava toetub waldorfpedagoogikale,

mis arvestab lapse ealiste iserasustega ning toetab noore inimese mitmeklgset arengut.
Tartu Waldorfgmnaasium on tasuline erakool, mille pidajaks on lapsevanemate poolt loodud
MT Tartu Vaba Waldorfkooli Selts. 2007/2008 ppeaastal ppis kooli 12 klassis 189
pilast. Kooli maksimaalne tituvus kesolevates tingimustes on 200 pilast. Koolis ttab 41
inimest, neist 33 pedagoogidena. Phikohaga petajaid on koolis 17.

Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium

Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) on munitsipaalne haridus- ja kultuuriasutus. Selle
peamiseks eesmrgiks on integreerida kultuuri ja haridust, kaasaegset maailmaksitlust
svendatud ajalootunnetusega, ldharidust svendatud muusika- ja kunstiharidusega ning
rahvuskultuurilist

haridust

svendatud

vrkeelteppega

traditsioonilise

kristliku

vrtusssteemi alusel. VHK peamised struktuuriksused on: VHK Gmnaasium, VHK

Phikool, VHK Muusikakool, VHK Kunstimaja, Vanalinna Muusikamaja ning Aiake.
140

Nendes osakondades pimub regulaarne pe ateljeede, stuudiote ja ringide tegevusega ning

kunstnike ja muusikute individuaalne ja kollektiivne loome. Peale lalnimetatud osakondade
kindlustab HK kui terviku td rida teenistusi: terviseteenistus, teabeteenistus, raamatukogu,
finantsteenistus, majandusteenistus ja toitlustusteenistus.

141

Andmete kogumiseja analsimise meetod

Koolide praktikate ja kogemuse kogumiseks kasutati fookusgrupi intervjuud ning
individuaalset

intervjuud.

Poolstruktureeritud

intervjuu

tingis,

et

fookusgrupi

ja

individuaalintervjuude kava kujunes igal kooral mnevrra erinevaks. Intervjuu kava on

toodud Lisas 1. Koolide nusoleku jrel uuringus osaleda viidi lbi esimene fookusgrupi
intervjuu. Intervjuul osalesid kooli poolt lbivate teemade ppe koordineerijatena vi selle
valdkonna eest vastutajatena nimetatud isikud: petajad, huvijuhid, ppejuhid, koolijuhid.
Esimese fookusgrupi jrel saadud andmed transkribeeriti ning analsiti. Seejrel lepiti kokku
teine intervjuu. Vajadusel viidi lbi individuaalne intervjuu. Seda kahel juhul - kas osade
asjaolude tpsustamiseks vi siis vga selgelt lbivate teemade pet koordineeriva isikuga,
kes seda lesannet oma koolis ksi titis.

Intervjuudes osalesid Tartu Erakoolist - Valdek Rohtma, Marjeta Venno, Kaie Kubri, Thea
Simmerman, Liisi Griffel, Kristi Kartaev; Viljandi C.R. Jakobsoni Gmnaasiumist Monika
Prna, Eero Jrveklg, Kaie Lhmus; Tamme Gmnaasiumist - Merit Luik; Viimsi
Keskkoolist - Leelo Tiisvelt, Karmen Paul, Lemme Randmaa, Annika Remmel, Peeter
Sipelgas; Kambja Phikoolist - Toivo rtis; Tartu Waldorfgmnaasiumist - Ivo Kajak, Heidi
Reimann, Kadi Jrime, Kadri Sgis, Tallinna Vanalinna Gmnaasiumist - Kersti Nigesen.

Intervjuud lindistati ning transkribeeriti. Osade intervjuude puhul kasutati jooksvat kirjalike
mrkmete tegemist. Saadud infot analsiti kvalitatiivselt esitatud ksimuseblokkide kaupa.
Lisaks analsiti kooli dokumentatsiooni lbivate teemade ppe aspektist (arengukava, kooli
ppekava, tplaani jms), tekstile oleme lisanud illustreerimiseks ka konkreetseid niteid,
mille oleme parema eristamise eesmrgil ra toonud kasti sees.

142

I
Lbivate teemade rakendamise korraldus koolis
Lbivate teemade rakendumise tasandid on erinevad. ppe- ja kasvatustegevuse krval
thtsustub koolikeskkond kigi oma komponentidega ning organisatsioonikultuur. Jrgnevalt
on toodud vljavte RK 2010 lbivate teemade jaotisest, milles antakse edasi eeltoodud
phimtet:
Vljavte Phikooli RK 2010 ldosast, 14 ja Gmnaasiumi RK 2010 ldosast, 10
Lbivate teemade pe realiseerub eelkige:
1) pikeskkonna korralduses kooli vaimse, sotsiaalse ja fsilise pikeskkonna kujundamisel
arvestatakse lbivate teemade sisu ja eesmrke;
2) aineppes lbivatest teemadest lhtudes tuuakse aineppesse sobivad teemaksitlused, nited
ja meetodid, viiakse koos lbi aineteleseid, klassidevahelisi ja lekoolilisi projekte. ppeainete
roll lbiva teema ppes on lhtuvalt ppeaine taotlustest ja ppesisust erinev, olenevalt sellest,
kui tihe on ainevaldkonna seos lbiva teemaga;
3) valikainete valikul valikained toetavad lbivate teemade taotlusi;
4) lbivatest teemadest lhtuvas vi ppeaineid limivas loovts pilased vivad lbivast
teemast lhtuda selle loovt valikul, mida tehakse kas iseseisvalt vi rhmatna;
5) korraldades vimaluse korral koosts kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevtete, teiste
ppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuhendustega klassivlist ppetegevust ja huviringide
tegevust ning osaledes maakondlikes, le-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

Kooli dokumentatsioonist pakkusid uuringu kigus huvi koolippekava, kooli arengukava

ning kooli rituste plaan (osadel koolidel koos ldtplaaniga). Lbivate teemade kajastumise
anals dokumentide phjal on oluline, kuna sellest lhtuvalt kavandatakse kooli ppe- ja
kasvatustegevust ning tunnivliseid tegevusi. Lbivate teemade pe ei tohiks jda
kasutamata vimaluseks erinevaid ppet osasid tervikuks siduda ning paljud olulised
valdkonnad (sh ppekava ldosa eesmrgid) jvad ppets kajastamata vi tehakse seda
juhuslikult. Seos tegelikkuse ja erineva tasandi dokumentide vahel on oluline, kuna see aitab
limida erinevaid ainevaldkondi ning ka ppe- ja kasvatustd omavahel.
petajaskonna tegevust ja hismeelt mjutab see, kuivrd osaletakse oma kooli arengukava
koostamises ja kui regulaarselt arutatakse kooli arengut oma visiooni vi missiooni suunas.
Enamus petajatest on seda meelt, et nende koolis on moodustatud trhmad kooli ppe- ja
arengukava arendamiseks ning petajad on arengukava vljattamisel osalenud, vtnud
omaks kooli visiooni ja missiooni. Ligi poolte vastanute arvates toimuvad arutelud kooli
arengu kohta korrapraselt. petajate kaasahaaramine arengu- ja ppekavakujundusse on
143

koolide juhtkondadel ldiselt nnestunud. Siiski ilmnes, et just linnakoolides on

tulevikusuunaline tegevus ligi veerandi petajate meelest prsitud: nad ei tunne end kaasatuna
vi ei ne vastavat tegevusliini koolis toimivat. Osalus oma tga seotud tuleviku
kujundamisel ja kaasatuse tunne on olulised ldise toptimismi, tga rahulolu ja
phendumuse jaoks ning aitab vastu seista lbiplemisele. See on oluline ka kooli petajate
kogukonna

hisvrtuste

kujundamisel

ja

loob

aluse

koosklaliseks

ppe-

ja

kasvatustegevuseks. Et petajad tajuvad oma osalust arengukava ts, on ks tunnusmrk

demokraatlikust juhtimisest koolis. Omaksvetud visiooni ja missiooni tegelikust iseloomust,
seega kujundatava arengukeskkonna loomusest annab tunnistust see, mida peetakse kooli kui
terviku edukuse tunnuseks (Sarv, 2008:91).

1.1. Lbivad teemad koolide dokumentatsioonis

Tartu Tamme Gmnaasium
Vljavte intervjuust:
Kuna selle ppeaasta (2010/2011) sgisel tuleb uue ppekava kirjutamine, siis andsin
ppealajuhatajale teada, et soovin olla uue ppekava kirjutamise juures, kui see vhegi
vimalik on. Eesmrgiks on LT ppekavasse sisse kirjutada, fikseerida, et meie koolis kivad
asjad teatud moel. Hiljem LT kooli ppekavale juurde pookida on juba vga raske. Mina
alustasin oma td siis, kui oli vana koolippekava ja keegi ei hakanud selle prast mingeid
muudatusi sisse viima. Praegu on see vga oluline koht. Kui koolis ei ole toimivat
karjrikoordinaatorit, siis ei juhtu ka seda, et see kooli ppekavasse sisse kirjutatakse, sest
keegi teine ei oska selle prast muretseda vi neid vimalusi nha. Siis jb ppekava jlle
viieteistkmneks aastaks seisma.
Koolippekava ldosas peaks olema viidatud kuidas, mida lbivate teemadega ette vetakse
ja millele thelepanu pratakse. Kuna igal koolil on oma spetsiifika ppesuundade kaudu
olemas, siis lbivate teemade rakendamine on ka teatava suunaga, eriti gmnaasiumiosas.
Meie kooli ppekavasse sai praegu sisse kirjutatud see, et meil on karjriplaneerimise
kursus inimesepetuse osana, inimesepetusse tuli ka muutus sisse 8. klassi tuli kursus
144

juurde ja sealt on vga hea loogilise jtkuna minna edasi nii, et inimesepetus jtkub 9. klassi
lpuni, millest osa on siis karjriplaneerimine. Meie koolis on kokku lepitud, et veerandi
viimane pev on karjripev ja kik tegelevad sellega, mis iganes tvormis: kas kime
vljas vi lheme hoopis seda teed, et ainepetajad teevad karjriteemalist tundi. Tunnid
kll toimuvad, aga mitte tavaprases vormis: pilasi ei hinnata, nad saavad informatsiooni ja
tagasisidet.
Pisike samm on tehtud, karjripetus kui konkreetne aine on koolippekavas sees.
Gmnaasiumi osas on ksimus endiselt leval, aga sellega veel ei tegeleta, suurem
thelepanu on phikoolil. Lbivate teemade alased arutelud alles tulevad, praegu on
phiprobleem hoopis kujundav hindamine, millega on praegu vaja rohkem tegeleda, ja
pikeskkond, mille kohta tuleb koolidel esitada juba konkreetsed andmed. Ma arvan, et kui
kooli ppekava alustekstid on valmis saanud, tulevad need arutlusele ja siis on vimalus
ettepanekuid teha.

Kambja Phikool
Riiklikusse- ja kooli ppekavasse on lbivad teemad kirjutatud juba 2002. aastast alates,
Kambja kooli ppekavas on neid koost raames SA Innovega tiendatud. Koolis on vlja
ttatud karjrippe tegevuskava, mis nd lheb krpimisele ja levaatamisele kuna
ressursid vhenevad. petajad on hakanud otsima vimalusi, kuhu minna ppekikudele
muuseumisse, tehastesse puhastusseadmete kasutamist vaatama, metsapevadele vi mujale,
kus saab tutvuda nii sisu kui ka elukutsetega. Erinevatel petajatel on hakanud kujunema
ssteem, mida mingi aine ja klassiga aineleste tegevustena tehti: milliseid elukutseid nidati,
milliseid klalisi kutsuti vi milliseid asutusi vaatamas kidi.

145

Nide dokumentatsioonist:

Kambja Phikooli

karjrippe tegevuskava

2009/2010

vljavtted.
Rakendamise vormid:
- ppeprotsessi osana
- Arenguvestluse osana
- Huvialategevuse osana
- Loov- ja uurimuslike tde osana
- Karjrippe infostend, info kooli veebilehel
- Infonurk raamatukogus
- hiskondlik ja heategev t
Rhuasetused on kooliastmeti erinevad. Esimese ja teise kooliastme pilaste karjrippes
phendutakse rohkem enesetundmisele, vrtuskasvatusele, oma perekonna ja kodukandiga
seotud tmaailma avastamisele. Kolmandas kooliastmes nihkub rhuasetus enesetundmise
seostamisele tturu ja elukutsetega, ppimisvimaluste ja esimeste karjriotsustustega.
I kooliastmes:
- Hea alguse metoodika raames (hommikuringi vestlustes, keskuste pevadel,
lugemispalades ja lesannetes ksitletakse karjrippe temaatikat ja tutvustab vanemate
tkohti);
- ppekigud vanemate tkohtadesse, kohalikesse ettevtetesse ainekavast ja
klassijuhataja tkavast lhtudes;
- Klassiekskursioonid ettevtetesse;
- Kohtumised erinevate elukutsete esindajatega;
- Omaloomingu, enesevljenduse, nitekunsti ja spordi kaudu;
- Teadliku pitahte kujundamine viktoriinide ja vistluste kaudu.
II kooliastmes:
- Limituna ppe- ja klassijuhataja tsse;
- Kutsekeskkooli vi gmnaasiumi klastamine ja sealsete ppimisnuetega tutvumine;
- Teadliku pitahte kujundamine vistluste ja olmpiaadide kaudu;
- ppekigu vanemate tkohtadesse ainekavast ja klassijuhataja tkavast lhtudes;
- ppekigud ametiasutustesse ja ettevtetesse;
- Kohtumised erinevate elukutsete esindajatega;
- Omaloomingu, enesevljenduse, nitekunsti ja spordi kaudu.
III kooliastmes:
- Limituna ppe- ja klassijuhataja tsse;
- Kursus Elukestev pe ja karjri planeerimine;
- Karjrispetsialisti loeng karjrivaliku phitdedest;
- Vimete ja huvide test ja selle alusel toimuv individuaalne vestlus karjrispetsialistiga;
- Haridusmessi Intellektika klastamine info kogumiseks edasippimisvimaluste kohta;
- Kutsekeskkooli vi gmnaasiumi klastamine ja sealsete ppimisnuetega tutvumine;
- Teadliku pitahte kujundamine vistluste ja olmpiaadide kaudu;
- ppekigu vanemate tkohtadesse ainekavast ja klassijuhataja tkavast lhtudes;
- ppekigud ametiasutustesse ja ettevtetesse;
- Kohtumised huvitavate inimeste ja erinevate elukutsete esindajatega;
Omaloomingu, enesevljenduse, nitekunsti ja spordi kaudu.
Tunnivlise tegevuse kaudu:
- Koolialmanahh
- pilaskonverents
- petajate pev koolis
- ppekigud kodukohas erinevate elukutsetega tutvumiseks
- Kohtumised erinevate elukutsete esindajatega

146

Tartu Erakool
Vljavte intervjuust:
Teadlik ja kavandatud ppekavaarendus on meie jaoks uus protsess. Tartu Audentese baasil
TERA luues tuginesime aja puudusel paljuski endisele ppekavale, mida vaid osaliselt saime
mahti muuta. ppekava arendust toimub meil kolmel tasandil kigi petajate, petajate
juhtgrupi ja kooli ppekava (kuhu kuuluvad ka juhtkonna ja lapsevanemate esindajad)
juhtgrupi tasandil. Uue koolippekava koostamist alustasime lapse arengu eesmrkide
paikapanekust. Lbiarutamist ja kokku leppimist vajab veel pedagoogiline kontseptsioon, mis
oleks siis nagu katus ppekava arendamisele. Aluseks on meil olnud kehtiva koolippekava
eesmrgid, mida pame enda jaoks lbi melda, kooli eesmrgid on omakorda seotud lapse
arengu eesmrkidega. Kooli eesmrgiks ei ole meil kunagi olnud olla hsti toimiv
organisatsioon, vaid eesmrgiks on lapse areng. Olulisel kohal on ka ppekava terviklikkus ja
ppimiskesksus.
Kooli ppekavaga tegelema motiveeris soov luua pris oma, st TERA ppekava, mille juures
saaksime just tpselt oma vajadusi arvestada. Kannustas teadmine, et kui meie ei tee ise
ppekava, siis tehakse see meie eest ra - see pani petajaid kaasa mtlema. ppekava
arendusega seotud meekonnapevi korraldame juba alates mdunud ppeaastast: sageli
tuleb enne neid teha petajatel iseseisvat td, nt riikliku ppekava ldosaga tutvumine, vi
kodutd, nt rhmaarutelud kooli pevakava vi iseseisvate aastatde le. Mais peaks
ppekava ldosa esimene versioon valmis saama ja juunis toimuks arutelu, lplikult tahame
ldosa valmis saada 2011. a sgiseks.
Tartu Erakoolis pratakse suuremat thelepanu phiainetele ja vrkeeltele. Kik
vimalikud kooli poolt jagatavad tunnid olid kehtivas koolippekavas antud inglise keelele,
see tekitas pahameelt. Inglise keelt oli palju, b-keelega alustasime varem (al 4. klassist),
samas phiainetel on rohkem tunde, et nendega juaks tegeleda. Juba sel aastal rakendame
uut tunnijaotusplaani, kus inglise keelt on pisut vhendatud, B-keelega alustame 5. klassist ja
phiainetele on juba 1. klassist alates lisatunnid.
ppekava planeerimist alustasime praktilistest teemadest kuidas me tahaksime, et meie
koolielu toimiks kolmeosaline kooliaasta, ppeastmed optimaalsemalt ja hindamise
ksimused. Sealt judsime ldosa teemade juurde. Planeerisime terve kooliarenduse peva.
147

Alustasime koolielu ldiste ksimustega kooliastmed, ppeaasta ja tunnijaotusplaan (koos

vrkeele petamisega), mis kulmineerus hletusega. Peva teisel poolel olid ppekavaga
seotud ldised teemad: keskuste pevad, uespe, aastatd ja huvitunnid. Kik rhmad olid
oma teemad varem ktte saanud ja said ettevalmistamiseks poolteist tundi aega, igal rhmal
oli juht, kellega oli enne lbi rgitud. Grupid olid moodustatud nii, et nt huvitundidega
hakkavad kokku puutuma algklasside petajad, uesppega loodusvaldkonna petajad,
aastatdega eesti keele petaja. Tutvustasime ka uue ppekava lbivaid teemasid.
Sgiseks viks ldosa valmis saada. Uueks ppekavaks soovitakse kokku panna tegevuskava,
kus kokkulepitud ideid kavandatakse, et need asjad, mis uude ppekavasse kirja lhevad, ei
jks ainult paberile. See oleks n ppekava katsetamise aasta. Oluline on nha ka seda,
kuidas kollektiiv seda jaksab ja kas planeeritud tegevused on eesmrkidega seotud.
Nide dokumentatsioonist: Vljavtted lbivate teemade kajastumisest Tartu Erakooli
dokumentides
MISSIOON
Meie missioon on teha KOOSTD selle nimel, et iga laps saaks areneda terviklikuks isiksuseks,
kes hoolib iseendast, teistest inimestest ja mbritsevast keskkonnast. Ta oskab ja julgeb melda ning
elda; teha ja vastutada.
PHIVRTUSED
Terviklikkus - arvestame iga lapse, petaja ja vanema eripra. petamisel lheneme
individuaalselt, toetame igaklgselt isikuprast ppimist. Toetame intellektuaalse, emotsionaalse,
sotsiaalse ja fsilise arengu harmooniat. Formaalsest hindest thtsam on armastus ppimise vastu.
Terviklikkuse visiooni aitab ellu viia meie ppekava ning ka pikeskkond.
Koost ja avatus - vrtustame vrdsusel phinevat suhtlust ja histegevust eri koostrhmade
vahel. Thtsal kohal on kooli ja kodu snergia, samuti lapse arendamine kogukonna liikmeks ja
Tartu linna kodanikuks. Teisi koole vaatleme kui koostpartnereid, mitte kui konkurente.
Kogukond - meie kool on kogukond, millel on tugev htsustunne ja identiteet (selle smbol on nt
koolivorm). Samas suhtleme aktiivselt mitmesuguste teiste kogukondade, rhmadega (nt
mitmesugused organisatsioonid).
Algatus ja loovus - me koolitame inimest, kes osaleb talle thtsate asjade otsustamisel, kes julgeb
oma arvamust avaldada, julgeb vastutada ning uute ideedega vlja tulla. Meie kool soosib algatust,
loovust, oma tee otsingut, seda nii koolis, kodulinnas kui kogu Eesti hiskonnas.
Austus ja lugupidamine - meid iseloomustab viisakus, thelepanelikkus ja hoolimine kigi inimeste
suhtes. Meie koolis valitseb distsipliin mitte hirmust, vaid lugupidamisest.
148

Lbivad teemad on kirjutatud lahti kooli ppekava ldosas, toodud on LT kujundamist toetavad
ained, rhuasetused kooliastmeti, LT eesmrgid ja kujundatavad pdevused kooliastmeti.
PPEKAVA
3.1 KESKKOND JA JTKUSUUTLIK ARENG
Ained, mille kaudu philiselt arendatakse valdkonnaga seotud pdevusi: loodusteadused,
vrkeeled, tpetus, eesti keel.
3.1.1. Keskkond
Looduskeskkond tegelus tundides, ppekigud, matkad, sstev ja teadlik suhtumine loodusesse
jne
I aste - Tartu minu kodukoht; II aste - Luna-Eesti; III aste Eestimaa
Sotsiaalne keskkond kogu meid mbritsev elu, teised inimesed, kitumine, tervishoid jm
I aste - kooli kodukord, suhtlemine; II aste - EV seadusandlus; III aste - EV seadusandlus, Eesti
vabariigi kodanikuks olemine
Kultuurikeskkond, kool - tegelus tundides, huvitegevus, traditsioonid, thtpevad, kehakultuur,
lugemishuvi, kultuuriritused; meie juured, naabrid
I aste - lugemisharjumuse kujunemine, ritustel osalemine, thtpevad
II aste - lugemis- ja kirjutamistehnika tiustumine, suunamine huvitegevusele, rituste korraldamine,
esinemiskultuur;
III aste - teadlik ja analsiv lugemine, rituste anals, teadlik kitumiskultuur
Kooliastmeti on lahti kirjutatud ka lbivate teemade ppe eesmrgid ja kujundatavad pdevused.

C. R. Jakobsoni nimeline Gmnaasium

Lbivate teemade petamise phimtteid on otseselt avatud kooli ppekavas. Kool on uue
ppekava rakendamise eel veendunud, et kooli traditsioonid jvad ka edaspidi lbivaks
teemaks, et silitada kooli identiteeti ning jrjepidevust. Kuna uues riiklikus ppekavas on
lbivate teemade rakendumise tasandid mitmekesisemad, on kool kesoleva ppeaasta (so
2010/1011) heks arendustegevuseks planeerinud ka lbivate teemade petuse kaardistamise
ning tpsema lahtikirjutuse kooli ppekavasse. Selle nimel on toimunud kooli meeskonna
koolitused lbivate teemade ning limingu teooria osas. Lisaks titis kogu kooli petajaskond
oma ainevaldkonnas lbivate teemade rakendamise risttabeli, kus iga lbiva teema kohta toodi
vlja selle rakendumise tasandid vastavalt riiklikule ppekavale (5 tasandit).
149

Koolis on hiselt kokku lepitud, et lbivate teemade rakendamise phimtted saavad pikemalt
lahti kirjutatud iga ainevaldkonna kava ldosas. C. R. Jakobsoni Gmnaasiumi arengukava
(aastast 2008) on koostatud phjaliku eelanalsi tulemusena. Kooli meeskond hindas hiselt
arengukava koostamise eel oma tegevust tervikuna ning kajastamist on leidnud niteks
sellised aspektid, nagu kooli meeskonna htekuuluvus, koolikeskkonna mju, hoolivus ja
turvalisus ning tunnustamise korraldamine ttaja paremaks vrtustamiseks. On selge, et
toodud aspektide kajastamine arengukavas ei ole vimalik lbivatele teemadele thelepanu
pramata. Antud kooli dokumentatsioonis sisalduv kriisiplaan on koostatud nii ohutut
kitumist kui teabekeskkonnas orienteerumise toetamist silmas pidades. Selles esitatakse
erinevates kriisiolukordades soovitusliku kitumise juhised, lbi on meldud vastutuse
jagunemine ning avaliku ja privaatse info eristamine.
Nide dokumentatsioonist: vljavte CRJG lbivate teemade pet ksitlevast peatkist kooli
ppekavas (phineb 2002. a. RKil)
Lbivad teemad, nende ksitlemise phimtted
Kooli ppekasvatust puhul on lbivaks jooneks kooli traditsioonide vrtustamine.
Kiki ppeaineid lbivad teemad:
keskkond ja jtkusuutlik areng;
talane karjr ja selle kujundamine;
infotehnoloogia ja meediapetus;
funktsionaalne lugemisoskus;
turvalisus.
Lbivate teemade ksitlemine:
ppeteema ja ppelesannete kaudu;
ppeprotsessi korralduse kaudu;
petajate hoiakute kaudu.
Lbivate teemade rakendamine tuuakse ra ainekavades.

Viimsi Keskkool
Vljavte intervjuust:
Oleme uue ppekava loomisprotsessis. Oleme koostanud maatriksi ldpdevuste kohta, et
tekiks horisontaalne pilt pilase arengust. Samasugune maatriks on kavas koostada ka
lbivate teemade jaoks. Need on jagatud kahte ossa sisu ja meetodid, viimasesse tulevad
konkreetsed tegevused lekoolilised projektid, liminguprojektid ja kik muud tegevused.
150

Selline plaan on. Traditsioonilised ritused tulevad siia juurde. Phimtteliselt on see
praeguse tegevuse sorteerimise vi analsi vorm.
Paljud ksiraamatu koostajad on lhtunud vajadusest nidata inimestele, et nad teevad igeid
asju, et inimesel tekiks ratundmisrm ja motivatsioon.

Siis tegutseb ta vib-olla

teadlikumalt ja leiab koha oma vrgustikus ja oma kooli kontekstis, kus see tegevus toimub
ning see saab thenduse. Tihti ei antagi thendusi. Paljude asjade puhul piisab ainult sellest,
et tehakse imehid asju, aga justnagu eesmrki ei ole, miks seda tehakse. Aga kui eesmrk
sinna juurde leida, siis saab sama tegevus hoopis teise thenduse ja muutub veel olulisemaks.
Varem kasutasime kalenderplaani, kus kik kokkupuutepunktid olid vlja toodud
kuupevaliselt (vabavara kalender). Nd on uus tegevusformaat praeguse asemel loomisel,
seda ei ole meeskonnas arutanud. Vana plaani miinus ei ole vimalik selgelt ra mrkida
seda, keda see puudutab, vi kas on tegemist hepevase vi pikema ritusega. Tahetakse
hankida uus tarkvara kalenderssteemi pidamiseks, mis arvestaks kooli suurust.
Tplaaniline osa, millest hakkame kalendrit tegema, jb enam-vhem samaks. Vajame
kalendri paindlikkust nende rituste jaoks, mis tulevad jooksvalt juurde; phikokkulepped on
need, mis on esimeseks septembriks paigas. Oleme paindlikud olnud, kui ppeaasta jooksul
tuleb hid ideid, siis lisame need, headest asjadest haarame kohe kinni.
Hindamise tgrupp plaanib hes viiendas klassis lbi viia sellise eksperimendi vi uuringu,
et teise poolaasta tkava koostatakse klassiti, mitte eraldi iga petaja tkavana. Iga
petaja koostab oma ainekava alusel visiooni, siis tulevad kik selles viiendas klassis
ttavad petajad kokku ja teevad hiselt selle klassi tkava. Eesmrgiks on vhendada
kopeerimist, tmahtu ja et asju tehtaks hoopis sisulisemalt, et leitaks integratsioonikohad ja
seosed lbivate teemadega. Siia haakuks ka hindamise teema. Kas kontrollt formaat on
alati kige mistlikum ja kuidas vltida kontrolltde kuhjumist hele ajaperioodile?
Lbi ldtplaani selguvad ka koostpartnerid erinevate lbivate teemade jaoks, vi kui me
juame oma LT maatriksiga hele poole, siis leiame ka need kohad, kus teemad on partnerite
osas veel katmata. Vajadus oleneb ka uutest projektidest. Meie jaoks on Tallinna lhedus nn,
kskik mis vaja on, Tallinn on siiski lhedal. Tuleb tunnistada, et kooli suurus ja
uuendustegevus, samuti ka hoone arhitektuur ja asukoht meelitavad inimesi ligi, paljud
tahavad meiega koostd teha, mis on positiivne.
151

Praegu on kooli ppekavas ppekikude soovituslik tabel, mis ppekigud mis klassis peavad
toimuma. Uues ppekavas laiendame algversiooni, loome ssteemi integratsiooni ja lbivate
teemade rakendamiseks. ppekikude jaoks on vaja luua hea logistika, et petajad ei jks
ilma oma tundidest, mis sellel peval peaksid toimuma. See eeldab suurt koostd juba
planeerimise tasandil. See petaja, kes vtab ppekigu projekti juhtida, peaks tegelema ige
peva valikuga ja nende petajatega hendust vtma, kelle tunnid sel peval on. ppekik on
sageli tore ja vahva selle petaja jaoks, kes seda organiseerib, kuid teiste petajate jaoks
lheb tund kaotsi. Kike on vimalik planeerida limitult, aga oleme tihti oma aine kesksed ja
ei ne koostkohti vi ei taha kolleege tlitada. Kuna ppekik on ppimise eesmrgil
lbiviidav projekt, tuleb tegeleda rohkem ka selle sisulise poole planeerimisega. Seda enam,
et uus ppekava soodustab ppekike ja projektpet, on vaja need hsti lbi melda.
Tunniplaaniliselt tuleb ilmselt hakata rohkem paaristunde rakendama, see soodustab
ppekikude planeerimiseks vajaliku koost tegemist. ppekigud vivad soodustada ka
kolmanda kooliastme kohustuslike loovtde vi projektide tegemist, sest pilane vib oma
ideed, mtted sealt saada.
Jrgmine 2010/2011 ppeaasta on just hea aasta selle poolest, et saab katsetada uusi
formaate,

uus

ppekava

on

loomisel

ja

arendusdirektor

tegeleb

uue

ssteemi

tlerakendamisega. Vikeses koolis on he petaja tkoormus suur, ta peab kigega

tegelema, suures koolis on heks vimaluseks hajutada petajaid erinevate trhmade
vahel. Oluline on koosts vaadata le ainekavade integratsioonivimalused.
Nide dokumentatsioonist: Vljavtted lbivate teemade kajastumisest Viimsi kooli
dokumentides.
ARENGUKAVA
Phivrtused
Avatud, salliv ja initsiatiivi soosiv;
Tasakaalukas, harmooniline ja looduslhedane;
Multifunktsionaalne, hea kasvupinnas igaklgseks arenguks;
Vaimsuse kandja, valla sotsiaalse elu keskus.
Tegevuse eesmrgid ja strateegia
// Arendada edasi koolimeedia valdkonda
Arendame edasi koolilehte ja loome veebiraadio. Alustame koostd valla filmiekspertide ja
152

filmihuviliste pilastega kooli thtsndmuste jdvustamiseks. Koolitame kooli ttajatest ja

pilastest heli- ja valgustehnikute meeskonna.
Muuta nhtavaks tervisenukogu tegevus
Korraldame lekoolilisi terviseedendamise ritusi. Kanname hoolt positiivse vaimset ja fsilist
keskkonna eest.
Tugevdame koolikultuuri lbi histegevuse ja kooli ajaloo jdvustamisega
Tagame traditsioonide jrjepidevuse. Kavandame tegevused koolikultuuri tugevdamiseks kahe
ppehoone tingimustest. Kavandame kaasavaid ritusi kikidele kooliastmetele.
Kasutada loodusressursse sstlikumalt
Sstame

paberit,

elektrit

ja

vett.

Vhendame

vimalusel

kttekulusid,

arvestades

ilmastikutingimustega. Anname pakendid ja vanapaberi taaskasutusse. //

PPEKAVA
// Teemad leiavad kajastamist ka igaaastastel temaatilistel pilaskonverentsidel.
Lahti on kirjutatud liikluskasvatus I ja II kooliastmele, klassijuhataja t kavandamine, pilaste
nustamine ja piabi osutamine, projektide kavandamine ja lbiviimine, uurimist kirjutamise ja
vormistamise juhend jne.
LDTPLAAN
Eestvedamine ja juhtimine

kaasame kogukonna kooli omanolisuse tugevdamisega seotud tegevustesse

tstame smboolika, rituaalid ja traditsioonid kooli meie-tunde lahutamatuks osaks

anname Kogemuste Kojale uue hingamise

kivitame uue rahvusvahelise Comeniuse projekti

Personalijuhtimine

algatame ksteise toetamiseks ja ksteiselt ppimiseks pikogukonnad

vimaldame mentori kigile petajatele, kes vajavad oma professionaalse arengu teel tuge

julgustame ttajaid rahvusvahelistes koolitusprojektides osalemiseks raha taotlema

pakume ttajatele erinevaid vimalusi his- ja huvitegevuseks ning oma tervise eest
hoolitsemiseks

Koost huvigruppidega

teeme

suhtlemise

sidusgruppidega

lihtsamaks,

kasutades

thusamaid

kommunikatsioonilahendusi

korraldame tervet kogukonda kaasavaid ritusi

teeme koostd Tervise Arengu Instituudi, vallavalitsuse, hoolekogu ja toitlustajaga maitsva

ja tervisliku kooliluna nimel

avame Lapsevanemate kooli

Ressursside juhtimine

153

mtleme ja tegutseme igas olukorras keskkonnateadlike ning oma ja teiste tervist sstvate
inimestena

hoiame kokku tvihikute, pikute ja teiste loodust hvitavate ppevahendite arvelt ning
hangime juurde videoprojektoreid

ppe- ja kasvatusprotsess

aitame pilastel teha teadlikke valikuid karjriplaneerimisel ning teeme selleks koostd
kutse- ja ametikoolidega

algatame pilasteadust arendavaid koostprojekte teiste koolide ja likoolidega

korraldame maakondliku pilaskonverentsi

Tartu Waldorfgmnaasium
ldtplaanis ja tkavades lbivaid teemasid enamasti eraldi vlja toodud ei ole. Kas lbiv
teema tuleb klassis jutuks vi sellel teemal hakkab midagi juhtuma, sltub konkreetsest
olukorrast. Sobiva olukorra tekkimisel saab lbiva teema les vtta, niteks vib see olla
seotud tervisekasvatusega. Kool on seisukohal, et kunstlikult ei ole vaja lbiva teema
ksitlemisvimalusi tekitada.
Vljavte intervjuust:
Me hoolitseme pigem selle eest, et lbivad teemad oleksid petajatel kogu aeg alateadvuses ja
nad oskaksid vajalikul hetkel sellel teemal midagi ette vtta vi elda, kui vajadus tekib.
ppekava phimtteid vi selgroogu me ei muuda, see on kandunud edasi aastakmneid.
See, mis selgroo klge kinnitub, on kas Eesti vi meie kooli olukorrast lhtuvalt sinna juurde
pandud. Jooksvalt ja kiiresti muutuvad ainult petajate tkavad. petajal on igus teha oma
tkava sellest konkreetsest klassist lhtuvalt, ta vib vga paljusid teemasid vlja jtta ja
kirjutada asju juurde, mis talle tunduvad sellele klassile tarvis olevat. See ei pruugi
ppekavas kajastuda. Aga t ppekavaga kib pidevalt, igasugusel viisil. Niteks lbi
kolleegiumide, kus arutleme erinevaid ppekava teemasid. See ei thenda, et kohe hakatakse
ppekava snastust muutma, aga ppekava temaatikaga tegeleme pidevalt. Paberversiooni
muudame alles siis, kui me peame minema uuesti litsentsi taotlema, viis aastat on see vahe.
Ainekavadega ei ole me pris lpuni rahul. Teatud ppeaineid olen andnud samas klassis lbi
aastate ja igal aastal ma vaatan, et ainekava ei ole pris see, mida tahaks. Ka teised
154

ainepetajad on seda arvamust jaganud. Loodusainete puhul on ainekava muutmise protsess

hsti aktuaalne. Mis meil elu ainekavadega keeruliseks teeb on see, et me balansseerime
kahe, riikliku ja waldorfkooli ppekava vahel. Peame vaatama, et hundid oleksid snud ja
lambad terved. Me ei ole alati lpuni rahul sellega, mida paberi peale paneme, eriti puudutab
see klasse heksandast alates. Kuni heksandani saab td teha enda sdametunnistusega
koosklas, aga heksandast klassist alates pean ma hakkama tegema kompromisse. Kui
pilased tahavad teha eksamit, siis peab arvestama sellega, mismoodi waldorfkoolis ette
nhtud sobitub riigieksamite nudmistega. Riiklikud tasemetd ei nua lastelt suurt
pingutust, nad teevad tasemetd ra meie poolt petatu baasilt, just Waldorfkooli
ppekavast lhtuvalt. Niteks kui tasemetsse tulevad teatud tplesanded, siis tuleb neid
harjutada. ppekava ldosas toimuvad muutused tihedamini, sltuvalt sellest, kas mingi
ppekava teema on kolleegiumis les vetud ja mida otsustatakse. Muudatused ei jua
paberile enne, kui hakatakse kirjalikku versiooni muutma, kuigi igapevats muutusi juba
rakendatakse, aga paber nii kiiresti ei muutu.
Nide dokumentatsioonist: Lbivate teemade kajastumine Tartu Waldorfgmnaasium
arengukavas.
Waldorfgmnaasiumi phivrtused:

turvaline ja lapsesbralik koolikeskkond

lapse ealisi iserasusi arvestav ppekava

lapse individuaalsetest vimetest lhtuv ppe-kasvatust

phiainete ja kunstilis-praktiliste ainete tasakaal ppetegevuses

ppeainete omavaheline integratsioon

petajatevaheline koost

kollegiaalne juhtimine

hea koost lapsevanematega

Waldorfpedagoogika aluseks on austria-saksa teadlase Rudolf Steineri poolt arendatud inimesepetus

antroposoofia,

mis

vabas

tlkes

thendab

inimese

terviklikku

teadmist

iseendast.

Waldorfpedagoogika lhtekohaks on inimeseksitus, mis vaatleb mtte-, tunde- ja tahtearengut

tervikseostes kogu elukaare jooksul.
ppe-kasvatust formaalsed taotlused langevad suures osas kokku traditsioonilise kooli taotlustega.
Phierinevus seisneb ppe-kasvatust ld- ja ainedidaktikas ning meetodites. Traditsioonilist
ppimist teadmiste-oskuste omandamise mttes ksitletakse kasvamise ja kasvatuse he osana. Steiner
rhutas, et erinevaid aineid ppides peab selgeks saama seos inimese ja maailmaterviku vahel.
155

Waldorfpedagoogika vib terviklikult teostuda ksnes kooli sotsiaalses organisatsioonis, kus kooli
arengu juhtimisel on vrdvrseteks partneriteks petajad ja lastevanemad. Pedagoogilist arengut
juhib petajate kolleegium ja majanduslikku arengut lastevanemate initsiatiiv (hendus vi selts).

Kokkuvtteks
Lbivate teemade rakendamise kajastamise viisid koolide dokumentides on mitmekesised,
kuid nendele on omased teatud hised jooned:
1. Koolil on visioon lbivate teemade petamisest ning seda kajastatakse valdavalt kooli
ppekavas. Lisaks kajastub lbivate teemadega seonduv erinevates ksikuid tegevusi
kajastavates dokumentides;
2. Teatud teemad on dokumentides esile toodud tugevamal tasemel - nt karjriplaneerimine
ja ohutus. Viimast seletab asjaolu, et nendes valdkondades on koolidel olemas tugevad
partnerid, kelle tegevus on riiklikul tasandil thtsustatud. Tugevamat kajastamist vib leida ka
selline teema, mille jaoks on koolil olemas tugev koordinaator;
3. Ainepetajate potentsiaal lbivate teemade rakendajatena on suur. Koolides on meldud
hised ritused kaardistada lbivate teemade vtmes, kuid see tegevus saab aktuaalseks pigem
nd, uue ppekava koostamisega seoses.
Lbivate teemade nol on tegemist rohkem vi vhem erinevaid ppeaineid puudutavate
valdkondadega, mille ksitlemist peetakse vajalikuks lbi erinevate ppeainete aga ka lbi
koolikeskkonna kui terviku korralduse. Lbivate teemade petamiseks ei soovitata eraldi ainet
vi kursust, erandiks on siin karjriplaneerimine, vaid pigem tuleks luua asjakohaseid
sisenemiskohti eri ppeainetesse. Seega on vtmekohaks lbiva teema realiseerimisel
koolippekava. hiselt vlja ttatud kooli ppekavas on kaardistatud kik kohad, kus leiab
aset ainetevaheline, ainevaldkondadevaheline ning aine ja aineleses ppe limumine. Samuti
kirjeldatakse koolippekavas koolikeskkonna komponente ning nende kujundamise aluseid.
Kooli ppekava ldosas esitatavatest komponentidest on lbivate teemade pet otstarbekas
kajastada nii ppe- ja kasvatuseesmrkide ning -phimtete, lbivate teemade ksitlemise
phimtete, limingu phimtete, loovt korraldamise phimtete kui ka lekooliliste ja
koolidevaheliste projektide kavandamise phimtete jaotuses. Lisaks saavad ainepetajad

156

lbivate teemade petamise phimtteid avada oma tkavades ja ainekavades, mille

koostamise phimtted tuuakse samuti kooli ppekavas.
Vastavalt ppekavale eesmrgistatakse kik koolis toimuv ppe- ja kasvatustegevus. Joonisel
1 on toodud ks vimalik maatriks nende tegevuste kaardistamiseks lbivate teemade
kontekstis. Seejuures on oluline, et kogu kooli meeskond suudaks oma tegevust kui tervikut
analsida ning seetttu viks maatriksi titmises osaleda kik kooli ppe- ja kasvatustga
seotud ttajad.
Rakendumise

Ainepe

tasand

Liming ja

lekoolilised

Koolivlised

Koost,

loovt

ritused

tegevused

partnerid

Lbiv
teema
Elukestev pe ja

meetodid,

pikeskkond

aktused,

ppekigud,

pilane,

karjri

teemad, aeg

ld-

esinemised,

ekskursioonid,

kl juhataja,

pdevused,

kogunemised,

olmpiaadid,

ainepetaja,

LT,

kogu kooli

huviringid

koolivlised

ained

keskkond

planeerimine

partnerid

Keskkond ja
jtkusuutlik
areng
Kodanikualgatus
ja ettevtlikkus
Kultuuriline
identiteet
Teabekeskkond

Tehnoloogia ja
innovatsioon
Tervis ja ohutus
Vrtused ja
klblus

Joonis 1 Lbivate teemade ning kooli ppe- ja kasvatustegevuse ks vimalik planeerimismaatriks.

157

Kui kool leiab teadlikult seosed lbivate teemade petamisega, on selle aspekti kajastumine
kooli arengukavas, kooli ppekavas, ainekavades ja rituste plaanis loogiline ning
tegelikkusele vastav. Ilma hiselt seoseid leidmata vib lbivate teemade petamine tervikuna
jda sna juhuslikuks ning tegelikkuses ei ole kellelgi koolis tit ettekujutust, mis selles
valdkonnas toimub.

1.2. Lbiv teema kooli phivrtusena

Sidudes vrtuste thtsustamise lapse moraalse arengu toetamisega peame nentima, et koolis
on enam vrtustatud reeglitega paikapandav, mdetav, keulatuses olev. Nii-elda pehmed
ja pika ilmnemisajaga vrtusaspektid jvad koolis tagaplaanile. Viimaste niteks on
hoolivus-abistamine, tervis jmt. Vrtused, mida koolis kultiveeritakse, on seotud sellega,
mida ldse koolielus thele pannakse, niteks kuivrd ldse mrgatakse laste (ja ksteise)
muresid ning kas ses suhtes midagi ette vetakse (Sarv, 2008:60).
Koolide uurimisel pdsime tuvastada vrtusi, millest koolid oma igapevats lhtuvad.
Paljudes koolides on vrtuskasvatuse phimtted toodud oma arengukavas vi ppekavas.
Mitmetes koolides on vrtused ka igapevats teadvustatud prioriteetsena ning
phivrtusele viidati sel juhul ka lbiviidud intervjuudes. Viimati mainitud viisil mjutab see
kogu kooli td tervikuna, st neist phimtetest juhindutakse igapevast td tehes ja
planeerides, tehtut analsides. Kogumikus on vlja toodud koolide phivrtused, mis
seostuvad lbivate teemadega.

Viimsi Keskkool
Vljavte intervjuust:
Meie phivrtus on kokkuhoid ja sstmine, aga ka inimressursi, sh pilaste sstmine. Me
kll teadvustame selle vajalikkust, aga tegudes ei ole veel kuigi kaugele judnud. Sstmine ei
ole ainult kte ja vesi. pilasesinduse kaudu on tulnud palju ettepanekuid, niteks meil on
plasttaara tnnid, meil on igas kabinetis roheline pappkast, kuhu pannakse eraldi paber. See
158

on kik pilasesinduse eestvedamisel tehtud. Sama on oskusainetes thi taara kogutakse

hte kohta ja viiakse ra, selle eest saadud raha kulutatakse niteks mblusvahendite
ostmiseks. Puhast vett ja puhtust peavad nudma kik petajad, meil on muidugi ka niteks
sisejalatsite nue, aga seda ei ole alati lihtne kontrollida. Kooli direktor, kes igal hommikul
pilasi vastu vtab ja neid tervitab, tunneb, et ei taha jalatsite kohta mrkust teha, sest ta
saab selgelt

aru,

et garderoob

on kitsas

ja

ebaturvaline.

nneks

on

koolis

puhastusteenindajad pidevalt nhtaval, kes iga tunni ajal pidevalt kraamivad ja toimetavad,
nii et mustust meil koolis suurt nha ei ole.
Soetame tehnilisi vahendeid, et paberit kokku hoida, meil on enamikes klassides vga head
IT-vimalused. Ei pea printimiseks paberit kulutama, petajad saavad kasutada
videoprojektorit. petamise metoodika on muutunud. Infotehnoloogia hoiab olulisel mral
ka petaja aega kokku, kogu aeg ei pea koostama paljundusmaterjali, vheneb ka tehnilise
sekretri koormus ja kik on nnelikumad. ha rohkem asju on internetis kttesaadavad,
samas osa tehnilisi lahendusi ikka veel liiga kallid (nt dokumendikaamerad.
Ressursside kokkuhoid on meie kooli kontekstis raske teema. Maja on kll arhitektuuriline
prl, aga vga ressursimahukas. Haldusfirma on hsti koostvalmis, firma esindaja on kooli
endine haldusjuht ta tunneb kooli seestpoolt ja on kontekstiga tuttav. Ka tema kabinet on
meie majas. Esimesel aastal ei tohtinud me ise seinte peale midagi panna, pidime
kikhaldusfirmaga lbi rkima. See keeld ei ole meie pikeskkonnale hsti mjunud, mnel
inimesel on siiamaani arusaam, justkui ei tohiks midagi seintele panna. Mne petaja puhul
on kohe nha, et pikeskkonna loomisega on vaeva nhtud. Klass on petaja ngu, kohe kui
sa uksest sisse astud. Muidugi see ei ole kooli jaoks positiivne nide, et kooli haldab teine
firma, kuid valla otsus oli selline. Kommunikatsioonijuht on vahendaja kooli ja haldusfirma
vahel.

Koolil on administraator, kelle kabinet on kohe ukse juures ja tema kohustus on inimesi vastu
vtta. Meil kib majas vga palju rahvast. Administraator on nagu perenaine, kellel on palju
erinevaid kohustusi. Uue ppekava kohaselt peab kogu koolipere ehk siis kik inimesed, kes
majas ttavad, toetama lapse arengut, ka puhastusteenindaja ja administraator.
Juba mitu aastat on koolis prioriteediks olnud vrtused ja eetika ning koolikultuur.
Jrgmisel aastal on meil ks teabekeskkonna alane rahvusvaheline projekt, millele me saime
159

rahastuse Comeniuselt. Kolmandale kooliastmele saime ka projekti elukestev pe ja

karjriplaneerimine, pidades eelkige silmas klassijuhataja rolli ja vimalusi. Need on
jrgmise kahe aasta peamised valdkonnad, lisaks veel kodanikualgatus ja ettevtlikkus.

160

Tartu Waldorfgmnaasium
Vljavte intervjuust:
Me petame vrtusi iga pev. See lhtekoht, et iga inimene on vrtus, on esimene asi,
millest ldse kogu ppekava ja ka kogu meie tegevustik algab. Kuna klblus ja vrtus on
inimese osad, siis pdes tervikut inimest petada ja kasvatada, tuleb paratamatult sellega
igal pool kokku puutuda. Loomuldasa on igas inimeses tegelikult vrtused vi arusaamad
olemas, meie saame neid koolis hooldada, toetada ja arendada, ja mina ise arvan, et see on
meie kui petajate lesanne, sest vikesel lapsel vivad ju vrtused varjatud kujul olla,
teadvustama, see sltub, mis ealised lapsed on. Lbi ppeplaani on vrtused erinevate
aspektidena olemas. Kui teha vrtuslikke asju igel ajal, siis nad kinnistuvadki vrtustena,
seelbi seob inimene nad iseendaga. Meie lesanne peakski ju olema lapse ettevalmistamine
selleks, et ta saaks inimesena maailmas hakkama, et ta saaks aru oma kohast selles maailmas,
nii see pilt samm-haaval ha selgineb. Ja mitte ainult saab hakkama, vaid suudab midagi
loovat juurde anda maailmale, ma isegi julgeksin seda juurde lisada.
petajatena me oleme teadlikud ka sellest, et me ei saa ette nha seda, millises maailmas
pilased hakkavad elama ja tegutsema, me peame looma vimalikult hea kasvupinnase, et
kasvaks elujuline taim. Aga milliseid vilju taim hakkab kandma ja millises maailmas see
taim peab hakkama saama, see selgub paraku alles prast kooliiga. petajaid vib vrrelda
hoolsate aednikega.
Kui kool tavaliselt, ldises mttes on ppimise ja petamise koht, siis waldorfkool on see
koht, kus inimesed ppimas kivad ja just nimelt see, et siia tulevad kokku inimesed
(inimeseks olemise aspekt), see on vti. On natuke erinev, kas kin koolis teadmisi saamas,
vi siia tulevad kokku inimesed, kelle ks vajadus on saada ka uusi teadmisi. Teadmiste
krval on olemas ka hingelised ja fsilise tasandi vajadused. Me ei arenda ainult inimese
fsist ja intellekti, vaid ka vaimu, neme inimest terviklikuna, see on oluline. Ei saa elda, et
teema vrtused ja klblus on snadena esiplaanil, aga nad on kogu aeg taustaks ja kui see
lbi erinevate ainete, lbi petamise, ka hte moodi vlja tuleb, see oleks ideaal.
Meil ei ole phikooli osas kuni kaheksanda klassini tavaprast numbrilist hindamist, sest
hinded loovad vga kerge klassifitseerimise phimtte, et on olemas viieliste, neljaliste ja
kolmeliste grupid. Kuna seda ei ole, siis ei teki selliseid pingeridu klassi sees, lapsed
161

tegelikult teavad vga hsti, mis vimed on hel ja teisel pilasel ja kus keegi on tugevam vi
nrgem, aga ei teki skaalasid sellisel lihtsal kujul. Kui hes kohas on kellegi vimed
nrgemad, siis teises kohas on nad tugevamad, see annab elavama pildi vi elavama hustiku
ja ka tolerantsema, mis ei ole skaaladesse surutud. Kui ks hinne on parem kui teine, siis
sellest vib teha jrelduse, et ks inimene on parem kui teine. Kuna waldorfkoolis ei ole
hindeid, siis on vimalus vtta kiki inimesi vrdsetena. Aga mida see annab? Niteks seda,
et meil pilased ei spikerda. Ei saaks elda, et me teeme midagi erilist selleks, et lapsed ei
valetaks, see tuleb koolikultuuriga kaasa. Oluline on ka see, et tekiks julgus elda, kui midagi
lheb viltu.
Hindelise hindamise nrk klg on veel see, et kui laps on saanud kolme ktte, siis ta vib
elda, et stopp, ma nd rohkem ei pi! Meie kasvatame temas seda phimtet, et lheme
lpuni, teeme endale asja selgeks ja siis me ei pea peatuma miinimumi peal. See thendab, et
teadmine on vrtus ja just see lpuni minek. Algklassis on hsti oluline ka see kvaliteet,
kuidas td tehakse, et kik mida tehakse, oleks ennekike tehtud korralikult ja ilusti. Ka ilu
element on hsti oluline kik, mis last mbritseb, see peab olema ilus. See thendab, et laps
peab olema svenenud ja hoolega oma td teinud, sellest kasvabki hiljem vlja sisemine
motiveeritus kike teha huvi ja phendumisega, see on ka hsti thtis. Lapsed on erinevad ja
nii-elda lhevad lahti erineval ajal ning see vib aega vtta. Mida aeg edasi, seda rohkem
lapsed htlustuvad ja siis ei ole enam probleeme, kui tulevad hinded, nad on adekvaatsed, aga
nad kik on judnud kuhugi areneda, mitte kedagi ei ole kinni ldud, et sa oledki kolmeline
ja kik, just nimelt tema enesehinnang lhebki madalamaks ja ta ei pingutagi enam.
Waldorfkooli printsiip on ka tsklipe. Kui he ainega, niteks eesti keelega, tegeleda nelja
ndala jooksul ja siis nelja ndala jooksul matemaatikaga, siis sa svened sellesse ja ka
vrtustad seda rohkem. Kui ainet oleks mni ksik tund, siis see vib aeglasemal pilasel
lihtsalt mda libiseda vi pilane ei jua veel hlestudagi sellele lainele, kui tund ongi lbi.
Laps peaks saama kigepealt iseenda sisemisi jude vlja arendada ja sellest lhtuvalt teha
td. Ennekike tuleb tegeleda inimese enda igaklgse arendamisega. Me petame arvutit kui
vahendit millegi tegemiseks, kasvi kirjatde lihtsamaks vormistamiseks vi info otsimiseks,
mitte nii, et arvuti on eesmrk. Nooremates klassides on tekkinud ksimus, et miks me ei viks
arvutiga teha referaati? Oleme phjendanud, et nad ise teeksid, otsiksid, kiksid
raamatukogus, leiaksid need allikad, kirjutaksid ise lbi, joonistaksid kaardid lbi, mitte
162

lihtsalt ei teeks kuskilt copy-paste. Nii ei teki isiklikku sidet tga ja tihti ei oska pilased
tehtu sisu kohta midagi elda. Keskastme petajana nen selgelt, et neil on see teemaks kll,
nad on tnapeval vgagi arvutiga seotud, aga kindlasti me ei soosi seda, vi enda kohta
oskan kll seda elda.

Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium

Vljavte intervjuust:
VHK vrtusssteem on mratud 1993 a vanemate ja petajate hisseminarides vastuvetud
VHK haridus- ja kultuurikontseptsiooniga, mis on tnaseks VHK Pedagoogilise
kontseptsiooni osa. Miste phivrtus iseenesest tugineb arusaamale, et inimese loomusest
tulenevalt on asju, mis kikidele meile hiselt on olulised kuigi kahtlemata annab oma
vrvingu

phivrtuste

tunnetamisele

kultuuriline

kontekst.

Tnases

Eestis,

kus

okupatsiooniaeg on kahjustanud kultuurijrjepidevust peetakse meie koolis oluliseks taastada

phivrtustena Euroopa traditsiooniliste kristlike vrtusi ja aktualiseerida meie endi
rahvusliiku eripra hoidmist kui vrtust.
Kristlik traditsioon asetab hariduse keskmesse lapse ja nuab, et me ksitleksime igaht
erilise ja andekana, siia maailma oodatuna. See ongi koolis esmaseks lbivaks teemaks:
kasvatada iga last te ja armastuse vaimus, toetades tema eelduste vljakujunemist vimeteks
ja aidates tal letada arenguraskused, et luua talle eeldused viljakaks ja mtestatud eluks
hiskonnas.
Lapse individuaalset arengut toetava koolikeskkonna loomine eeldab kllalt paindlikku ja
keerulist koolikorraldust. ppe individualiseerimiseks ja arengut toetavate valikute
tegemiseks peab olema levaade iga lapse eriprast ja vajadusest. Oleme ttanud vlja
lapse arengu jlgimise ssteemi, mis hlmab endasse mitmesuguseid uuringuid. Sel viisil
saadud andmed on aluseks ppe individualiseerimisele ja rehabilitatsiooniprogrammide
rakendamisele.

ppeprogramme korrigeeritakse ldjuhul kaks korda aastas. Iga klassi

riskigruppi jlgitakse igandalaselt. Selleks on terviseteenistus nukogul igal ndalal kolm

komisjoni. Enamasti jutakse nii igeaegselt reageerida keerulistele situatsioonidele.

163

Iga inimese vrtustamine ei ole ksnes pedagoogiliseks lesandeks vaid ka phivrtuseks

mida jlgitakse omavahelises suhtlemises, mis omakorda on oluliseks tugisambaks
vgivallatu ja vastastikku toetava koolihkkonna kujundamisel. pilase eriprale
keskendumine ppes on vljakutseks petajatele, ppe individualiseerimine tunniplaani
koostajale. Kik see muudab t koolis keerulisemaks, kuid kui petajad tajuvad, et
pingutustel on mte ja meid vajatakse, siis aitab see ppe individualiseerimisest tulenevat
tiendavat koormust lisapingeteta kanda.
Kui petaja lesanne on luua arengutingimused lapsele, siis koolijuhi lesandeks on luua
tingimused petajale, et tema saaks arengutingimused luua lapsele. Paraku kajastuvad
hiskonnas olevad pinged lastes ja nii on sna tihti pedagoogilisi probleeme , mis ei ole
lahendatav klassiruumis. Juhtkonna lesanne keeruline juhtum le vttaja leida lahendused
ning luua tingimused tks petajatele.

Oleme kasutanu koolis ka

suhtlemistreeninguid. Pshholoogid viivad neid lbi

leminekuklassides vi kui klassis on suhted linud teravaks. Samuti vajab tuge uus pilane
kui ta on ebakindel ja kartlik ja peab kohanema uue kollektiiviga.
Lapse eripra arvestamise krval on sama oluliseks phivrtuseks kuuluvustunde ja
vrikuse kujundamine. Igale lapsele on oluline teadmine, et ta pole siin maailmas
juhuslikult. Vrikuse annas seose esivanematega, teadmine et

isiklikult kantakse edasi

vrtusi, mis on oluliseks pidanud paljudel plvkondadel enne meid ja kui meie selleks lliks
oleme, siis jvad neid vrtustama ka tulevased plvkondadel prast meid. Selles seoses on
oluline ppe niisugune korraldus, et igal arenguetapil saaks laps osaleda sndmustes, millel
on kultuuris aktsepteeritud vrtus. Muusika, kunsti teatripingut jne peavad realiseeruma
kultuurisndmustes, millel pole hinnaalandusi. Nii omandavad pingud thenduse.
Rahvuskultuuriline identiteet eeldab eesktt ajaloo ja folkloori personaliseeritud ksitlemist.
Ebaisikulised teadmised jvad teadmisteks, mis ei puuduta inimesse sisemaalima, tema
hoiakuid, veendumusi , usku. Ilma usuta, kas vi kige algelisema eneseusuta, ei ole vimalik
mtestatud elu maailmas. Selleprast on oluline, et kunstiline tunnetus ja looming oleks
ppes olulisel kohal. Lbielamise kaudu personaliseeub maailm ja tekib isikuline suhe
vrtustesse.

164

Kokkuvtteks
Kui lbivad teemad kattuvad kooli phivrtustega, mjutab see kooli tegevust kige
tuntavamal moel. Niteks, kui koolis vrtustatakse iga inimest kui isiksust, ei ole eesmrgiks
kiki pilasi hesugusteks kasvatada, vaid vrtustatakse individuaalsust. Sel juhul on
eesmrgiks indiviidide kujundamine. Kooli vrtusssteemi on peidetud teatud vastuolulisus.
Kui oluliseks vrtuseks on kokkuhoid, siis peetakse seda silmas nii inim-, materiaalse- kui ka
loodusressursi kasutamisel ning pitegevuse kavandamisel tervikuna. Kui koolis on
phivrtuseks niteks kodanikualgatus, siis ei sobi sellega kokku niteks petajakesksus.
Erinevaid lbivaid teemasid on vimalik aastati prioriteediks tsta ning neile kogu kooli hise
tegevuse lbi mingi kindla ajavahemiku jooksul rohkem thelepanu prata. Seelbi
kujunevad vlja teatud tegutsemisviisid ja -harjumused. Kuna lbivad teemad on vga
aktuaalsed ning ka ainelesed teemad, siis sobivad nad hsti kooli phivrtusteks. Tihti on
just kooli poolt valitud phivrtused mrava thtsusega teiste ppe komponentide
kujundamisel, niteks piksitus, hindamine (vi numbrilise hindamise puudumine),
ppemeetodid, ka tskli- vi ainepe. Kindlasti on kokkulepitud phivrtused oluline ldist
koolikultuuri mjutav tegur.

1.3. Lbiv teema kui kogukonda kujundav tegevus

Kool ei asu ega tegutse isoleeritud ruumis. Mida viksem asula, seda enam on kool seotud
mbruskonna inimeste, tegemiste, kultuuri ja loodusega. Enamasti on koolidel omavalitsusega
parem side kui koolipiirkonna elanikega. Mida suurem asula ja mida suurem kool, seda
nrgemad on sidemed kohaliku kogukonnaga. Kaudselt vib seda pidada heks phjuseks,
miks koolide mbruses saab olla lastele vgivallaohtlik keskkond: lhema mbruse kontroll ja
toetus koolile on vlja arenemata. Koolide avamine kogukonnale- koolimaja ruumide
kasutamine kogukonna hvanguks on otstarbekas nii majanduslikus mttes kui ka kooli
thtsuse ja kultuurilise, hariva mju suurendamiseks (Sarv, 2008:115-116).

165

Koost ei teki iseenesest. Niteks kooli ja kodu koostd aitaks suurendada erinevate
koostvormide varieerimine (et oleks vimalik valida endale sobivamat vormi) ja koolide
teadlik t koost mitmekesistamise valdkonnas. Kui lapsevanem on kooliga rohkem seotud,
tunneb ta ennast seda enam vastutavamana lapse kekigu eest koolis ning suhtub kooli
positiivsemalt.

Kambja Phikool
Kambja Phikool teeb kogukonda kaasava tegevusena koostd MT Kambja Pereklubiga.
Korraldatud on hiseid koolitusi petajatele ja lastevanematele. Kord aastas antakse vlja
auhinnad tublidele valla lastele igast valla koolist. Tublide laste valimise kriteeriumiks on
olnud niteks abivalmidus. Kooli ja kogukonda hendavaks tegevuseks on kooli ja MT
koostna toimuv ksitring tiskasvanutele, mida viib lbi Kambja kooli ksitklassis
kooli ksit- ja kodunduse petaja.

Viimsi kool
Vljavte intervjuust:
Pakume oma petajatele vimalusi vaba aja veetmiseks ja huvitegevuseks: ujumine, jooga,
rhmatreeningud, rahvatants, vrkpall, ksit, mblusring, keeled, tarbekunst. See on ka
ressursi vrtustamine. Paljusid ringe juhendavad omad petajad ja tasuta. Keeli pitakse
meil ka palju, populaarsed on prantsuse keel ja inglise keel. Osalevad ka lapsed ja
lapsevanemad. Oleme toonud need vimalused inimestele lhedale ja seda kasutatakse
aktiivselt. See on kogukonda kujundav tegevus.
Teine pool kogukonda kujundavatest tegevustest on see, et meil on head vimalused
korraldada teatrihtuid, kontserte, filmiprogramme. Inimeste jaoks on see oluliselt soodsam,
kui minna linna, kaasatakse ka lapsi ja lapsevanemaid. Teist aastat oleme PFFi ametlik
koostpartner. Enamikele ritustele on oodatud nii pilased kui tiskasvanud.

C. R. Jakobsoni nim Gmnaasium

166

Kogukonda kaasavaks tegevuseks on koost lastevanematega, mille raames leiavad aset

lastevanemate koolitusseminarid ja konverentsid. Seni on lastevanemate osalemisaktiivsus
olnud keskmine. Ilmselt vajavad vanemad ka aega selleks, et kohaneda kooli sellise rolliga.
Ksitletavad teemad lastevanemate koolitustel on olnud niteks murdeealise lapse
kasvatamine ja turvaline interneti kasutamine.

Kokkuvtteks
Kooli ttajate kujundamist hiselt tegutsevaks meeskonnaks vi hiseks kogukonnaks
vimaldavad niteks hised koolitused sh ka koolisisesed koolitused, omavahelised teadmiste
ja kogemuste vahetamised, tundide klastamised, petajate toetamise ssteemid, mida juba
paljud koolid, niteks Tartu Erakool ja Viimsi kasutavad. Mned koolid kaasavad
koolitustesse ka lapsevanemaid vi korraldavad kogukonnale (sh ka pilastele ja
lapsevanematele) meldud tegevusi koolis kontserte vi teatrihtuid.
Lbiva teema kui laiemat kogukonda (nii koolittajaid, pilasi, lapsevanemaid, aga ka
lihtsalt koolipiirkonnas elavaid inimesi) kujundava tegevuse peale ei ole paljud koolid veel
judnud melnud, kuid see on vga heaks vimaluseks kaasata kooli tegemistesse kogukonda
laiemalt. Antud valimi hulgast leidsime hid niteid ka koolivliste histe tegevuse kohta.
Niteks Viimsi ja Kambja koolis toimuvad kogukonnaliikmetele avatud erinevad
huvitegevused. Laste ja lastevanemate, aga ka teiste kogukonnaliikmete kaasamine koolis
toimuvatesse tegevustesse aitab luua positiivseid suhteid ning tekitada huvi kooli tegevuste
vastu laiemalt. hised tegevused on heks vimaluseks tekitada kokkukuuluvus- vi
kogukonna tunnet ning hiselt jagatud vrtusi. Nii saavad kogukonna liikmetest htlasi kooli
partnerid, kellele on vimalik toetuda erinevate histe eesmrkide saavutamiseks.

167

1.4. Koolikultuuri (keskkonna) mju lbivate teemade rakendamisele

Vastavalt ppiva organisatsiooni teooriale on organsatsiooni ksitluste keskmeks on
kujutluspilt ideaalsest organisatsioonist ja sellele omastest tunnustest. Ideaali poole
pdlemisel peetakse oluliseks eesmrgipraseid tegevusi, mis soodustavad organisatsiooni
liikmete arengut viisil, kus ksikisikute intelligents muutub organisatsiooniliseks. Lppsihiks
on luua jtkusuutlik konkurentsieelis, mida on raske jljendada ja mis silib ka prast
ksikisikute asendumist (P. Senge). Senge teooria rhutab fundamentaalset muutust
mtteviisis,

mille

transformatsiooni

kohaselt

peaksid

kik

organisatsiooni

juhindudes

viie

distsipliini

(isiklik

liikmed lbima

meisterlikkus,

isikliku

mttemudelid,

meeskondlik ppimine, jagatud visioon ja ssteemne mtlemine) kooslusest, mille

omandamine ja harjutamine suurendab eduelamusi nii indiviidi kui ka organisatsiooni kui
terviku seisukohalt.
Lbivate teemade rakendamise eelduseks on kikide kooli ppe- ja kasvatustga seotud
ttajate hine arusaam nende teemade sisust ning petamise vimalustest. Loomulikult ei
pdi see sellega, et iga koolis ttav petaja suudaks lbiva teema pet otsast lpuni
kavandada, pigem on oluline jrgida printsiipi, kus kooliorganisatsiooni liikmed lbivad
koostphiseid koolitusi lbivate teemade rakendamise vimalustest ppekavas. See on
eelduseks, et kikidel tasanditel lbivate teemade rakendamise eest vastutavad isikud
aktsepteerivad vastastikuseid meetodeid ning suudavad neid tegevusi koolikeskkonnas
kaardistada.
Demokraatliku ja teadmustjuhtiva ppiva kooli seisukohalt on thtsad: pilaste osalus ja
mjukus koolis (pilasomavalitsus, osalus ppe suunamisel), tugissteem pilase arenguks
(kasvatushoiak, vestlused jt pilase arengut toetavad aspektid petaja tegevuses),
tulevikumde petajate ts (), petajate/kooli eneseusk ja histegevus (kooli, petajate
vime aidata pilast, tagada areng ka piiratud ressursside korral, meeskonnat laste
abistamiseks, ppekava ja ldpdevuste mistmise ja tunnustamise-realiseerimise tahe ja
oskus) (Sarv, 2008:37-40).
pilase arengukeskkonnana on kooli- ja klassikeskkond oluliselt sltuv sellest, kuidas selle
phikujundaja, phitoimija petaja ja petajaskond tajub pilasi ning millised on
168

petajate, petajaskonna kasvatus- ja petushoiakud. Samuti on kooli kui organisatsiooni

vimumehhanismis, struktuurielementides, koolikultuuris, hisvrtustes ja traditsioonilistes
tegevusviisides jooni, mis soodustavad pilaste arengut vi tekitavad stressi. Positiivsed
emotsioonid, motivatsiooni ja loomingulisuse aluseks olev positiivne pinge, lhema arengu
tsooni vljakutsed, demokraatliku osalemise vimalus, hirmu ja stressi vltimine vi
vhendamine on pilase arengu, sh teadmusloome soodustamiseks tarvilikud aspektid. Need
sltuvad olulisel mral petaja vaadetest, teadmistest, tegevusviisist (ibid.)

Viimsi Keskkool
Vljavte intervjuust:
Meie kooli pikeskkond toetab kikide lbivate teemade rakendamist. Kige vhem on siiani
olnud fookuses kodanikualgatus ja ettevtlikkus. Soovime soodustada pilasfirmade loomist
ja algatasime S.T.I.P.P. programmi, et kodanikualgatust ja ettevtlikkust toetada.
Probleemiks on hetkel mentori vi juhendaja puudumine, kes oleks pidevalt kohal. Koost
likoolidega juba toimub ja pilaskonverentsil vi klassijuhataja tunnis on vimalik tuua
vljastpoolt spetsialiste vi ritustele minna, kuna kikidel klassidel on klassijuhatajatunnid
samal ajal.
Juba uue inimese otsimisel pame arvestada kandidaadi sobivust kooliga. Oluline on,
missugused on kandidaadi vrtushinnangud, hoiakud, suhtumine pilasse, kogemused.
Vestlusringi kutsutakse tulevane otsene juht, personalijuht ja petajate esindaja. Lisaks
toimub eraldi vestlus direktoriga, kes otsustamisel vga palju tugineb sellele, missugused on
kandidaadi vaated pedagoogikale, suhetele vanematega ja kes on pilane tema jaoks
filosoofilises mttes. Kui kandidaat ei olegi selle peale varem melnud, siis saab ta snumi,
mida selles majas vrtustatakse, mida temalt oodatakse ja kuidas oma td peaks
korraldama. Uued ttajad saavad kokku ppeaasta esimeses kogemuste kojas (pikemalt loe
Koolielu portaalis Omanoline organisatsiooni sisekoolitusvorm Viimsi Koolis kogemuste
koda, 22. 11.2010), kus toimub tutvumine, uued inimesed saavad rkida oma ootustest ja
hirmudest ning ksida ksimusi. Kohal on ka juhtkonna liikmed. Mne aja mdudes toimub
jtkuseminar, et vaadata, kuidas on linud, teha vike anals, selgitada vlja murekohad.
Kik uued ttajad saavad endale tugiisiku, kes toetab neid koolikultuuri ja organisatsiooni
kontekstist lhtuvalt, aitab niteks kasvi majas ringi liikuda. Organisatsiooni struktuur on

169

meil ka tavakooli omast erinev, meil on sellised ametid nagu kommunikatsioonijuht,

arendusjuht, personalijuht.
Koolil on sihtasutus, mille kaudu on petajatel luua ka tasulisi ringe. Neid tekib igal aastal
jrjest rohkem, petajad muutuvad ettevtlikemaks. Kool soodustab seda, et petajad ja
pilased ise algataksid projekte, see on ettevtlikkus ja kodanikualgatus. Samas peab igal
projektil olema konkreetne eesmrk ja vljund. pilasesindust on hsti koolitatud ning nende
poolt korraldatud ritused on alati vga hsti organiseeritud, neid toetab ja juhendab
tugikeskus.
Kooli traditsioonilised ritused ja rituaalid on ka need, mis lbivaid teemasid ja ldpdevusi
toetavad, need on ka koolikultuuri osa.

Tartu Waldorfgmnaasium
Vljavte intervjuust:
Tavakooliga vrreldes uurime me natuke rohkem kommete ja traditsioonide tausta ja pame
enda jaoks teadvustada, mis on nende asjade vaimsed tagamaad. Miks inimesed on phasid
oluliseks pidanud ja kuidas see knetab tnapeva inimesi. Sa teed ju hoopis teise
veendumusega asja, kui sa tead, mis on asja taga, kui seda loosungina vi ksu korras tehes.
Me kanname kolleegiumist vi hisest petajate ringist tulevat tiskasvanu eeskuju kasvatuses
klassi ette. Vib-olla viks seda pisut toonitada ja lisada, et tiskasvanu eeskuju, ka
lapsevanemad ja kust see siis tuleb, et tiskasvanu saab olla eeskujuks vi jrgimist
vrivaks, see on pidev tiskasvanute t iseendaga, pidev enesekasvatus ja sellest on nd
hsti palju rgitud ja ka tehtud selles vallas, ja nii vanemate kui petajate osas. Minu
meelest on see nagu hine kandmine, eriti vrtuste osas. See on hulga usaldusvrsem,
hulga loomulikum, kui lihtsalt mingisugune petuslause.
Kasvatamine lbi eeskuju thendab, et ma vaatan, kas ka minu enda juures on need
omadused olemas ja ma julgen vtta selle valiku, et nd on minu lgastumise aeg. Lbi
selle, et me ei jutusta midagi sellist, mida me ise ei tee vi vhemalt mille poole me ei pdle,
sest me ei ole ju ideaalsed inimesed, aga liigume sinnapoole, see on meie jaoks aktuaalne.
Mida saavad petajad veel oma eeskujuga ette nidata? Seda, et nad on ka laulu ra ppinud
170

vi teevad nidendit traditsiooniline petajate nidend vastlapeval, tavaliselt on see

midagi humoorikat vi muinasjutt.

Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium

Kooli ajalehes Teataja kajastatakse iga ndal hte vrtustega seotud teemat (nt kord
pevaplaan; abivalmidus ja kuulamine; suuremeelsus: jagamine, kuulamine ja andestamine;
rohkem tnulikkust), mis peaks olema klassijuhatajatundides lbiv. Ajaleht on ka veebis
olemas. Vrtuste ksitlemiseks on koolil kindel kava.
Vljavte intervjuust:
Oleme pdnud taastada kooli alguses olnud igaesmaspevast kogunemist. Kuid see kipub
jma ainult info jagamiseks. Ei julgeta nii palju vrtusi puudutada. Teise probleemina ei
ole meil hte piisavalt suurt ruumi, kogunemisi palju, phikoolis on esmaspeviti viis
kogunemist. Ei jua nii palju rkida. Kirikuteenistused vimaldavad kontsentreeruda
mingitele vrtustele. Neid on kolm, ka kirik on pisike. Gmnaasiumiga ongi ainult
teenistused, sest ruumi ei ole. Gmnaasiumis on aine- sotsiaaleetika, ka filosoofia ja
sissejuhatus kristlikkusse kultuuri. Sotsiaaleetika kontsentreerub vga palju kutsumuse mber.

Kokkuvtteks
Kooli kui arengukeskkonna heks oluliseks tunnuseks on koolikultuur. Lbivate teemade
petamise kaudu saab kasutada paljusid erinevaid vimalusi koolikultuuri kujundamiseks.
heks lbivaks vimaluseks on arvestada kogu kooli pikeskkonna kavandamisel lbivate
teemade

phimtetega,

seda

nii

aineppes,

rituste

korraldamisel,

traditsioonide

kujundamisel, projektide kirjutamisel, koolitustel osalemisel, ppekava loomisel ning toetada

petajaid seatud eesmrkide poole liikumisel.
Uuritud koolide hulgas oli neid, kes lbivalt lhtuvad oma ts pilaskesksusest. Need koolid
kaasavad pilasi osa vtma koolikeskkonna kujundamisest lbi ettepanekute tegemise (nt
taaskasutuse vimaluste loomine) ja rituste korraldamise. Parimal juhul ptakse juba
171

petajate valikul leida kooli vrtusi jagavad inimesed ning toetada, nustada uusi inimesi sh
koolikeskkonna aspektist.
Mitmes uuritud koolis ptakse lastele luua vimalikult soodne arengukeskkond,
thtsustatakse pilaste motivatsiooni ja loovust ning nhakse pilasi ppeprotsessis aktiivsete
koostpartneritena. Oluliseks peetakse isiklikku eeskuju kasvatuses, oma tegevuse mtte
teadvustamist ja tehtava t vajalikkusesse uskumist, mis on ks oluline osa soodsast
pikeskkonnast.

1.5. Kooli koostviisid, mis toetavad lbivate teemade rakendamist

Phimtteliselt on koostd vimalik teha nii formaalselt kokkupandud gruppides (niteks
ainesektsioonides vi projektimeeskondades, mis on kinnitatud kooli direktori poolt ja millel
on oma juht, tplaan ning vljund), kui ka mitteformaalsetes trhmades, mis phinevad
inimestevahelistel headel suhetel. (Sarv, 2008:72-75).
Koost erinevatel tasanditel (nii formaalsetes gruppides kui ka mitteformaalsetes gruppides)
on oluline histe teadmiste loomise ja jagamise seisukohalt. Just mitteformaalse koost
olemasolu ja regulaarsus annab enamasti tunnistust heast sotsiaalsest kliimast koolis. (ibid.)

Kambja Phikool
Vljavte intervjuust:
petajate koost on keerulisem erinevate ainete vahel, sest kui ppeained on spetsiifilised ja
raske on leida seoseid, siis loomulikku koostd ei teki. Kui teeme mingi rituse, siis teeme
seda koosts. Kui ettepanek tehakse ja antakse juba konkreetne lesanne, siis toimub ka
koost. Tavaliselt on ritusel ks eestvedaja, kes siis organiseerib ja jagab lesandeid ja kes
on ise motiveeritud, teised tulevad siis kaasa, kuigi neil on tihti oma ngemus ja ettepanekud.

172

Tartu Tamme Gmnaasium.

Vljavte intervjuust:
Koolis peaks olema kokku lepitud, et pannakse tplaani kirja, kuidas ainetunnis lbivaid
teemasid ksitletakse. Samamoodi peaks olema kokku lepitud, et toimuvad mingid konkreetsed
tegevused, niteks tvarjupevad ja et terve see pev ongi mni klass koolimajast vljas. Kui
kokkulepped on paika pandud, siis see toimib hsti. See on koolisisese koost ksimus meil
on ks ritus, mis tuleb kigil koos ra teha ja igaks vastutab oma osa eest. Koordinaatori
rolliks on aidata neil, kes htta jid, mingeid kontakte otsida ja vajadusel petajaid toetada,
nustada vi juhendada. Suurem osa petajatest said ise hakkama ja lpptulemusena oli
pris tore ja vahvad asjad said tehtud, kik kll mitte hel peval, vaid testi terve ndala
jooksul. Tagasiside on olnud vga positiivne: tunnid olid toredad lapsevanemad ja
vilistlased kisid tundides, kidi vljas ja kike tehti.
Mte, et petaja peab hakkama ritusi ise tegema, on petajatele veel uus ja ma pean neile
nidama, et see ei ole vimatu asi, mida nad peavad tegema, et sellel on mingi kindel eesmrk
ja see paigutub mingisse laiemasse raamistikku. See on hoiakute kujundamine, mis vtab
aega, aga on oluline ja vrtuslik. Koordinaator viks koolis viks korraldada arutelu
ringisid vi tutvustada lbivate teemade alaseid juhendmaterjale ja suunata petajaid
mtlema, mida nemad saavad oma ainetundides teha, sest kik petajad ei ole lettanud ja
kskiksed, enamus ikkagi vga hsti tulevad asjaga kaasa. Eriti praegu, uue ppekava
rakendamise perioodil viks kutsuda kolleegid kokku. kshaaval petajad kivad ja
vestlevad, aga need on ksikud petajad. Kui juhtkond tegevust toetab ja koordinaatorist saab
nuandev isik, siis on koostd lihtsam teha. Suur kool annab vimaluse, et kui ks petaja ei
tee, siis lejnud kmme-viisteist ikka teevad ja ikka saab vahvaid asju teha. Kui on vike
kool ja enamus on passiivsed, siis ei juhtu ldse midagi. Kooli suurus seab teistsugused
raamid, aga sisuliselt jvad probleemid samaks.
Partnerite puhul ei ole ksimus enam selles, kas mul on neid piisavalt, pigem ma ei jua kiki
ra kasutada. Olen juba suutnud ennast niimoodi sisse ttada, et partnerid tahavad juba ise
tulla meie kooli seminare korraldama. Partnerite kutsumisel peab teadma seda
organisatsiooni, keda kutsuda tahetakse, sest vahel vib olla koolituste kvaliteediga
probleeme. Niteks tervise valdkond selline on, kus koolidele tehakse vga palju pakkumisi,
aga koolituste kvaliteedis ei saa alati kindel olla. Karjriplaneerimises sellist probleemi
173

enamasti ei ole, kui ikka kool tuleb ennast tutvustama, siis ei saa mingeid suuri probleeme
olla. Loomulikult tuleb vaadata, mis pigem on meie kooli pilastele sobiv vi eakohane,
niteks vlismaal ppimise vimaluste tutvustamine.
Meil on vlja kujunenud phipartnerid, kelle me testi peame aasta jooksul kooli kutsuma,
need on Tehnikalikool, Tartu likool, Maalikool. Nemad on juba meie suundadega seotud.
Tallinna likooli puhul vib juba kaaluda, sest vga vhesed meie kooli pilased on sinna
linud, kuigi nad vib-olla valiksid seda likooli rohkem siis, kui nad sellest rohkem teaksid.
Aga paraku on nii, et kiki ei jua kutsuda ja seeprast tuleb teha valikuid. Aga partnerite
rohkus on rohkem linnakoolide luksus, Tartu ja Tallinna eelis.
Samas kui me rgime mingitest keskustest eemal olevatest koolidest vi vikelinnadest, siis
nemad on halvemas olukorras neil ei ole karjrikeskust, ei ole mitut likooli hes linnas, ei
ole organisatsioone, esindusi. Meil on kik see olemas ja seetttu on probleem pigem selles,
et ei juta kiki vastu vtta.
Suhe partneritega on kahepoolne. Palju sltub koorinaatori oskusest partnereid leida ja
vimalusi nha, mis viks just tema kooli pilastele huvi pakkuda ja oskusest kontakte leida.
Nd ma testi vin elda, et mul ei ole partneritega probleemi, aga ma olen selleks pidanud
suurt vaeva ngema selleks, et need kontaktid leida. Niteks kui pilane tahab minna
moedisainerile tvarjuks, mida Tartus sisuliselt ei ole olemas, siis see nuab minult vga
palju, et pilasele see vimalus leida.
Partnerite leidmise puhul on oluline olla vrgustikes, sest sealtkaudu liigub info. Kui oled
Tagasi kooli kontaktisik, tuleb sulle juba palju kontakte ktte. Kui meil koolis on kinud
vahvad esinejad, siis ksin alati, kas jrgmisel aastal vime neile ka tvarju saata.
Tavaliselt lubatakse, eriti kui selle valdkonnaga on olnud probleeme. Kui partnerid lhevad
meie koolist ra hea ja positiivse tundega, siis nad jrgmisel korral juba teavad, kes ma olen,
kui ma tahan oma pilasi kuhugi saata vi neid klla kutsuda.
Ma teen tvarjupeva selleprast, et pilased on vga rahul, kuigi keegi ei ole minult
tvarjupeva korraldamist nudnud. Kige raskem on leida aega, niteks on mul vga raske
leida aega hisaruteluks, kuidas mni ritus nnestus vi pilastele meeldis. pilased
kirjutavad mulle selle kohta essee. Ainetunde ei saa nendeks aruteludeks kasutada. Minu
174

ksimuse peale, kuidas lks vaatavad mulle vga nnelikud nod vastu, nii et ma saan juba
aru, kuidas lks. Esseed on vga hea tagasiside vorm, sest pilased reflekteerivad saadud
kogemust ja mned panevad sinna lppu ka selle, et nad on alguses tagasi ja ei tea mitte
midagi. Sellisel juhul ma neile nustamist pakkuda ksida pilaselt, kas peaksime koos
arutama, mida edasi teha.

Viimsi Keskkool
Vljavte intervjuust:
Koostvrgustiku loomise algpunkti on raske leida, teema kerkis alati les mnest
konkreetsest probleemist, mida oli vaja lahendada. Aga he alguspunkti, mis meil lbi kukkus,
viks kll vlja tuua. Meie eelmine sotsiaalpedagoog kutsus kokku inimesed, et hakata looma
vrgustikku, mis probleemiga kuhu peaks prduma. Ttasime hulk kuid ja lpuks olime
sunnitud tdema, et kunstlikult vrgustikku luua ei saa peale seda hakkas vrgustik vlja
kujunema loomulikul teel. Vib-olla see alge oli seal, et ks inimene teadvustas teisi inimesi
vrgustiku loomise vajadusest.
Kui mni formaat kukub lbi, siis vaadatakse mnda aega ksteisele otsa ja tehaksegi uus.
Meil on mitmed head ideed kolinal lbi kukkunud, mis sai algatatud hsti positiivse eesmrgi
ja hea mttega. Iga sgisel tuleb uus mass pilasi peale ja nii mnigi formaat, mis eelmisel
aastal ttas, enam ei tta. Siis jb midagi ra vi tekib midagi uut.
Meie koolis on kommunikatsioon hsti oluline, sest kooli suurus on erakordne (le 1400
pilase). Osa inimestel ei olegi enam kokkupuutepunkte, niteks gmnaasium ei tea, mida
algkoolis tehakse ja vastupidi. Peame olema innovatiivsed ja mtlema vlja uusi
kommunikatsiooniformaate. Seda kike koordineerib kommunikatsioonijuht, kige olulisem
suhtlemisvorm on elektrooniline, sest teisiti ei ole vimalik.
Meie kooli teabekeskkond on sltuvalt kooli suurusest, inimestest ja juhtkonna struktuurist
kujunenud erinevate osapoolte koosmjul. Tnapeval on meil suhtlus hsti paljus IKT
vahendi phine (pikemalt loe Koolielu portaalis Viimsi Kooli uuenduslikud IKT-vahendid
kooli

juhtimisel,

25.20.2010).Omavahel

suhtlevaid

kogukondi

on

palju.

Otsest
175

sisekommunikatsiooni keskkonda kool ei kasuta, aga on vlja selgitatud, milliste erinevate

IKT vahenditega juhtkond hlbustab info liikumist koolis sees, alates e-meilist kuni
dokumendissteemini vlja, et informatsiooni hallata. Kommunikatsioonijuht ei saa rohujuure
tasandil neid asju paika panna, kik petajate kogukonnad peavad ikka omavahel ise
suhtlema, kommunikatsioonijuht vaatab pigem eemalt ja pakub vajadusel lahendusi.
Tagasisideksitluse phjal anti meie kommunikatsiooniformaatidele krge hinnang, tavaliselt
hinnatakse organisatsioonide puhul seda valdkonda heks kige madalamaks.
Phimtteliselt tegeleb meil ppe-kasvatustga kolm ksust, igal ksusel on oma juht.
ppekava arendusega tegeleb arendusdirektor, ppetd koordineerib ppedirektor, kahe
algkooli pikeskkonna koostd koordineerib algkooli juht. ppe-kasvatustd toetab
tugikeskus, mida veab tugikeskuse juht. Keeruline on kommunikatsioonipool, kuna petajad
ttavad erinevates kooliastmetes.

176

Nide dokumentatsioonist: Viimsi kooli struktuur

Juht

Arendus-

ppedirektor

direktor

Tugi-

Kommuni-

ppe-

pilas-

keskuse

katsioonijuht

toolide

teaduse

juhid

koordi-

juhataja

naator
Tegevus-

ppekava

ppet

Tugi-

Suhte-

ppe-

ala

arendus

korraldamine

tegevuse

korraldus

toolide t

Tegevus

korral-

koordi-

damine

neerimine

pilasteadus

Kooli

Tunnijaotus-

piabi,

Sise- ja vlis-

petajate

Koolivlised

sisehindami

plaan,

ennetust,

kommuni-

koost,

projektid,

ne,

pitulemused,

nustamine,

katsioon

ppe- ja

olmpiaadid

ppekava-

hindamine,

karjri

kasvatus-

ja

arendus,

korra-

pla-

alased

ainendalad,

mentorlus,

pidamine,

neerimine,

projektid

pilas-

ppet

statistika,

noorsoot,

konverentsid

kvaliteet,

uuringud

pilas-

, koost

esindus

likoolidega,

pilasteadus,

teadus-

pikeskus-

laagrid,

raamatu-

ppepevad

kogu

ja seminarid

Tugikeskusesse on koondatud kik tugispetsialistid: sotsiaalpedagoogid, pshholoogid,

logopeedid, noortejuht, inimesepetuse petajad, koolied. Tugikeskuse eesmrgiks on
koondada kik erispetsialistid, et igale lapsele tema vajadusest lhtuvalt abi pakkuda. Kuigi
tugikeskusel tekib sageli konfliktikohti petajatega, sest soovitakse saada kiiret lahendust
lapse probleemidele, on oluline just pikaajaline koost lapse nimel. Probleemi korral
toimuvad kohtumised mitmel tasandil: lapsega, lapsevanemaga, klassijuhatajaga, vastavalt
vajadusele. pimotivatsioon ja kooliskimine on phiasjad, millega tugikeskus tegeleb.
Probleemide korral teavad nii petaja, lapsevanem kui ka pilased, kelle poole prduda.
pimotivatsiooni toetamiseks eesmrki kannab ka gmnaasiumi ettevalmistuslaager, kus
tulevased gmnasistid saavad ka omavahel tuttavaks.

177

ppeedukuse parandamiseks on loodud ka pituba, mis on meldud kahele vanuseastmele

(4.-7. klassid ja 8.-9. klassid) toetamaks eelkige matemaatika, fsika, loodusainete ja vene
keele ppimist. Seda veab meesterahvast sotsiaalpedagoog. pituba on suunatud eelkige
nende pilaste abistamiseks, kellel on veerandihindena kahed tunnistusel. Kolm korda
ndalas kivad pilased pitoas, seal vaadatakse koos lbi, kuidas neil lheb ja koostatakse
koos tegevuskava, kuidas raskustest le saada. Tihti tahetakse pitoas kia ka prast raskuse
krvaldamist, sest pilased saavad sealt palju tuge ja positiivset tagasisidet. Reeglina satuvad
piraskustesse poisid, seeprast on vga hea, et pituba juhib meesterahvas. Tunnirahuklassi
suunatakse pilane, kes hirib kaaspilaste ppimist, saatekirja ja tlesandega. Seda
vimalust kasutatakse vga vhe.
Tugikeskuse eestvedamisel on vlja arendatud klasside marlaudade ssteem: kaks korda
aastas, sgisel ja kevadel saavad kik he klassiga ttavad petajad kokku. Koos arutatakse
lbi kik probleemid, mis selle klassiga les on kerkinud ning mratakse vajalikud
tugissteemid, kuidas pilasi aidata. Lepitakse niteks kokku he pilase petamise
strateegiad kigis tundides Keeruline on see, et osa petajaid peab vga paljudes
marlaudades kima, kuna nad petavad vga erinevates klassides ja kooliastmetes. Sellel
aastal alustasime he klassiastme lastevanemate ldkoosolekuga. Seda nuab kooli suurus.
Ainevaldkonniti on petajad on koondatud ppetoolidesse. Lisaks tegutsevad erinevad
trhmad (ppekava tuumikrhmad, kooli dokumentide vljattamise meeskond, kujundava
hindamise pikogukonnad jne). Aktiivsemad petajad osalevad vga paljudes trhmades.
Suures koolis tekib valikuvimalus ja petaja peab suutma selgeks teha, mis on tema jaoks
kige olulisem, sest kikides asjades osaleda ei ole vimalik. On petajaid, kes on rmiselt
aktiivsed ja on sellised, kes ei osale kusagil. Uue arengukava raames on vaja lbi melda,
kuidas seda ssteemi paremini toimima panna. ks vimalus ennast proovile panna on
sisekoolitusvorm kogemuste koda, kus petajatel on vimalus kolleegidele oma kogemust
jagada vi ise kogemusi hankida.

Suure lootuse paneme uuele hoolekogule, mis peaks aktiivsemalt sekkuma kooli sisulisse
tegevusse. Rahuloluksitlus nitas, et koolis on lapsevanemaid, kes on valmis koostd
tegema sellises kooli toetavas vormis, nagu Ameerikas on PTO (Parent and Teacher
Organization). Kooli vilistlaskogu on alles noor ja kujunemisjrgus.

178

C. R. Jakobsoni nim Gmnaasium

Koolis on kujunenud koostvorm, mille eesmrgiks on kaasata lai hulk petajaskonnast
igapevaste korralduslike aspektide otsustamisse. Initsiatiiv sellise koostvormi loomiseks
tekkiski osaliselt altpoolt. Tna tegutsevad koolis petajatest, huvijuhtidest, projektijuhist ja
direktsiooni liikmetest moodustatud trhmad, kes otsustavad niteks tugiteenuse,
metoodika, pikeskkonna ja kooli arengukavast tulenevaid ksimusi. Viimase trhma
juures tegutsevad ka kooli hoolekogu liikmed.
Kirjeldatud ssteem asetab aktiivsele petajale suurema koorma, kuid tna on petajad olnud
selle kandmiseks igati motiveeritud, sest vastutasuks saadakse osaleda koolielu juhtimises.

Tartu Erakool
Vljavte intervjuust:
Minu arvates ppekava ongi ks vga suur kokkulepe. Titsa ise ksimus, kui palju
suudetakse kokku leppida, kui palju limingut planeerides suudavad ainepetajad omavahel
kokku leppida, sest liming ju algabki kokkuleppest. Meil peegeldub see kokkulepe ja kuidas
me seda erinevate inimestena tajume, ppekava kujutava tooli peal.
Me tundsime, et vajame selgeksrkimist, mis on millega seotud ja mis millele tugineb, lisaks
mjutasid noore kooli kasvuraskused, koolijuhi vahetumine ja ksimus, mida ikkagi
koolipidaja

ootab.

soojendusharjutuse

hel
ajal

ppekava

loova

arenduspeval

ratundmiseni,

et

judsime

ppekava

mtlemiskaabude

peaks

olema

midagi

kegakatsutavat, silmnhtavat, mitte ainult kaante vahel olevad paberid, mis on tavaline.
Sealt tekkiski hel juhtgrupi arutelul mte, et ppekava on nagu tabureti istumisplatvorm, mis
toetub

(ehk

mille

jalad)

missioonile,

visioonile,

arengukavas

toodud

ppe-

ja

kasvatussuundadele ning phivrtustele. Sealt edasi tekkis taburetile seljatugi, mis on

ppekava ldosa, ainekavad, hindamise korraldus ja kodukord ka.
Jrgmisel korral lheme selle ssteemi loomisega edasi. Meil on vlja meldud oma ideaal
selleks ajaks, kui ppekava hakkab 1. septembrist kehtima, milliseks see tool viks koosts ja
179

kokkulepetes saada. Tahame need snad sinna peale graveerida, vib-olla natuke tooli
vrvida ja loodame, et sinna peale tekib ks meie koolivormis istuv laps. Aga see kik peabki
sndima kokkulepetes, seda protsessi ei saa tagant torkida, et nd paneme need snad nii,
nagu mina igeks pean vi arvan. Selles mttes on taburet sna thenduslik juba praegu, me
pildistame teda kogu aeg, siis on nhtav ka muutus ja areng ning kik need vaidlused, mis on
protsessi kigus maha peetud. Kokkulepped ei snni kergelt, vaidlusi on palju ja pingeid ka
kuidas me siis nende ainekavadeni juame, kust me selle aja vtame, kuna veel need
trhmad kokku tulevad jm.

Tartu Waldorfgmnaasium
Vljavte intervjuust:
petajad juhivad kooli sisulist poolt, mis thendab seda, et toimuvad regulaarsed
kokkusaamised igal ndalal, kus siis petamise slmpunktid lbi arutatakse, tegeldakse ka
sgavamate teemadega, enese koolitamisega, harjutatakse ht-teist praktiliselt ja kus
tegelikult ka kooli vrtused on ikka ja jlle jutuks. Niteks sellised aasta thtsndmused,
kuhu ikkagi ptakse vimalusel kogu kool 1.-12 klassini kaasata, lisaks loomulikult ka
petajad ja vanemad, niipalju, kui see ruumiliselt vimalik on.
Koosttamise ja koosppimise tulemus peab edasi judma pilasteni ja mitte ainult vliste
instruktsioonidena. Ega petajate individuaalsust ei saa loomulikult maha ligata vi ra
kaotada ja see ei ole ka eesmrk, aga et mingisugustes phiasjades oleks ksmeel olemas.
Inimestel on lihtsam ennast siduda asjadega, kui need on testi juba sajandat korda ikka ja
jlle lbi arutatud ja igal inimesel on vimalus oma arvamus sinna juurde elda. Koosmeel
on isegi tpsem snastus, sest et me ei pruugi olla hel meelel, aga kolleegium vi petajate
konverents on koht, kus erinevad arvamused kokku saavad ja kujundatakse hised
seisukohad.
Klassi kolleegiumid on koht, kus hes klassis petavad petajad tulevad teatud aja tagant
kokku ja teevad tagasivaate ja rgivad ka probleemid lbi. Meil on ka kooliastme
kolleegium, niteks algklassipetajad 1. -4. ja vanemaastmepetajad 5. - 9. Need on sellised
viksemad ringid, sest kike ei jua pris suures ringis lbi ttada vi vaadata.
180

Waldorfkoolis on igal klassil reegliprased vanemate htud, mitte koosolekud, vaid vanemate
htud, mida on vga hea teha iga kuu, ka seal ka rgitakse vrtustest, niteks toimub mni
loeng, mille alusel hiljem arutletakse. Ptakse juda mingisugusele hisele seisukohale vi
tehakse koos lbi seda, mida lapsed parasjagu tunnis teevad, niteks maalitakse hiselt ja siis
arutatakse sellisel teemal, et miks me seda koolis teeme, miks see on inimesele praegusel
arenguetapil oluline. Ptakse koos vanematega neid tagamaid avada. Vi siis on mned
ainepetajad klas ja rgitakse, kuidas klassil lheb ja mis parasjagu klassis toimub,
samamoodi hisritused koos vanematega ja vanematel on ka vanemate kool, kus nad ka koos
kivad.

Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium

Vljavte intervjuust:
Kooli koost viisid vaadatakse kogu aeg le. Eksperthinnangutest saame teada, kes
pilastest on jnud jlgimisele. Kui lapsega on tekkinud probleem vi kriis, siis see nuab
igandalast reageeringut. Pame probleemsed pilased koondada kokku kriisirhma
jlgimise alla, nii on palju efektiivsem. Paljud asjad on meil kogemuslikud, paljud asjad
ssteemitasandil, niteks tervisenukogu. Osa on ka protseduuridena kirjas.
Kui mingi asi ei laabu, siis oleme teinud temast juhtimisalase protseduuri. Selleks on niteks
uue pilase vastuvtt vi kitumine kriisiolukorras. Seda oleme lbi melnud, kuigi keegi
paber npus ringi ei ki. Kui on kokku lepitud ja teed nii, muutub see osaks
organisatsioonikultuurist. Ideaalne, kui on ametijuhendid ja protseduurireeglid. Oleme
pdnud, et tekiks juhtimismaatriks, oleme seda mugandunud ja see toimib niisama.
Meil on oma pedagoogilise osa koolitusssteem ja me koolitame ise oma petajaid. Meie
koolitus on teatud mttes programmiline, asjadeks, mida tahame saavutada oma petajate
juures. Meeskond peab ttama hes paradigmas. Mingit imet siin ei ole, see nuab lihtsalt
jrjepidevust ja-kindlust ja saab alguse juhtimisstruktuurist. Osakonnajuhatajad kuuluvad
kik konsiiliumisse, kes vtab vastu heselt otsuseid, mis toimuvad hes paradigmas. Teistpidi
on lbivatena programmid, mille juhid tagavad, et selle eriala raames samu asju jlgitakse.
181

Teenistused korraldavad, et htedelt alustelt kogu tegevus toimub. See on juhtimisalane

struktuur.

Kokkuvtteks
Koost erinevatel tasanditel on oluline histe teadmiste loomise ja jagamise seisukohalt.
Koolide praktika anals nitas, et suurtes koolides on olulisel kohal formaalsete
koostvormide loomine, et lihtsustada ttajate omavahelist suhtlemist ja jagada lesandeid,
samas kui vikestes koolides toimib vga hsti ka mitteformaalne koost ning tavaliselt
kaasatakse kiki. Samas aitab reguleeritud ning regulaarne koost nii suurtes kui ka
vikestes koolides kaasa histe seisukohtade kujundamisele ning rakendamisele.
Suurtes koolide koostd takistavate teguritena toodi vlja kokkulepete slmimise, info
levitamise, koost korraldamise ja selleks sobiva aja leidmise probleemid. Uuritud koolid
kirjeldasid mitmeid hid vimalusi, kuidas omavahelist suhtlemist (erinevaid IKT vahendeid
kasutades) parandada vi erinevate osapoolte vahelist koostd paremini korraldada. Kige
suurem ja ehk ka kige keerulisem on koost kooli ppekava loomiseks. Vikestes koolides
vib probleemiks saada inimeste ja sellest tingituna ka ideede ning tegutsemisressursi
vhesus.
Ka koolide struktuur on muutumas. Koolimeeskondades on jrjest enam lbivate teemade
koordinaatorid, arendusjuhid, kommunikatsioonijuhid, personalijuhid. Koolid on judnud
juba ka erinevate trhmade ja nende juhtide lesandeid muuta tegevuste juhtimise ja
rituste organiseerimise krval thtsustub koost ja limingu koordineerimine, et toimuks
lbivate teemad rakendamine ja petajate sisuline toetamine selle saavutamiseks.
Mitmes uuritud koolis ptakse lastele vimalikult soodne arengukeskkond luua viisil, et
selleks moodustatakse pilaste vi klassi arengu jlgimiseks formaalseid koostvorme.
Niteks

Viimsi

Keskkoolis

tegutseb

tugikeskus

ja

on

loodud

pituba,

Tartu

Waldorfgmnaasiumis toimuvad klassi ja kooliastme kolleegiumid ning reegliprased

vanemate htud. Koostd tehes ptakse hiselt tekkinud probleeme lahendada.

182

Formaalsed koostvormid aitavad koolidel leida lbivate teemade kohta ja rolli

koolippekavas. Niteks on Tartu Erakoolis juba terve aasta toimunud kooli ppekava
arendust, kuhu on kaasatud kooli nukogu kaudu ka lapsevanemad. Vrgustikes (niteks
karjrikoordinaatorite ainesektsioon) ja koostgruppides osalemine on ks oluline toetus
lbivate teemade rakendamisele, sest vimaldab saada olulist infot, leida vajalikke kontakte ja
koostpartnereid ning vahetada kogemusi .
Kige keerulisem on koost eri ainete (ja ainevaldkondade) petajate vahel, sest neil on
vhem kokkupuutepunkte. Samas on just lbivad teemad vga heaks liminguvahendiks, sest
lbivate teemade eesmrkide titmine sltub just koostst erinevate petajate vahel, kuidas
nad suudavad olulisi phimtteid erinevate ainete kaudu edasi anda.

1.6. Lbivate teemade koordineerimine ja nustamine

Tartu Tamme Gmnaasium
Vljavte intervjuust:
Tartu Tamme Gmnaasiumis on karjrikoordinaatoril pool kohta, htlasi on tegemist
inimesepetuse petajaga. Koordinaatoritel, kelle t ei ole tasustatud, on kige raskem, eriti
kui veel on oma phit, mis vtab suurema osa ajast. Peab liikuma sinnapoole, et vhemalt
mingisuguse koormusega peavad olema koordinaatorid tasustatud, sest see tagab ainsana, et
midagi reaalselt ja sisuliselt toimub. Ideaalis viks koolis olla jrjest rohkem ka arendus- ja
projektijuhte, sest koolijuht ise ei jua enam tegeleda kikide rahade taotlemiste ja
koostlepetega.
Koolis on olemas nustamiskomisjon, mis tegeleb laste muredega. Pean hakkama meeskonda
looma, sest enam ei jua kike ksi ra teha ja olen ju koordinaator, pean koordineerima!
Viksin teha leskutse motiveeritud inimestele osaleda karjrimeeskonna ts, nii et tulebki
teatud hulk inimesi kokku, kellega hakkame siis koos karjrippe tegevuskava arutama, mis
meil on tehtud ja mida me veel saaks teha. See thendab aga vastutust kui ma teen ksi, siis
ma vastutan iseenda eest, tean oma mtete ja kas viin selle ellu vi mitte. Mul ei ole kll
formaalset meeskonda, kuid teen koostd erinevate inimestega, vga hea koost on ka
183

huvijuhtidega. Mul on tugiisikud, kellega ma mingeid asju koos arutan vi ajan ja ehk ongi
meil lesandephine meeskond.

Tartu Erakool
Vljavte intervjuust:
Meie kooli jaoks on lbivate teemade rakendamise kige suuremaks vljakutseks
koordineerimine. Karjrikoordinaatoril on koolipshholoogina vhe aega olnud karjri
teemaga tegeleda. Samas on koolis kaks niisugust petajat, kes tlesid, et nende jaoks on nii
lbivad teemad kui ka liming vga suureks vljakutseks. Ja kuna nad ise selle snastasid
see on nii huvitav ja pakub huvi, lhevad nad ka hele sellealasele koolitusele, eesmrgiga
pda meie koolile kige paremat teed leida. Et kuidas lbivaid teemasid nndamoodi
koordineerida, et see ei oleks midagi vga eraldi olevat, vaid oleks lejnud ppetga
seotud.
Koolis huvijuhti ei ole, kes petajaid nustaks. Arutelud toimuvad jooksvalt, nt petajate toas,
igapevase t kigus, histe rituste kaudu, rahvakalendri thtpevade thistamise kaudu.
Erinevatel inimestel on erinevad ideed, nii saavad kik kokku. ppeaasta algul pannakse
rituste plaan ldjoontes paika, tpsem sisu vljattamine toimub jooksvalt.

184

Viimsi Keskkool
Vljavte intervjuust:
Oleme liitunud terviseedendusprogrammiga. Tervisenukogu t lks

kima ja tekkis

ksimus, miks me ei peaks olema tervist edendav kool riiklikul tasandil. Tervisenukogusse
kuulub igast ppetoolist vhemalt ks esindaja ja lisaks ka koolide. Terviseedenduse
programmi tulemusena pandi WC-desse uste peale niteks lamineeritud sildid kirjaga - kas sa
tna juba ksi pesid? Need on sellised konkreetsed viited, meeldetuletused lastele. See oli ks
eelmise aasta algatus, kus sai isiklikku hgieeni rhutatud, osades arvutiklassides olid sildid
infoga, kui palju vib hel arvutiklaviatuuril leiduda baktereid ja et ma viksin ksi pesta ka
enne ja prast arvutitundi.
Lbivate teemade rakendamisse on kaasatud ka palju petajaid, kes juhivad erinevate
projekte. On nii koolisiseseid, maakondlikke kui rahvusvahelisi projekte. Vahel algab ige
eesmrgistamine alles peale ksikritust ja kasvab vlja terviklikuks projektiks.

Miss

Graatsia sndis soovist muuta vimlemine tdrukute jaoks huvitavamaks ja et oleks ka

kaaspilastele esinemise nol vljund. Eesmrgistamine tekkis alles analsi kigus, ka
integratsiooni ja lbivate teemade vimalusi nhti prast rituse esmakordset lbiviimist.
Miks mitte viia esmalt lbi tegevus ja muuta see analsi kigus sihiprasemaks ja seostada
lbivate teemadega? Lisaks ilmnes tiendavaid integratsioonivimalusi (muusika valik
koosts muusikapetajaga, muusika miksimine arvutipetaja abiga, kostmide mblemine
ksittundide raames jne). hest ritusest kujuneb traditsioon, kus on kik on lbi meldud.
Inimeste suutlikkus on erinev, mned inimesed oskavad vga hsti planeerida, aga ei ole nii
head teostajad, teised on tegutsejad, kuid ei suuda kike ette nha. iged inimesed tuleb
kokku viia. Enamik projekte tuleb ppetoolidest ja hea on, kui neid juhiksid tavapetajad, kes
saaksid oma juhtimis- ja organiseerimisvimet rakendada, mitte ppetoolide juhid.
Rahvusvahelised projektid (Comenius, Nordplus) on teadlikult valitud lhtuvalt sellest, kus
neme

probleemi,

vi

vimalust

rakendada

lbivaid

teemasid,

integratsiooni.

pilaskonverentsidele tuleb igast ppetoolist ks ettekanne. Sel aastal

osalesid

pilaskonverentsil ettekannetega oma uurimistst pilased kogu Harjumaalt. Jaanuaris

korraldame rahvusvahelise pilaskonverentsi, ettekanded on inglise keeles, liming on
maakondliku konverentsiga, teemaks

internetiturvalisus, projekti juhib pilasteaduse

koordinaator. Lbivad teemad on iga jrgmise pilaskonverentsi keskmes.

185

petajate konverentsi teema on valitud selliselt, et ta oleks lbiv vi limiv, viimase

konverentsi peateema oli vrtuskasvatus, toimusid pitoad petajalt petajale. Konverentsid
on oluline koostvorm koolikultuuris.
petajatevaheline koostkultuur sltub paljuski ppetooli juhtidest, kelle lesanded on ajas
muutunud. he eriala inimeste hendajast ja rituste organiseerijast peab saama koost
koordinaator, kes seisab selle eest, et toimiks lbivate teemade rakendamine ja petajad
saaksid sisulist tuge, kuidas seda teha. Otsime uusi lahendusi, kuidas toetada koostd ja
integratsiooni. Oleks vga tore, kui ppetoolid hakkavad snastama oma tegevuse eesmrk.
Niteks kehalise kasvatuse ppetooli petajad seadsid eesmrgiks luua selline pikeskkond, et
lapsed psiksid terved ja et neil tekiksid liikumisharjumused.
Mis puudutab probleemidest rkimisse ja nende lahendamisse, siis eks see on natuke
inimeses ka kinni. Kindlasti on majas selliseid inimesi, kellel on mure, aga ta ei sanda sellest
rkida.

Oluline

on,

et

igaks

leiaks

endale

inimese,

kellega

muret

jagada.

Tagasisideksimustikust tuli vlja, et mned lapsevanemad on kohanud petajate ringkaitset.

Motiiviks vib olla petaja hirm, et teda peetakse ebannestujaks. Mnele inimesele ei sobi
see, et probleemi ei lahendata kohe, vaid sellega hakatakse tegelema ja oodatakse kigi
asjaosaliste panustamist sellesse. hte kindlat strateegiat probleemide lahendamiseks ei ole,
reeglina tegeleb sellega tugikeskus, aga iga juhtum on peaaegu ainulaadne. Enamasti ei
suuda ks inimene probleemi

ksi lahendada, kuid aitaja peab aidatavaga isiksuslikult

sobima. pilaste puhul on usaldusisik enamasti klassijuhataja, kuid mitte alati. Kik pilase
probleemidega tegelevad inimesed annavad ksteisele tagasisidet. Koolikultuur on selline, et
probleemi ritatakse lahendada koos, muidu sellel ei ole mtet. Sageli on petajal, kellel on
klassis distsipliiniga probleeme, ootus, et klassis saaks kik korda, ja ta soovib, et keegi tuleks
talle appi. petaja ei teadvusta, et sellel hetkel delegeerib ta probleemi kellelegi teisele, tema
autoriteet vheneb ja probleem hoopis suureneb.

186

Tartu Waldorfgmnaasium
Vljavte intervjuust:
petajate

hine

meelsus

peaks

tulema

petajate

kolleegiumist,

seal

tegeldakse

phivrtustega ja see kandub omakorda edasi lbi petajate jrgmisele astmele pilastele
ka. Meetodeid selle saavutamiseks on kindlasti vga erinevaid. Selle ringi puhul on oluline, et
ei kuulata he inimese, niteks juhtkonna ngemust ja kik lejnud tttavad seda titma,
vaid et tepoolest sellesse ringi vib iga petaja tulla sellise tundega, et mina olen ks vrdne
teiste seas ja ilmselt see on juba ks kvaliteet mina olen vrtuslik. Eeldatavasti lheb ka
petaja seejrel klassi ette hoopis teistsuguse hoiakuga ja ta on nendele lastele eeskujuks, see
on teine kvaliteet.
Nide dokumentatsioonist: Tartu Waldorfgmnaasiumi struktuur
MT Tartu

Kooli juhatus

Vaba

Kooli

petajate

Tgrupid (nt

nukogu

kolleegium

kaadrigrupp,

Waldorfkooli

maine ja

Selts

avalike suhete

pilasesindus

grupp, HEVgrupp)
ppetks

Kooli eelarve

On toeks

Koost

Metoodiliste

Osalemine

vajalike

koostamine,

otsuste

korraldamine,

valikute

koolielu

tingimuste

petajate t

tegemisel,

koolisisese

langetamine,

korraldamises

loomine

planeerimine,

kaasab

teabe liikumine,

alt les

analsimine,

partnereid

petajate

initsiatiivi

konsulteerimine

teostamine

tiendkoolituse
planeerimine

Karjrinustamine on mrksnana kooli arengukavas sees. Me teeme koostd

Kutsehariduskeskusega.

heksandas

klassis

olen

hendust

vtnud

sealsete

karjrinustajatega ja oleme teinud karjriteemalisi loenguid. Klassijuhatajad heksandast

klassist alates peavad karjrivaldkonnal silma peal hoidma. Ja siis 9. klassis ja ka 11. vi
12. tellime karjrinustamise teenust. Meil endal ei ole ei karjrikoordinaatorit ega
spetsiaalset inimest, kes sellega tegeleks, ega kursust ka mitte. See on puhtalt klassipetaja
t.

187

Kokkuvtteks
Lbivad teemad vib tinglikult jaotada kaheks. Esimeste puhul on oluline eraldi koordineeriva
spetsialisti vi ksuse (nt nukogu, trhm) olemasolu ning vimalusel ka lbiva teema
kursus vi valikaine. Samas on ikkagi oluline, et lisaks eraldi lhikesele kursusele ka kikides
ainetes antud lbivate teemade eesmrkidele thelepanu pratakse kuivrd on neid vimalik
tita vaid kikide ainete histna. Lisaks annavad lbivad teemad ainetele kitsaste ainealaste
pitulemuste krval ka laiemad eesmrgid. Teiste puhul on lbiv teema testi lbiv niteks
vrtused ja klblus, kus phirhk on erinevate osapoolte vahelistel kokkulepetel, mida
oluliseks peetakse, kuidas sellest aru saadakse ning milliste meetodite vi tegevuste kaudu
soovitud tulemusteni jutakse. Kindlasti peaks ka kogu koolikeskkonna korraldamisel kikide
lbivate teemade eesmrke silmas pidama.
Kikide uuritud koolide puhul olid lbivad teemad vetud heks prioriteediks ning karjri
teema puhul olid koolides ka karjrikoordinaatorid, kes lbiva teema eest vastutasid.
Koordinaatori roll on seega vga oluline koolis on inimene, kes antud teema kohta infot
kogub, tegevusi planeerib ning ellu viib ja hiljem tehtut analsib. ha rohkem thtsustub
koordineerimise krval ka erinevate osapoolte pilaste, petajate ja lastevanemate esmase
nustamise roll. Erinevalt teistest lbivatest teemadest on karjri teema puhul otstarbekas
eraldi karjrikursuse (vi valikaine) olemasolu. Karjrikoordinaator saab oma td
efektiivselt teha vaid siis, kui tema t on tasustatud (olenevalt kooli suurusest vib koha
suurus varieeruda), sest sellega kaasneb ka reaalne ajaressurss t sisuliseks teostamiseks.
Ka terviseedendus ei ole koolide jaoks midagi uut, kuid vrreldes karjrippega on sellel
lbival teemal laiem kandepind. Koolides on moodustatud tervisenukogud ning
korraldatakse tervist edendavaid ritusi. Phirhk on tervisliku koolikeskkonna loomisel ning
tervisealase informatsiooni jagamisel.
Lbiv teema Vrtused ja klblus puhul on oluline aru saada sellest, et kooli kui kogukonna ja
organisatsiooni hised eesmrgid ja kultuur realiseeruvad koolis thtsustatud vrtuste kaudu.

188

II
Lbivate teemade rakendamise vimalikud viisid

2.1. Lbivate teemade ksitlemine spetsiaalse valdkonnatunnina

Tartu Tamme Gmnaasium
Vljavte intervjuust:
Meil karjripetust eraldi kursusena siiani ppekavas ei ole. Pakkusin klassijuhatajatele 8.
klassis n paketti karjrippe tundidest, mille hulgast nad visid valida. Viisin need tunnid
klassijuhataja tundide raames ise lbi, ideaalis tegin kuni 10 tundi ppeaasta jooksul.
petajad said seda oma klassijuhataja tplaanis kajastada ja kuna see on vga aktuaalne ja
oluline, siis ka need, kes sisuliselt ei olnud motiveeritud, vtsid selle pakkumise vastu.
Meie kooli karjrippe ssteem on judnud niikaugele, et mul on aeg hakata mtlema nii
oma ainete peale, kui ka integratsiooni peale teiste ainetega, kuidas karjriteemat teistesse
ainetesse sisse viia. Ainetunnis (inimesepetus) ma nii sstemaatiliselt ja teadlikult, et nd
vtan karjripetuse rakursi, ei tee. See tuleb rohkem nidete kaudu, niteks kui ma rgin
suhtlemisoskusest ja sellest, mis siis juhtub, kui ma suhelda ei oska, siis toon teiste krvale ka
professionaalse vi ametialase suhtluse. Niimoodi seostada on pris vimalik. Seda viks ehk
isegi rohkem teha, see ongi ainetevaheline integratsioon, mida me tegelikult ju tunnis teeme
ka, aga tihti ei teadvusta seda. Esialgu viks eesrindlikumate kolleegidega maha istuda ja
mtiskleda, et nad saaksidki aru ja leiaksid ise teadlikult les need kohad, kus nad seoseid
loovad ja rhutaksid neid, siis ongi asi juba parem.

Tartu Erakool
Vljavte intervjuust:
Meil on 1. kuni 3. klassini tunniplaanis huvitunnid, mis on petajate poolt algatatud idee.
ldiseks eesmrgiks on, et lapsed piksid oma huve ra tundma ja teadvustama. Need on
189

huvid, mis on ppimisega tihedamalt seotud, aga ppet raames ei juta nendega tegeleda.
Huvitunnid toimuvad ks kord ndalas ks tund korraga. Vastavalt huvidele jagunevad
pilased gruppidesse. Tasakaalutunnis kogeb laps uusi lgastavaid ja pingevabu elamusi,
loova liikumise, ldvestumislugude, massaaitegevuste ning idamaise tervisevimlemise
harjutuste kaudu pib laps paremini tunnetama oma keha. Silmaringitunnis "reisitakse"
mda maailma erinevaid ja pnevaid paiku, tutvutakse sealse kultuuriga, saadakse uusi ja
huvitavaid teadmisi ning vimaluse jagada oma kogemusi. Origamitunnis tutvutakse iidse
jaapani ksitkunsti origamiga, treenitakse voltides silma ja ke koostd, pitakse
orienteeruma paberil ja arendatakse kunstimeelt. Teadmiste ja tarkuse tunnis arendatakse
mlu ja mtlemist erinevate nuputamislesannete, strateegiamngude ja loovuslesannete
abil, pitakse kasutama tarkuseraamatuid, harjutatakse koostd.
Raamatuklubis saadakse sbraks lastekirjandusega, pitakse tundma erinevaid kirjanduse
liike, luuakse ise tekste ja lavastatakse lugusid. Rahvakunsti tunnis pitakse tundma eesti
primuskultuuri, tegeletakse rahvatantsude, -mngude ja -juttudega, tehakse temaatilist
ksitd. Hea suhtleja tunnis kujundatakse sotsiaalsete oskuste ja vrtuskasvatuse krval
rhmat

kaudu

laste

tundekasvatust,

sprus-

ja

peresuhteid,

suhtlemisoskust,

eneseteadlikkust, tolerantsust jms.

Kuna kooli juures ttab ka huvikool, siis on oluline, et ringid ei korduks, ja kui huvi tekib,
saavad lapsed edasi minna juba huvikooli. Poole aasta pealt saab huvisid vahetada ehk siis
kolme aasta peale vib lbi kia kuus huviala. Huvitunnid algasid septembrist ja me ise
oleme hsti palju korralduslikus mttes ppinud, kuidas huvitunde korraldada. Kui alguses
rkisime vi mtlesime, et viks olla poolaastas ks huvi, millega laps tutvub, siis nd
toimus leminek kolmele perioodile. Me tunneme, et asjad lhevad vga suurde ltku, et
koolivaheajad omamoodi, perioodid omamoodi ja huvitunnid veel kolmandat moodi, vikese
lapse jaoks on see pigem segadust tekitav. Oleme omavahel sellises korrektiivis kokku
leppinud, et teeme periooditi ja lapsed saavad aasta jooksul kolme huviga tutvuda. Vrreldes
algse huvitundide nimekirjaga on juurde tulnud hea suhtleja tund. Lastele meeldivad
huvitunnid vga, ka vanemad on hsti rahul. Me tunneme, et tasakaalutunnist hakkab vlja
kasvama ks 5. klassile meldud kursus, kuna nemad on hsti aktiivsed ja energilised, siis
tahaksime neile petada erinevaid vtteid, kuidas keskenduda. Nad ise on nnelikud, kui nad
sellega hakkama saavad, aga nad ei oska erinevaid lgastumise ja keskendumise harjutusi.
Selle idee edasiarendusena kivad viiendikud he perioodi jooksul tasakaalutundides, kus
tegeletakse idamaade tervisevimlemise, keskendumisharjutuste, massaaiga.
190

Meil on oma ppekava selle aasta plaani sisse kirjutatud, et ppeaasta lpus teeme n
pilootaasta phjal kokkuvtted, mis me ppekavasse sisse kirjutame ehk mis on nii head
asjad, et neid tasuks jtkata. Huvitundide osas arvame, et igal aastal viks seda pakutavate
huvitundide nimekirja pisut muuta vi vhemalt mne huviga tiendada. Praegu tunneme, et
koolis viks olla rohkem erinevaid huvitavaid inimesi, mitte et meie kooli petajad huvitavad
ei oleks, vaid vahelduse mttes viks olla veel teistsuguseid inimesi ja rohkem liikumisega
seotud huvisid. Et huvid oleks ka natuke koolitunde tasakaalustavad. Hindeid me muidugi
huvitunnis ei pane, ka perioodi lpus mitte.
Keskuste mte on hsti meie kooli eesmrkidega sobiv, st mitte ainult ainekeskselt, vaid
teemakeskselt lheneda. Keskused valisime vahel kunstlikult, vahel otse elust ja need sobivad
ka vga hsti uue ppekavaga. Keskuste pevi on meie koolis enne ka toimunud, aga alati
mitte lbivate teemadega seonduvalt, vaid tulenevalt kooli vajadustest, niteks korraldasime
tolerantsuse ja sallivuse pev, aga ka esmaabi ja tervisega seonduva keskuse. Samas ainult
keskuste pevade kavandamine ei anna seda, et nd on lbivad teemad kaetud. Mte ongi
selles, et nad on lbivad. Plaanime teha keskuste pevi vhemalt kolm korda aastas iga
trimestri lpus. Eesmrgiks on korraldada ppet teistmoodi segarhmad 4.-9. klasside
vahel. Ideestik, mida seal tehakse, tuleks petajatelt. Iga peva puhul on vastutajaks ks vi
kaks petajat, huvijuht, vljastpoolt esinejad. Mned teemad on testi sellised, mis on selgelt
lbivad ja mille kohta ei ole mtet teha eraldi peva, niteks vrtused. Jrgmisel ppeaastal
on esimene kultuurilise identiteedi keskus, teine karjr ja kolmas keskkond. Kokkulepped
tehakse ppeaasta alguses, et saaksid hsti toimima: kui petaja teab, et see on tema
korraldada, siis ta otsustab, kas kaasata veel kedagi, keda kutsuda ja mida teha. Ptakse
vltida koolitunnivormi, et lapsed oleksid hsti tegusad. Eraldi ressurssi selleks planeeritud ei
ole, klalisi saab kutsuda niteks lapsevanemate hulgast.
Keskuste lpus anname pilastele 3-4 minutit aega tagasiside ksimustele vastamiseks.
Seejrel arutavad petajad saadud tagasiside omavahel lbi ja panevad kokkuvtte kollektiivi
blogisse, et kik saaksid tagasisidega tutvuda. Keskuste tegevustel viks olla konkreetne
vljund, niteks hes keskuses teevad ja viimases esitlevad t tulemust. Numbrilist hinnet
aga ei panda kunagi.

191

Erinevate algklasside koos tegutsemine vhendab rivaalitsemist klasside vahel, pilased

peavad omavahel koostd tegema. Ka 1. kuni 3. klassis saab keskuste peval teha erinevate
klasside pilastest segarhmi, lbi selliste hisrituste leiavad nad endale ka uusi spru.
Puututakse kokku ka erinevate petajatega ning sellisel viisil hakatakse aktsepteerima ja
respekteerima ka teisi petajaid enda petaja krval. Sel viisil pivad ka petajad kiki
pilasi tundma. Sellisel ritusel on ka vrtuse aspekt kaaspilased ja petajad ei ole sel
juhul anonmsed, pitakse tundma oma kooli kiki pilasi.
Kultuurilise identiteedi lbiva teema ksitlemiseks 1.-3. klasside keskuste peva otsustasid
petajad teha kokkuleppel lapsevanematega he suure pitoana, kuna neil on klassides palju
erinevast rahvustest lapsi. Iga erinevast rahvusest prit laps, kes on valmis ja kes tahab,
tutvustab pitoas natuke oma rahva traditsioone vtab kaasa mne toidu vi petab teistele
mne tantsu, muusikapetaja on ka sinna kaasatud.
Tartu Erakooli kultuurilise identiteedi teemalisest keskuste pevast II ja III kooliastmele,
kokkuvtte kirjutas Astrid Tiideberg:
Lbiva teema Kultuuriline identiteet ideedest kantuna leidsid Tartu Erakooli petajad, et 26.
novembril 2010. aasta kodanikupeva thistamisel vime need phimtted oma ppepeva
sisustamisel aluseks vtta. Alguses tekitas khklusi eelkige ksimus, kas temaatika ei osutu
keerulisemaks, kui ette kujutame, sest lhtusime soovist viia kogu ppepeva lbivat ritust kigisse
phikooli astmetesse.Pdsime pilasi panna mistma kultuuridevahelisi erinevusi ja ka sarnasusi
ning olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teistesse kultuuridesse, tavadesse. Ehitasime peva les
keskustena ning erinevate teemablokkidena. Et kogetu oleks veelgi praktilisem, siis sttisime
seitsmesse keskusse 4.-9. klassi pilased segamini (keskuses oli tavaliselt 12 pilast, seetttu sai teha
ka rhmatd ) ning jlgisime ja suunasime nende koostd ja omavahelist suhtlemist. Pdsime
silmaringi arendamiseks lisada ka teemasid, mis puudutasid globaalseid sotsiaalseid muresid nii
tegeleti keskustes jrgmiste probleemidega: iglane kaubandus, vaesus, toidupuudus ja nlg
maailmas, hariduse vimalused maailmas, stereotbid (erinevate rahvaste kombed ja tavad,
stereotpne lhenemine, diskrimineerimine). ppisime tundma erinevate rahvaste tantse ning
panime paberile oma seisukohad sallivuse kohta, kujundades plakati.
Suureks abiks olid vastava temaatika ksitlemisel filmid, mida laenutasime Maailmakooli portaalis
olevast filmoteegist. See portaal tegutseb kolme maailmahariduse projekti omavahelises koosts:
Jaan Tnissoni Instituudi projekt Vaata ja muuda, hendus Humana Estonia projekt Solidaarne kool
ning Eesti Rohelise Liikumise iglase kaubanduse projekt. Portaali tehnilist teostamist toetab Eesti
192

Vlispoliitika Instituut. Filmidena kasutasime jrgnevaid: Terve ilm 1. Sissejuhatus arengukoost

temaatikasse. 2. iglane kaubandus; Rohujuure koomiks (India ttarlaste hariduse vimalustest);
Maailma peidetud ngu (erinevad inimesed kirjeldavad oma elu Nigeerias, Nepaalis, Mehhikos,
Tais); Lillede saar (vaesuse probleem Brasiilias). Filmide krvale lisasime praktilise histegevuse.
Koostasime ideekaardi vaesuse ja selle tekkimine vimaluste kohta; tegime ajurnnaku, kuidas
lahendada toidupuuduse probleeme maailmas; selgitasime erinevates kooliastmetes vlja parimad
iglase kaubanduse temaatika ja keskkonnaprobleemide tundjad (toimusid viktoriinid), mngisime
erinevaid rollimnge (kui erinevalt ksteist maailmas tervitatakse; mis siis juhtub, kui jrjekorras
tekib tli erinevast rassist inimeste vahel; kuidas kituda, kui on vimalus valida uue ja parema
mobiiltelefoni ning annetuse vahel, aitamaks neid, kel on kusagil raskem ja keerulisem elu).
Keskuste peva lpus viisime pilaste hulgas lbi ksitluse: mis neile meeldis, mis mitte ja mida nad
tahavad seoses teemaga lisada. Nendest kokkuvtteid tehes selgus, et pilased mistsid teemat ning
pidasid peva harivaks ja mtlemapanevaks. Keskuste peva aitasid lbi viia lisaks eelpool mainitud
projektile Vaata ja muuda ka erinevad meie kooli petajad, kes tulid keskuste juhtimisega
suurepraselt toime.
Keskuste peva kokkuvttena vib esile tuua, et meie ettekujutus teema liigsest keerukusest ja
raskusest osutus ekslikuks. Pdsime pilastele selgitada, et erisused on respekteeritavad ning
mitmekesistavad maailma, aidates samas mista, et sellel teel orienteerumisel aitab oma rahvuse
tugev kultuuriline identiteet.

Ainendalad on praegu juba hsti toimivad. Meil on matemaatika-, emakeele- ja vrkeelte

ndal. Aga arutelus leiti, et oleks vaja kaunite kunstide ndalat (niteks ksit), ohutusega
seotud liiklusndalat kooliaasta alguses ja loodusndalat aprillis (nt vljasit, loodusfilmide
vaatamine). Uue ppeaasta tegevusplaanis on need kirjas. Juunikuus arutame tegevusi ja
vaatame, mida see reaalselt thendab, milliseid korrektiive peame tegema.
Karjriteema on veel ks koht, kus me oma head teed otsime. Judsime selle jrelduseni
praeguse heksanda klassi phjal, kes on keerukas seltskond ja kellega viimase kahe aasta
jooksul oleks vga teadlikult pidanud tegelema eneseanalsi ja otsingutega. Nendega on
midagi kuskilt tegemata jnud. Karjrikoordinaatoril on koolipshholoogina vhe aega
olnud karjri teemaga tegeleda. Peame mingi oma lahenduse leidma, he vimalusena
oleme kaalunud kursuse mtet, et alustada seitsmenda klassi viimasel perioodil, minna
kaheksandas ka he perioodiga edasi ja heksandas klassis samuti esimene periood: selleks
193

ajaks, kui nad oma valiku peavad tegema, oleks neil karjriplaneerimisega seotud philised
teadmised ja oskused olemas. Meil on karjriteema just tnu koolippekava planeerimisele
esile tusnud ja thelepanu saanud. Kogu aeg on kik arvanud, et ju klassijuhatajad seda
teevad ja eks nad midagi on teinudki, aga nad on olnud ilma toeta ja ei pea igeks, et
karjripe toimub ainult tlehtede titmisena. See peaks toimuma teismoodi: phjalikumalt
ja lbivalt pikema perioodi jooksul.
Sellel aastal sai tehtud muudatusi IKT-s. Arvutipetus oli meil lbi heksa aasta eraldi
ainena. Aga tunneme, et arvutipetus iseenesest ei ole enam tnapeval see, mis viks ja
peaks niipalju thelepanu saama. Sidusime arvutipetuse 1.-3. klassini ldpetusega, kuigi
pitulemused on veel kokku leppimata. Edaspidiste pingute huvides on meil vaja teada, mida
pilane on oma petaja ke all ppinud, mida ta peaks oskama ja teadma. Praegu on meil
neljandast klassist alates (tuleval aastal viiendast klassist alates, seoses kooliastmete
muutusega) erinevad kursused, kus ksitletakse arvutioskust kui hte pioskust. Algavad
pioskuste kursus, arvutioskuste kursus, uurimist kursus. Tenoliselt tuleb ka
kutsesuunitluse kursus, vi vhemalt midagi sellist tahame teha, see on ka vlja kujundamisel.
Tunneme, et neid kursuseid oleks kindlasti vaja.

C. R. Jakobsoni nim Gmnaasium

Koolis on loodud valikainete ssteem, mis toetab tehnoloogia teemat, karjriplaneerimise
teemat, tervise ja ohutuse teemat ja vrtuste ning identiteedi teemat. Iga kursuse taga seisab
konkreetne petaja, kes ppeaasta alguses tutvustab pilastele kursuse eesmrke ja sisu.
Seejrel pilased valivad, millise kursuse nad lbivad esimesel ja millise teisel
gmnaasiumiaastal. Valikainete tunnid on tunniplaanis kikidel klassidel hel ajal. See
vimaldab teha valikuid gruppides.
Seoses uue ppekava rakendamisega plaanib Viljandi kool hakata phikoolis pakkuma
integreeritud ainevaldkondlikke kursusi, mis peaksid senisest paremini toetama pilastel
tervikpildi kujunemist mingis ainevaldkonnas.

194

Viimsi Keskkool
Vljavte intervjuust:
Lbivate teemade rakendamist saavad juhendada klassijuhatajad. Klassijuhatajat sisuline
pool ja on viimasel ajal fookusesse tusnud, siin on ootus ka likoolidele, et klassijuhatajad
saaksid professionaalse ettevalmistuse. Klassiastme klassijuhatajate meeskonnat on
lioluline, et leida kokkupuutepunktid ja vimalused lbivate teemade realiseerimisel. Meil on
rahvusvaheline projekt, mis on he lbiva teema karjripetusega tiesti seotud. Selle
oluliseks osaks on klassijuhataja ja pilaste mapp. hised probleemsed teemad valmistatakse
ette koos, niteks tegelemine hilinemisega. Diskussioon vrtuste le kib lbi erinevate
rituste, ppekikude, klassijuhatajatunni. Kolmandas ja neljandas kooliastmes on
phithelepanu karjri planeerimisel. Paljud lbivad teemad realiseeritakse lbi
gmnaasiumi valikainete: esmaabi, karjriplaneerimine, ettevtluse alused, meediapetus,
kultuurilugu.

Tartu Waldorfgmnaasium
Vljavte intervjuust:
Religioonipetus on meil ppekavas juba esimesest klassist, mis annab vga palju vimalusi
toetada vi aidata ldist arengut. See on lisavrtus, kus saab lisaks toetada ja minna lugude
ja teemadega sgavuti, niteks arutleda inimliku olemise le, elu ja surma, saatuse le vga
phjalikult. Teistes tundides saab neid teemasid ainult kaudselt puudutada, aga
religioonipetuses saab nendel teemadel sgavuti minna. Esimeses klassis on seal ka
muinasjutud. Religioonipetus lhtub inimesest ja waldorfpedagoogika neb, et inimeses on
olemas ka religioosne alge, see thendab aukartuse vime ja pd millegi krgema poole
endas. Seda pab religioonipetus inimeses toetada, kasutades vastavas eas vimalikult
sobivaid lugusid ja biograafiaid. Religioonipetus ei ole seotud mingi kindla usundiga, vaid
inimesega. See ei sea mingeid piire, iga pere saab ise otsustada oma usuliste vrtuste le ja
kuhu ta oma lapse saadab, see on lihtsalt ks kasvatuse osa. Usundite petamine toimub alles
laastmes, kui laps on selleks kps, juba enam-vhem vljakujunenud inimene, et mista kiki
usundeid. Kui seda enne sisse tuua, siis laps kaldub, aga hiljem, kui otsustusvime on juba
195

vljakujunenud,

saab

ta

ise

otsuseid

teha.

Seeprast

on

usundite

ksitlemine

religioonipetuses ks viimaseid teemasid, kuhu lpuks vlja jutakse.

Gmnaasiumis tulevad ppekavasse sellised ained nagu pshholoogia ja perekonnapetus,
mis ka toetavad pilaste vrtuste kujunemist.

Kokkuvtteks
Lbiva teema ksitlemine spetsiaalse valdkonnatunnina toimub uuritud koolides kas eraldi
kursusena (nt IKT, karjr, meedia), huvitunnina, keskusena (nt kultuuriline identiteet),
valikainena (nt esmaabi, karjriplaneerimine, meediapetus, kultuurilugu), ainendalana (nt
liiklusndal, loodusndal) vi klassijuhataja t raames. Viimase puhul on eriti esile toodud
he klassiastme klassijuhatajate meeskonnat olulisust.
Spetsiaalne valdkonnatund annab vimaluse tegeleda ksitletava teema kui tervikuga ja minna
svitsi, kujundades philised teadmised ja oskused. Samas on niteks arvutipetuse petamist
eraldi ainena peetud ebaotstarbekaks ja seotud see niteks ldpetuse ja ldoskuste
arendamisega. ppimisel keskustes on oluliseks koostd erinevate petajate vahel, erinevate
partnerite kaasamine (nt lapsevanemad), seejuures ptakse vltida tavaprast tunni vormi,
kasutada aktiivppemeetodeid ja rhmatd pilaste omavaheliste (sh erinevate klasside
pilaste) suhete parandamiseks ja vistlemise vltimiseks. Numbriline hindamine on
asendatud tagasiside andmisega ksimustikule vastamise kaudu. Huvitunnid on lisatud
tunniplaani eesmrgiga pilaste enesekohaseid oskusi enda huve ja vimeid paremini
tundma ppida. Nii niteks on vlja pakutud hea suhtleja vi tasakaalutunni ideed.

196

2.2. Lbivate teemade rakendamine aineleselt

Tartu Tamme Gmnaasium
Vljavte intervjuust:
Kui klassijuhatajad saavad endale uue klassi, niteks viiendas klassis, kellega nad hakkavad
tegelema, viks klassijuhataja koordineerida karjriteemalise portfoolio koondamist.
Koguda sinna kokku info, mis on kooli karjriteemaliste ritustega seotud, kas keegi on
klas kinud vi nad ise on kuskil kinud, on toimunud mingi loeng vi olnud ttuba vms.
See oleks ideaalvariant, mida mned ksikud klassijuhatajad on seni kasutanud. Portfoolio
variant oleks vga hea vimalus aastate jooksul kik karjriteemaline info kokku koondada,
vajadusel materjale revideeritakse vi vetakse osad vlja. Ja kui klass juab heksanda
lppu, on tal sisuliselt viiendast vi miks mitte esimesest alates koondatud materjalid koos, nii
et pilane neb, kuhu ta on liikunud. Siis oleks koht, kus kik tehtu lbi erinevate tegevuste
kinnistub. See on selline ideaal, mis nuab klassijuhatajalt ruumi, kuhu neid mappe panna ja
hoida.
Erinevatel aastatel ja erinevates klassides toimub midagi, kevadel karjrimng, siis kime
ppekigul, teine kord teeme tlehte ja siis on hoopis klassijuhataja tund, see on nagu
varjatud ppekava lapse jaoks, pilane ei saagi aru, et me teda kujundame vi talle erinevaid
vimalusi pakume. Algklasside klassijuhatajad kivad kige rohkem pilastega vljas ja
nende vimalused on mrksa suuremad kui ainepetajatel.
Lbiva teema integreerimine ei pea ju olema selline, et ma panen sildi tahvlile vlja, et tna
on karjriteemaline tund. See ei pea alati olema ka see, et ma ise rgin millestki, vaid ma
panen lapsi tegema midagi, mis kaudselt toetab nende huvide ja vimete teadvustamist ja nad
teevad midagi lbi, saavad mingid kogemused. Loomulikult on hea, kui ma seda pilastele
teadlikult ka rhutan, et nad saaksid aru, kuidas teemad on omavahel seotud mida ma siit
nd ppisin, mis see mulle kasu annab tulevikus, kui oma kooli ra lpetan. Aga
teadlikustamise koht on veel nrk.

197

Tartu Erakool
LT rakendamisel I kooliastmes on phirhk LT integreerimisel aineppesse, iga petaja leiab
ise, millal vi kuidas ta antud LT rakendab ja lastele tutvustab. Sageli viiakse ritusi siiski
koos lbi. LT rakendamisel on abiks pikud, kus LT kenasti kajastuvad. Arutelu toimub
jooksvalt, igapevase t kigus, histe rituste planeerimise ja korraldamise kaudu,
rahvakalendri thtpevade thistamise kaudu. Erinevatel inimestel on erinevad ideed, sellisel
viisil saavad kik kokku. ppeaasta algul pannakse rituste plaan ldjoontes paika, tpsem
sisu vljattamine toimub juba jooksvalt.

Kambja Phikool
Vljavte intervjuust:
Lbivaid teemasid ei ole vaja ksitleda mitte iga tund ja alati, vaid aeg-ajalt. Niteks vib
petaja iga teema juures poetada fraasi, mis seob detaili ja loob seose lbiva teemaga. Pigem
tuleb nha lbiva teema ksitlemiseks sobivaid kohti, mnel on selleks niteks anekdoodid,
mida nad rgivad. Lbiva teema ksitlemine ei pea olema tingimata mingi suur ettevtmine
vi eraldi korraldatud ritus, vaid seda saab teha ka ainetunnis pisiasjade mainimise kaudu,
niteks teeb petaja viiteid, milliste elukutsete juures pitavaid teadmisi viks vaja minna.
pilasel on oluline saada infot ka iseenda kohta, seda vib teha niteks kirjutades kirjandit
sellisel teemal, et mtleksid sellele, mida pead oluliseks vi mida hindad, et teadvustaksid
endale oma huve ja vimeid. petaja omakorda peaks teadvustama, mida ta karjri teema
ksitlemiseks ppetunnis teeb ja milleks mis on konkreetne eesmrk, milleni ta tahab juda?
Kike seda, mida koolis igapevaselt petatakse, lheb pilasel tulevases elus (sh telus)
vaja, niteks et pilane oskaks kasutada arvutit, ennast kirjalikult vljendada jm.
Nide dokumentatsioonist: Kambja Phikooli karjripe lbiva teemana I kooliastmes
Emakeel

Matemaatika

Elukutseid tutvustavad lugemispalad

Tekstlesanded

Kelleks saada

Raha ja raha vrtus

Rollimngud

Elukutsed

Info iseenese kohta: oskuste, vrtushinnangute, huvide

Ehitamine, mtmine,

198

vljaselgitamine

planeerimine, otsustamine

Tmaailm
ppimise vajalikkus
Koolimng
Koostvime
Looduspetus

Oskusained

Toitumine

Kik td on head

Tervishoid

(joonistused, laulud, ksit)

Pllundus Eestis, talupidamine

Vanavanemate, emad ja isa

Mikroskoop, binokkel

t vrtustamine

Hammaste tervishoid

Leidlikkus ja initsiatiiv

Blendamed projekt

loomingus

Tunnivline tegevus
Koolialmanahh
pilaskonverents
petajate pev koolis
ppekigud kodukohas erinevate elukutsetega tutvumiseks - mja,
arst, medde apteeker, sidettaja jt
Kohtumised erinevate elukutsete esindajatega - vanemad, vilistlased,
tuntud kambjalased
pimapp - meie esivanemate ametid
Nitus pilastdest

Tartu Waldorfgmnaasium
Vljavte intervjuust:
Igas aines on vrtuste teema sees, meil ei ole kll valdkonniti erinevusi, et saab elda, et
mnes aines ksitletakse vrtusi rohkem. Vrtusi aitab kujundada jutustamisainestik ehk
lood erinevates ainetes, mis on maailma tarkuse edastamine lapsele just selles vanuses
mistetavas hingelises keeles. Esimese klassi laps kuulab rmuga muinasjuttu. Ta saab sealt
selliseid rgpilte vi arhetpe, mille sees on moraalsed vrtused pildi kujul, kigis nendes
lugudes. Thtis on ka keel, mille kaudu saab vrtusi kujundada.

199

Jutustamisainestik algab muinasjuttudega, teises klassis tulevad valmid ja legendid, et oleks

esindatud inimese kaks poolt: hest kljest inimlik ja teisest kljest impulsid, ideaalid ja
madalad (loomalikud) instinktid. Kolmandas klassis on jutustavaks aineks Vana Testamendi
lood. Neljandas klassis saagad, mtoloogia (nt Kalevala jutuliselt) ja siis viiendas klassis on
laps kige harmoonilisem ja siis meie oleme ka Vanade Kreeklaste juures ja ksitleme
ajalooliselt Vanade Idamaade mtoloogiat ja Vanade Kreeklaste mtoloogiat, kuuendas
klassis on juba Vana Rooma.
Otsesed kasvatuslikud meetodid on meie tunnistus-salmid. Need on otseselt lapsele meldud
ja kavalas keeles kirjapandud mtted, mida petaja pilasele elda tahab. Salmid on esitatud
pigem ideaalpildina, et just ideaalpilt lapsele silmade ette jks, mitte niivrd toonitada tema
vigu, vaid esitada see vastaspool, et selle jrgi saaks sihti seada. Kuigi salmis vivad olla
mlemad sees nii lapse tugev klg, kui ka see, millega ta veel tegelema peab. Klama peaks
jma suundumus. Tavaliselt see liikumine tulebki lbi selle, et see tugev klg on lihtsalt
olemas. Ja laps loeb siis seda ndalas korra, tavaliselt sellel peval, kui ta sndinud on,
niteks kui ta on phapeva laps, siis tavaliselt esmaspeva hommikul. See salm saadab last
lbi terve aasta ja tavaliselt aasta lpus saab ta uue salmi jrgmiseks aastaks kaasa.
Tavaliselt on lastel kuu ajaga kikide salmid peas ja kui mni laps puudub, siis loeb klass
salmi tema eest.
Siis on meil veel moraalilood, mida klassipetajad ka mnikord kasutavad. Phimte on
selline, et kui midagi toimub, aga ei taha lahendada seda mingil teisel meetodil, siis on
vimalik panna see juhtum loo sisse ja rkida seda lugu klassile. Aga selleks peavad
petajal olema teatavad eeldused, ta peab oskama lugu kujundada. Kui on juhtunud mingi
pahandus, siis ks vimalus selle lahendamiseks on lapsega pahandad, aga teine vimalus on
jutustada jrgmise peva hommikul klassile lugu, kus on pahandusega mingi analoogia. Lugu
jutustades tuleb olla vga taktitundeline, sest lapsed vivad olla vga tundlikud, isegi kui sa
pad jlgi segada, vib lapsele tunduda, et kik saavad aru, et rgitakse temast. Kui
tegelikult juhtus pahandus poisiga, siis loos oli tegelaseks tdruk ja vib-olla hoopis hes
teises kohas, hes teises koolis. Loos tuuakse vlja, mis oli antud kitumises taunitavat ja et
selline kitumine ei ole jtkusuutlik. Loo lppu antakse ka ks positiivne lahendus, kuidas
selle olukorraga hakkama saada.

200

Vrtusi kujundatakse ka lbi erinevate praktiliste ettevtmiste, selleprast et neid ei saa

petada ainult vlispidiselt. Loomulikult ei nnestu ka waldorfkoolis kik ideaalselt. Aga me
vhemalt teadvustame, et ainult tlemisest, mis on hea vi ige, midagi ei muutu. Selliste
histe projektide, nagu koolipeod ja nidendi ettevalmistamine, kigus toimub palju rohkem
kui tunnis millestki lihtsalt rkides. See on ks osa, et oleme teadvustanud, et vrtuste
kujundamine ei ole lihtne. Just nagu maailmaski, et kik enamasti teavad, mis on
keskkonnaprobleemid, aga millegiprast asjad ei muutu, kuigi kigest sellest rgitakse ja me
teame, mis on valesti ja mida peaks teistmoodi tegema. Otstarbekam on lheneda sellele lbi
histe ettevtmiste, nagu niteks laada korraldamine, mis on he klassi philesandeks koos
vanematega teha, sest selliste tegevuste kigus saadakse kogemused mis juhtub, kui ma
eksin, mis juhtub, kui ma jtan mne asja tegemata? Tulemus on kohe praktiliselt nha,
muidu tleb petaja et ige-vale, selline tagasiside on heklgne.

Kokkuvte
Lbivate teemade rakendamine aineleselt on veel paljudes koolides katsetamise faasis.
Seejuures saab toetuda juba vljakujunenud ainelestele ppevormidele niteks ldpe. Tartu
Erakool tunneb vajadust lbivate teemade ja limingu kaudu vhendada killustatust erinevate
ainete vahel, pakkudes pilastele vimalust keskenduda pikema perioodi jooksul mnele
konkreetsele ainele. Samas niteks karjri teema puhul on probleemiks tehtu seostamine
tervikuks viisil, et ka pilane seda tajuks.
ldiseks vljakutseks on lbivate teemade teadvustatud ksitlemine petaja poolt mida,
millal ja miks ta seda teeb. Waldorfkoolis on kujunenud vlja teatud meetodid vrtuste
ksitlemiseks, niteks erinevate lugude kaudu, mida pilastele rgitakse. Lisaks tegeletakse
vrtuste teemaga elulugude tutvustamise, tunnistus-salmide vi moraalilugude kaudu, ka
erinevad histegevuste ja praktiliste ettevtmiste kaudu. Samas peetakse Waldorfkoolis
oluliseks kogu petuse elulisuse phimtet.

201

2.3. Lbivate teemade rakendamine hekordse tegevusena

Projekti lbiviimine

Tartu Tamme Gmnaasium

Eelmisel aastal osales kool Teadlaste projektis he kontrollpunkti eest vastutavatena.
Koolipere pidi vtma vastu kiki Tartu linna huvilisi, aga oli ka hsti palju oma kooli pilasi
koos vanematega. See oli tihedalt seotud ka kogukonnaga, kus kooli nhti piirkonnas, majast
kis lbi sadu inimesi.

Aastat

Tartu Erakool
Vljavte intervjuust:
Eelmisel aastal olid meil aastatd 7. ja 8. klassides. Seitsmendas referaat ja kaheksandas
uurimus, mis tegelikult pooleldi ebannestus. Ilmselt ei olnud me ise veel piisavalt eeltd
teinud ja vaim polnud valmis; ka klass, kelle peal seda n esimest korda lbi viidi, on selline
tavaprasest keerukam klass, kes ei innustunud ideest kuidagi. Sellel aastal tundub mulle, et
petajad on algusest peale rohkem kaasas olnud, nii teemade vljamtlemisel kui ka pilaste
teavitamisel. Uurimist aluste kursus on meil eraldi kursusena kaheksanda klassi esimesel
perioodil, et pilased saaksid oskused ja phiteadmised ktte ning seejrel juba helt
petajalt suunavad juhised teema valimise, eesmrgi pstituse, allikate jms kohta. pilased
alles pivad uurimist tegemist, ei saa oodata, et nad nagu lipilased ise kike vtaksid
vedada.
Noorematel pilastel on ka oma aastatd. Neljanda klassi aastat on oma raamatu
tegemine, viiendal kodu-uurimuslik t ajaloopetaja juhendamisel, kus on sellised erinevad
vikesed kodu-uurimuslikud teemad koolivormiga, koduga, oma perega seotud, natuke
ajalooga ja minevikuga seotud. Kuuendas klassis on ajalehe koostamine ja meie selle aasta
mte oli, et see viks olla vrkeelne ajaleht, kuna nende klassijuhataja on ka inglise keele
petaja. Vib siduda ka mitu ainet ja ainepetajat nt raamatu tegemisel eesti keel ja
arvutipetus, ajalehe tegemisel inglise keel, kirjandus ja arvutipetus jne. See on hea
vimalus aineid siduda. pilased ise otsustavad, kas nad teevad ksi vi paaris oma vikese
ajalehekese vi siis klassi peale he suure, jagades ra erinevad anrid, kes siis mida loob.
heksandas klassis on aastatks loovt koolile, mis iganes siis ka pilastel oma
202

klassijuhataja juhendamisel phe ei tule. See vib-olla nii seinapannoo, kaltsuvaip vi hoopis
mingi kaunistus, me ei ne loovtd kitsalt. Samas vib see olla ka terve klassi etendus vi
luulekava julukontserdil, midagi, mis jb tervele koolile mlestuseks. Aga see ei pea
tingimata asi olema ja see ei tohi heksanda muidu tavaprast koormust vi pinget suureks
ajada. Aastatde korraldus on ka ks vajalik analsi koht kevadel. Me oleme praegu kokku
leppinud klassid, teemad, vedavad petajad ja ka toetavad petajad, htlasi vedavad ained ja
siis teised toetavad ained sinna juurde, mis on aastatde temaatikaga seotud. Enamus
petajaid on juba tdega alustanud. Maikuus toimuval pilastde ndalal viksid
seitsmendikud ja kaheksandikud oma tid pilaskonveretnsil tutvustada, panna ajalehed
nituseks vlja ja teha esitluse sinna juurde. Ehk saava ka heksanda klassi pilased oma
loomingut seal nidata, kui nad on midagi valmistanud. See oleks vimalus nidata seda,
mida sa aasta jooksul oled iseseisvalt teinud.
Aastatde suund on valdavalt iseseisva t oskuste arendamine, aga mitte ainult, mned on
ka rhma- ja paaristd. Kitumise ja hoolsuse hindamise juures arvestasime ka iseseisva t
oskust. Judsime selleni, et sama thtis on ka koostoskus, seda me ka hindame eraldi.
Referaadi ja uurimist kohta on vlja ttatud ka nuded, kuigi on veel ka arenguruumi.

Teemapev

Kambja Phikool
Kambja koolis toimuvad juba kolmandat aastat karjripevad varasematel aastatel on
viidud pilasi kutsehariduskeskustesse (mitmed erinevad) ja Kuperjanovi pataljoni. Sel aastal
toimus karjripeva raames kohtumine vilistlasega, mille kaudu tutvustati kunstniku
elukutset (pitoad kunstniku juhendamisel, valminud tde nitus ja hindamine, nitus
kunstniku loomingust). Sel ettevtmisel oli eesmrgiks ka kontakti tihendamine kooli
vilistlastega. Tagasi kooli projekti kaudu on kutsutud kooli klalisi, kes tutvustavad
pilastele oma elukutset.

Tartu Tamme Gmnaasium

Vljavte intervjuust:
Koosts

loodusainete

sektsiooniga

korraldasime

juba

kolmandat

aastat

jrjest

loodustehnoloogia peva, kus gmnaasiumipilased teevad katseid vikestele. See toimub

koos avatud uste pevaga, kus teiste koolide pilased kuulavad aulas gmnaasiumisuundade
203

tutvustusi ning peale seda on avatud tunnid, mida annavad gmnaasiumipilased ise. Tunnis
on neljandate ja viiendate klasside pilased , kellega tehakse fsika ja keemia katseid ning
niteks ka kala lahkamist. See on pris vahva olnud.
Aasta tippsndmuseks minu jaoks on karjripev. Kooli jaoks on veerandi viimased pevad
kige kasutumad, sest tunde sellel peval enam ei toimu. See on koht, kus mina saan he
peva ra sisustada, sest tunniressurssi mul ju ei ole. Tegemist on suure tga, sest pean ra
sisustama terve peva neljanda kuni kaheteistkmnenda klassi pilaste jaoks. Neljandale kuni
kuuendale klassile korraldasime traditsioonilise karjrivistluse Kelleks saada.
Vistluspakett on kigile hesugune, erinevatel tundidel tulevad erinevad e paralleelklassid
kokku ja neile olen vlja melnud erinevad lesanded nuputamine, meisterdamine ja
tavaliselt on olnud ka oma toote meisterdamise voor erinevatel teemadel, mille nad on varem
ettevalmistanud ning kohapeal esitlevad seda. Kik kokku vtab aega 45 minutit. Mul on
tublid abilised kaheksandast ja heksandast klassist, kelle lesandeks on olla kohtunikuks ja
minu abiliseks. 45 minuti jooksul peavad nad abilistena kike vga tpselt ja igesti tegema.
Kmnendale ja heteistkmnendale klassile kasutasin ra kahte paralleelselt kimasolevat
programmi rakenduskrgkoole tutvustavat programmi Teadlik valik ja lisaks kasutasime
ra ka Tagasi kooli kampaania. Eelmisel aastal liitsin need kaks ritust. Kigepealt said
pilased valida, milliseid rakenduskrgkoolide tutvustusi nad tahtsid kuulama minna ja
sellele jrgnes kaks tundi vilistlaste vi klalistega. See oli vga vimas ja just tervik ning
kontsentreeritud, tegevus toimus nelja tunni jooksul, tekkis vrdlusvimalus lisaks kutsutud
klaliste ja vilistlaste kuulamisele.

Kooli almanahh

Kambja Phikool
Kooli almanahhi koostamine on traditsiooniliselt iga-aastane. Selle raames viivad pilased
lbi niteks ksitlused (nt lastevanematele, vanavanematele jne) ja arendavad saadud
tulemused teksti loomise kaudu oma uurimuseks vi muus vormis kirjatks. Laste ja
lastevanemate kaasamine toimub seejuures vabatahtlikkuse alusel. Kooli jaoks on oluline, et
almanahhi koostamine arendab pilaste enesevljendus- ja kirjutamisoskust. Paljudest
almanahhidest leiab karjriteema otsese kajastuse (kelleks tahan saada, minu vanemate
204

kooli- ja karjrivalikud, millise kokkuvtte kirjutaksin oma elust pensioniplves, minu ja

teiste pereliikmete huvialad jne).

uespe

Tartu Erakool
Vljavte intervjuust:
uespe vib olla nii mille iganes ppimine looduses vi looduse ppimine. Meil on see
pigem kusagil-mujal-pe ehk mille iganes ppimine looduses. ppimine toimub
segarhmades ja on meldud pigem vanemale kooliastmele, nt alates 5. klassist, ja tegevused
viiakse lbi koolimajast vljas. Tahaksime jtkata ppelaagritega, mis on petajate jaoks ikka
seotud loodusega. Senine tagasiside on olnud vga hea. uesppe korraldamine eeldab
pikaajalist koostd ja ettevalmistust, mis on tsine protsess.

Uurimuslik pe

Viimsi Keskkool
Vljavte intervjuust:
Veel kasutamata potentsiaal on uurimuslik pe, mille ks vljundeid on III kooliastme
loovt. Huvi pilastel on, aga juhendamise pool on kesises seisus, petajad ei oska
juhendada. Kigepealt tuleb vlja melda uurimistde juhendamise mudel ja mehhanism,
kuidas kigi pilaste huve, soove ja vajadusi rahuldada ning kuhu me sellega vlja juda
tahame. Kindlasti vajab petaja juhendajana tuge, julgemalt tuleb ra kasutada ka likoolide
poolt pakutavaid vimalusi. Liiga palju kipub olema uurimistid kunsti ja kirjanduse, vhem
looduteaduste valdkonnas. Loodusteaduste populaarsuse tstmisega on vaja alustada
esimeses kooliastmes (laboritunnid, taibude ring, uespe, keskkonnaalased projektid,
leiutamine jne). Teadust on niivrd keeruline, aga see algab vikestest asjadest.
Inimesepetuse aine raames on kuuendad klassid juba kolm aastat, viiendad kaks aastat
kinud Psteameti, Punase Risti ja liikluspolitsei hiskoolitusel, mis enne kandis nime SOS,
nd kannab Harjumaal nime GIAT. Selle hiskoolitusega seoses toimub ka koost
Psteameti ja Politseiga. Toimuvad ka koolisisese esmaabivistlused. Kaks aastat tagasi
tegime maja ldist evakuatsiooni koosts Psteametiga, kik oli nagu pris, sealt sai
koost alguse.
205

Konkursid

Tartu Tamme Gmnaasium

Teadusprojektide konkurss on loodusainete ja inimesepetuse raames olnud 7-.9. klasside
pilastele kohustuslik. Sgisel antakse pilastele trmin, peavad pooleteise kuu jooksul
valima grupiga aine, teema ja juhendava petaja. Eesmrgiks on oktoobri lpuks teha valmis
teadusprojekt etteantud juhendi alusel. Vib teha nii uurimuse, ppefilmi, mudeli vms.
Toimub koost ainepetajate raames ja veerandi viimasel peval toimub suur
teadusprojektide esitlus, kus pilased ise ksteist kuulavad.
rituse raames teeb kool koostd teaduskeskusega AHHAA, kes on neile appi tulnud,
pannud vlja auhindu ja valinud omad lemmikud. Mitmed projektid on kooli konkursilt edasi
linud ka leriiklikule konkursile. pilased pivad selle rituse raames koostd ksteisega,
esinemisoskust, iseseisva t oskust, ajaplaneerimist ja see on kik otseselt seotud
karjrippega.

Koost teiste koolidega

Tartu Tamme Gmnaasium

Vljavte intervjuust:
Tegime kolme kooli karjriteemalise konverentsi, saime toetust Hasartmngu maksu
nukogust. Eelmisel aastal tegime esimest korda lelinnalise karjrimngu vistluse, et tuua
karjriteemat ka esimesse ja teise kooliastmesse, kokku osales kmme kooli. Sama
metoodikat kasutasime hiljem ka oma kooli lastega.

Kokkuvte
Lbivate teemade rakendamine hekordse tegevusena (nt erinevad temaatilised ritused) on
kige lihtsam viis lbivate teemade rakendamise alustamiseks. Siia alla kuuluvad sellised
tegevused nagu erinevad projektid, nt Tartu Tamme Gmnaasiumis Teadlaste , aastatd
(nt raamatu vi ajalehe koostamine) Tartu Erakoolis, erinevad teemapevad nt karjripev
vi loodustehnoloogia pev, uespe ja uurimustd, erinevad konkursid (nt teadusprojektide
206

konkurss), viktoriinid, mngud, vistlused vi konverentsid aga ka erinevad koolitused nagu

Viimsi Keskkooli Psteameti, Punase risti ja liikluspolitsei hiskoolitus. Samas ei tohiks
pikemaajaliselt vaid hekordsete tegevustega piirduda, vastasel juhul ei tida lbivad teemad
oma eesmrki olla kogu kooli tegevusi limivaks vahendiks.

207

2.4. Lbivate teemade rakendamine klassivlise tegevusena

Esinemistegevus

Tartu Waldorfgmnaasium
Vljavte intervjuust:
hisvrtused saavad kujuneda, kui me le kooli kokku tuleme, need on niteks kuu
esinemised vi kuu peod, kuhu siis iga klass valmistab ette esinemisnumbreid ja lapsed teevad
selleks palju td. Meie koolis esinevad kik, me ei vali vlja ainult tublimaid ja teisi esinema
ei lase. See thendab, et iga esinemisnumber on nii les ehitatud, et kigil on oma koht
vastavalt sellele, millised on tema anded ja vimed. Etteasted valmivad koosts, mis arendab
tolerantsust teise inimese suhtes, sest klassi laste nol on kokku tulnud vga erinevad
inimesed. Mis ilmselt on ka vga oluline vrtuste vljendamise kohalt, on aastaphade rtm,
niteks tna on mardipev ja meil on traditsiooniline laternapidu.

Ekskursioonid, ppekigud

Kambja Phikool
Vljavte intervjuust:
Mida vahetult ei ne, seda vga ei jeta meelde. Niteks kui pilased kisid meiereis, siis nad
panid thele spetsiifilist lhna, see kogemus saadi ainult kohapeal kies. Ka teiste erialade
puhul tuleks melda erinevatele aspektidele, mida selle ameti rakendamine kaasa toob. Seda
ei saa elda klassis jutu kigus, sest petaja ei tea ette, mida pilased vivad
eemaletukavaks pidada. Kui kidi Parvel asuva puidutstusega tutvumas, rgiti pilastele
muuhulgas ka edust ja ekspordist. Tstuses oli vga moodne sisseseade, head palgad ja
muud vimalused, aga rgiti ka ohutusest ja sellest, mis juhtub, kui keegi niteks suitsetab ja
miks kindlustus siis tagajrgede eest ei vastuta. pilased puutusid kokku reeglite vajadusega
antud tl ja nende reeglitest kinnipidamise olulisusega. Hetkel on situde eest tulnud pigem
pilastel endil tasuda. Ekskursioonid on hea vimalus svendada mingit infot ja juhtida
thelepanu erinevatele ametitele ja tingimustele, mis tkeskkonnas valitsevad. Ettevtetega
tutvumiseks saab ra kasutada ka lapsevanemaid, kes kutsuvad klasse enda ettevtetesse
klla.
208

Tartu Tamme Gmnaasium

Vljavte intervjuust:
Kui meil kis ks klass Elistvere loomapargis, siis tegin ettepaneku muuta vaatenurka ja
minna ekskursioonile hoopis teise eesmrgiga mitte minna ainult loomi vaatama, aga minna
vaatama loomaparki kui asutust. Mul olid ka vastavad tlehed tehtud. Prast ekskursiooni
tekkis petajal ksimus, mida tidetud tlehtedega edasi teha, seda enam, et ks pilane oli
teinud kahe leheklje pikkuse kokkuvtte. Pakkusin petajale vimalust teha klassijuhataja
tund, kus klass oleks Elistvere loomapargi asutus ja pilased viksid valida, kes millist td
tahaks teha ning mngida see lbi, et nhtu reflekteerida ja kinnistada.

Huviringide t
C. R. Jakobsoni nimeline Gmnaasum
C.R. Jakobsoni nim. Gmnaasiumis asutati balletistuudio 1991.aastal. Algselt ttas koolis 1
balletiklass, millest praeguseks on kujunenud tugevate traditsioonidega elujuline ja
loominguline laste-ja noortekollektiiv. Stuudios tantsib 78 tantsijat 7-s balletirhmas.
Stuudio tantsijad pivad lisaks klassikalisele balletile ndistantsu, moderntantsu,
improvisatsiooni ja nitlejameisterlikkust, tutvuvad tantsu-ja teatrilooga. Balletistuudio
eesmrgiks on kasvatada laia silmaringiga tantsija, kes oleks loominguline, avatud ja
koostvimeline.
Balletistuudio lpetajad saavad 9.klassi lpus stuudio 1.astme diplomi, gmnaasiumi lpus
stuudio 2.astme diplomi. Balletistuudiol on laialdane kontserttegevus. Lavale on toodud
tantsuetendused Minu narr, Vana maja, Mngime Helisevat muusikat, Nia ttar ja
kmneid

kontsertprogramme.

Stuudio

tantsijad

osalevad

nii

kodumaistel

kui

ka

vlisfestivalidel. Balletistuudiol on oma smboolika ja seltsielu.

Kambja Phikool
Huvikooli osa karjrippe rakendamisel on umbes pool kogu LT rakendamisest.
Huviringides

toimub

huvide

ja

vimete

tutvustamine,

avastamine,

rakendamine,
209

vljakujundamine, see on heks eduka karjrikujundamise vimaluseks. Suurema huvi

korral on vimalik minna edasi ppima linna huvikoolidesse, kus saab phjalikumalt ja
tsisemalt huvide vljaarendamisega tegeleda. Kooli huviringid vimaldavad pilasel ennast
proovile panna ja jrele proovida. Koolid peaksid ringe silitama olude kiuste.

Viimsi Keskkool
2010. aasta uus algatus on taibude ring, et leida juba algkoolist nutikaid pilasi. likoolide
snum koolidele on olnud, et teadushimulised lapsed tuleb vimalikult vara les leida.
Tegevus toimub laboris ja katsetades. Viimasel aastal on tugevasti laborisse ja
interaktiivsetesse vahenditesse investeeritud. Jaanuaris alustati robootikaringiga, et ka
tehnikahuvilistele poistele midagi pakkuda. pilasteaduse koordinaator teeb koostd ITjuhiga, kes kirjutab Tiigrihppe projekte.

Klassivliste rituste sari

Tartu Tamme Gmnaasium

Vljavte intervjuust:
Jtsin ra rituste sarja Tuli klla, mille raames toimus aasta jooksul neli ritust, sest
kutsusime klla tipptegijad. rituse korraldamine oli hsti tmahukas, kuid lpuks tuli
kohale ainult kmme kuni viisteist inimest. See oli selline hekordne pingutus teed selle ra,
need kes lpuks kohale tulevad, neil on vga tore, aga pilaste motivatsioon osaleda
koolivlistes ritustes on problemaatiline. Kui on kool, kus rahvas tahab peale tunde tulla
kooli, siis on vga hsti, kuid mina sain aru, et me peame phitegevuse suunama kohustusliku
tegevuse sisse, sest vastasel juhul tulevad ikka need, kes alati kivad, aga need, kellel seda
vga oleks vaja, ei jua lihtsalt kohale. Seeprast on vga oluline LT integreerimine
ainetesse, et just need, kellel ppimises millegiprast silm on tuhmiks jnud ja motivatsiooni
ei ole, need pilased saaksid sealt mingi lisastiimuli hsti, matemaatikat ma ei oska, aga
selle eest tuleb mul midagi muud hsti vlja ja ma olen selleprast oluline. Klassivliste
rituste probleemiks on, et hsti piinlik on viia pilasi tundidest ra sh pilaskonverentsidele,
ka pilaste osalemine klassivlises tegevuses on problemaatiline.

210

Suvelaager

Tartu Erakool
Sellel ppeaastal tuleb koolil uesppelaager: ekspeditsioonid, laagrid, rnnakud. Uus mte
on korraldada malev. Meil on kll linnalaager, mida tehakse suvel noorematele pilastele, aga
see on lelinnalisena vlja kuulutatud ja ei ole meldud konkreetselt ainult meie pilaste
jaoks.

pilasteadus

Viimsi Keskkool
Vljavte intervjuust:
Maalikooli, Inglise Kolledi ja Reaalkooliga koosts toimub kursus Sildu teadusesse
Maalikoolis, mida hiljem likoolis ppides arvestatakse. Uue ppekavaga seoses on meil
likoolidega vga suured koostplaanid, et hakata vlja arendama gmnaasiumi
ppesuundadega seotud kursusi, mida veavad just nimelt likoolide inimesed. Ka
uurimistde juhendamisel neme koostvimalusi likoolidega.
pilasteaduse idee oli meil juba paar aastat varem, 2005. aastal ja sai alguse probleemist, et
olmpiaadidele saadeti pilasi lihtsalt heade hinnete jrgi. Mned pilased olid kevadeks
tiesti lbi, sest olmpiaadidel kisid pidevalt hed ja samad pilased. Esmalt oli
pilasteaduse eesmrgiks natuke seda olukorda uurida ja koordineerida, aga tegelikult on ta
paisunud nd pris suureks. Esimese asjana kaardistasime ra, millised olmpiaadid, kui
palju ja millal ldse toimuvad, kigepealt maakondlikud olmpiaadid ja selle jrgi saime
paika

panna

koolisisese

olmpiaadide

kalendri,

nii

ji

natuke

aega

ka

laste

ettevalmistamiseks. pilaste tnuhtu vtab olmpiaadiaasta kokku. Igal kevadel kutsume

edukad pilased, nende juhendajad ja vanemad kooli, et neid tnada. See on vga tugev
motivaator.
Edasi tuli koost likoolidega, kigepealt Tartu likool, siis Tallinna Tehnikalikool,
Sisekaitseakadeemia ja Eesti Maalikool. Nd me oleme likoolidega koostd teinud just
erinevate ppepevade osas. likoolidel oli juba oma pakett valmis, mida nad meile pakuvad.
Olmpiaadidel osalejad on kll jnud samaks, sest tublimad on ikkagi hed ja samad, aga
vib-olla on pilaste koormust hajutatud. Lapsed ju ise ei tea ka, mis neil see kige suurem
211

huvi on. Suurem koormus pilaste ettevalmistamisel olmpiaadiks langebki ainepetajale,

kuid viimastel aastatel oleme katsetanud ka erinevaid teaduslaagri variante. Laagreid oleme
teinud Tartu likooli teaduskoolis, kaks aastat oleme kinud igal sgisesel koolivaheajal
lastega seal kohalpeal, nd, kolmandal aastal tulid nad meile.
Vimete vljaselgitamine on heksandas klassis hsti palju ka tugikeskuse rida. Lbi
Nordpluss

projekti

on

seitsmendale

kuni

heksandale

klassile

fookuses

just

karjriplaneerimine. Igast klassiastmest osaleb ks pilootklass.

Praktika ppet osana

Tartu Waldorfgmnaasium
12. klassis teevad pilased sotsiaalpraktikat erinevates linna asutustes: kooli enda lasteaias,
Maarja

Koolis,

lastehaiglas,

Tiskasvanute

Gmnaasiumis.

See

on

tutvumine

sotsiaalvaldkonnas toimuvaga - millised erinevad ametid sinna valdkonda kuuluvad ja kui

erinevaid tegevusi tehakse, kui tegeldakse inimestega. 12. klassi pilane on vga kps, kui ta
tagasivaadet teeb vi esitab ndala kokkuvtet selle kohta, mida ppis.

Vanemate kool

Viimsi Keskkool
Tegutseb vanemate kool. On katsetatud erinevaid vimalusi. lekoolilistest koolitustest
osavtt pole olnud aktiivne. Rohkem pakuvad huvi klassiastmephised probleemiphised
seminari vormis koolitused Oluliseks peetakse vlja selgitada teemadering, millega vanemad
haakuvad.

Tartu Waldorfgmnaasium
Waldorfkoolis tegutseb samuti vanemate kool, mis on vanematele kooskimise kohaks. See
toimub vanemate endi initsiatiivil, kuna nad on tundnud vajadust ennast koolitada midagi
hist luua. Kutsutakse petajaid vi lektoreid parasjagu huvipakkuvatel teemadel rkima.
Teemad on mitmekesised, alates tervislikust toitumisest kuni maalimiseni, niteks miks
maalimine vajalik on, mida see lapses arendab.

212

Laat

Viimsi Keskkool
Vljavte intervjuust:
ks vga tore levallaline ritus, kuhu kaasasime ka vanemad, oli taaskasutuslaat. Seal sai
niteks edasi ma juba kasutatud, vikseks jnud koolivormi, mis veel hea vlja ngi. Seda
ritust korraldasime me ka ise ja saadud tulu lks heategevuseks. Julude ajal on aktuaalne
heategevuslaat erivajadusega laste toetuseks.

Tartu Waldorfgmnaasium
Jululaat on igal aastal toimuv traditsiooniline ritus ja iga klass vib panustada oma tga
kas siis vanemad vi lapsed ise teevad midagi ja koguvad raha mne suurema eesmrgi nimel,
niteks klassi lpureisiks. Eesmrgiks ei ole igahe omakasu et tulin ja msin oma asju ja
sain tulu, vaid igaks annab oma panuse, et seda hiselt kasutada. Tegemist on ka
vrtuskasvatuse osaga.

Kokkuvte
Lbivate teemade rakendamine klassivlise tegevusena on kige levinum moodus. Kige
tuntum on ekskursioonid ja ppekigud, hised esinemised ja huviringide t. Tuntud on ka
erinevad praktikad just ppesuundadega seoses, kuid niteks Waldorfgmnaasiumis toimub
sotsiaalpraktika. Traditsioonilisemate tegevuste krvale on tekkinud rida uusi niteks
suvelaager Tartu Erakoolis, erinevad laadad, niteks heategevuslaat, jululaat vi
taaskasutuslaat. Paljud ettevtmised toimuvad ka koosts likoolidega, niteks erinevad
ppepevad vi pilasteadus Viimsi Keskkoolis. Koostd lastevanematega aitavad
kujundada nii Waldorfgmnaasiumis kui ka Viimsi Keskkoolis tegutsevad vanemate koolid.
Thtis ei ole, milliseid erinevaid tegevusi vi millises vormis koolid lbivate teemade
ksitlemiseks lbi viivad. Kuid kindlasti peaks olema tidetud lbivuse nue, see thendab, et
vhemalt osa lbiviidavatest tegevustest peavad toimuma regulaarselt. Oluline on ka see, et
kik lbivate teemade alased tegevused moodustaksid omavahel terviku.

213

214

III
Koolitused ja tugimaterjalid
Tartu Tamme Gmnaasium
Vljavte intervjuust:
Olen lbinud he kursuse likoolis Karjriplaneerimise alused. Praegu on pitulemusi
vga hea lahti kirjutada, sest ka pitulemused on juba juhendmaterjalides olemas. Uues
ppekavas on lbivatel teemadel toodud ra konkreetsed pitulemused ja need vib lihtsalt
koolippekavasse le vtta. Ma ei pea enam hakkama neid vlja mtlema, vaid ma saan
pigem vaadata, et kas ma vtan kik, vi ainult osad, aga ma ei pea hakkama teksti nullist ise
ehitama. See on tegelikult koolidele kige suurem probleem. Selles mttes on uue ppekava
arenduse puhul hsti palju ra tehtud.
Niteks karjripetuse puhul on toodud ka seosed ainepetusega, et see seostub kige
rohkem inimesepetuse ja hiskonnapetusega, kus tuleb teha koostd. Ehk petus ja ka
liming lhevad juba omavahel segamini, seal ongi juba vga raske vahet teha, millega me
tegeleme.
Koolitused ja tugimaterjalid. Koolitusi on vist vhe olnud, eriti lbivate teemade kohta pole
ldse olnud juba pris mitmeid aastaid. Siis kui mina karjrikoordinaatorina alustasin, siis
oli lbivatest teemadest ja limingust juttu, see tundus mulle tol korral vga utoopiline. Aga
viimasel ajal ei ole sel teemal koolitusi olnud, samas kui metoodilisi materjale on rohkem, kui
me kasutada juame. Vib-olla kigil ei ole teadlikkust, millised materjalid on olemas.
Karjripetuse ainesektsiooniga ritame olemasolevatele materjalidele viidata. Praeguses
seisus oleks materjalide tutvustamist vga vaja, eriti kui uus ppekava alles rakendub ja vibolla vaadatakse ka lbivaid teemasid uue pilguga.

215

Tartu Erakool
Vljavte intervjuust:
Vga palju abi ppekava rakendamiseks pakub hea kogemuse jagamine kasvi mingis sellises
vormis, et koolid, kellel mingi kogemus juba on, tulevad kokku, et seda head kogemust
kirjeldada-jagada. kski kool ei vtaks ju teiselt neid mudeleid niikuinii puhtal kujul le, see
ei toimi, igaks leiab oma tee ikka ise. Aga see oleks innustav ja toetav, nitaks et
rakendamine on ikkagi vimalik ja kuidas seda viks teha, et igaks oma koolis pris algusest
peale seda jalgratast ei peaks leiutama. Ma usun, et see koostvrgustik oleks kige
esimesel kohal olev abi, mis ldse vljastpoolt tulla saab. Tegelikult arvan ma, et see on
valdkond, mis peab valmima sisemiste kokkulepete alusel. Koolitused ka, aga kui ma praegu
mtlen niteks sellele koolitustele, kuhu meie inimest lhevad, siis ma vga ei kujuta ette,
mida neile seal petatakse? Sageli tlevad petajad, kui nad kuskil kivad, mina ise ka, et
kige huvitavam osa on tegelikult see, kus erinevad toredad inimesed saavad kokku ja
suhteliselt vabas vormis muljetavad, mida kuskil tehakse. Sellest on tohutult palju ppida
seesama koostvrgustiku ksimus tegelikult. Kige muuga saaks kool ise hakkama.
petajate jaoks tasuta koolitused, mida meie oleme praegu kohanud, ongi parim vimalik
riigipoolne tugi ppekava rakendamiseks, sest kik muu ongi kooli enda sees.

Viimsi Keskkool
Vljavte intervjuust:
Meil hakkasid eelmisel aastal vga hsti tle kujundava hindamise professionaalsed
pikogukonnad, see pani inimesed omavahel vga hsti ja sisukale koostle.
Tervise-edenduse programmi raames on vimalik petajaid koolitada. ks osa koolitusest on
marlaua voor, kus saab rkida enda headest kogemustest. Kik tervist edendavad koolid
saavad tuua enda hid niteid vi rkida ka muredest.

Kokkuvte
Probleemina tuuakse vlja, et paljud koolid ei ole veel teadvustanud lbivate teemadega
tegelemise vajadust ning on seeprast jtnud kasutamata vimaluse saada tasuta koolitusi. Ka
216

lbivate teemade (ja limingu) koolitusi viks olla rohkem, eriti praegu, kui rakendusid uued
ppekavad ja koolides tegeletakse kooli ppekavade levaatamisega.
ppekava mrab kindlaks lbivate teemade petamise eesmrgid, jttes siiski koolidele
vabaduse arvestada petamisel kooli vajadusi ja eripra. petajatele ja pilastele meldud
tugimaterjalid, kus lbivate teemade ksitlemine on tpsemalt lahti kirjutatud (nt on toodud
pitulemused), on seega oluline toetus lbivate teemade rakendamiseks. Samas ei sooviks
uuringus osalejad, et niteks pikutes oleksid lbivad teemad kajastatud, sest see muudaks
pikud liiga mahukateks (tuleks ju sel juhul kajastada kiki kaheksat lbivat teemat) ning
petajad tunneksid sel juhul survet kike pikus toodut ka petada. Paremaks vimaluseks
peetakse koolidele lisamaterjalide koostamist (nt lbivate teemade ja limingu kogumikud,
tlehed, internetikeskkonnad), mille hulgast petaja juba ise vastavalt vajadusele sobivad
valib.
Olulise toetusena koolidele ppekava rakendamiseks tuuakse heade praktikate tutvustamise
vimalused, seda nii koost(vrgustike) kaudu, kui ka koolituste (sh kooli sise- ja
koolidevaheliste koolituste) osana. Ka koolisiseselt on vimalik ksteist toetada sisekoolituste
(nii teoreetiliste teadmiste, kui ka praktiliste oskuste ja kogemuste jagamine), tundide ja teiste
koolide klastamise.

217

IV
Tagasiside kogumine lbivate teemade rakendamisele
Tartu Tamme Gmnaasium
Vljavte intervjuust:
Gmnaasiumis olen regulaarselt tagasisidet kogunud erinevate tegevuste kohta: mis tasemel
need on, mis teenuseid kool peaks pakkuma ja kuidas meie koolis selle asjaga on. Eelmisel
aastal kogusin 11. ja 12. klassidelt tagasisidet nende ootuste kohta, mida neile kige rohkem
oleks vaja. Vastustest selgus, et kike vljapakutut on vga vaja, aga kui neid ritusi siis
korraldada, tuleb kohale ikka vaid 10 inimest. Tenoliselt on tegemist pilaste
lekoormatusega. Vrdlesin ksitluse tulemusi 12. klassi alguses ja lpus. Aasta-aastalt on
teadlikkus suurenenud ja rahulolu on paranenud - sellest, et karjrinustaja on olemas ja
toimuvad erinevad ritused vi tundides kivad klalised. Aga 12. klassi lpus on kik
korraga vga halvasti ja tundub, et midagi ei ole tehtud ja pilased ei tea mitte midagi. Ehk
siis nad saavad esimest korda aru, et nad ei ole ra kasutanud neid vimalusi, mis kool
pakub. Sest kuidas muidu seletada seda, et kui 12. klassi sgisel on pilased optimistlikud ja
kik lheb tusvas joones ja siis 12. klassi lpus on paanika.
Phikoolis rituste kohta ma ei ole ldiselt tagasisidet ksinud, ainult 3. ja 4. klasside kest,
et kas meeldis ja mida viks veel teha, selline tagasiside ksimustik on kll. Aga ldjuhul tean
neid vastuseid juba ette kike viks teha. petajatelt ja juhtkonnalt ma ei ole eriti
tagasisidet saanud. Sageli antakse tagasisidet siis, kui midagi on halvasti, minul seda ei ole
olnud, vlja arvatud see, et pilased kivad palju tundidest ra. Ainult mni inimene on
selline, kes tuleb ja kiidab, kui midagi on hsti linud ning tunnustab selle t eest, mida ma
teen. Meil on koolis regulaarselt koosolekud igal ndalal, kus tehakse tagasivaade, mis meil
oli. See on pigem tnamise koht kui toimus mni oluline ritus, kui oli vga huvitav vi
saavutati pilastega niteks olmpiaadil hea koht.
Kui teen kaheksandas klassis karjripetuse tunde, siis ksin kll tagasisidet, et mis meeldis,
mis ei meeldinud, kas oleks midagi vinud veel olla. Ka petajatelt ksin erinevate kursuste
kohta tagasisidet ning pilastelt 9. ja 11. klassis toimuvate kutse-eelistuste testimiste kohta.
218

Nide dokumentatsioonist: Tartu Tamme Gmnaasiumi karjriaruandest

Kuu
Aprill-mai

Jooksvalt
ppeaasta
jooksul

Kuupev

Tegevus
Tulemused/jreldused
Tudengivari, osales 34 Tudengivari toimus sel aastal esimest korda
11.-12.kl pilast
ning suur osa huvilistest sai kia
varjutamas endale huvipakkuva eriala
tudengit. pilastepoolne tagasiside on vga
positiivne. Probleemiks info liikumine
erinevate osapoolte vahel. Vimaluse korral
kindlasti jtkata.
Regulaarne
Efektiivsem on info jagamine klassides.
karjriplaneerimisalase
info ja koolitusvimaluste
vahendamine pilastele ja
petajatele
infostendi,
kooli koduleheklje ja
suulise info vahendusel
klassides.

Lisaks on aruandes vlja toodud saavutatud tulemused ja arendamist vajavad valdkonnad.

Keegi ei ole mulle elnud, et pean tegema tvarjupeva, ma teen seda selleprast, et
pilased on sellega vga rahul. Mul ei ole aega, et teeks pilastega hisarutelu, kuidas lks.
Nad kirjutavad mulle essee. Ma ei saa ainetunde selleks kasutada, et arutada, kuidas lks.
Minu ksimuse peale, kuidas lks, vaatavad mulle vga nnelikud nod vastu, nii et ma saan
juba aru, kuidas lks. Esseed on muidugi vga hea tagasiside vorm, sest nad reflekteerivad
saadud kogemust ja mned panevad sinna lppu ka selle, et nad on alguses tagasi ja ei tea
mitte midagi. Sellisel juhul ma saan neid nustamisega aidata ksin pilaselt, et kas me
peaksime koos arutama, mida nd teha.
Kui ma alustasin phikooli mngudega, 4.-6. klass, oli peale mngu justkui auhinnaks see, et
kik klassid lksid veel samal peval kuhugi ppekigule. Prast seda ritust tegin
petajatele, klassijuhatajatele tagasiside ksimused, mis meeldis, mis ei meeldinud, kuidas
lks. Tagasiside oli ldiselt hsti positiivne, aga sellist regulaarset tagasiside ksimist hetkel
nagu ei ole. Iga rituse jrel ei ole mtet tagasisidet ksida, sest kui petaja on harjunud, et
kogu aeg tmban mingeid ringe numbritele mber, et siis see lheb vga pealiskaudseks.
Pigem peaks tagasiside klassijuhatajate kaudu eelkige, aga miks mitte ka ainepetajate
kaudu tulema selle kohta, milline on koost ja millised on vajadused. Kui petaja toob vlja,
millised vajadused on katmata, siis see on juba tagasiside selle kohta, et mingi konkreetne
lik on puudulik ja ma pean suunama sinna rohkem thelepanu, et see saaks edasi arendatud.
Aga kui tagasiside on see, et tahaks minna kll, aga ei tea, kuhu minna, kik toimub ainult
koolis, siis see on mrk selle kohta, et ma ei ole suutnud piisavalt levitada informatsiooni
219

koolivliste rituste kohta. Tagasiside vib olla ka selline, et juba kime kll, aga ma ei tea,
mida klassijuhataja tunnis vi ainetunnis teha. See on ks vimalus. Teine vimalus on
olemasolevatele tegevustele hinnang anda, kuidas nendega rahule jdi. Ja miks mitte siis
aasta lpus panna kik ritused kirja, millel osalesid vi millel ei osalenud ning mida sa
arvasid.
12. klasside kest ma olen kogunud tagasisidet nd juba kaks vi kolm aastat. Aga ma ei
jua sageli selliste ldkokkuvtete tegemiseni. Esimesel aastal ksisin tagasisidet selle kohta,
mida pilased ootavad, mida kool peaks pakkuma ja teises pooles palusin kirja panna, et
millistest pakutud ritustest pilane on ise osa vtnud. Esimese poole vastuseks kirjutati, et
kool peaks pakkuma kiki loenguid ja ttubasid, aga tegelikult kidi pakutud valikute
hulgast vaid ksikutel ritustel ning pakutud vimalustega ei oldud rahul. pilane vib olla
vga kriitiline ja eriti kriitiline on ta 12. klassi lpus, kus tuleb hakata tegema valikuid. Ma
tegin he klassiga 12. klassi sgisel ksimustiku, et saada teada, mida nad aasta jooksul
tahavad veel saada. Kik oli hsti. Kevadel ksisin uuesti ja korraga oli kik halvasti, ehk et
neil oli paanika. Aasta-aastalt on juba nha, et pilased juba teadvustavad ja nad saavad ise
ka aru, et pakutavad ritused ei ole juhuslikud, vaid need on seotud karjriplaneerimisega.
Muidu vib juhtuda nii, et meil kivad klas erinevad inimesed, aga kust nad tuleva vi kes
nad saatis tihti ei teatagi, sest ma ei ki alati kiki klalisi ise tutvustamas. Tuleb inimene,
rgib oma jutu ra, aga pilane ei tulegi selle peale, et tegemist on karjriteemaga. See
thendab karjriteema teadlikustamist ka pilaste hulgas, mis asi see on, selleks oleks vaja
eraldi kursust. Teise vimalusena viksid olla klassijuhataja tundides intensiivselt mingid
osad, et pilane saab aru, millised erinevad tegevused karjriteema alla kivad, mitte ainult
see, et ma kin mda asutusi. Aasta algul ei saa kiki ritusi kirja panna, sest paljud asjad
tulevad sageli ootamatult, kasvi niteks seminarid vlismaa likoolide kohta, neid pakkumisi
tuleb niimoodi kogu aeg. Aasta-aastalt lheb olukord paremaks ja petajad ning pilased?
teavad tulla koordinaatorilt nu ksima, et niteks tahaks vga kuhugi minna, aga ei tea
kuhu. Sellega saan mina petajaid aidata.
Mina vga tahaksin, et juhtkond annaks koordinaatorile tagasisidet, sest et mina ei tea siia
maani, mida nad minu poolt tehtust mtlevad. Vlja arvatud see, et prast karjripeva
eldakse, et ma olin vga tubli. Ma pakun aeg-ajalt juhtkonnale osade kaupa ideid, kuidas
minu arvates viksid mned karjritegevused olla. Aga mul endal puudub tagasiside selle
kohta, kas ma teen iget asja vi ma peaks thelepanu kuskile mujale suunama. Vi kas see,
220

mida ma teen, on tasemel vi kvaliteetne. Kvaliteedi kontrolli ssteem karjrippes praegu

puudub. Mina ise ei ole julgenud puhtalt isiklikel phjustel kokku panna karjrimeeskonda,
kus viksin tehtu kohta tagasisidet saada. No nitel karjrimeeskond testi toimib, seal on
juhtkonna esindajad, petajate ja pilaste esindajad, kik on olemas. Nad saavad
regulaarselt iga kuu kokku ja arutavad asju. Minu jaoks tundub selline lahendus hetkel
hirmutavana. Kui me nd teeme kooli ppekava, siis ma saan teha ettepaneku, et viks olla
karjrimeeskond ja kui minu ettepanek lbi lheks, et niteks selline tugigrupp on olemas,
siis on see juba stestatud. Meil on ju olemas needsamad tugissteemid, kui on pilasega
probleeme, kuhu kuuluvad petaja, sotsiaalpedagoog ja pshholoog. Teiselt poolt vib
tgruppe olla nii palju, et siis muudki ainult istutaksegi koosolekutel, aga et tegelikult oleks
seda vaja, sest et praegu on see ainult minu vastutusel. Mina teen endale juuni lpus vi
augusti alguses ilusti tplaani ja juuni alguses teen kokkuvtte ja ma ei saa selle kohta
mingit tagasisidet. Kuigi ma ldiselt tean, et juhtkond on minuga rahul. Aga ma tahaks seda
ka teda, millega tpselt nad rahul on, vi et mis on see, mis viks olla teisiti. Ma ei ole pris
kindel, et kik see, mida ma teen, on ideaalne. Abi oleks ka sellest, rakenduksid juba ka
regulaarselt toimuvad arenguvestlused ainepetajatele. Meil aeg-ajalt arenguvestlusi ikka
tehakse, aga mitte regulaarselt ja minuni ei ole see kunagi judnud. Mina sain korra
tagasiside ainult siis, kui ma taotlesin vanemapetaja jrku, aga siis sain tagasisidet ainult
ainepetuse kohta, isegi nii, et mul ei kidud tunnis. Minu tunde on varem klastatud, mingite
teiste asjadega, mitte atesteerimisega seoses. ks kolleegidest vljendas seda nii, et ma saan
aru, et juhtkond ei ole rahul, aga ma ei tea, mida nad tahavad. Minul endal on vga raske
juhtkonna juurde minna ksimusega, et ma nen, te ei ole rahul, palun elge, mis viga on. Kui
tagasiside andmise jaoks oleks olemas kindel ssteem, siis oleks lihtsam. See on ks probleem
kll.

Tartu Erakool
Vljavte intervjuust:
Meil on oma sisehindamisssteem Sordiseeme, mille osadeks on niteks tunnivaatlused ja
rahuloluksimustik. Tahame hetkel kasutatavaid uuendusi kaaluda, sest proovime sellel
aastal vga palju erinevaid vimalusi. Niteks kirjanduse tunnis petaja terve he perioodi
jooksul numbrilisi hindeid ei panegi ja pilased hindavad ennast kogu aeg ise, mingitele
petaja antud punktidele tuginedes. Perioodi lpus saavad nad hinde, mis kujuneb koosts
221

lapsega. Hindamisega me juba tegeleme, osaleme kujundava hindamise koolitusel.

Lastevanematel tekkis probleem seoses e- kooli pandavate kommentaaride vi mrkustega.
Kui sinna niteks on kirjutatud, et tund on ppimise koht, siis mni lapsevanem ei saa aru,
mida ta sellest mrkusest peab vlja lugema - teisi selliseid ksimusi tekkis veel. Saime aru, et
vib-olla me ei oska vga hsti tagasisidet vi edasiviivat tagasisidet anda ja kutsusime
endale Avatud Meele Instituudist he koolitaja. ppisime, kuidas kirjeldada seda, mida sa
kuuled, ned, tunned, et kirjeldus oleks vimalikult objektiivne ja hinnanguvaba. See tekitas
vga palju vastakaid arvamusi. Paari peva praste lksime Tallinna Waldorfkooli klla ja
tutvusime nende hinnangute andmise ssteemiga, see oli tunduvalt vabam vi loomingulisem,
aga tundus mnevrra subjektiivsem. Saime taas kord aru, et ilmselt me oleme kuskil seal
vahepeal ja peame ikkagi ise endale sobiva lahenduse leidma. Mida me veel sellel aastal
tahame proovida, on tunnistuse peal suur hulk thje ridu, kuhu me tahaksime iga lapse kohta
vhemalt iga perioodi lpus kirja panna, milles ta oli tubli. Niteks juhtis pilane hsti mingit
rhmatd vi aitas kedagi. Klassijuhataja on see, kes selle siis tunnistusele kirjutab. sna
pea tekivad aga ksimused, kas ta peaks kirjutama seda, mida ta ise neb, kuuleb ja tunneb
vi peaks ta e-kooli vahendusel, vestlustest, mingi tagasisidelehe kaudu, petajatelt vi veel
kuskilt infot juurde hankima. See on jlle ks otsingute koht, aga petajad ise seda vga
tahtsid ja see on hea algatus, nii et vaatame, mis sellest saab.
Keskustes anname pilastele 3-4 minutit aega tagasiside ksimustele vastamiseks. Tagasiside,
mis me saime, oli asjalik. Seejrel arutasid petajad saadud tagasiside omavahel lbi ja
panid kokkuvtte kollektiivi blogisse, et kik saaksid tagasisidega tutvuda. Sellist tagasiside
kogumist kindlasti jtkatakse.

Viimsi Keskkool
Vljavte intervjuust:
Hiljuti oli just koolis kige suurem tagasiside kogumine, rohkem oli eesmrgiks saada
informatsiooni uue ppekava jaoks. Ksitlesime nelja kuni seitsmeaastasi eelkooliealisi
lasteaiast ja lapsevanemaid, seitsmendast kuni kaheteistkmnenda klassi pilasi ja nende
vanemad ning kogu kooli personali. Eelmisel aastal sai tagasiside formaatidest vlja ttatud
pilastele meldud tagasisideleht petajate kohta. Iga petaja sai isikliku kokkuvtte, mille ta
avas oma parooliga. Veel oli meil kahepevane Heade mtete tuba. Aulas oli ilus muusika
222

ja laudade peal oli kmme lehte ksimustega, kooli ttajatel oli vimalik ettepanekuid teha
vi siis ka probleeme tstatada, kritiseerida vi ennast vlja elada. 7.-11. klaasi pilastel oli
vimalus avaldada oma arvamust ppesuundade osas.
ks tagasiside vorme on ppetoolide

aastavestlused ja individuaalsed aastavestlused.

pilastega viib aastavestluse lbi klassijuhataja. Iga kolme aasta tagant tuleb esitada
phjalik sisehindamise aruanne. Seoses kujundava hindamisega koostasid petajad ise
tagasisidelehti, mille phjal pilane ise saaks oma panust hinnata. See on kujundava
hindamise kontekstis hsti aktuaalne teema, et petajad suudaksid lhtuvalt oma ainest ja
eesmrkidest isetagasisidelehti koostada.

Kokkuvte
Iga tegevuse kohta, mida lbi viiakse, on oluline koguda tagasisidet, et vlja selgitada
tegevuse efektiivsus, meeldivus ja kas see titis pstitatud eesmrgi. Tagasisidet tuleks
koguda regulaarselt, niteks lbiva teema koordineeriva inimese aruande osana vi kooli
sisehindamise osana. Selleks on aga eelnevalt vaja kindlaks mrata ka nitajad, mille phjal
lbiviidud tegevuste tulemuslikkust on vimalik hinnata - niteks ritusest osavtnud inimeste
arv, lbiviidud tegevuse meeldivus, kas pakutud vimalused on koosklas osalejate huvidega
vms.
Oluline on tagasiside andmine ka lbivate teemadega tegelevatele inimestele juhtkonna poolt,
saadud tagasiside phjal on vimalik tegevust efektiivsemalt korraldada.
Tnapevases koolis on vhemalt ideaalina tunnustatud seisukoht, et eneseanals ja
enesehindamine

tagab

pedagoogilise

personali

professionaalse

arengu

ning

tulemuslikkuse. Krvuti eneseanalsi ja hindamisega on laialt kasutusel ka muud

infoallikad intervjuud, vaatlused, sh tunnivaatlused, pilaste ppetulemused/hinded, pilaste
tagasiside, pilaste eneseanals ja lapsevanemate ksitlused. Koolijuhtkond kasutab ka
rahulolu-ksitlusi.

223

Nii juhtkonna kui petajate vaates on edu le otsustamisel aluseks lekaalukalt tasemetde
ja riigieksamite tulemused ning anals laltpoolt, kige vhem aga kasutatakse pilaste
arengu vaatlusssteemi, enese- ja vastastikust analsi, samas kui kooli peamiseks
edutunnuseks peetakse soodsat arengukeskkonda. Kuid kui puudub arengu monitooring (mille
oluliseks osaks on vaatlusssteem) kuidas siis saab otsustada arengukeskkonna kvaliteedi
le? pilaste arengu hindamisel on olulisimal kohal jooksvad hinded, petajatepoolne
anals (mille aluseks on samuti eelkige pilaste hinded ning petaja hinnang pilase
kitumisele, mitte aga laiem sstemaatiline vaatlus ning sellel phinev anals) ja
tasemetde ning eksamite tulemused, ka vestlused lapsevanematega on sna olulised, kuigi
lapsevanemate hinnangul toimuvad need vaid kord aastas vi ldse mitte. Kige vhem on
kasutusel monitooringu ja laste arengut kirjeldava vaatlusssteemi kasutamist, mis tnapeva
koolis peaks olema kige olulisem lapse arengu jlgimise instrument. (Sarv, 2008:95-96)

224

V
LT rakendamise mudelid
Selleks, et erinevate koolide hea praktika kokku vtta ning nidata lbivate teemade
rakendamist mjutavate komponentide omavahelist suhet, on eelnevalt toodud kirjelduste
phjal koostatud levaatlikud skeemid. Lbivate teemade rakendamisel on oluline, kuidas on
rakendamist erinevate dokumentide tasandil planeeritud, kuidas on koolis korraldatud lbivate
teemade koordineerimine ja nustamine ning millisel viisil kogutakse tagasisidet selle kohta,
kuidas planeeritu tegelikult rakendus. Siit edasi on vaja teha tegevuse anals ning vajalikud
muudatused vi tiendused. Lbivate teemade rakendamist toetavad aspektid on eelkige
vljakujunenud koolikultuur ja koolis toimuv inimestevaheline koost. Tiendavat tuge
lbivate teemade rakendamiseks saab pakkuda ka erinevate ressursside: aeg, raha ja tehnilised
vahendid; koolituste ja tugimaterjalide, kaasatud partnerite vi koolivlise tegevuse nol, kui
need aitavad ellu viia lbivate teemade alaseid eesmrke ja pitulemusi ning mitmekesistavad
rakendamise viise.

225

5.1. LT rakendamise mudel Tartu Tamme Gmnaasiumi

Koolitused ja tugimaterjalid (koolituse vi tugimaterjali nimi)

LT planeerimine (millistes kooli

dokumentides LT kajastuvad)
Kooli arengukava
Kooli ppekava
Karjrippe tkava

kursus karjriplaneerimise alused, IKNK- algaja

karjrikoordinaatori koolitus, koolitused petajatele
Partnerid (asutused, ettevtted vi inimesed, kellega LT
rakendamisel koostd tehakse)
karjriteenuste arenduskeskus,firmad ja asutused,
teaduskeskus AHHAA, T, TT, Tartu Tervishoiu Krgkool,
Maalikool, vilistlased, koolid, kutsekoolid, Tartu Linnavalitsuse
haridusosakond, Tartu Linna ja maakonna
karjrikoordinaatorite ainesektsiooni juhtimine

Klassi- ja koolivline tegevus (mis toetab LT petamist)

huviringid, tvarjupev, ppekigud, ttoad

Ressursid (aeg, rahalised ja tehnilised vahendid)

eraldi karjrikursus, projektid raha saamiseks, 0,5
kohaga tasustatud karjrikoordinaatori koht

Lbiv teema
talane karjr
ja selle
kujundamine

LT koordineerimine ja nustamine
(kes sellega tegeleb)
karjrikoordinaator (0,5), pilaste ja
lastevanemate esmatasandi
nustamine, klassijuhatajate
nustamine

Kooli koostviisid (mis toetavad LT rakendamist)

ppenukogud, projektimeeskonnad

Rakendamise erinevad vormid (mille abil LT

rakendatakse)
karjripetuse kursus, projektid, karjriritused,
nustamine

Tagasiside ja hindamine (kuidas toimub LT petamisele tagasiside kogumine)

pilaste ja petajate tagasiside ksimustikud ja hinnangud ritustele

226

5.2. LT rakendamise mudel Viimsi Keskkoolis

LT planeerimine
Arengukava, ppekava, ldtplaan,
tkavad
Ressursid
S.T.I.P.P. programm, erinevad
projektid (nt Comenius)

Koolitused ja tugimaterjalid
petajate konverentsid, Kogemuste
Koda, pikogukonnad (nt kujundava
hindamise pikogukond)

Partnerid
Tartu likool, Tartu Maalikool,
Tallinna Tehnikalikool,
REKK,Psteamet, kohalik
omavalitsus, kultuuriasutused

Klassi- ja koolivline tegevus

pilasteadus,
pilaskonverentsid, projektid,
huvitegevus, kultuuriprojektid

Lbivad teemad
Koolikultuur
Vljakujunenud
koostviisid, jagatud
vrtused,
traditsioonid, rituaalid

LT koordineerimine ja nustamine
Arendusdirektor, LT trhm

Kooli koostviisid
Klasside marlauad, ppetoolid,
erinevad trhmad,
projektimeeskonnad, tugikeskus,
pilasesindus, hoolekogu,
vilistlaskogu, vanemate kool
Rakendamise erinevad vormid
ppekigud, projektid, petajate
ja pilaste konverentsid, S.T.I. P.P.
programm, professionaalne
pikogukond, klassijuhatajate
kogu (III-IV kooliaste).

Tagasiside ja hindamine
ppetoolide aastavestlused, individuaalsed
aastavestlused, petajate enesehinnangud,
arenguvestlused pilaste ja vanematega

227

5.3. LT rakendamise mudel Kambja Phikoolis

LT planeerimine (millistes kooli
dokumentides LT kajastuvad)
Koolitused ja tugimaterjalid (koolituse vi tugimaterjali
nimi)

Kambja kooli arengukava

Kambja kooli ppekava
Karjrippe tegevuskava

karjriteenuste ssteemi arendamise projektis osalemine,

sellega kaasnevad materjalid, kutsehariduskeskuste petajate
kevadseminar

Partnerid (asutused, ettevtted, kellega LT rakendamisel

koostd tehakse)
Innove, Karjriteenuste arenduskeskus, Tartu
Kutsehariduskeskuse karjrispetsialistid, karjrispetsialist
Merike Sassi ning kohalikud asutused ja MT-d, vilistlased,
lapsevanemad, kohalikud ettevtted

Klassi- ja koolivline tegevus (mis toetab LT petamist)

klassikollektiivide korraldatud ritused, kooliritused,
huviringid

Ressursid (aeg, rahalised ja tehnilised

vahendid)
kooli ldine eelarve, vimalusel lisanduvad
projektide ja toetajate poolsed vahendid, laste ja
nende vanemate osalus

Lbiv teema
Talane
karjr ja selle
kujundamine

Kooli koostviisid (mis toetavad LT

rakendamist)
tkoosolekud

Rakendamise erinevad vormid (mille abil LT

rakendatakse)
LT koordineerimine ja
nustamine (kes sellega
tegeleb)
Karjrikoordinaatori
lesannetes on huvialajuht

ppekava kohustuslik kursus Karjri

planeerimine ja sotsiaalse toimetuleku oskused,
karjrippe infostend, infonurk raamatukogus,
info kooli kodulehel, integreerituna teiste ainetega,
arenguvestluse osana, loov- ja uurimuslike tde
osana, karjripevad, projektid (nt Tagasi kooli),
erinevad kooliritused

Tagasiside ja hindamine (kuidas toimub LT petamisele tagasiside

kogumine)
Hinnatakse iga ppeaasta lpus tegevuskavas toodud mdikute alusel

228

5.4. LT rakendamise mudel Tartu Waldorfgmnaasiumis

LT planeerimine (millistes kooli
dokumentides LT kajastuvad)

Koolitused ja tugimaterjalid (koolituse vi tugimaterjali

nimi)
waldorfpedagoogika kursused, enesetiendamine kunsti-,
suvekursustel, tundide klastused, mentorid,
petajatevaheline kogemuste vahetamine

Partnerid (asutused, ettevtted vi inimesed, kellega LT

rakendamisel koostd tehakse)
Tartu likool, Eesti Maalikool, Pllumajandusmuuseum,
kultuuriasutused, lapsevanemad, pilased, vilistlased,
praktikakohaks olevad asutused, Keskkonnahariduse keskus

arengukava

Ressursid (aeg, rahalised ja tehnilised vahendid)

aeg on philine ressurss

Lbivad teemad
koolikultuur
vljakujunenud
koostviisid, jagatud
vrtused (inimene kui
vrtus), traditsioonid

Kooli koostviisid (mis toetavad LT rakendamist)

igandalased petajate kolleegiumi kokkusaamised,
klassi ja kooliastme kolleegium, Waldorfkoolide
vrgustik Eestis ja mujal maailmas, erakoolide
hendus, vanemate kool, pilased, vilistlased

Rakendamise erinevad vormid (mille abil LT

rakendatakse)

Klassi- ja koolivline tegevus (mis toetab LT petamist)

leklassilised ja klassidevahelised projektid, aasta
thtsndmused koolipeod, laadad jm hised ettevtmised,
sotsiaalpraktika erinevates asutustes

LT koordineerimine ja
nustamine (kes sellega tegeleb)
petajate kolleegium igandalaselt

igahommikune klassi uudiste ring, leklassilised ja

klassidelesed projektid (nt kontsert, nidend,
ainetskkel), petajate isiklik eeskuju, reegliprased
vanemate htud (loengud, arutelud, histegevus) ,
hisritused koos vanematega, vanemate kool

Tagasiside ja hindamine (kuidas toimub LT petamisele tagasiside kogumine)

hinnanguline hindamine 8. klassini; pilase, klassi ja kooliastme kolleegium,
igahommikune uudiste ring, arenguvestlused pilaste ja petajatega, pidev
suhtlemine vanematega, rahuloluksimustik

229

5.5. LT rakendamise mudel Viljandi C. R. Jakobsoni nim. Gmnaasiumis

LT planeerimine (millistes kooli
dokumentides LT kajastuvad)

Koolitused ja tugimaterjalid (koolituse vi tugimaterjali

nimi)

CRJG arengukava
CRJG ppekava
petajate tkavad

Ressursid (aeg, rahalised ja tehnilised

vahendid)

Koolis on lbi viidud kaks meeskonnakoolitust:

Liminguvimalused uues ppekavas ja Lbivad teemad
uues ppekavas. Kool koostab LT rakedamise strateegiat.

Partnerid (asutused, ettevtted, kellega LT rakendamisel

koostd tehakse)
Innove, Karjriteenuste arenduskeskus, Krgkoolid
(teaduskool), Viljandi Terviseedenduse Keskus (Kohalike
Omavalitsuste Liit), Politsei-ja Piirivalveamet

Klassi- ja koolivline tegevus (mis toetab LT petamist)

lekoolilised ritused, huviringid

kooli ldine eelarve, vimalusel lisanduvad

projektide ja toetajate poolsed vahendid
Lbivad teemad
Kindlaksmratud
strateegiad,
hised eesmrgid

LT koordineerimine ja
nustamine (kes sellega
tegeleb)
Karjrikoordinaatori
lesannetes on huvialajuht

Kooli koostviisid (mis toetavad LT

rakendamist)
Trhmad koolielu erinevate valdkondade
koostphiseks arendamiseks

Rakendamise erinevad vormid (mille abil LT

rakendatakse)
ppekavas valikkursus Karjripe,
infomaterjalide riiul raamatukogus, uurimuslike
tde osa, lekoolilised tegevused,
tehnoloogiappe valikkursused, huviringid,
loodusainete svape

Tagasiside ja hindamine (kuidas toimub LT petamisele tagasiside

kogumine)
Klassijuhatajat, arenguvestlused, reageerimine probleemide korral

230

5.6. LT rakendamise mudel Tartu Erakoolis

LT planeerimine (millistes kooli
dokumentides LT kajastuvad)

Koolitused ja tugimaterjalid (koolituse vi tugimaterjali

nimi) koolituste valik tuleneb kooli phivrtustest, aasta

kooli arengukava
kooli ppekava
kooli huvit kava, ainepetaja tkava,
klassijuhataja tkava

Ressursid (aeg, rahalised ja tehnilised vahendid)

arengueesmrkidest ja individuaalsest arenguvajadusest

Partnerid (asutused, ettevtted, kellega LT rakendamisel

koostd tehakse)
Tartu politsei ja psteteenistus, Noorte Nustamiskeskus,
Tartu Kutsehariduskeskus, kultuuriasutused (nt Tartu
Linnaraamatukogu, Tartu Linnamuuseum, Vanemuise teater
jne), Postimehe toimetus, vilistlased, T, pilasesindus, Avatud
Meele Instituut

Klassi- ja koolivline tegevus (mis toetab LT petamist)

huvikool, kooli ajaleht

Lbivad
teemad
Tegevuste
terviklikkus

ppemaks

Kooli koostviisid (mis toetavad LT

rakendamist)
kooli nukogu, ppenukogu, lastevanemate
marlaud, kooliarenduse pev, perevestlus,
arenguvestlus, e-kool, k arenduse juhtgrupp,
ndalakoosolekud

LT koordineerimine ja
nustamine (kes sellega
tegeleb) eraldi koordinaatorit
vi nustajat ei ole, karjri
teemaga tegeleb pshholoog

Rakendamise erinevad vormid (mille abil LT

rakendate, nt ppekigud)
ldpe, projektpe, huvitund, aastatd,
ainendalad, uespe

Tagasiside ja hindamine (kuidas toimub LT petamisele tagasiside kogumine)

sisehindamisssteemi alusel toimuvad ldised tunnivaatlused, on
rahuloluksimustik, vrtustealane uuring lastevanemate ja petajate seas

231

Kokkuvte
Kooli dokumentatsioon iseenesest ei aita kll lbivate teemade pitulemusi saavutada, kuid
pakub vimalusi kokkulepete slmimiseks, millised lbivad teemad ja nende rakendamise
viisid on koolis olulised. See annab aluse ja toe lbivate teemade alase tegevuse elluviimiseks
koolis ning aitab kaasa lbivate teemade ksitlemise htsusele. Kirja pandud kokkulepped
pakuvad tuge ka koolivlistele partneritele kooli poolt seatud lbivate teemade alaste
eesmrkide saavutamiseks, et ei tekiks olukorda, kus partner viib kll lbi mingeid tegevusi
(niteks .), kuid antud kooli jaoks oleks vajalik mni teine tegevus. Samas ei takista
dokumentatsiooni puudumine vhemalt lbivate teemadega tegelemise alguses otseselt
rakendamist, kuid juba vljattatud lahenduste puhul on mistlik neid ka plaanides
kajastada. Hsti koostatud lbivate teemade tegevuskava annab rakendajatele sobiva vormi
oma tegevust analsida ning kikidele teistele huvilistele levaate milleks, mida ja kuidas
tehakse.
Koolikultuur ja koostviisid on vga tugev vimalus toetada lbivate teemade rakendamist
juba vljakujunenud traditsioonidele toetudes ning liita erinevaid aineleseid komponente
tervikuks.
Lbivate teemade rakendamiseks on palju erinevaid vorme. Olulisem, kui he kindla vormi
valik erinevate lbivate teemade rakendamiseks on erinevate vormide kooskasutamine, eriti
hekordsete rituste tasakaalustamine ppeaastat lbivate tegevustega.
Koordineerimise ja nustamise rolli ei saa kuidagi alahinnata. Seda on peetud heks
kaalukamaks lbivate teemade rakendamise vimaluseks. Lisaks peaks olema antud t ka
tasustatud, millega kaasneb kohe ka tks vajalik ajaressurss.
Ressurssidest hinnati kige olulisemaks aega, mida on vaja 1) lbivate teemade alase tegevuse
planeerimiseks ja analsimiseks ning 2) lbivate teemade rakendamiseks (niteks eraldi
kursusena vi koolile histe ritustena).
Teise vajalikuna nimetati raharessursse, mida on vaja pilaste rituste korraldamiseks.
Vimalused on erinevate projektide nol kll raha ksimiseks olemas, kuid see eeldab lbiva
232

teema alase koordinaatori vi mne muu palgalise ametikoha, niteks arendusjuhi olemasolu,
kes sellega tegeleks.
Klassi- ja koolivline tegevus on ks vimalus toetada lbivate teemade rakendamist lbi
pilastele erinevate vimaluste pakkumise oma huvide vljaselgitamiseks ning huvidega
tegelemiseks, mida koolippekava ei kata vi piisavas mahus ei vimalda.
Koolitused ja tugimaterjalid on petajatele oluliseks toeks riiklike ppekavade rakendamisel.
Kui tugimaterjale juba on, siis lbivate teemade ja limingu koolituste jrgi on vajadus
olemas.

233

Kasutatud kirjandus
Kiv, P., Lamesoo, K., Luisk, . ppekava lbivate teemade rakendamine. Haridus nr 4,
2010, lk 2-10.
Ruus, V. R., Sarv E. S. (koostajad) 2010. petaja esmaharidus. Olukord ja probleemid 21.
sajandi algul. Tallinna likool.
Sarv, E. S. 2008. petaja ja kool pilase arengu toetajana. petaja enesest ja koolist. Tallinn:
Tallinna likooli kirjastus.
Tartu likooli haridusuuringute ja ppekavaarenduse keskuse 2008-2010 lbiviidud uuring
„Riikliku ppekava lbivate teemade rakendamise
strateegiad koolis“.
Vlli, K. 2004. ppekavaarendust koolis: vahekokkuvtteid arendustst ja eestikeelse
ppe laiendamisest. Tallinn: AS Atlex.

234