Eetiline äri - millest alustada

Organisatsiooni (põhi)väärtuste sõnastamine

Esimene väljakutse, millega organisatsiooni juhtimises silmitsi seistakse, on vajadus

teadvustada, et eetilised väärtused on oluline vara / eelis, mis mõjutab organisatsiooni
põhitegevust. Eetilised / moraalsed väärtused on olulised eesmärkide seadmisel,
strateegiate loomisel ja igapäevaste otsuste tegemisel.

Teiseks väljakutseks on vajadus teadvustada, et just üksikisikud (st kõik organisatsiooni

töötajad) on nende väärtuste kandjad. Väärtused on nii otseselt kui kaudselt osaks sellest,
mis määrab ära organisatsiooni olemuse, tulles esile inimestes, protsessides, eesmärkides
ja struktuurides, mõjutades organisatsiooni tegevust nii üldiselt kui igapäevaselt. Kui
need eeldused on täidetud, on võimalik sõnastada organisatsiooni põhiväärtused.
Põhiväärtuste sõnastamisel on oluline kaasata organisatsiooni töötajad, sest just nemad on
ju nende kandjad, töötajad peavad neid endale teadvustama ja omaks võtma, vastasel
juhul pole väärtuste sõnastamisest kasu.

Peale organisatsiooni väärtuste sõnastamist on vaja neid kommunikeerida, teha avalikuks

ja nähtavaks, uute liikmete organisatsiooni tööle võtmisel tuleb ka neile koheselt anda
teada, millised on organisatsiooni väärtused.

Olulised küsimused, millele vastamine aitab konkreetses organisatsioonis mõista

eetilise käitumise tähendust

Leian, et alljärgnevatele küsimustele mõtlemine ja vastuste leidmine peaks olema

mõningaseks abiks, seetõttu soovitan eetilisse käitumisse puutuvad asjad konkreetsetes
situatsioonides, organisatsioonis ühiselt läbi mõelda ja selgeks rääkida.

Leian, et üsnagi oluline on jõuda ühisele arusaamisele:

• Mida tähendab olla avatud ja aus konkreetses situatsioonis / organisatsioonis

(kuhu tõmmata piirid), millal on tegemist lubatud, millal lubamatu käitumisega?
• Mida ja kui palju rääkida, millist infot organisatsioonist välja anda?
• Mida tähendab ausus ja avatus suhetes klientidega, kas see määratlus kehtib
kõikides olukordades ühte moodi? Millist infot ja kuidas anda meediasse?
• Kuidas toimida siis, kui teised samade normide järgi ei käitu? (Kas ja kuidas anda
teada, et kaastöötajad eksivad kehtestatud reeglite vastu?)
• Milles seisneb huvide konflikt, mida see tähendab, millal võivad sellised
olukorrad tekkida ja kuidas sel juhul toimida?
• Milles seisneb favoritism (kellegi soosimine)?
• Milline ja millal on konkreetne käitumine ja tegutsemine õigustatud, milline ja
millal mitte?

1
 • Mida tähendab hea ja õige käitumine konkreetsetes situatsioonides?

Eetikakoodeksid

Eetikakoodeksid jagunevad laias laastus kolme suurde rühma:

1. normatiivsed (rules-based) - ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste

(mõtlemisstandardite), mis esitatakse positiivses ja käitumisnormide, mis
esitatakse negatiivses vormis, kirjalik konstateering, mille järgimine on ettevõtte
töötajatele kohustuslik, sisuliselt täpsed ettekirjutused.
2. väärtustele tuginevad - tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised, sageli pikaajalised,
sisuliselt deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta.
3. sotsiaalselt kohustavad (social-responsibility-based) - firma kohustused kõigi
oma huviliste - oma klientide, töötajate, omanike, aktsionäride, partnerite,
konkurentide ning ka kogu ühiskonna ees.

Enne koodeksi tegemist on vaja leida vastused järgmistele küsimustele:

• Mis on eetikakoodeksi eesmärk, milliseid teemasid peaks see hõlmama?

• Kas see on mõeldud üldise juhisena või peab ta sisaldama kindlaid näpunäiteid
firma töötajatele?
• Millist liiki peaks koodeks olema, selle sisuline pool?
• Kes on hõlmatud koodeksi ettevalmistamisel ning selle tutvustamisel ja täitmise
kontrollimisel?
• Kuidas koodeks avaldatakse nii firma sees kui väljaspool?

Kuidas teha eetilisi otsuseid

Oma igapäevaelus ja äris peame me pidevalt langetama otsuseid. Sageli küsime endalt -
kas meie otsused olid õiged. Vahel tuleks ka küsida, kas meie otsused ja teod on eetilised,
seega õiged ja head. Samas aga kellele õige ja kellele hea? Alljärgnevalt on toodud
lühiülevaade sellest, kuidas hinnata oma otsuseid ja tegusid ärieetika vaatevinklist.

"Ärge kunagi, üheski meeleheitehoos, tüssake teist, et saada oma firmale mõnd eelist.
Need, kes tüssata saavad, panevad seda äärmiselt pahaks ja koos lühiajalise kasuga saate
endale kaela pikaajalised probleemid... Firma jaluleseadmiseks ei ole teil vaja laskuda
seaduseväänamiseni..." (lk. 27)

Äri - eesmärgipärane kasumit taotlev tegevus.

Eetika - filosoofia haru, mis õpetab tegema valikut õige-vale, hea-halva vahel.

Need kaks definitsiooni ei sisalda endas mingit põhimõttelist vastuolu või konflikti. Küll
aga läheb igapäeva tegevuses meie kasumlikkuse taotlus vastuollu eetika põhimõtetega.

2
Kuidas siis toimida? Pakun välja järgmise juhendi, mille koostamisel on tuginetud
raamatutele Mari Meel "Sissejuhatus ärieetikasse" (2000) ja Chris Moon`i "Business
Ethics" (2001):

• Abijuhiseid on formaalseid ja mitteformaalseid. Juhtumi ja otsuse hindamist

abistab see, kui ettevõttel on olemas kindel ettevõtte poliitika või kõigi poolt
aktsepteeritud ja teadaolev "eetikakoodeks".
• Selle puudumisel tuleb kasutada üldtuntud eetilisi printsiipe kui ka "kuldset
reeglit": Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et tehakse Sulle.
• Mitteformaalseid abijuhiseid võib nimetada ka intuitiivseteks juhisteks, need
annavad võimaluse hinnata otsust teiste inimeste seisukohalt.
o Ema-test (kas avaldan oma otsuse / teo kõige lähedasemale inimesele) aitab
tõenäoliselt mõnikord ka äris, kuid parema vastuse annavad
o Turu-testi (kas minu otsus / tegu annab mulle turul eelise) ja
o TV-testi (kas julgeksin rääkida sellest otsusest / teost avalikkusele) koos
kasutamine.
• Lisaks mitteformaalsetele abijuhistele tuleks alati kontrollida ka seda, kuidas on
täidetud elukutselised kohustused (arsti, advokaadi, õpetaja, inseneri). Nii tuleks
õppejõul alati jälgida oma akadeemilist kohustust, arstil abi andmise kohustust,
sõltumata sellest, kes on abivajaja. Paljud asjad, mis on lubatud tavakodanikule ei
ole lubatud õpetajale ja õppejõule jne.
• Järgmise sammuna tuleb välja valida sobivad eetilised printsiibid. Eetika teooriaid
on palju, kuid üldjoontes saab neid jagada kahte suurde rühma:
o teleoloogiline eetika - teleoloogiline eetika hindab teo heaks ja õigeks, kui
eesmärk või tagajärg on hea ja õige (eesmärk pühitseb abinõu või sõjas ja
armastuses on kõik vahendid lubatud). Kuid siit tuleb ka selle eetikasuuna
puudujääk. Paljudel juhtudel ei saa meie leppida väitega - eesmärk pühitseb
abinõu.
o deontoloogiline eetika - deontoloogiline ehk absoluutne eetika tugineb väitele,
et teo eetilisust ei määra mitte tagajärg, vaid tegu ise. Mõned teod on oma loomult
head (tõe rääkimine, ausameelsus), teised aga loomult halvad nagu tapmine,
valetamine, petmine. Kaks põhilist printsiipi, millest lähtuvalt võime tegu hinnata:
1) kategooriline imperatiiv - kas me saame antud tegu laiendada kõigile
2) "moraalse agendi" printsiip - iga inimene on ise väärtus. Keegi ei või
kedagi oma huvides ära kasutada.
Selleks, et tegu oleks hea, peab see olema tehtud mitte ainult vastavuses
kategoorilise imperatiiviga, vaid sellepärast, et halb tegu on meile vastumeelt.
Kaasinimesi ei tohi kohelda kui vahendeid. Eetilisus avaldub eelkõige selles,
kuidas me suhtume teistesse inimestesse.
Eetilisus ei ole algselt, otseselt nähtav kasutoov tegevus. Eetilisusest sugeneb kasu
pikema aja jooksul. Esialgu võib see tähendada pigem lugupidamist,
usaldusväärsust, austust ja rahulolu iseendaga.

Mida peaks tegema Eesti ettevõtja, et olla eetilisem? Usun, et võtmeks on suhtumine
inimesesse. Ükski inimene ei tohi olla teistele vahendiks, iga inimene on eesmärk
iseeneses. Me kõik oleme tähtsad. Inimene on kõige tähtsam!